Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2014 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-4744
Tsiviilasi
OÜ Kaverigrupp väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. märtsi 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Elis Vija Puudutatud isik (võlgnik): OÜ Kaverigrupp (pankrotis) (registrikood 10485398), seaduslik esindaja pankrotihaldur Terje Eipre Puudutatud isik (võlausaldaja): Maksu- ja Tolliamet, esindaja Airi Jansen-Uueda
esindajad
(pankrotis)
avaldus
pankroti
Jätta Swedbank AS määruskaebus Viru
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või
Maakohtu
advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
uue jaotusettepaneku tahtlikus esitamata jätmises. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt nõustus kohus halduri seisukohaga, et pankrotiseaduse eri sätete (halduri õigus saada tasu ja PankrS § 153 lg 2) vastuolu küsimuses õigusliku hinnangu saamiseks õiguskantsleri poole pöördumine ei ole süüline tegevus pankrotiseaduse sätete rikkumisel. Samuti ei riku õiguskantsleri poole pöördumine mitte ühegi võlausaldaja huve. Pankrotihaldur on kinnitanud kohtule, et pankrotipesas on Swedbank AS-le väljamaksmisele kuuluv raha olemas ning pärast erimeelsuste lahendamist maksab haldur raha välja. Kohus tuvastas, et pärast esimese jaotusettepaneku esitamist ja selle kinnitamist kohtu poolt on Swedbank AS ise vaidlustanud jaotusettepaneku kinnitamise. Keeruka õigusliku vaidluse tulemusena erinevates kohtuastmetes sai haldur lõpuks aru, et käesolevas pankrotiasjas ei ole võimalik jaotusettepanekut esitada. Lõplikult veenis haldurit selles õiguskantsleri vastus, mille tõttu haldur esitas raugemisaruande, mille kohus ka määrusega kinnitas. Kuna käesolevas pankrotiasjas teostasid Swedbank AS ja pankrotihaldur oma edasikaebeõigust TsMS ja PankrS sätestatud korras, ei saa sellist menetlusosaliste tegevust lugeda trahvimist väärivaks õigusvastaseks tegevuseks. Maakohus tõdeb, et kahjuks kaasneb igasuguse kaebeõiguse kasutamisega menetluse venimine, kuid seda venimist ei saa arvata menetlusosaliste süüliseks tegevuseks. Pankrotihaldurile trahvi määramise korral peaks haldur esitama uuesti jaotusettepaneku, mis ei ole menetluslikult enam võimalik. Swedbank AS on ise nii kaebuses kui ka kohtuistungil võtnud omaks, et raugemisaruande esitamine halduri poolt oli õigem kui jaotusettepaneku esitamine ja raugemisaruande oleks võinud esitada palju varem.
5) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu seisukohaga, et kuna Swedbank AS ja pankrotihaldur teostasid oma kaebeõigust, ei saa sellist tegevust lugeda trahvimist väärivaks õigusvastaseks tegevuseks. Kohtumäärus, mille kohaselt tuli halduril esitada uus jaotusettepanek, jõustus juba 15.05.2013; 6) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu seisukohaga, et trahvi määramine ei ole võimalik. Trahvi määramiseks ei ole vajalik eeltingimus hoiatuse tegemine, vaid haldurit on võimalik trahvida ka hoiatust tegemata, kui haldur on oma kohustusi raskelt rikkunud. Samuti ei takista halduri trahvimist asjaolu, et menetluslikult ei ole uue jaotusettepaneku esitamine enam võimalik. Kui isik on oma kohustusi rikkunud, on tema vastutusele võtmine võimalik hoolimata sellest, kas tal on võimalik veel rikutud kohustust täita või mitte; 7) on haldur rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi olulisel määral, mistõttu saab seda pidada raskeks rikkumiseks. Võlausaldaja sai juba 2011. aastal aru, et võib tekkida pankrotimenetluse raugemise olukord, kui pikaaegse kogemisega pankrotihaldur sai sellest aru alles 2014. aasta jaanuaris.
3) nõustub maksuhaldur määruskaebuse esitaja etteheitega halduri vastu, mis puudutab Swedbank AS-le väljamaksmisele kuuluvat summat.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.