Peetrimäe OÜ avaldus juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse selle kohta märke tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.07.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A M määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Peetrimäe OÜ (regkood 10179796, asukoht Kuivajõe külas Kose vallas Harjumaal), lepinguline esindaja Maie Klemmer Puudutatud isik A M (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Jundas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 26.07.2013 määrus muuta menetluskulude jaotuse osas, jättes maakohtus kantud kulud avaldaja Peetrimäe OÜ kanda. Samuti asendada määruse resolutsioonis kinnistu nimetus xxxxxxxxxxx nimetusega xxxxxxxxx. Muus osas jätta määrus muutmata.
2.Määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Määrata xxxxxxxxxx kinnistu (registriosa xxxxxxxx) igakordsele omanikule tähtajatu juurdepääs avalikult kasutatavale teele jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab kinnistu kasutamisele tootmishoonete maana, mööda Kaiu vallas Suurekivi külas asuvat xxxxxxxxxxx (endine xxxxxxxx) kinnistut (registriosa nr xxxxxxxxxx) läbivat teed pikkusega ca 150 meetrit alates xxxxxxxx kinnistu piirist kuni Kaiu-Vahastu teeni nr 20122 (vastavalt Maa-ameti kaardiserveri plaanile);
2) Kohustada A M (M) andma nõusolek märkuse seadmiseks xxxxxxxxx kinnistu registriossa nr xxxxxx järgmises sõnastuses: kinnistut koormab AÕS §-s 156 sätestatud juurdepääsuõigus, mis kehtib xxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) igakordse omaniku kasuks ja mille kohaselt võimaldatakse tähtajatu juurdepääsutee kasutamine avalikult kasutatavale teele alates xxxxxxxxxkinnistu piirist kuni Kaiu-Vahastu teeni nr 20122 nii jalgsi kui igat liiki transpordivahenditega, mis võimaldavad Kuivati kinnistu sihtotstarbelist kasutamist tootmismaana; 3) Kohustada A M eemaldama xxxxxxxxxx kinnistult xxxxxxxkinnistu juurdepääsuteena kasutatavalt teeosalt koormust piiravad liiklusmärgid; 4) Kohustada xxxxxxxx kinnistu omanikku tegema juurdepääsuteena kasutataval teelõigul oma kulu hooldus- ja korrastustöid, millised on vajalikud xxxxxxxkinnistu sihtotstarbeliseks kasutamiseks, samuti teelõigu üldiseks kasutamiseks sõiduautodega ja jalgsi; 5) Kohustada xxxxxxxx kinnistu omanikku tasuma xxxxxxxxxx kinnistu omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 50 (viiskümmend) eurot aastas; 6) Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda kanda.
5.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.05.03.2012 esitas OÜ Peetrimäe Pärnu Maakohtule avalduse temale kuuluvale Kuivati kinnistule avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja vastava märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks. Avaldaja soovib juurdepääsu määramist üle A M’le kuuluva xxxxxxx kinnistu, milline piirab igast küljest Kuivati kinnistut. Maakohtu määrus
2.Maakohus rahuldas avalduse, määrates xxxx kinnistu igakordsele omanikule tähtajatu juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab kinnistu kasutamisele tootmishoonete maana, mööda xxxxxx kinnistut läbivat teed pikkusega ca 150m alates xxxxx kinnistu piirist kuni Kaiu-Vahastu teeni nr 20122. Lisaks kohustas A M andma nõusoleku kinnistusraamatusse asjakohase märkuse kandmiseks ja eemaldama xxxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuna kasutatavalt teelõigult koormust piiravad liiklusmärgid. Maakohus kohustas avaldajat tegema juurdepääsuna kasutataval
teelõigul omal kulul hooldus- ja korrastustöid ja tasuma tee kasutamise eest omanikule 50 eurot aastas.
-
-
-
3.Kohtumenetluse käigus jõudsid pooled üksmeelele järgmistes küsimustes: juurdepääs xxxxxxxxx kinnistule üle xxxxxxxx kinnistu tuleb määrata KaiuVahastu tee suunas, milline juurdepääs on oluliselt lühem ega möödu xxxxxxx kinnistul paiknevast elumajast; A M annab nõusoleku juurdepääsuõigust kinnitava märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse; Kuivati kinnistu juurdepääsuks kasutatavalt teelõigult tuleb eemaldada koormust piiravad liiklusmärgid, kuna vastasel juhul oleks piiratud xxxxxxx kinnistu sihtotstarbeline kasutamine; juurdepääsuks kasutatava teelõigu hoiab korras Kuivati kinnistu omanik oma kulul.
4.Pooled ei jõudnud üksmeelele juurdepääsu kasutamise eest makstava tasu suuruses. Avaldaja ei ole nõus tasuma üle 50 euro aastas, A. M jäi seisukohale, et tasu suuruseks peab olema 200 eurot aastas (t lk 82, 88). Ka tuleks A.M viimase ettepaneku kohaselt juurdepääsuõigus määrata tähtajaliselt kuni uue tee (rajatakse 55m pikkune tee xxxxxx kinnistult kuni Kaiu-Vahastu teeni) ehitamiseni (t lk 82). Avaldaja sellega ei nõustu (t lk 88).
5.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lõike 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, õigus seda nõuda üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel ja selle mittesaavutamisel määrab juurdepääsu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
6.Kuna Kuivati kinnistu on ümbritsetud xxxxxxxx kinnistust, puudub sellelt juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Seega on Kuivati kinnistu omanikul õigus juurdepääsu nõuda ja xxxxxxx kinnistu omanikul kohustus on see tagada.
7.xxxxxx kinnistul paikneva olemasoleva eratee kaudu on xxxxxx kinnistult võimalik avalikult kasutatavale teele pääseda kahes suunas – Paide-RoovereKuimetsa maanteele ja Kaiu-Vahastu maanteele. Paikvaatluse (t lk 56-57) käigus on kindlaks tehtud, et juurdepääs Kaiu-Vahastu maanteele on oluliselt lühem ning xxxxxxxxx kinnistu omanikku vähem koormav, kuna puudutatud isiku elumaja koos kõrvalhoonetega jääb teisele poole, see on Paide-Roovere-Kuimetsa maantee suunas.
8.xxxxxxxxxx kinnistu omaniku poolt paikvaatluse käigus (t lk 56) ning 19.03.2013 ettepanekus esitatud seisukoht uue tee rajamise võimalikkuse kohta on kohtu hinnangul nii majanduslikel kui ka muudel kaalutlustel ebamõistlik.
9.Kuna uue tee rajamine on küsitav, ei pea kohus põhjendatuks siduda juurdepääsuõiguse seadmist tähtajaga, mis lähiajal ei saabu ja mille saabumise tõenäosus tulevikus on samuti väike. Kui sellist laadi olulised muutused (uue tee rajamine ja/või olemasolevate teede kaotamine) xxxxxxxxxx kinnistul peaksid toimuma, tuleb Kuivati kinnistu juurdepääsu asukoht otsustada uuesti.
10.Arvestades asjaolu, et Kuivati kinnistu omanik on valmis võtma endale teelõigu, mida ta juurdepääsuna kasutab, täieliku hooldamise ja korrastamise kohustuse, ei
pea kohus A.M taotlust tee kasutamise eest 200 euro suuruse tasu saamiseks põhjendatuks. Talumiskohustuse täitmine ei ole EV-s kõrgelt tasustatud, mida kinnitavad tehnovõrgu- ja rajatiste talumise eest kehtestatud hinnad ning juurdepääsuõigusega seonduv kohtupraktika. Seega on avaldaja poolt pakutud tasu 50 eurot aastas igati piisav, arvestades ka seda, et xxxxxxxx kinnistul paiknevad tootmishooned on aktiivses kasutuses vaid mõned kuud aastas ja muul ajal juurdepääsu olulisel määral ei kasutata.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõike 1 kohaselt kannab hagita menetluses kulud isik, kelle huvides lahend tehti. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et kulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kõnesoleval juhul on õiglane jätta puudutatud isiku A.M õigusabikulud tema enda kanda. Kohtu hinnangul on puudutatud isik menetluse käigus korduvalt esitanud avaldajale põhjendamatuid ja antud vaidlusesse mittepuutuvaid pretensioone, takistades sellega mõistliku aja jooksul mõlemaid pooli rahuldava ja seadusega kooskõlas oleva kompromissi saavutamist. Määruskaebus
12.Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust osades, millega kohus: 1) määras juurdepääsuõiguse tähtajatult ja igat liiki liiklusvahenditega; 2) määras tasuks 50 eurot aastas; 3) jättis juurdepääsutee hooldamise ja korrashoiu kohustuse avaldajale; 4) jättis puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
13.Juurdepääsuõiguse kasutamise peab olema piiratud 5 aastaga põhjusel, et kaebuse esitaja saaks veenduda avaldaja poolt lubatud tingimuste täitmises ja uue kuivati seaduse nõuetele vastavas väljaehitamises. Selleks ajaks on selge, kas esineb vajadus juurdepääsutee kasutamisel registrimassi piirangu sisseseadmiseks või mitte.
14.Juurdepääsuteed kasutatavate transpordivahendite registrimass peab olema piiratud 10 tonniga põhjusel, et xxxxxxxx kinnistut ümbritsevad kivist karjaaiad, millised ei talu raskeveokite vibratsiooni, ka on saanud kahjustada tee kõrval asuvad hooned (seintesse on tekkinud praod). Piirkonnas on moodustatud xxxxxxx mõisa hoiuala, mis oakorda kuulub Natura 2000 võrgustikku. Ka ei ole vana kuivati kasutamisel suure registermassiga veokite kasutamine vajalik, uut kuivatit ei tohi avaldaja kasutada kuni sellele kasutusloa väljastamiseni.
15.Tasu suurust ei ole maakohus põhjendanud. Arvestatud ei ole kinnistu väärtuse vähenemist. Ka on xxxxxxxxx kinnistu majandustegevuse suurenemisega levinud kaebuse esitaja kinnistule umbrohud. Ka langetab väärtust karjaaedade ja kõrvalhoonete lõhkumine, hoolimatus sõidukite ümberkeeramisel, pidev müra ja tolm, lume lükkamine vastu hoone uksi ja seinu, kodurahu häirimine. Tasu suuruseks peab olema 200 eurot aastas.
16.Maakohtu otsustus kohustada avaldajat juurdepääsuteed hooldama ja korrastama on üldsõnaline ja konkreetselt piiritlemata, selle täitmist on raske nõuda. Täiesti lahendamata on lume lükkamise küsimus. Vaidlusaluse juurdepääsutee olukord on väga halb ja kuigi avaldaja on seda kasutanud üle 15 aasta, ei ole ta lubatud
parandustöid teinud. Teel on roopad, augud, esineb vajumine. Kaebaja on avaldanud soovi teed remontida tingimusel, et kasutaja selle eest tasuks. Tee remondi maksumuseks on 12 588.10 eurot. Alternatiivselt on kaebuse esitaja nõus teostama ise tee korrastus- ja hooldustöid, mille eest avaldaja kohustub tasuma 20 eurot igakuuliselt.
17.Puudutatud isiku menetluskulude jätmine tema enda kanda on äärmiselt ebaõiglane, sest avaldaja saab puudutatud isiku maad kasutades majandustegevusest tulu, on seda teinud üle 15 aasta, kuid teed senini remontinud ei ole. 2013. aasta suvel püüdis kaebuse esitaja kokkulepet saavutada, kuid kuulis ainult ähvardusi.
18.Samuti palub kaebaja parandada talle kuuluva kinnistu nimetuse, milleks on xxxxx asemel Mõisasüdame.
19.Vastuseks ringkonnakohtu ettepanekule esitada tõendeid tasu suuruse põhjendamiseks esitas kaebaja AS-i Mateko hinnapakkumise, mille kohaselt kulub 4m lause ja 110m pikkuse tee katte ehitamiseks 4358 eurot. Kui poole kokkulepet ei saavuta, tuleb omanikul teed koheselt remontida. Vastustaja seisukoht
20.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Kaebaja väide karjaaedade pidevast lõhkumisest on paljasõnaline. Talvisel ajal avaldaja teed ei kasuta. Vilja ja rapsi väljavedu on sessoonne ja toimub augustis, septembris ning osaliselt oktoobris. xxxxxxxxx mõisa hoiuala ei ole riikliku kaitse all ja Muinsuskaitseamet kuivati kasutamisele piiranguid ei sea. Registermassi piiramine on majanduslikult ebaotstarbekas ja oleks ettevõtjale kahjumlik. Juurdepääsuõiguse piiramine 5 aastaga oleks ettevõtluse põhjendamatu piiramine. Avaldaja on nõus maksma tasu 50 eurot aastas, sest võtab enda kanda hooldus- ja korrastustööd, tee kasutamine toimub lühiajaliselt, sama teed kasutavad ka tagapool asuvate kinnistute omanikud, metsaveomasinad ja kaebaja ise, tee näol on tegemist vana mõisateega, mille olukord ei ole muutunud, kaebaja ise ja teiste kinnistute omanikud kasutavad avaldajale kuuluvat Kuivati kinnistut, mille eest tasu ei küsita. Kaebaja on venitanud kohtumenetlust ja käitunud pahauskselt, seades avaldajale takistusi tee kasutamisel.
21.Vastuseks ringkonnakohtu ettepanekule kaaluda veelkordselt kokkuleppe sõlmimist selgitas avaldaja, et seda ei soovi kaebaja. Juurdepääsutee ei ole nüüdseks halvemas seisukorras, kui enne tänavust sügishooaega. Avaldaja majandustegevuses kasutab seda aastas ca 10 veokit teraviljakuivatusperioodil ja kuna tee on kurviline, sõidetakse aeglaselt. Avaldaja on nõus kohustusega hoida juurdepääsutee korras omal kulul ja teeb seda kohtulahendi saamisel. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrust tuleb muuta menetluskulude jaotuse osas. Samuti tuleb asendada määruse resolutsioonis kasutatud kinnistu nimetus xxxxxxxxx alates 04.11.2009 kinnistusraamatusse kantud nimetusega Mxxxxxxxxxx. Muus osas maakohtu lahendi muutmiseks alust ei ole. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
23.TsMS § 477 lõike 2 ning § 667 lõike 3 koosmõjus ei pea kolleegium kohtuistungi korraldamist vajalikuks. Pooltele oli antud täiendav tähtaeg kompromissläbirääkimiste pidamiseks, kuid need ei kujunenud tulemuslikuks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib kolleegium maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
24.Kolleegium on seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu lahendi muutmiseks juurdepääsutee kasutamise õiguse tähtaja ja transpordivahendite registermassi piiramata jätmise osas. Määruskaebuses on kaebaja põhjendanud tähtajalist kasutusõigust vajadusega veenduda, et avaldaja lubatud tingimusi täidab. Selline lähenemine ei vasta AÕS-i § 156 mõttele. Viidatud sättest tuleneb, et õigus kasutada juurdepääsuteed üle võõra kinnistu on teise kinnistu omanikul seni, kuni tema kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kui asjaolud selles osas muutuvad (avaldajal tekib Kuivati kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele mujalt kui üle Mõisasüdame kinnistu), on huvitatud isikul õigus TsMS § 459 alusel nõuda juurdepääsuõiguse lõpetamist ja märke kustutamist kinnistusraamatust.
25.Veokitele lubatud suurima registermassi osas on kaebuse esitaja seisukohal, et see ei tohi ületada 10 tonni põhjusel, et rasked sõidukid rikuvad teed ja lähtuda ei saa mitte ainult avaldaja kasumlikkusest, vaid ka kaebaja ja looduskeskkonna huvidest. Kolleegium nõustub kaebajaga selles, et juurdepääsuõiguse andmise nõude näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Juurdepääsutee määramine on kohtu diskretsiooniotsustus, mille langetamisel peab kohus arvestama kõiki olulisi elulisi asjaolusid. Küll aga peavad vaidluse osapooled vastavaid olulisi elulisi asjaolusid kohtu jaoks esile tooma ja tõendama. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, millede alusel saaks asuda seisukohale, et kui ühes aastas kasutavad vaidlusalust teelõiku 3 kuu (augustist, september, oktoober) jooksul ca 10 autot igaüks kaaluga kuni 25 tonni, siis rikuvad need teed rohkem, kui sama aja jooksul läbiksid seda 25 autot kaaluga igaüks ca 10 tonni. Kolleegium võttis sarnaselt menetlusosalistega arvestuse aluseks avaldaja andmed teravilja ja rapsi müügikoguse kohta 2011. majandusaastal. Vastavalt Muinsuskaitseameti teatele ei sea raskeveokite kasutamisele xxxxxxx kinnistul piiranguid ka muinsuskaitseseadus (t lk 52). Kolleegium on seisukohal, et kaebuse esitaja pöörab liigselt vähe tähelepanu asjaolule, et avaldajal on vaja vaidlusalust teelõiku veokitega kasutada vaid 3 kuud aastas. Muul ajal veokite poolt tee kasutamist menetlusosalised esile ei toonud. Seega saab järeldada, et ülejäänud 9 kuud avaldajat teenindavad sõidukid teele kahjulikku mõju ei avalda. Ka on kaebus selles osas vastuoluline, sest punkti 1 viimases lõikes (t lk 97) on kaebaja väitnud, et registermassi piiramise vajadus selgub viie aasta jooksul.
26.Lahendites nr 3-2-1-143-07 ja nr 3-2-1-66-05 on Riigikohus asunud seisukohale, et kohtu tehtud diskretsiooniotsuse sisu saavad kõrgema astme kohtud kontrollida piiratult, eelkõige selles osas, kas alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Muuhulgas kuulub maakohtu diskretsioonipädevusse teeomanikule makstava tasu õiglase ja mõistliku suuruse määramine. Nõustuda saab osaliselt kaebuse esitaja etteheitega maakohtule selles, et määratud tasu suurust ei ole maakohus
põhjendanud. Ringkonnakohtul on õigus viidatud viga parandada. Ringkonnakohus selgitas asja ettevalmistamise staadiumis kaebajale, et tema poolt ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid tasu 200 eurot aastas põhjendatust. Vastuseks esitas kaebaja tee remondi kalkulatsiooni summas 4358 eurot.
27.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-44-11 toonud esile, et maaomanik võib põhimõtteliselt otsustada, kes ja mis tingimustel (sealhulgas tasu eest) võivad tema maad kasutada. Teeseaduse (TeeS) § 52 teise lause järgi võib erateed kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Samast sättest tuleneb õigus küsida eratee kasutamise eest tasu. TeeS § 33 lõike 8 kohaselt peab omanik lubama erateed tasuta kasutada üksnes erandjuhtudel. Sama seaduse § 37 lõike 3 kohaselt on tee omanikul õigus nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist. Kehtiv materiaalõigus ei seo juurdepääsutee kasutamise eest makstava tasu suurust otseselt selleks kasutatava maatüki hooldamise kuludega või selle eest riigile tasutava maamaksu suurusega, vaid annab kohtule õiguse, kui naaberkinnisasjade omanikud ise kokkuleppele ei jõua, määrata konkreetseid asjaolusid arvestades õiglane ja mõistlik tasu. Kõnealuse tasu seadusest tulenevaks eesmärgiks on heastada juurdepääsutee tõttu koormatud kinnisasja omaniku jaoks ärajäävad või vähenevad omandi kasutamise võimalused.
28.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et õiglaseks ja mõistlikuks tasuks konkreetses olukorras on maakohtu poolt määratud 50 eurot aastas. Kolleegium jõudis sellisele järeldusele järgmiste eluliste asjaolude kaalumise teel: tee kasutajaks on äriühing, mille jaoks konkreetse eratee kasutamine veokitega on majandustegevuseks hädavajalik, sest xxxxx kinnistul asub teraviljakuivati ja veokeid on vaja teravilja transportimiseks; tee asub füüsilise isiku maatulundusmaal (t 10), omaniku elamut selle läheduses ei ole; sama teed kasutavad lisaks avaldajale ja omanikule ka nn tagapool asuvate kinnistute omanikud sõiduautodega; avaldaja on teed kasutanud üle 15 aasta; tegemist on ajaloolise kruusakattega teega (endine Vahastu-Kaiu tee); teelõigu korrashoiu kohustus jääb kasutajale.
29.Kuigi TeeS § 25 lõige 4 paneb teehoiu kohustused eratee omanikule, on käesolevas asjas kasutaja nõustunud omal kulul tegema hooldus- ja korrastustöid, millised tagavad tee sihtotstarbelise kasutamise. Määruskaebuses ei ole tee omanik iseenesest sellisele lahendusele vastu, kuid ei ole rahul määruse resolutsiooni vastava punkti sõnastusega, soovides seda täpsustada. Kolleegium on seisukohal, et kaebuse resolutsiooni punktis 3 esile toodud sõnastus on oma sisult ja mõttelt samane maakohtu määruse resolutsiooni vastava punktiga, mistõttu ka selles osas kaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Maakohtu lahendist nähtub selgelt, et avaldaja on kohustatud hoidma juurdepääsutee sellises korras, mis võimaldab seda kasutada liikumiseks igat liiki transpordivahenditega ja jalgsi ja sellises sõnastuses on tegemist täidetava lahendiga.
30.Küll aga nõustub kolleegium kaebuse esitajaga selles, et osaliselt tuleb muuta maakohtu poolt rakendatud menetluskulude jaotust. Asjaolu, et menetlusosalised ei saavutanud kompromissi, on küll kahetsusväärne, kuid ei anna alust rakendada TsMS § 172 lõike 1 teist lauset. Tee omaniku poolt kohtu arvates asjasse mittepuutuvate ja põhjendamatute pretensioonide esitamist selgitab temal õigusteadmiste puudumine. Kohtulahend käesolevas asjas on tehtud vaieldamatult
avaldaja huvides, kelle kanda tuleb jätta ka kõigi menetlusosaliste kulud maakohtus.
31.Kaebuse osalisel rahuldamisel jäävad määrusekaebuse menetlusega seotud kulud iga menetlusosalise enda kanda.
Imbi Sidok-Toomsalu
Mare Merimaa
Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.