Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirje Õunpuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2013. a, Tallinnas Tartu mnt kohtumajas
Tsiviilasja number
2-11-20568
Tsiviilasi
Osaühingu XXX hagi Aktsiaseltsi XXX ja Osaühingu XXX vastu lepingust tuleneva kahju nõudes
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
11 856,52 eurot Hageja Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja advokaat Kaidar Sultson (Advokaadibüroo Concordia, asukoht Lennuki 22, 10145 Tallinn, elektronpost [email protected]); Kostja I Aktsiaselts XXX(registrikood XXX, asukoht XXX; elektronpost XXX Kostja I seaduslik esindaja juhatuse liige XXX, lepinguline esindaja jurist Marko Jaani (Bene Est Law Office, Narva mnt 13 A, 10151 Tallinn, elektronpost [email protected]); Kostja II Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, elektronpost XXX). Kostja II seaduslik esindaja juhatuse liige XXX.
Istungi toimumise aeg
24. oktoober 2013. a.
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja advokaat Kaidar Sultson, kostja I seaduslik esindaja juhatuse liige XXX ja lepinguline esindaja Marko Jaani.
Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta kostja I kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hageja nõue ja põhjendused Osaühing XXX esitas 03.05.2011 kohtusse hagi Aktsiaseltsi XXX vastu kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis XXX OÜ Belgia ettevõttelt XXXNV värsket ribi ning ulukiliha kokku 569,20 kg koguväärtusega 6104,44 eurot ning ettevõttelt XXXNV erineval kujul hiidkrevette ja võikala kokku 800 kg koguväärtusega 5375 eurot. Kogu kauba eest on XXX OÜ müüjatele tasunud. Kauba toimetamiseks Belgiast Eestisse XXX OÜ ülesandel sõlmis Tulundusühistu XXX Aktsiaseltsiga XXX kaubaveo lepingu, esitades 15.05.2009 sellekohase tellimuse nr XXX. Lepingu kohaselt veo korraldaja (vedaja) on Aktsiaselts XXX ning kokkuleppelise kauba mahalaadimise ajana on lepingus märgitud 25.05.2009. Aktsiaselt XXX on taotlenud veotasu maksmist Osaühingule XXX. Osaühing XXX on 25.05.2009. esitanud transporditeenuse eest arve nr XXX veo leping-tellimuse sõlminud Tulundusühistule XXX summas 5900 krooni (377,08 eurot). Tulundusühistu XXX on kokkulepitud summa Osaühingule XXX tasunud. XXX logistilisest partnerist saatja XXXSA poolt on XXX OÜ-le saadetud CMR saatedokument. Saatja ja vedaja poolt allkirjastatud saatedokumendi kohaselt on lihakaup XXXSA poolt aadressilt XXX vedajale Aktsiaseltsile XXX üle antud. Saatedokumendi kohaselt on kauba kaaluks 569,20 kg, mahalaadimise kohaks :Tallinn XXX ning saatedokumendijärgseks kauba saajaks on märgitud XXX OÜ. Saatja XXXNV poolt on XXX OÜ-le samuti saadetud CMR saatedokument, mis on saatja ja vedaja poolt allkirjastatud. Saatedokumendi kohaselt kaubaks olnud mereannid on XXX poolt aadressilt XXX NV, XXX vedajale üle antud. Kauba 2 kaaluks on 800 kg ning saatedokumendijärgseks kauba saajaks XXX OÜ. Hagi esitamise hetkeni ei ole kumbki kaup kokkulepitud mahalaadimiskohta Eestis saabunud. Aktsiaseltsilt XXX kaupa puudutavate selgituste saamine ei õnnestunud. Ettevõtte töötajad ei ole vastanud e-kirjadele ega ka tähitud kirjadele.
Kalatoodete kohta selle saatjalt e-kirja teel saadud selgituste mootorsõidukile registreerimismärgiga XXX– XXX.
kohaselt laaditi kaup
XXX OÜ on püüdnud Aktsiaseltsi XXX esindajatega kauba tagastamise küsimuses ka läbirääkimistesse astuda. 14.10.2009 toimunud kohtumisel XXX OÜ ja kostja esindajate vahel selgitasid kostja esindajad, et keelduvad kauba üleandmisest, kuna peavad XXX OÜ-d vastutavaks kolmanda isiku OÜ XXX (alates 12.03.2009 ärinimega OÜ XXX-pankrotis) kohustuste eest kostjate ees. Kohtumisel esitati kostja I poolt XXX OÜ-le nõue tasuda OÜ XXX kohustused kostja ees, pärast mida oleks Aktsiaseltsi XXX poolt veetud veosed üle antud. Tulundusühistu XXX 27.07.2009 loovutas kaubaveolepingust nr XXX tulenevad nõuded XXX OÜ-le. 01.08.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas XXX OÜ kauba ostu-müügilepingutest ja veolepingust tulenevad nõuded Osaühingule XXX s.o. hagejale. Sellest tulenevalt on hageja õigustatud esitama kõiki nõudeid seoses nimetatud lepingute täitmisega ja kaupade transpordiga. Aktsiaselts XXX on kaubad vedamiseks üle võtnud, kuid ei ole neid kokkulepitud üleandmise kohta toimetanud. Kaup on kadunud ja selle eest vastutab vedaja. XXX OÜ on kadunud kaupade ja nende veo eest tasunud, mistõttu temale on tekkinud kahju. Kauba maksumust nende veoks vastuvõtmise kohas ja ajal väljendab adekvaatselt XXX poolt kauba müüjatele tasutud summad s.o. lihakauba puhul 6104.44 eurot ja kalakaup 5375 eurot, kokku kauba maksumus 11 479.44 eurot. Kuivõrd kauba saaja on tasunud veotasu 377.08 eurot kohaletoimetamata veose eest, kuulub ka see tagastamisele. Hageja soovib kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist alates vedajale kahjunõude esitamise päevast. Hageja taotleb: - mõista Aktsiaseltsilt XXX välja kahjuhüvitis summas 11 856.52 eurot; - mõista Aktsiaseltsilt XXX välja viivis alates 03.06.2009 kuni hagi esitamiseni summas 1161.94 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni arvestusega 5% aastas. Pärast kostja I vastuväiteid, et tegelikuks vedajaks oli Osaühing XXX, on hageja 12.06.2012 esitanud eeltoodud haginõude ka kostja II vastu ning taotlenud: - mõista Aktsiaseltsilt XXX või alternatiivselt Aktsiaseltsilt XXX ja Osaühingult XXX solidaarselt või alternatiivselt Osaühingult XXX välja kahjuhüvitis summas 11 856,52 eurot; - mõista Aktsiaseltsilt XXX või alternatiivselt Aktsiaseltsilt XXX ja Osaühingult XXX solidaarselt või alternatiivselt Osaühingult XXX välja alates 03.06.2009. a. kuni 12.06.2012. a. kogunenud viivis summas 1786.07 eurot ning alates 12.06.2012. a. kuni kohustuse kohase täitmiseni kogunev viivis arvestusega 5% aastas. Kostja I vastuväited 19.08.2011 esitas kostja I kirjaliku vastuväite, et seoses CMR saatelehe hageja poolt tõlkimata jätmisega ei ole temal võimalik sisulisi vastuväiteid esitada. 10.05.2012 esitatud vastuväidete kohaselt kostja nõustus, et tema puhul oli tegemist ekspedeerijaga, kuid toimunud on lepingu ülevõtmine Osaühingu XXX poolt. Selleks andis veo tellija Tulundusühistu XXX nõusoleku 25.05.2009 e-kirjas kostjale I, kui Aktsiaseltsi
XXX esindaja XXX küsis, kas sobib, kui käesoleva veo puhul asendame XXXAS-i XXXOÜga. Arve tuleks samuti XXX , mille peale teine lepingupool, XXX isikus, vastas: Ok, saada andmed, parandan lepingu XXX .!!! Tulundusühing XXX mitte ainult ei nõustunud lepingu ülevõtmisega, vaid ka tasus Osaühingule XXX (lepingu üle võtnud isik) poolt 25.05.2009. a esitatud arve nr XXX. Seega oli Tulundusühistu XXX (seega ka hageja) igati teadlik sellest, et leping on Osaühingu XXX poolt üle võetud. Kostja on seisukohal, et Osaühing XXX on lepingu kehtivalt üle võtnud kuna selleks on täidetud kõik eeldused, eelkõige võlausaldaja nõusolek. Lepingu ülesvõtmisega läksid kõik lepingust tulenevad Aktsiaseltsi XXX õigused ja kohustused üle Osaühingule XXX. Seega ei ole võimalik hageja subjektiivsete õiguste rikkumine kostja I poolt tuginedes veolepingule, mistõttu ei ole põhjendatud hageja poolt nõude esitamine tema vastu. Kostja 1 esitas hageja nõudele vastuväite seoses sellega, et käesoleval juhul on hagi esitatud vale kostja vastu. Taotleb vaheotsuse tegemist, millega tuvastataks, et Aktsiaselts XXX ei ole 15.05.2009 sõlmitud kaubaveo leping-tellimuse nr XXX lepingupooleks ning jätta hagiavaldus rahuldamata. 21.05.2012 taotleb kostja I kaasata menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel Osaühing XXX. Kostja I on jätkuvalt seisukohal, et ekspedeerimislepingu üleminek kostjalt I toimus kostjale II, mistõttu ei ole kostja I kõnealuse veoga tegelikkuses seotud. Kostja I teatab, et tal ei ole õnnestunud välja selgitada ka veo tegelikku teostajat, so tegelikku vedajat. Kuivõrd kostja II võttis lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle ning oli reaalne lepingu täitja, peaks kostja II eeldatavasti vastavat informatsiooni omama või vähemalt suutma seda välja selgitada. Ühtlasi esitas kohtule kostja I ja kostja II ühise kirjaliku kinnituse veolepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise kohta. 06.06.2013 esitatud kirjalikes seisukohtades on kostja I asunud seisukohale, et hageja poolt esitatud kujul ei ole hageja ja kostja I vahel kirjalikku lepingut sõlmitud, seetõttu ei saanud ka kostja II üle võtta kohustusi ja õiguseid, mis tulenesid hageja poolt esitatud leping-tellimusest. Asjaolu, et Tulundusühistu XXX ja kostja I vahel hagiavaldusega esitatud lepingut ei sõlmitud näitab ilmekalt ka Tulundusühistu XXX käitumine. Esitatud lepingu p 7 kohaselt kohustub tellija (Tulundusühistu XXX) tasuma teenuse eest 7 päeva jooksul peale kaubasaaja CMR-ile allakirjutamist. Tegelikkuses tasus Tulundusühistu XXX veo korraldamise eest kostjale II enne kaubasaaja poolt kauba kättesaamist. Kostja I teatab esmakordselt, et vahetult peale ekspedeerimislepingu sõlmimist Tulundusühistuga XXX ilmnes, et veok, millega kostja I vedu teostada planeeris, vajas remonti. Just seetõttu andis kostja I peale Tulundusühistuga XXX ekspedeerimislepingu sõlmimist vastava lepingu üle kostjale II, kes ka lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle võttis. Seega tegeles vaidlusaluse veo korraldamisega algusest peale tegelikkuses hoopis kostja II. Kostja I kinnitab, et tema ei korraldanud vastavat vedu ega olnud ka tegelik vedaja. Juhul kui kohus asub siiski seisukohale, et kostja I on ekspedeerija või/ja tegelik vedaja, soovib kostja I esitada alljärgnevad alternatiivsed vastuväited: - CMR konventsiooni artikli 17 lõike 1 alusel võib vedajalt kahju hüvitamist nõuda saatja. Hagiavaldusega esitatud CMR saatelehtede kohaselt on saatjateks XXXSA ja XXXNV. Seega ei olnud hageja lepingu sõlmimisel saatjaks CMR konventsiooni mõistes ning ta ei saa nõuda kostjalt I väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist. - Hageja viidates CMR art-le 34 on asunud seisukohale, et tal on õigus nõuda kostjatelt kui järjestikustelt vedajatelt veolepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist solidaarselt. Hageja selline väide on asjakohatu. Juhul, kui kohus leiab, et antud juhul on kostja I ja kostja II näol tegemist järjestikuste vedajatega CMR art 34 mõttes siis kostja I juhib tähelepanu, et järjestikused vedajad vastutavad CMR art 37 kohaselt. CMR art 37 kohaldamise eelduseks on kahju eest hüvitise tasumine kahju saajale, mille järel tekib
regressiõigus teise veos osalenud vedajate vastu. Kauba sihtkohta mittejõudmine ei ole otseselt seotud Tulundusühistule XXX (nõude loovutamise lepingu järgselt hagejale) kahju põhjustamisega. Kolmandate isikute vara kadumine ei saa põhjustada hagejale kahju enne, kui kolmas isik, kellega hageja (algselt Tulundusühistu XXX) oli lepingulistes suhetest, nõuab temalt kahju hüvitamist. Seega ei ole hageja tõendanud talle tekkinud kahju.
Kostja II vastuväited Kostja II 06.12.2012 kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistab, et kokkuleppel kostjaga I ja hageja nõusolekul on ta Tulundusühistu XXX ja Aktsiaselts XXX vahelisest veolepingust tulenevad õigused ja kohustused üle võtnud Aktsiaseltsilt XXX ja korraldas vedu reaalselt. Teatab, et hagi ei tunnista, sest hageja nõue tema suhtes on aegunud. Hagi aegumise tähtajaks on üks aasta, mis möödus. Hageja väitel on ta saatnud kostjale II e-kirja teel pretensiooni (27.05.2009) ja kahjunõude (03.06.2009). Hageja ei ole tõendanud nende kirjade jõudmist kostjani II. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja II oleks need kirjad kätte saanud tähitud kirjana. Kirja on vastu võtnud raamatupidaja XXX, kes on hoopis Aktsiaseltsi XXX raamatupidaja ega tööta Osaühingu XXX alluvuses. Kuna kirja esimeseks adressaadiks oli Aktsiaseltsi XXX juhatuse liige XXX, siis küllap temale see ka anti. Järelikult ei ole hageja esitatud kahjunõuded kostjani II jõudnud. Esimese kirjaliku nõude sai kostja II alles kohtult hageja hagiavalduse näol 12.11.2012, mis on enam kui 3 aastat peale vedude teostamist. Seega ei ole üheaastane hagi aegumise tähtaeg peatunud ja hagi on aegunud ning tuleb jätta rahuldamata. 07.06.2013 teatab kostja II esmakordselt, et tema ei olnud ka vedaja, vaid ainult veo vahendaja. Temal puudub informatsioon vedu teostanud isiku kohta ja kuna veos kohale ei jõudnud, ei ole temani jõudnud ka CMR saatelehed. Esitatud kirjalikus taotluses on asunud seisukohale, et hagejal puudub nõudeõigus kostja II vastu, sest ühestki dokumendist ei nähtu, et hagejale oleks loovutatud nõue OÜ XXX vastu. Palub menetluse kostja II vastu lõpetada ning leiab, et tema osalemine edasises menetluses ei ole põhjendatud. Taotleb lahendada tsiviilasi ilma kostja II osavõtuta.
veo teostas. Samas on kostja I kinnitanud, et ekspedeerimislepinguid enam ei sõlmita, tegemist oli vedamis-ja korraldamislepinguga (tl 114 II). Kostja II leiab, et tema suhtes on nõue aegunud. Kohtu hinnangul on kostjate väited menetluse käigus järk-järgult täienenud, on vastuolulised, ei ole kooskõlas teiste tõenditega, kohut eksitavad ja kantud eesmärgist vabaneda vastutusest. Kohus leiab, et hagi kostja I vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata.
nr.-ga XXX XXX (tl 39,42 I). Kostja II on esitanud 25.05.2009 Tulundusühistule XXX tasumiseks veoarve ja märkinud, et veo teostas auto XXX XXX, mis laaditi 19.05.2009 (tl 22, I). Tunnistaja XXX on kinnitanud, et esimese CMR saatelehe blanketi (tl 25, I) millel vedajana märgitud kostja I, sai anda vaid vedaja autojuht, teist võimalust ta ei näe. Väidab, et edastas pealelaadimiskohta veoki numbri, mille sai vedajalt ehk Aktsiaseltsilt XXX. Kauba saatja kontrollib veose laadimisel alati auto numbreid. Kui tuleks teise numbriga auto, siis tehas teataks koheselt kauba saajale ja keelduks kaupa laadimast. Väidab, et on transpordis töötanud 7 aastat ja sellist asja ei saa juhtuda, et kaup laaditakse vale auto peale. Kostja I väited, et auto nr. XXX XXX ei saanud vedu teostada, sest peale tellimuse saamist vajas remonti ja viibis remondis, jätab kohus tähelepanuta. Kostja I ei viidanud auto remondivajadusele ja selle veo ajal remondisolekule menetluses kahe aasta jooksul. Sellised vastuväited esitas alles 10.06.2013. Nimetatud väited ja neid kinnitavad tõendid (tl 51,55,56 II) jätab kohus tähelepanuta, sest need on vastuolus teiste kogutud tõenditega ega ole usaldusväärsed. Kahtlusi usaldusväärsuses süvendab asjaolu, et vaatamata hageja taotlusele ja kohtu korduvale nõudmisele ei olnud kostja I võimeline tuvastama veokil XXX XXX töötanud või sellele kinnistatud autojuhti, samas on ta väidetavalt tuvastanud, millised autoosad samal autol neli aastat tagasi vajasid remondi käigus väljavahetamist. Tunnistaja XXX väitel edastati temale kostja I poolt vedu teostava auto number, mille tema omakorda edastas mõlemale ettevõttele, kus kaupa laaditi ja kogu veo jooksul ei väitnud kostja I esindaja kordagi, et nimetatud auto remondivajaduse tõttu vedu teostama ei asunudki.
Tunnistaja väitel palus XXX teha lepingus paranduse, mille kohaselt arve esitab XXX ja andis ka viimase arveldusarve, kuhu raha kanda. Vedajat sel kuupäeval enam muuta ei oleks saanud, sest koorem oli peal, vedu kestnud päevi ja auto jõudmas kohe mahalaadimisele. Et lepingu tingimus oli ettemaks, siis tema palus XXX esitada arve. Firmadel XXX ja XXX suurt vahet ei ole, seepärast ei pidanud oluliseks kumb arve väljastab. Kui lähtuda kostja I väitest, et ta andis lepingu üle kostjale II vedu teostama pidanud auto remondisoleku tõttu, on selgusetu, miks kostja I, kes omas 100 (20 külmutus-) autot (tl 66,116, II) pidi lepingu üle andma temaga seotud firmale, kes ei omanud ühtegi autot ja kelle tegevusalaks oli kindlustus (tl 60, II).
ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kostja I kahjuks, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja I kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik
. .
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.