OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihalduri Küllike Mitt hagi Maanus Mürkhain ja Keiti Mürkhain vastu tagasivõitmise korras kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja selle alusel saadu väljamõistmiseks. Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. novembri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Keiti Mürkhaini määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Keiti Mürkhain (isikukood: XXX), esindaja vandeadvokaat Karin Antsov Vastustaja (hageja): OÜ Stankek (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt Kostja maakohtu menetluses: Maanus Mürkhain, ik XXX
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 15. novembri muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või
2012 määrus
vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihaldur esitas hagi Maanus Mürkhain (kostja 1) ja Keiti Mürkhain (kostja 2) vastu, milles taotleb tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ Stanek (pankrotis) ja kostjate vahel 25. oktoobril 2007 sõlmitud kinkelepingu, millega kostjad omandasid 1 820 000 krooni (116 319, 20 eurot) ja mõista kostjatelt OÜ Stanek (pankrotis) kasuks välja kinkelepingu alusel saadus summas 116 319, 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt rahuldati Tartu Maakohtu 05. novembri 2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-50166 AS Vestman Varahaldus pankrotiavaldus ja kuulutati välja OÜ Stanek pankrot
05.novembril 2012. OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihalduriks määras kohus Küllike Mitti. OÜ Stanek pankrotihaldur selgitas välja võlgniku OÜ Stanek (pankrotis) varalise seisu ja tegi mh kindlaks, et OÜ-l Stanek on arvelduskonto nr 9620100019916 Bank DnB AS Eesti filiaalis. Pangakonto väljavõttest nähtus, et 25. oktoobril 2007 tegi OÜ Stanek (pankrotis) pangaülekande AS-le Hansapank summas 1 820 000 krooni. Ülekande selgitusse oli märgitud „Keiti Mürkhain ja Maanus Mürkhain laenulepingu 05-072378-EL lõpetamine“. Ajutine haldur ei tuvastatud, et OÜ-l Stanek oleks olnud kohustusi AS Hansapank ees seoses laenulepingu nr 05-072378 lõpetamisega. Seega tegi OÜ Stanek 25. oktoobril 2007 ülekande summas 1 820 000 krooni olemata selleks õigustatud ega kohustatud. Sooritus tehti sisuliselt kostjatele. Toodud asjaoludel oli tegemist OÜ Stanek (pankrotis) ja kostjate vahel suulises vormis sõlmitud kinkelepinguga, millega kostjad omandasid 1 820 000 krooni. Ajutine haldur ei tuvastanud, et kostjad oleks OÜ-le Stanek (pankrotis) teinud vastusoorituse. Tagasivõidetav kinkeleping sõlmiti 25. oktoobril 2007. Sel ajal kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 sätestas, et tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110– 114 sätestatud alusel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldaja huve. PankrS § 111 lg 1 p 2 sätestas, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Kuna pankrotihalduri hinnangul oli tuvastatud kõik OÜ Stanek (pankrotis) ja kostjate vahel
25.oktoobril 2007 sõlmitud kinkelepingu tagasivõitmiseks vajalikud eeldused, tuli nimetatud kinkeleping tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
2.14. novembril 2012 esitas OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt taotluse hagi tagamise kohaldamiseks. Hageja palus maakohtul seada kohtulik hüpoteek summas 124 882, 19 eurot K. Mürkhainule kuuluvale kinnistule maatulundusmaa 100%, Harju maakond, XXX. Hageja palus maakohtul jätta hagi tagamise avalduselt TsMS § 196 lg 21 alusel tagatis nõudmata. Taotluse kohaselt toob hagi tagamata jätmine kõiki asjaolusid arvestades kaasa ilmselt kohtuotsuse täitmise võimatuse. Hageja esitas selle väite osas järgmised põhjendused: 1) hageja nõue kostjate vastu on sellises suuruses, et kostjatel ei ole ilmselt võimalik kohtuotsust koheselt täita; 2) OÜ Stanek (pankrotis) juhatuse ainuliige M. Mürkhain on olnud raskelt hooletu OÜ Stanek (pankrotis) raamatupidamise korraldamisel, mis viitab tema
võimalikule pahatahtlikkusele ja asjaolule, et M. Mürkhainul puudub üldse tahe OÜ Stanek (pankrotis) nõude täitmiseks (olukorras, kus OÜ-l Stanek (pankrotis) on kohustusi võlausaldajate ees); 3) M. Mürkhainul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita OÜ Stanek (pankrotis) kasuks tehtavat võimalikku positiivset kohtulahendit; 4) K. Mürkhainule kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine on praktiliselt ainuke võimalus hagi tagamiseks (vähem koormavaid abinõusid ei ole võimalik rakendada); 5) TsMS § 385 kohaselt määratakse hagi tagamise määruses kindlaks rahasumma, mille maksmisel või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kostjatel on võimalus vastava summa maksmisel/pangagarantii andmisel hagi tagamine lõpetada; 6) Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-48-04, et hagi tagamise eesmärgiks on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus, juhul kui hagi rahuldatakse. Kohtuotsuse kohene täitmine (TsMS § 461 lg 1) saab olla tagatud, kui hagi tagatakse. Lubamatu oleks olukord, kus pärast kohtumenetlust ja olulises mahus menetluskulude kandmist jääks OÜ Stanek (pankrotis) nõue vaatamata jõustunud kohtuotsusele ikkagi reaalselt rahuldamata kostjate võimaliku maksejõuetuse või vara puudumise tõttu; 7) AÕS § 363 lg 2 võimaldab koostoimes TsMS-i menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist reguleerivate sätetega tõlgendust, mille kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele. Menetluskulude eeldatav summa on kokku 8 563, 19 eurot ning tagatava nõude summa seega kokku 124, 882, 19 eurot. Hageja palus kohtul jätta TsMS § 383 p-s 11 sätestatud tagatis nõudmata, kuna OÜ Stanek (pankrotis) on maksejõuetu ning hagi esitamise põhjustas M. Mürkhainu pahatahtlik tegevus OÜ Stanek (pankrotis) raamatupidamise korraldamisel. Tartu Maakohtu 05. novembri 2012 määruses märgiti, et OÜ Stanek pankrotimenetlusega seoses võib M. Mürkhain olla toime pannud KarS §-des 380, 3811 ja 385 sätestatud tegusid. Eeltoodud asjaoludel oleks hagejalt tagatise nõudmine ebaõiglane.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu 15. novembri 2012 määrusega rahuldati OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihalduri Küllike Mitt taotlus hagi tagamiseks ja vabastati OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt Maanus Mürhainile ja Keiti Mürkhainile hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks tagatise andmisest. Hagi tagamiseks seati Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX Keiti Mürkhainile kuuluvale kinnistule asukohaga XXX kohtulik hüpoteek summas 120 819, 20 eurot registrikood 10891968 kasuks. Maanus Mürkhainile ja Keiti Mürkhainile määrati solidaarselt tasumisele kuuluvaks summaks 120 819, 20 eurot, mille maksmisel Rahandusministeeriumi pangakontole lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle raha või pangagarantiiga. Maakohus viitas, et TsMS § 383 lg 1 kohaselt võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks ning vastavalt lg-le 11, kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5% ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Vastavalt TsMS § 383 lg-le 12, kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane.
Hageja on tagatise nõudmata jätmise taotlust põhjendanud asjaoludega, et OÜ Stanek (pankrotis) on maksejõuetu (pankrotis) ning hagi esitamise on põhjustanud kostja M. Mürkhainu pahatahtlik tegevus, kuna ta on olnud raskelt hooletu OÜ Stanek raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmisel, olles samas võlgniku juhatuse ainuliige. Seega on M. Mürkhain tekitanud olukorra, kus OÜ Stanek ei saanud tegutseda võlausaldajate huvidest lähtuvalt, kuna juhatuse liikmeid rohkem ei olnud. Tartu Maakohtu
05.novembri 2012 pankrotimääruses tsiviilasjas 2-11-50166 on märgitud, et OÜ Stanek pankrotimenetlusega seoses võlgniku juhatuse liige M. Mürkhain võib olla pannud toime KarS §-des 380, 3811, 385 sätestatud tegusid. Seetõttu teatab kohus prokurörile sellest kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et OÜ Stanek vara väärtus on 0, 09 eurot. Võlausaldaja AS Vestman Varahaldus on tasunud pankroti raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Võlausaldaja AS Vestman Varahaldus on tasunud käesolevas tsiviilasja riigilõivu hagiavalduse esitamisel 1 500 eurot ja riigilõivu hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Arvestades eeltoodud põhjendusi, kohtule esitatud tõendeid, samuti hageja nõuet ja asja tähtsust OÜ Stanek (pankrotis) pankrotivara jaoks, leidis maakohus, et hagejalt ei saanud majanduslikel põhjustel oodata tagatise andmist ja tagatise andmine oleks hageja suhtes olnud ebaõiglane. Seega tuli hageja vabastada TsMS § 383 lg 12 alusel kostjatele hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks tagatise andmisest. Hageja põhistas hagi tagamise taotluses toodud asjaoludega nõuet, mille tagamist soovitakse ning põhistas hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjate vastu PankrS § 109 lg 1, § 111 lg 1 p 2 ja § 117 alusel nõude tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ Stanek (pankrotis) ja kostjate M. Mürkhainu ja K. Mürkhainu vahel 25. oktoobril 2007 sõlmitud kinkeleping, millega kostjad omandasid 116 319, 20 eurot ning mõista kostjatelt OÜ Stanek (pankrotis) kasuks välja kinkelepingu alusel saadu summas 116 319, 20 eurot. Hagi tagamise taotluse kohaselt oli pankrotihaldur seisukohal, et OÜ Stanek juhatuse liige M. Mürkhain oli olnud raskelt hooletu OÜ Stanek raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmisel, mis viitas M. Mürkhainu võimalikule pahatahtlikkusele ja asjaolule, et M. Mürkhainul võis puududa üldse tahe OÜ Stanek nõuet täita. Samas on täitmata OÜ Stanek (pankrotis) kohustused võlausaldajate ees. Kostja M. Mürkhainul puudub vara, mille arvel oleks võimalik hagiavalduse võimaliku rahuldamise korral nõuet täita. Seega võib hagiavalduse võimaliku rahuldamise korral tekkida olukord, et kostjatel puuduvad võimalused nõude täitmiseks ning see võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et hageja taotlus hagi tagamiseks kuulus TsMS § 377 lg 1; § 378 lg 1 p 1 ja lg 4; AÕS § 363 lg 1 alusel rahuldamisele, kuna taotluse rahuldamata jätmine võis raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja taotles kohtuliku hüpoteegi summas 124 882, 19 eurot seadmist, milles lisaks hageja haginõudele 116 319, 20 eurot, arvestas hageja kohtuliku hüpoteegi seadmisel eelduslike menetluskulude suurusega (sh tasutud riigilõiv 2 x 700 eurot; kassatsioonikaebuse kautsjon 1 163, 19 eurot ning õigusabikulud 6 000 eurot). Maakohus leidis, et arvestades võimalikku kohtulahendi alusel rahuldatavat nõuet ning eelduslikku menetluskulude hüvitamise nõuet (sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv, eelduslikud õigusabikulud) tuleb hagi tagamiseks seada kostja K. Mürkhainule kuuluvale kinnistule reg nr XXX kohtulik hüpoteek 120 819, 20 euro ulatuses. Maakohus leidis, et kostjale kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine 120 819, 20 euro ulatuses koormas kostjat
üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kuna maakohus seadis hagi tagamiseks kostja K. Mürkhainule kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi 120 819, 20 euro ulatuses, määras maakohus lähtuvalt TsMS §-st 385 solidaarselt M. Mürkhainule ja K. Mürkhainule tasumisele kuuluvaks summaks 120 819, 20 eurot, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse kostja avalduse alusel hagi tagamise määruse täitmine.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.K. Mürkhain esitas Tartu Maakohtu 15. novembri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) rikuti hagi tagamisel TsMS § 436 lg 1 ja § 465 lg 2 p 8. Käesoleval juhul puudus alus hagi tagamiseks ning asjaoludest ei nähtu, kuidas hagi tagamata jätmine raskendaks kohtuotsuse täitmist või muudaks selle võimatuks. Maakohus ei esitanud omapoolset sisulist põhjendust hagi tagamise vajalikkuse osas, vaid tõi välja pankrotihalduri põhjendused ning leidis ilma sisulise analüüsita, et hagi tagamise avaldus kuulus rahuldamisele. Määrusest ei nähtu, kuidas on M. Mürkhainu väidetav tegevus seoses OÜ-ga Stanek (pankrotis) seotud hagi tagamise vajadusega ning millest võiks järeldada, et M. Mürkhainul puudub tahe võimalikku nõuet täita; 2) viidati määruses M. Mürkhainu väidetavale tegevusele, kuid kohtulik hüpoteek seati K. Mürkhainule kuuluvale kinnistule, ilma ühegi põhjenduseta, kuidas võib K. Mürkhain raskendada kohtuotsuse täitmist või hakata selle täitmisest kõrvale hoidma. Kohus kohaldas hagi tagamise abinõu vara suhtes ilma vara omanikuks oleva isiku tegevusele hinnangut andmata. Tallinna Ringkonnakohus rõhutas tsiviilasjas nr 2-08-66750, et hagi tagamise korral tuleb kaaluda mõlema poole huve, sh ka kostja huve. Vastavat kaalutlust maakohtu määrusest ei nähtu. Määrus on osas, millega otsustati hagi tagamise taotlus rahuldada, sisuliselt põhjendamata; 3) rikkus kohus TsMS § 436 lg 1 ja TsMS § 383 lg 12. Maakohus jättis tagatise nõudmata põhjusel, et hagi tagamise taotluse esitamise põhjustas M. Mürkhainu väidetav pahatahtlik tegevus. Samas ei kohaldanud kohus hagi tagamise abinõu M. Mürkhainule kuuluva vara osas. Tagatise nõudmine on igati põhjendatud, sest K. Mürkhain ei ole pankrotihalduri ega kohtu hinnangul antud vaidlust põhjustanud ning on olemas oht, et hagi tagamisega tekitatakse temale kahju. Võlausaldaja AS Vestman Varahaldus otsustas finantseerida hagiavalduse esitamist ja kohtuvaidluse pidamist kostjatega, mistõttu on mõistlik ja kõigi osapoolte huve arvestav, et AS Vestman Varahaldus kannab ka tagatisega seotud kulud. Olukorras, kus hagi tagamise abinõu on kohaldatud K. Mürkhainu vara suhtes, on kahju eeldatav. Analoogia korras (TsMS § 183 lg 2) on võimalik hinnata tagatise nõudmisel, kas konkreetses menetluses on asja suhtes varalist huvi omavaid isikuid. Selliste isikute olemasolu oleks aluseks tagatise nõudmisel. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-10-10, et tagatise nõudmine on kohtu
kaalutlusotsus, mille tegemisel peab kohus arvestama hageja võimega anda tagatist ja hagi tagamisega kaasneda võivate raskete tagajärgedega; 4) on tagatise nõudmine vajalik, sest pankrotihaldur on hagiavaldusel lähtunud ühest panga ülekandest, kuid jätnud viitamata teise kandega seotud asjaoludele, mille kogumis hindamisel on selge, et tegemist ei ole pooltevahelise kinkelepinguga ning tehing ei ole tagasivõidetav. K. Mürkhain ega M. Mürkhain ei ole saanud OÜ-lt Stanek kinkena 1 820 000 krooni, sest lõppkokkuvõttes on K. Mürkhain täitnud OÜ Stanek kohustusi võlausaldaja ees suuremas summas võrreldes OÜ Stanek poolt kantud summaga. Seega eksisteerib K. Mürkhainul nõue OÜ Stanek (pankrotis) vastu. OÜ Stanek (pankrotis) poolt teostatud ülekandel on majanduslik sisu ning tegemist ei ole kinkelepinguga, nagu seda ekslikult leiab hageja; 5) on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-86-12 leidnud, et hagi tagamise menetluses on üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse perspektiivi. Antud juhul kohus ei ole hinnanud esitatud hagiavalduse perspektiivikust. Käesolev hagi ei ole perspektiivikas, kuna kinkelepingut ei ole sõlmitud.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
4.OÜ Stanek pankrotihaldur Küllike Mitt vaidles määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on põhjendamatu väide, et maakohus rikkus TsMS § 465 lg 2 p 8. Kohus esitas asjakohased põhjendused, arvestades hagi tagamise eesmärki ja kostja huvi võimalikult vähe koormava tagamisviisi vastu; 2) on hagi tagamise abinõu kohaldamine K. Mürkhainu varale vajalik, kuivõrd M. Mürkhainul vara puudub. Samuti on K. Mürkhain kaaskostjaks, kelle vastu hageja esitas rahalise nõude kuna K. Mürkhain oli tagasivõidetava tehingu üks osapool; 3) ei nõua seadus, et kohus hagi tagamise määruses põhjendaks, mille alusel on kohus jõudnud veendumusele, et kostjad võivad hakata kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma või selle täitmist raskendama. Vastupidisel juhul ei olekski võimalik hagi tagada, sest kostja väidab alati, et kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma ei hakata. Hagi tagamise põhjuseks on, et kostjal ei pruugi kohtuotsuse jõustumise hetkel enam olla vara, mille arvel kohtuotsust täita; 4) kasutas kohus talle antud kaalutlusõigust tagatise andmisest vabastamisel, lähtudes mh õigluse aspektist vastavalt TsMS § 383 lg-le 12. Kaalutlusõiguse kohaldamise reegleid kohus ei rikkunud, kuivõrd prokuratuurist saadud info kohaselt on M. Mürkhainu suhtes kriminaalmenetlus algatatud; 5) on põhjendamatu väide, et TsMS § 383 lg 12 alusel tagatise nõudmata jätmisel tuleb analoogia korras kohaldada TsMS § 183 lg-t 2. TsMS § 383 lg 12 alusel hagejalt tagatise mittenõudmise otsustamisel on maakohtul laiem otsustusvabadus, kui TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi andmise otsustamisel, samuti ei ole TsMS § 383 lg-s 12 vastavaid tingimusi toodud;
6) ei saa 22. oktoobril 2007 ja 07. juulil 2008 K. Mürkhainu poolt sõlmitud notariaalsete lepingutega põhjendada tagatise nõudmist hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. 22. oktoobri 2007 lepingu p 2.3 määratleb, et võlgnevuse summas 1 820 000 krooni kohustus Hansapangale tasuma K. Mürkhain, mitte OÜ Stanek. K. Mürkhainu väidetavat nõuet OÜ Stanek vastu tuleb K. Mürkhainul tõendada põhimenetluses, kus mh tuleb anda hinnang kostjate võimalikule ühisele tegutsemisele abikaasadena; 7) on hagi perspektiivikas. K. Mürkhain ei ole arvestanud, et kinkeleping võib olla suuline.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust hagi tagamise tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama seadustiku § 378 lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Käesoleval juhul on hagi esitatud kostjate vastu kinkelepingu pankrotiseaduses sätestatud alustel tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu tagastamiseks. Hagihind on 116 319,20 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagi tuleb kohtuliku hüpoteegi seadmisega kostjale 2 kuuluvale kinnistule tagada, kuivõrd hagi tagamata jätmisel võib tekkida olukord, kus kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma seisukohta hagi tagamise vajalikkuse osas piisavalt põhjendanud. Kui maakohus nõustub hageja argumentidega taotluse esitamisel, siis võib maakohus oma seisukoha põhjendamisel tugineda ka hageja põhjendustele. Selliselt toimides ei ole maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 465 lg 2 p 8 sätteid. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka hagihinna suurus üksinda saab olla aluseks kohtu järeldusele, et hagi tagamata jätmisel võib tekkida olukord, kus kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud.
7.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus ei ole eraldi põhjendanud hagi tagamise vajalikkust määruskaebuse esitaja (kostja 2) vastu. Samas tuleb asuda seisukohale, et kostjate vastu solidaarnõude esitamisel peab kohus hagi tagamise otsustamisel andma oma hinnangu kohtuotsuse täitmise perspektiivile mõlema kostja osas. Asjas puuduvad andmed, et kostjal 2 oleks muud märkimisväärset vara kui kinnistu, millele on hagi tagamiseks seatud hüpoteek. Muu vara olemasolu kohta ei ole kostja 2 esitanud andmeid ka määruskaebuses. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja esitanud määruskaebuses selliseid veenvaid põhjendusi, mis annaksid alust järeldusele, et kostja 2 vastu hagi rahuldamisel täidab kostja 2 kohtuotsuse, millega on temalt välja mõistetud 116 319,20 eurot ja menetluskulud, mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et kohtulik hüpoteek on hagi tagamiseks kostjat kõige vähem koormav hagi tagamise viis, mis ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Sellises olukorras on
arvestades hagi hinda põhjendatud asuda seisukohale, et hagi tagamata jätmise korral võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis juhindudes TsMS §-st 383 põhjendatult tagatise nõudmata. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega ja maakohus ei ole selle tegemisel ületanud diskretsiooni piire. Määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses näidanud, millist kahju ja raskeid tagajärgi võib temale hagi tagamine tekitada.
9.Käesolevas menetlusetapis ei ole põhjust asuda seisukohale, et hagi oleks perspektiivitu. PankrS § 118 lg 1 kohaselt toimub tagasivõitmine hagi esitamisega kohtule. Tagasivõitmise nõude esitab haldur. Kinkeleping, mille tagasivõitmist taotletakse, võib olla sõlmitud ka suulises vormis.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.