Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-46735
Tsiviilasi
Osaühingu STANEK (pankrotis) pankrotihalduri Küllike Miti hagi Keiti Mürkhaini ja Maanus Mürkhaini (pankrotis) vastu tagasivõitmise korras kehtetu kinkelepingu alusel saadu hüvitamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. juuli 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ STANEK (pankrotis) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ STANEK (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt, esindaja advokaat Allar Laugesaar Vastustajad (kostjad):
1.Keiti Mürkhain (isikukood XXXXXXXXXXX) 2.Maanus...Mürkhain(isikukood XXXXXXXXXXX)(pankrotis), pankrotihaldur Mart Sikut kostjate esindaja vandeadvokaat Karin Antsov
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 8. juuli 2019 määrus tühistada osaliselt Maanus Mürkhaina (pankrotis) kasuks kindlaks määratavate ja välja mõistetavate menetluskulude
suuruse osas (määruse p-d 2 ja 3). Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Sõnastada Tartu Maakohtu 8. juuli 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-12-46735 järgmiselt: 2.1.Rahuldada osaliselt Keiti Mürkhaina ja Maanus Mürkhaina (pankrotis) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
2.2.Määrata käesolevas tsiviilasjas Keiti Mürkhaina menetluskulude rahaliseks suuruseks 8772 eurot (koos käibemaksuga) ja Maanus Mürkhaina (pankrotis) menetluskulude rahaliseks suuruseks 702 eurot (koos käibemaksuga).
2.3.Välja mõista OÜ-lt STANEK (pankrotis) Keiti Mürkhaina kasuks menetluskulud 8772 eurot (koos käibemaksuga).
2.4.Välja mõista OÜ-lt STANEK (pankrotis) Maanus Mürkhaina (pankrotis) pankrotivarasse menetluskulud 702 eurot (koos käibemaksuga).
2.5.Välja mõista OÜ-lt STANEK (pankrotis) Keiti Mürkhaina ja Maanus Mürkhaina (pankrotis) kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises aluses sätestatud määras alates menetlsukulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Menetluskulude kindlaksmääramisega seotud kulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ STANEK (pankrotis) pankrotihaldur K. Mitt (hageja) esitas 14. novembril 2012 Tartu Maakohtule hagi K. Mürkhaina (kostja I) ja M. Mürkhaina (pankrotis, kostja II) vastu. Hageja palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku ning kostjate vahel 25. oktoobril 2007 sõlmitud kinkeleping ning mõista kostjatelt võlgniku kasuks välja kinkelepingu alusel saadud 116 319 eurot 20 senti.
2.Tsiviilasjas nr 2-16-1756 Tartu Maakohus kuulutas 11. juuni 2013 määrusega välja kostja II pankroti. Tartu Maakohus jättis 16. aprilli 2014 määrusega käesolevas asjas hagi kostja II vastu läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel. Tartu Maakohus rahuldas
19.oktoobri 2015 otsusega hagi kostja I vastu.
3.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 21. märtsi 2016 otsusega kostja I apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega jättis hageja hagi kostja I vastu rahuldamata.
4.Riigikohus tühistas 1. märtsi 2017 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 21. märtsi 2016 otsuse ja Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2015 otsuse ning saatis asja uueks arutamiseks maakohtule. Riigikohus asus seisukohale, et maakohus jättis 16. aprilli 2014 määrusega hagi kostja II vastu ebaõigesti läbi vaatamata.
5.Asja uuel arutamisel täiendas hageja hagi alternatiivsete nõuetega mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 116 319 eurot 20 senti alusetu rikastumise sätete või alternatiivselt käsundita asjaajamise sätete alusel. Maakohus kaasas 9. mai 2017 määrusega menetlusse kostja II. Tartu Maakohus rahuldas 16. märtsi 2018 otsusega hagi.
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12. novembri 2018 otsusega kostjate apellatsioonikaebuse ning tühistas maakohtu otsuse. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus OÜ STANEK (pankrotis) kanda. Ringkonnakohus määras, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist. Riigikohtu 13. mai 2019 määrusega jäeti hageja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti OÜ STANEK (pankrotis) kanda.
7.Kostjate esindaja palus 16. mail 2019 kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kindlaks määrata kostjate menetluskulud Tartu Maakohtule 23. veebruar 2018 ja Tartu Ringkonnakohtule 22. oktoober 2018 esitatud menetluskulude nimekirjade põhjal. Kostja I menetluskulud on järgmised: 1) Tartu Maakohtu menetluses oli lepingulise esindaja tasu 2970 eurot õigusteenuse osutamisel 16,5 h ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks) ja riigilõiv 75 eurot määruskaebuste esitamisel, kokku 3045 eurot; 2) Tartu Ringkonnakohtu menetluses oli lepingulise esindaja tasu 3432 eurot õigusteenuse osutamisel 22 h ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks) ja riigilõiv 1500 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel, kokku 4932 eurot; 3) Riigikohtu menetluses oli lepingulise esindaja kulu 1404 eurot õigusteenuse osutamisel 9 h ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks); 4) Tartu Maakohtu menetluses oli lepingulise esindaja tasu 20 h ulatuses, sh 16 h tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks), 4 h tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks), s.o 3216 eurot; 5) Tartu Ringkonnakohtu menetluses oli lepingulise esindaja kulu 3,5 h ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks) summas 630 eurot ja riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 1500 eurot, kokku 2130 eurot. Kostja II menetluskulud on järgmised: 1) Tartu Maakohtu menetluses oli lepingulise esindaja tasu 1248 eurot õigusteenuse osutamisel 8 h ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks); 2) Tartu Ringkonnakohtu menetluses oli lepingulise esindaja tasu 546 eurot 3,5 h ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks).
8.Hageja on seisukohal, et kostjate poolt 23. veebruaril 2018 Tartu Maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjades märgitud menetluskulud on esindamisele kulunud aja osas ülepaisutatud. Hageja hinnangul saab mõistlikuks ja põhjendatuks pidada esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt ajakulu kokku kuni 14 tundi. Hageja arvates ei ole Tartu Ringkonnakohtule 22. oktoobril 2018 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 3,5 h põhjendatud ja vajalik. Nii apellatsioonkaebus kui kirjalikud seisukohad on esitatud ühe dokumendina mõlema kostja nimel. Ei ole põhjendatud ühe ja sama töö eest mõlemalt kostjalt tasu küsimine. Lisaks tuleks lähtuda turuhinna osas odavamast tunnihinnast (130 eurot tunni eest), kuna sama töö eest kallima hinnaga teistkordne kulu arvestamine ei ole põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
9.Tartu Maakohus rahuldas osaliselt 8. juuli 2019 määrusega kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määras kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks
8772 eurot ja kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks 1170 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt mõistis maakohus välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus on seisukohal, et kostjate menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kostjaid esindasid lepingulised esindajad. Maakohus nõustus kostjate lepinguliste esindajate tunnitasudega vastavalt 130 eurot ja 150 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus pidas kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks: 1) Tartu Maakohtu menetluses 9 h summas 1620 eurot (koos käibemaksuga). Tartu Ringkonnakohus on 21. märts 2016 otsuses leidnud, et arvestades tsiviilasja keerukust ja tehtud tööde mahtu on kulu 9 h eest põhjendatud. 2) Tartu Ringkonnakohtu menetluses 7 h summas 1092 eurot (koos käibemaksuga). Tartu Ringkonnakohus on 21. märts 2016 otsuses leidnud, et arvestades tsiviilasja keerukust ja tehtud tööde mahtu on kulu 7 h eest põhjendatud. 3) Riigikohtu menetluses 6 h summas 936 eurot (koos käibemaksuga). 4) Tartu Maakohtu menetluses 11 h summas 1764 eurot (koos käibemaksuga). 5) Tartu Ringkonnakohtu menetluses 2 h summas 360 eurot 8koos käibemaksuga). Maakohus pidas kostja II lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalikuks kuluks: 1) Tartu Maakohtu menetluses 5,5 h summas 858 eurot (koos käibemaksuga). 2) Tartu Ringkonnakohtu menetluses 2 h summas 312 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus luges kostja I lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks kokku 5772 eurot (22 h × 130 × 20% + 13 h × 150 × 20%) ja kostja II lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks 1170 eurot (7,5 h × 130 × 20%), mille mõistis välja hagejalt. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks kohtukuluks kostja I poolt kantud riigilõivu summas 3000 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata hagejalt väljamõistetavate menetluskulude rahaliseks suuruseks kostja I osas 5082 eurot ja kostja II osas 117 eurot. Hageja ei vaidlusta kostja I kantud riigilõivu summas 3000 eurot kuulumist menetluskulu hulka. Hageja on seisukohal, et maakohus on kostjate õigusabile tehtud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ebaõigesti, mistõttu tuleb kostjate menetluskulu rahalist suurust vähendada ulatuslikumalt, kui maakohus seda tegi. Hageja pidas kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks: 1) Tartu Maakohtu menetluses 5 h summas 900 eurot (koos käibemaksuga), kuna kostja I hagi vastuse sisuline maht oli 2 lk ning kohus rahuldas hagi, mis tähendab, et kostja I väited ei olnud piisavalt veenvad. 2) Tartu Ringkonnakohtu menetluses 3 h summas 468 eurot (koos käibemaksuga), kuna apellatsioonkaebuse sisuline maht oli 4 lk ning selles tugineti tuttavatele asjaoludele. Istungil kostja I midagi uut ei lisanud. 3) Riigikohtu menetluses 2 h summas 312 eurot (koos käibemaksuga), kuna kassatsioonile esitatud vastuväidete sisuline maht oli 2 lk, lisamata midagi olulist või uut. Riigikohtu otsust ei olnud vaja vaidlustada ja sellega tutvumine on hõlmatud maakohtu menetluses
kantud õigusabi mahuga. Õiglane oleks arvestada, et Riigikohus rahuldas hageja kassatsioonkaebuse, mis tähendab, et kostja I väited ei olnud piisavalt veenvad. 4) Tartu Maakohtu menetluses 2 h summas 312 eurot (koos käibemaksuga), kuna kostja vastuväited hagile midagi uut ei sisaldanud, kokkuvõtvad seisukohad ei olnud vajalikud, kuna kohus neid ei küsinud, kirja läbitöötamine sisaldub hagi vastuses. Lisaks esindas kostja I esindaja istungil ka kostjat II. 5) Tartu Ringkonnakohtu menetluses 0,5 h summas 90 eurot, kuna apellatsioonkaebus midagi uut ei sisaldanud. Hageja pidas kostja II lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalikuks kuluks: 1) Tartu Maakohtu menetluses 0,5 h summas 78 eurot (koos käibemaksuga), kuna midagi uut ei lisatud ning mõlemal kostjal oli sama esindaja. Põhjendatud kulu on 1⁄4 kostja I kulu mahust. 2) Tartu Ringkonnakohtu menetluses 0,25 h summas 39 eurot, kuna midagi uut ei lisatud ja mõlemal kostjal oli sama esindaja. Põhjendatud kulu on 1⁄4 kostja I kulu mahust.
VASTUSTAJATE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
11.Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Kostjad paluvad jätta maakohtu määrus muutmata. Tartu Maakohtu menetluses on pelgalt istungitel osalemise ajaks 4,5 h. Kolme aasta jooksul ei saa olla põhjendatud kostja I lepingulise esindaja tasu istungiteks ettevalmistamise ja menetlusdokumentide koostamise eest 0,5 h ulatuses. Asjaolu, kas mõnes menetlusastmes hagi rahuldati, ei oma tähtsust, kuna lõpptulemusena on hagiavaldus jäetud rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu menetluses kostja I poolt kantud menetluskulude põhjendatuse hindamisel ei peaks lähtuma apellatsioonkaebuse lehekülgede arvust, kuna õigusteenuse sisuks ei ole üksnes trükkimine, vaid sellele eelneb sisuline töö. Riigikohtu menetluses oli kostja I esindajal Riigikohtu otsuse läbitöötamine vajalik, kuna maakohus vaidlustatud lahendis taolist põhjendust ei esitanud. Asjaolu, et Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse, ei oma tähtsust, kuna lõpptulemusena on hagi jäetud rahuldamata. Asja uus läbivaatamine maakohtus toimus Riigikohtu poolt antud juhistest lähtuvalt seoses hageja nõude ebaselgusega. Hageja esitas hagi täpsustuse, kaasas kostja II ning esitas täiendavad alternatiivsed nõuded. Kostjad pidid selles osas seisukoha kujundama. Kuna kostja II kaasati menetlusse alles selles etapis, on temaga seonduvad kulud tekkinud just selles menetlusetapis. Määruskaebuses ei ole antud kulude vaidlustamine sisuliselt põhjendatud, mistõttu puudub alus maakohtu lahendi muutmiseks. Tartu Ringkonnakohtu menetluses kostjate I ja II poolt kantud kulude kohta esitatud vastuväidet ei ole hageja sisuliselt põhjendatud, mistõttu puudub alus maakohtu lahendi muutmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt kostja II kasuks hagejalt väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus saab selles osas teha uue määruse, millega vähendab kostja II kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid (TsMS § 667 lg 2). Kuna kostja II on pankrotis, siis tuleb maakohtu määrust täpsustada ja kooskõlas PankrS §-ga 35 lg 1 p 1 ja § 37 lg 1 määrata, et hageja peab tasumisele kuuluva menetluskulu tasuma kostja II pankrotivarasse. Kostja I menetluskulude osas jääb maakohtu määrus muutmata.
Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku kulu osas. Hageja on vaidlustanud kostja I esindaja tasu suuruse summas 3690 eurot ning kostja II esindaja tasu suuruse summas 1053 eurot. Hageja ei vaidlusta kostja I esindaja tasu summas 2082 eurot ja riigilõivu summas 3000 eurot ja kostja II esindaja tasu summas 117 eurot.
13.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul peab õigusabikulu suurus tervikuna olema kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahuga. TsMS § 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist on keskmiselt keerulise tsiviilasjaga.
14.Maakohtu määratud kostja I menetluskulude suurus on tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Hagi menetlemine algas 14. novembril 2012 ja lõppes jõustunud kohtulahendiga 13. mail 2018, mil Riigikohus ei võtnud hageja kassatsioonkaebust menetlusse. Asja on lahendatud kokku kolmes kohtuastmes ja hagi on sisuliselt menetletud viiel korral. Hageja kasuks välja mõistetud õigusabi kulu 5772 eurot on sellise menetlusega kooskõlas. Maakohus ei ole kostja I menetluskulude osas diskretsioonipiire ületanud.
15.Hageja vaidlustab maakohtu määrust ka osas, millega mõisteti hagejalt kostja II menetluskulude katteks välja 7,5 h õigusabi eest 1170 eurot ning palub menetluskulusid vähendada 117 euroni. Hageja on seisukohal, et kostja II lepingulise esindaja menetluskulude maht on 1⁄4 kostja I poolt kantud põhjendatud menetluskulude mahust, kuna kostjatel on ühine esindaja. Hageja ei ole põhjendanud, miks on kostja II menetluskulude maht põhjendatud just 1⁄4 osas. Kui hageja on esitanud hagi mitme kostja vastu, siis peab ta arvestama, et igal kostjal võivad tekkida menetluse tõttu oma kulud (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 15). Samas tuleb kostja II menetluskulude põhjendatud suuruse kindlakstegemisel arvestada, et kuigi kostja II kaasati menetlusse alles 9. mai 2017 määrusega, osales kostjate ühine esindaja menetluses algusest peale ja oli sellega varasemalt kursis.
16.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja II maakohtus kantud menetluskulude osas. Maakohus pidas põhjendatuks kostja II menetluskulusid osas, mis puudutas Riigikohtu
1.märtsi 2017 otsuse läbitöötamist. Ringkonnakohus ei pea nimetatud kulu põhjendatuks, kuna kostjate esindaja pidi olema Riigikohtu otsusega kursis juba varasemast ajast kostja I esindajana. Tagatise määramise taotluse osas ei pidanud maakohus kostja II menetluskulusid põhjendatuks ning seda pole vaidlustatud. Maakohus pidas põhjendatuks esindaja ajakulu 3 h seoses toimiku materjalide läbitöötamise ja vastuse koostamisega hageja 5. aprilli 2017 täpsustatud hagiavaldusele. Hageja esitas sel kuupäeval, st enne kostja II menetlusse kaasamist, alternatiivse alusetu rikastumise nõude.
19.aprillil 2017 esitas kostja I vastuse, milles kordas oma varasemaid seisukohti ning vaidles täiendavalt vastu alusetu rikastumise nõudele. Kostja II vaidles nõudele vastu küll
19.septembril 2017, kuid valdav osa vastusest koosnes varasemalt kostja I seisukohtadest kinkelepingu tagasivõitmise nõudele. 5. aprillil 2017 esitatud alusetu rikastumise nõudele vastuväited erinesid kostja I vastusest vaid selles, et kostja II leidis, et ta ei ole selle nõude puhul vältimatu kaaskostja. Seega oli kostjate esindaja asja materjalidega kursis juba enne kostja II
kaasamist ja 19. septembri 2017 menetlusdokumendi koostamist. Seega on põhjendatud ajakulu kostja II nimel 19. septembri 2017 vastuse koostamiseks 0,5 h. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, milles maakohus leidis, et 25. septembri 2017 ja
15.jaanuari 2018 kohtuistungiteks ettevalmistamise ja istungitel osalemise eest kokku on põhjendatud ajakulu 1,5 h (s.o mõlemal istungil 0,75 h). Kostjad esitasid 23. veebruaril 2018 ka oma lõplikud seisukohad. Ringkonnakohus leiab, et kuna selles menetlusdokumendis on korratud juba varasemalt esitatut, on lõplike seisukohtade osas põhjendatud esindaja ajakulu 0,5 h. Kokku on kulutused õigusabile kostja II esindamisel maakohtus põhjendatud 2,5 h ulatuses.
17.Järgmisena hindab ringkonnakohus kostja II esindajakulu põhjendatust ringkonnakohtus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult pidanud apellatsioonkaebuse koostamisel vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks 2 h. Maakohus pidas põhjendatud kuluks kirjalike seisukohtade koostamisele ajakulu 1 h ulatuses. Sisuliselt on tegemist apellatsioonkaebuse kokkuvõttega, milles on täiendavalt tsiteeritud ringkonnakohtu 11. juuni 2018 otsust. Ringkonnakohus ei pea sellist kulu põhjendatuks. Eeltoodule tuginedes loeb ringkonnakohus kostja II esindaja põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtus 2 h. Kokku on maa- ja ringkonnakohtus kostja II esindajakulu põhjendatud 4,5 h ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II esindaja tunnihind 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on kostja II põhjendatud ja vajalik menetluskulu 585 eurot, millele lisandub käibemaks 117 eurot, kokku 702 eurot.
18.Maakohus mõistis hagejalt menetluskulud välja kostja II kasuks. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja on II on pankrotis ja pankrotihalduriks on M. Sikut. Pankrotihaldurit ei olnud menetlusse kaasatud. Riigikohus on käesoleva asja teistmismenetluses 15. jaanuari 2020 määruses leidnud, et kostja II oleks pidanud osalema käesolevas vaidluses pankrotihalduri kaudu. Haldur esitas Tartu Ringkonnakohtule seisukoha, et tema hinnangul tuleks hagejalt kostja II kasuks välja mõistetavad menetluskulud välja mõista kostja II pankrotivarasse ja kanda pankrotihalduri pangakontole (V kd lk 121). Kostjate lepinguline esindaja selgitas 16. septembri 2019 menetlusdokumendis, et kostja II esindamisega seotud kulud on võtnud enda kanda kolmas isik. Kui kostja II kasuks mõistetakse välja menetluskulud, siis kuuluvad need hüvitamisele kolmandale isikule. 30. jaanuari 2020 menetlusdokumendis selgitas kostjate lepinguline esindaja, et kostjal II lasub menetluskulude tasumise kohustus tulenevalt kostja II ja Advokaadibüroo Kuklase ja Partnerid vahel
7.detsembril 2012 sõlmitud kliendilepingust, mille kohaselt on menetluskulude kandmise enda peale võtnud kostja I. Ringkonnakohtule on esitatud ka kostja I nimele väljastatud arve
31.jaanuarist 2018, mis sisaldab väidetavalt ka kulusid kostjale II osutatud õigusabi eest. PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti välja kuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Samuti kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). PankrS § 37 lg 1 kohaselt pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti välja kuulutamist vastu võtta üksnes haldur. Kui kohustus täideti võlgnikule, loetakse kohustus täidetuks üksnes juhul, kui täitmiseks üleantu on pankrotivaras säilinud või kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud.
Seega tuleb maakohtu määrust täpsustada ja määrata, et kostja II kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda tema pankrotivarasse. Kuigi pankrotivara käsutab haldur, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks määrata menetluskulude tasumine pankrotihalduri isiklikule pangakontole. Kostja I saab oma väited kostja II menetluskulude kandmise osas esitada kostja II pankrotihaldurile.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.