Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

VÕLAUSALDAJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUS

Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 01.07.2008 töövõtulepingu kasvuhoonete rekonstrueerimiseks. Tellija kohustus oli maksta tasu vastava akti ja arve alusel ning õigus nõuda viivist 0,1% lepingu hinnast iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu hinnast. OÜ STANEK esitas tasumiseks arve summas 229 120,60 krooni, kuid ei esitanud tööde üleandmise akti ning esitatud akteerimata arvete summale vastavaid töid tegelikult teinud ei ole. Pärnu Maakohtu 11.02.2011.a. otsusega nr 2-10-22323 mõisteti võlgnikult pankrotiavalduse esitaja kasuks välja alusetult tasutud põhivõlgnevus

2 (7)

14 643,47 eurot, tööde üleandmata jätmise eest viivised 8 146,79 eurot ja menetluskulud 1 597,79 eurot. Võlgniku suhtes toimuvas kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt läbiviidavas täitemenetluses ei ole kuue kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada, mistõttu palub AS Vestman Varahaldus välja kuulutada OÜ STANEK pankrot (I kd, tl 3-4).

AJUTISE PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisade kohaselt (tl I kd, 82-171) on võlgnik oma tegevusaja jooksul koostanud ja äriregistrile esitanud majandusaastate aruanded 2002.-2009.a. kohta. 2009. majandusaasta aruandes esitatu kohaselt oli äriühingu põhitegevuseks saematerjali tootmine. Äriühingu müügitulu 2009. majandusaastal moodustas väidetavalt 3 453 696 krooni, lisaks finantstulu 417 322 krooni. Samal ajal tegi äriühing kulutusi kaupadele ja teenustele 2 543 256 krooni, mitmesugustele tegevuskuludele 889 300 krooni, tööjõule 0 krooni ning arvestas põhivara kulumit 362 590 krooni. Eeltoodut arvestades lõpetas OÜ STANEK 2009.majandusaasta väidetavalt kasumiga kogusummas 75 872 krooni. Äriühingu edasise majandustegevuse sisu ja tulemi kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. OÜ STANEK arvelduskonto väljatrükkidest nähtuvalt on äriühing olnud aktiivselt tegev vähemalt 2010.aasta märtsikuuni. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud tuvastada OÜ STANEK reaalse vara olemasolu mitte enam kui 0,09 € eest, teada on võlgnikul varaliste kohustuste olemasolu vähemalt 41 834,34 € ulatuses. Võlgniku pankrotimenetluses kogutud informatsioon toetab seisukohta, et äriühing on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus suure tõenäosusega ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad järgmised asjaolud: 1) võlgnikul puuduvad teadaolevad likviidsed vahendid (raha) teadaolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks; 2) ajutise menetluse käigus kogutud informatsiooni kohaselt on alust arvata, et äriühingu majandustegevus on seiskunud juba hiljemalt 2010. aasta märtsist ning puuduvad igasugused andmed, et OÜ STANEK oleks käesoleval ajal äriliselt aktiivne (st. omaks mingisugustki tulutegevust); 3) ei ole mingit märki, et äriühingu ainuosanik sooviks osakapitali täiendava rahalise sissemakse tegemise teel äriühingut maksejõuetust olukorrast välja tuua ja äriühingu majandustegevust taasalustada; 4) arvestades võlgnikul olemasolevaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka krediidi saamine äärmiselt ebatõenäoline; 5) võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viivitusintresside võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Seoses OÜ STANEK raamatupidamisdokumentide puudumisega on ajutisel halduril sisuliselt võimatu selgitada seda, mis hetkest alates langes äriühingu netovara pöördumatult alla seaduses sätestatud alampiiri või mis ajast ei katnud äriühingu vara pöördumatult enam tema kohustusi. Halduril puuduvad andmed, et OÜ STANEK juhatuse liige oleks kutsunud kokku osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil, samuti ei ole äriühingu juhatuse liige esitanud kohtule avaldust äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Eeltoodut arvestades võib OÜ STANEK juhatuse liige olla rikkunud ÄS § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi ning toime pannud KarS §-des 380 ja 385 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo. OÜ STANEK arveldusarvetel liikumisi ilmestab sularaha väljavõttude ja juhatuse liikme Maanus Mürkhaina isiklikule arveldusarvele ülekannete rohkus. OÜ STANEK võib olla muutunud maksejõuetuks äriühingu juhatuse liikme teadliku tegevuse tulemusena ja ajutisele haldurile ning kohtule äriühingu dokumentide mitteesitamine võib olla seotud äriühingu juhi sooviga seda varjata. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud tuvastada võlgnikul vara, millega katta ajutise menetluse kulusid, rääkimata kuludest mis tekivad pärast isiku pankroti väljakuulutamist. 3 (7)

Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võiks väljavaateid olla üksnes juhul, kui saab tõendada, et juhatus on oma kohustusi süüliselt rikkunud, kohustuste rikkumisega on tekitatud kahju ning juhatus on suuteline tekitatud kahju hüvitama. Nii pankrotimenetluse kui ka selle raames võimalike kohtumenetluste läbiviimine on võimalik üksnes juhul kui võlausaldajad on nõus finantseerima vastavaid kulusid. Kuna pankroti väljakuulutamisel on mõtet üksnes siis, kui seeläbi oleksid selged võimalused suurendada pankrotivara niivõrd, et lisaks kõikide massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumisele on võimalik teha väljamakseid ka võlausaldajate nõuete katteks ning käesoleval hetkel ei saa antud asjas viidata ühelegi sellisele kindlale vara suurendamise allikale, samuti puuduvad ajutisel halduril andmed isiku kohta, kes oleks nõus finantseerima OÜ STANEK edasist pankrotimenetlust, siis leiab ajutine pankrotihaldur, et esineb pankrotiseaduse § 29 lg 1 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutise halduri täiendavatest seisukohtadest koos lisadega (I kd, tl 190-203) nähtuvalt esitas võlgniku juhatuse liige Maanus Mürkhain 02.07.2012.a. ajutisele haldurile hunniku OÜ STANEK raamatupidamise algdokumente (süstematiseerimata kujul ja läbisegi 2007.-2009.aasta ostu- ja müügiarved, tšekid, jms.). Esitatud dokumentidest õnnestus halduril akteerida dokumente kokku 303-l leheküljel. Ülejäänud hunnikuga Maanus Mürkhain sel päeval lahkus põhjendusega, et tal ei ole aega oodata kuni haldur temale esitatud dokumentide kohta akti koostab. Maanus Mürkhain ise ei olnud nõus akti koostamisele mingilgi viisil kaasa aitama, vaid lubas dokumentide hunnikuga uuesti halduri juurde ilmuda reedel – 06.07.2012.a. 07.08.2012.a. esitas Maanus Mürkhain ajutisele haldurile kaks toimikut- ühes toimikus olid 2007.-2009 (läbisegi) arved ja aktid kokku 90-l lehel ning teises toimikus olid 2007.-2009 (läbisegi) sularahaarved, kviitungid ja tšekid kokku 285-l leheküljel. Maanus Mürkhaina kirjaliku seletuse kohaselt on seoses Toomas Uripeale ehitatud majaga aadressil Kuuse tee 24 Viimsi OÜ STANEK dokumendid ainult osaliselt Eestis. Ülejäänud OÜ STANEK dokumendid olevat väidetavalt Prantsusmaal, kuhu minekuks puuduvad Maanus Mürkhainal rahalised vahendid. OÜ STANEK puudub nõuetekohane raamatupidamisarvestus ja ka rahalised vahendid dokumentide korda tegemiseks. Maanus Mürkhainal puudub ülevaade, kellele OÜ STANEK võlgu on, kuid on arvamusel, et võlad võivad olla Swedbank AS, DnB Nord Liising AS ja hankijatele seoses ehitusega Kuuse tee 24 Viimsi. Ainukeseks OÜ STANEK varaks on nõue Toomas Uripea vastu summas 3 540 000 kr, mille kohta dokumendid olevat advokaat Olev Kuklase käes (vastavaid dokumente ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele ajutisele haldurile esitatud). Ajutisele haldurile Maanus Mürkhaina poolt antud suuliste selgituste kohaselt on kõnealune nõue tekkinud enam kui kolm aastat tagasi, kuid kohtumenetlusega seotud kulude katteks rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole võlgnik nõude sissenõudmiseks kohtu poole pöördunud. Kuigi võlgniku juhatuse liige esitas ajutisele haldurile 2007.-2009.majandusaastat puudutavaid raamatupidamise algdokumente, ei ole esitatud dokumendid ilmselgelt ammendavad, et teha järeldusi äriühingu vara, võlgade ning majandustegevuse tulemi kohta perioodil 2007.-2009. või kontrollida majandusaasta aruannete 2007.-2009 õigsust. Ajutisele haldurile ei ole esitatud mitte mingisugust raamatupidamisarvestust. Äriühingu arveldusarvetel liikumiste ning Maanus Mürkhaina poolt ajutisele haldurile esitatud raamatupidamise algdokumentide võrdlemisel on ilmne, et ajutisele haldurile esitatud dokumendid kajastavad vaid tühist osa äriühingu 2007.-2009.a. tegelikust äritegevusest. OÜ STANEK 2009. majandusaasta aruandes on äriühingu juhtkond kajastanud seisuga 31.12.2009. äriühingu vara kogusummas 6 418 431 kr (sh. raha ja pangakontod 22 789 kr; nõuded ostjate vastu 4 737 800 kr; materiaalne põhivara 1 657 842 kr) ja kohustusi summas 6 198 561 kr. Igasuguse raamatupidamisarvestuse puudumise tõttu ei ole ajutisele haldurile teada, millest äriühingu varad seisuga 31.12.2009 faktiliselt koosnesid ning mis on sellest varast 4 (7)

edaspidi saanud. OÜ STANEK juhatuse liige Maanus Mürkhain on olnud raskelt hooletu äriühingu raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmisel. Äriühingu raamatupidamise puudulik korraldamine on viinud olukorrani, kus ajutisel halduril ei ole võimalik saada adekvaatset ja kontrollitavat informatsiooni äriühingu tegelike varade ja kohustuste, majandustegevuse tulemi ning äriühingu omakapitali seisu kohta mis tahes ajahetkel. Samuti ei ole võimalik selgitada maksejõuetuse objektiivseid põhjuseid ning kindlaid vara suurendamise võimalusi (vara pankrotivarasse tagasivõitmine või sissenõudmine). Ajutine haldur leiab, et OÜ STANEK juhatuse liikme käitumises on KarS § 3811 sätestatud teo tunnused.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil jääb võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse juurde ja soovib jätkuvalt võlgniku pankroti väljakuulutamist ning on nõus kohtudeposiiti kandma pankrotimenetluseks vajamineva summa (II kd, tl 4). Ajutine haldur leiab, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluseks, kuid pankrotimenetluse kulude katteks raha maksmisel on võimalik pankrotimenetlust läbi viia (II kd, tl 4). Võlgniku juhatuse liige Maanus Mürkhain on kohtule telefoni teel teatanud, et on teadlik istungist, kuid viibib Tartus ja tal ei ole võimalik kohtuistungile ilmuda (II kd, tl 3). Kohus lahendab asja kohtuistungil võlgniku kohalolekuta. Eelmisel kohtuistungil on võlgnik seletanud (I kd, tl 189), et äriühingu majandustegevus on sisuliselt 2008.a. lõppenud, alates 2009.a. pole raamatupidamise aruandeid. Võlausaldaja nõude aluseks on jõustunud Pärnu Maakohtu 1.veebruari 2011.a. otsus tsiviilasjas nr 2-10-22323 (I kd, tl 5-6). PankrS § 1 lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande koos lisadega ning antud seletuste kohaselt on haldurile esitatud raamatupidamisdokumentide põhjal võlgnikul maksejõuetus, mis ei oma ajutist iseloomu. Võlgniku võimaliku majandustegevuse kohta puuduvad alates märtsist 2010.a. andmed. Võlgniku vara väärtus on ajutise pankrotihalduri andmetel 0,09 eurot ja ta omab kohustusi vähemalt 41 834,34 euro suuruses. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et OÜ STANEK on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul ei ole tuvastatud vara ja majandustegevust. Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. PankrS § 28 lg 1, 2 kohaselt, kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks 5 (7)

juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur peab võimalikuks, et OÜ STANEK pankrotimenetlusega seoses võib olla võlgniku juhatuse liige Maanus Mürkhain pannud toime Karistusseadustiku §-des 380, 3811, 385 sätestatud tegusid. Vastavalt Äriseadustiku § 183 korraldab osaühingu juhatus osaühingu raamatupidamist. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on ta tuvastanud, et OÜ STANEK juhatuse liige on olnud raskelt hooletu äriühingu raamatupidamise korraldamisel; ajutisele haldurile ei ole esitatud mitte mingisugust raamatupidamisarvestust, äriühingu arveldusarvetel liikumiste ning juhatuse liikme poolt ajutisele haldurile esitatud raamatupidamise algdokumentide võrdlemisel on ilmne, et ajutisele haldurile esitatud dokumendid kajastavad vaid tühist osa äriühingu 2007.-2009.a. tegelikust äritegevusest; äriühingu raamatupidamise puudulik korraldamine on viinud olukorrani, kus ajutisel halduril ei ole olnud võimalik saada adekvaatset ja kontrollitavat informatsiooni äriühingu tegelike varade ja kohustuste, majandustegevuse tulemi ning äriühingu omakapitali seisu kohta mis tahes ajahetkel; sellist raamatupidamise puudulikku korraldamist tuleb lugeda äriühingu juhatuse liikme poolt raskeks juhtimisveaks. Samuti vajab kontrollimist äriühingu poolt juhatuse liikmele tehtud ülekannete ja sularaha väljavõttude põhjendatus. Seetõttu teatab kohus prokurörile sellest kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1,2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus määras 3.oktoobri 2012.a. määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavaks summaks 1700 eurot ja selle maksmise tähtajaks 22.oktoober 2012.a.(II kd, tl 5). Võlausaldaja tasus 22.oktoobril 2012.a. pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1700 eurot (II kd, tl 10). Seega tuleb, lähtudes PankrS § 29 lg 3, kuulutada välja OÜ STANEK pankrot. PankrS § 31 lg 6 alusel jäävad kehtima Tartu Maakohtu 7.detsembri 2011.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-11-50166 rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud keelata võlgnikul pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamine ja peatada võlgniku vara suhtes toimuv võimalik sundtäitmine. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta AS Vestman Varahaldus kanda.

6 (7)

PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasu 359,55 eurot ja kulud 219,49 eurot (I kd, tl 172-173). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 359,55 eurot, millelt väljamakse tegija on kohustatud maksma riigile sotsiaalmaksu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitis tuleb välja mõista AS Vestman Varahaldus poolt 5.detsembril 2011.a. (I kd, tl 33) kohtudeposiiti Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 AS Swedbank, viitenumber 3100057455, tasutud summa 1000 eurot arvelt ajutise pankrotihalduri Küllike Mitti kasuks ja kuna menetlusega seotud kulud on ajutine haldur teinud läbi OÜ Õigusbüroo Faktootum, hüvitis kulutuste katteks koos käibemaksuga 219,49 eurot OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Küllike Mitt kinnitab, et ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Kohtunik:

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.