Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-7-12 Tartu, 31. mai 2012. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu AS-i EVIKO hagi Valga linna vastu kahju hüvitamise nõude puudumise tuvastamiseks Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-35746 Valga linna määruskaebus Hageja AS EVIKO (registrikood 10321432) Kostja Valga linn (Valga Linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75004748), esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo 16. aprill 2012. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-35746 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Valga Linnavalitsusele määruskaebuselt 25. novembril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS EVIKO (hageja) esitas Valga linna (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostjal ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet. Hagiavalduses esitas hageja hagi tagamise nõude, mille järgi keelata ERGO Kindlustuse AS-il (garant) 27. augustil 2010 antud garantiikirja alusel rahaliste väljamaksete tegemine kostjale kuni tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled riigihanke tulemusena 22. aprillil 2010 ehituse töövõtulepingu, mille alusel hageja kohustus rekonstrueerima Valga Gümnaasiumi 31. juuliks 2011. Pärast lepingu sõlmimist ilmnesid asjaolud, mis lükkasid oluliselt edasi tööde algusaja ning ei võimaldanud hagejal teha töid projekti ja ehitusgraafiku kohaselt. 15. aprillil 2011 esitas hageja kostjale lepingu muutmiseks kirjaliku ettepaneku, millega fikseerida tööde suurenenud maht ning pikendada lepingu tähtaega või alternatiivselt lõpetada leping kokkuleppel. Kostja esitas 11. mail 2011 hagejale lepingust taganemise avalduse, milles teatas hagejale tingimused, mille täitmata jätmisel ta taganeb lepingust 2. juunist 2011. Hageja vaidles lepingust taganemisele vastu. Kostja taganes lepingust 2. juunil 2011 ning esitas 30. juunil 2011 hagejale täitmistagatise nõudekirja, milles nõudis 1 700 000 krooni suuruse kahju hüvitamist, kuna lepingurikkumine tekitas kostjale kahju. Nõude täitmata jätmisel lubas kostja pöörduda tagatise realiseerimiseks garandi poole garantiikirjaga, millega garant garanteeris hageja kohustust tasuda kostjale tagatissumma 1 700 000 krooni hageja suutmatuse tõttu täita lepingut. Garantiikirja p 3 järgi on garant kohustatud garantiilepingust tuleneva kohustuse täitma 30 tööpäeva jooksul nõudekirja saamisest. Hageja leidis, et kostjal ei olnud õigust nõuda kahju hüvitamist ning kahju on tõendamata. Hagi
tagamise korras palus hageja kohtul peatada garantiikirja alusel tehtavate väljamaksete tegemine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hageja leidis, et praeguses asjas esinevad kõik eeldused garantiist tulenevate väljamaksete tegemise peatamiseks. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 on selgitatud, et tuvastushagi tagamisel tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-st 2. See lahend käsitleb garantiist tulenevate väljamaksete tegemise peatamist hagi tagamise abinõuna olukorras, kus kohtul palutakse tuvastada, et kostjal ei ole õigust nõuda garandilt garantii väljamaksmist. Nimetatud abinõu kohaldamine on mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe side (kui sellega tagatakse vaidluses lahendatavaid nõudeid), kui garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ning kui garantii realiseerimise peatamine ei oleks kostja huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostja ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Taotletav hagi tagamise abinõu tagab hageja õiguste kaitse hagi rahuldamise korral ning koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Garantii realiseerimise peatamisel ei kaota kostja võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Hagi tagamata jätmine põhjustaks hagejale märkimisväärseid kulutusi ning tekitaks suure varalise kahju, sest kui garant maksab kostjale garantii alusel raha välja, peab hageja selle summa garandile tagasi maksma ning lisaks tasuma ka intressi, samuti asuma alusetult väljamakstud summat kostjalt sisse nõudma. Hageja vastu on algatatud saneerimismenetlus, mille eesmärgipärasus muutuks garantii alusel väljamakse tegemise tagajärjel ebatõenäoliseks. Saneerimismenetluse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa hageja pankrotistumise.
2.Tartu Maakohus keelas 29. juuli 2011. a määrusega hagi tagamise abinõuna garandil garantiikirja alusel rahaliste väljamaksete tegemise kostjale kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Maakohus leidis, et hagi tagamise taotlus on piisavalt põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Enne garantii alusel raha väljamaksmist on vajalik saada selgus, kas kostjal on õigus garantiinõue maksma panna. Garantiikirja alusel väljamakse tegemine muudaks tuvastushagi nõude täitmise võimatuks, sest hagejal ei ole võimalust nõuda, et tunnustataks selle summa tasumata jätmist, kui kohustus on juba täidetud. Hagi rahuldamise korral ei pea hageja esitama uut alusetu rikastumise või kahju hüvitamise nõuet. Hageja taotletud hagi tagamise abinõu koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kostja ei kaota tegelikult võimalust garantiinõuet realiseerida juhul, kui hagi jääb rahuldamata. Maakohus leidis, et hageja esitatud hagi kui tuvastushagi ei ole TsMS § 383 lg 11 reguleerimisalas olevaks nõudeks. Seda sätet ei saa tõlgendada selliselt, et ka rahalise nõude puudumise tuvastamise nõue oleks hõlmatud TsMS § 383 lg-st 11 tuleneva tagatise andmise kohustusega. Tagatise andmise eesmärk on vastaspoolele hagi rahuldamata jätmisest tekkida võiva kahju hüvitamine, kuid praeguse juhtumi puhul saab kostja hagi rahuldamata jätmise korral realiseerida oma õiguse panna garantii
maksma. Seega ei saa vastaspoolele ka hageja nõude rahuldamata jäämisel tekkida mingit olulist kahju.
3.Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule. Tagatud hagi on perspektiivitu. Kostja on andnud enne lepingust taganemist hagejale mitu korda võimaluse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kuid hageja ei täitnud kohustusi isegi täiendava tähtaja jooksul. Maakohus ei ole motiveerinud, milles seisneb hageja huvide ülekaal võrreldes kostja huvidega. Kui kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, oleks ta pidanud kohustama hagejat andma kostjale tekkiva kahju katteks tagatise (TsMS § 383), sest vaidlusalune tagatis ei kata isegi uue riigihanke kallinemisega tekkivaid kahjusid, rääkimata laenuintressi tasumisega seotud kahjust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 31. oktoobri 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 sätestab, et hagi tagamise avalduses tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Hageja on hagi tagamise avalduses põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on vaidlustatud määruses vastavad põhistused märkinud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus tagas hagi õigesti. Maakohus on hagi tagamise abinõuna TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel keelanud kindlustusandjal garantiikirja alusel rahaliste väljamaksete tegemise kostjale kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Maakohus on õigesti hagi taganud enne hagi menetlusse võtmist. TsMS § 384 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja enne ära kuulata. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta kostja väited hagi alusetuse ja perspektiivituse kohta, sest hagi tagamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt. Samuti ei ole maakohus keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel, s.o maakohus ei ole lugenud esitatud hagiavaldust alusetuks või perspektiivituks. Hagi esitamise sisuline põhjendatus selgub edasises menetluses. Tuginedes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 tehtud lahendi p-s 14 toodud seisukohale, leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul esinevad kõik tingimused hagi tagamiseks hageja taotletud viisil, s.o kindlustusandja antud garantii on seotud tihedalt käimasoleva vaidlusega, garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi, mis väljenduksid garandile tagatissumma ja viivise tagasimaksmises, ning garantii realiseerimise peatamine ei ole kostja huve arvestades ebaproportsionaalne, sest hagi rahuldamata jätmise korral ei kaota kostja õigust nõuda garantiist tuleneva tagatissumma tasumist. Ringkonnakohus arvestas ka asjaolu, et hageja vastu toimub saneerimismenetlus ja hageja kohustus tagada garandile tagatissumma 1 700 000 krooni (108 649 eurot 80 senti) võiks kutsuda esile hageja maksejõuetuse.
Hagi tagamine taotletud viisil teenib ka kostja huve, sest juhul, kui garant maksaks kostjale tagatissumma välja, pärast aga selguks, et kostjal ei olnud õigust töövõtulepingust taganeda, peaks kostja hüvitama hagejale garandile tasutud tagatissumma koos lisanduvate kuludega. TsMS § 378 lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hagi tagamisel tuleb arvestada eelkõige hageja õigustatud huvisid, kuid mööndusega, et hagi tagamise abinõu ei koormaks kostjat ebaproportsionaalselt. Kostja väidab, et tal on tekkinud kahju, mis väljendub selles, et hageja ei ole oma töövõtulepingust tulenevat kohustust täitnud, mistõttu kostja peab korraldama uue riigihanke ja ehitushindade tõusmise tõttu kandma lisakulusid. Ringkonnakohus möönis, et hagi tagamine võib koormata kostjat, kuid selline koormamine ei ole ülemäärane. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus oleks pidanud TsMS § 383 lg 1 alusel kohustama hagejat andma tagatise kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. TsMS § 383 lg 1 sõnastusest lähtuvalt on selle kohaldamine või kohaldamata jätmine kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Maakohus on teinud diskretsiooni piires otsustuse mitte kohustada hagejat andma tagatist kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks ning ringkonnakohtul ei ole alust kohustada hagejat TsMS § 383 lg 1 alusel tagatist andma.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud TsMS § 377 lg-s 2 loetletud hagi tagamiseks vajalikke asjaolusid. Riigikohus on 27. oktoobri 2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 leidnud, et garantiist tulenevate väljamaksete tegemise peatamine on mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe side, garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ning garantii realiseerimise peatamine ei oleks kostjate huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostjad ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Kui maakohus leiab, et hageja tuvastusnõuet on võimalik praeguses asjas põhimõtteliselt tagada, tuleb hinnata, kas hageja on põhistanud asjaolusid, millest saab järeldada, et garandil kostjatele garantii alusel raha maksmise keelamine on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Ringkonnakohus ei ole motiveerinud, milles seisneb hageja huvide ülekaal võrreldes kostja huvidega. Hageja ei ole põhjendanud, et tal tekkib hagi tagamata jätmisega oluline kahju. Kostja peab seevastu korraldama uue riigihanke, peab võtma raha puudumise tõttu laenu ja tasuma sellelt intressi ja lepingutasusid. Maakohus pidanuks kohustama hagejat andma kostjale tekkivate kahjude katteks tagatise, sest vaidlusalune tagatis ei kata isegi uue riigihanke kallinemisega tekkivaid kahjusid, rääkimata laenuintressi tasumisega seotud kahjudest. Kohtumääruses peaksid olema mingisugused põhjendused
selle kohta, miks ei peeta vajalikuks kostjale tagatise andmist võimaliku tekkiva kahju hüvitamiseks.
6.Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Kohtud on kostjale tekkivat võimalikku kahju hagi tagamise lahendamisel arvesse võtnud. Kostja ei ole viidanud kahjule, mis tal võiks tekkida hagi tagamise tõttu. Tagatist andma kohustamine on TsMS § 383 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu kohus ei pidanud kostjale tagatist määrama.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Koos 29. juulil 2011 esitatud hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, paludes keelata garandil teha kostjale garantii alusel väljamakseid kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.
9.Hagi tagamise taotluses tugines hageja garandi välja antud garantiikirjale nr 697093, millega garant garanteeris hageja kohustuse tasuda kostjale tagatissumma 1 700 000 krooni, kui hageja ei suuda täita töövõtulepingut, millega ta kohustus rekonstrueerima Valga Gümnaasiumi 31. juuliks 2011. Kostja esitas 30. juunil 2011 hagejale täitmistagatise väljamaksmise nõude, milles palus hagejal tasuda tagatissumma 1 700 000 krooni 7. juuliks 2011 ning märkis, et kui hageja õigeks ajaks oma kohustust ei täida, siis on kostja sunnitud pöörduma garandi poole ja realiseerima garantiikirjaga antud tagatise. Garantiikirja p 3 järgi on garant kohustatud garantiilepingust tuleneva kohustuse täitma 30 tööpäeva jooksul alates nõudekirja saamisest (tl 53). Hageja leidis, et kostjal ei ole seaduslikku alust nõuda garandilt garantiikirjaga antud tagatise realiseerimist, kuna selleks vajalikud eeldused ei ole täidetud - tegemist ei ole hageja suutmatusega töövõtulepingut täita, vaid kostja enda vabatahtliku valikuga leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 alusel katkestada. Samuti leiab hageja, et isegi juhul, kui esineks hüpoteetiline alus garandilt täitmistagatise realiseerimist nõuda, ei ole selle realiseerimine võimalik enne, kui kostja on põhjendanud ja tõendanud, et talle on tekkinud 1 700 000 krooni suurune kahju.
10.TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selle sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. TsMS § 377 lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 3 järgi võib tagada ka tuvastushagi.
11.Kolleegium on 27. oktoobril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 tehtud lahendi p-s 11 leidnud, et hagi tagamise korras on põhimõtteliselt võimalik keelata kolmandast isikust garandil väljamaksete tegemine kostjatele. Kolleegium leidis samas lahendis, et olukorras, kus kohtul palutakse tuvastada, et kostjal ei ole õigust nõuda garandilt garantii väljamaksmist, mahub hageja taotletud hagi tagamise
abinõu põhimõtteliselt hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla. Tegemist on TsMS § 378 lg 1 p-s 4 nimetatud hagi tagamise abinõuga. Selle rakendamisel ei saa panna kolmandale isikule aktiivseid kohustusi (st temalt raha välja mõista), kuid saab panna keelu anda raha üle just kostjale ja näha ette raha maksmise (kui seda soovitakse teha) nt kohtutäiturile või kohtu deposiitkontole. Praeguses vaidluses on ringkonnakohus nõustunud maakohtuga ja hagi on tagatud hageja taotletud viisil.
12.Kolleegium selgitab, et otsuse p-s 11 öeldut arvestades võiks hagi tagamine taotletud viisil olla põhjendatud ainult siis, kui garantii realiseerimine kostja poolt oleks hageja ja kostja vahelises suhtes vastuolus töövõtulepingus kokkulepituga, s.t kostja rikuks garantii esitamisega töövõtulepingut. Kolleegium leiab, et TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguslik huvi esitada selline tuvastushagi, mille eesmärgiks on takistada teisel poolel garantiid realiseerimast, on ainult siis, kui hageja toetub asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut. Pooltevahelise 22. aprilli 2010. a töövõtulepingu p 12.1 järgi kohustus hageja töövõtjana andma kostjale kui tellijale enne tööde algust täitmistagatise, milleks on krediidiasutuse garantiikiri summale, mis vastab kümnele protsendile pakkumuse maksumusest ning mis peab kehtima alates töö tegemise algusest ja olema jõus kuni töö vastuvõtmiseni. Sama lepingu p 13.7 järgi oli kostjal tellijana õigus igal ajal kontrollida, kas ehitustööde maht ja kvaliteet vastavad kehtestatud nõuetele. Tööde mittevastavuse ilmnemisel oli kostjal tellijana õigus määrata hagejale kui töövõtjale mõistlik tähtaeg puuduste likvideerimiseks, kusjuures määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral oli kostjal õigus lepingust taganeda ja nõuda hagejalt täitmistagatist kümne protsendi ulatuses lepingus märgitud tööde üldmaksumusest. Hageja on esitanud tuvastushagi, milles palub kindlaks teha, et kostjal ei ole töövõtulepingust tulenevat kahju hüvitamise nõuet, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud ja kostjal polnud alust lepingut lõpetada. Hagi tagamise taotlust põhistab hageja muu hulgas asjaoluga, et kostjal pole õigust täitmistagatise realiseerimist nõuda, sest tal ei olnud õigust lepingut üles öelda, mistõttu ei ole tegemist garantii realiseerimiseks vajaliku olukorraga, s.o hageja suutmatusega lepingut täita. Seega on hageja ilmselt tuginenud asjaolule, et garantii realiseerimisega rikuks kostja töövõtulepingut.
13.Kolleegiumi märgib, et juhul, kui hageja toetub hagiavalduses asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut (vt otsuse p 12), tuleb hagi tagamise korras garantii-järgsete väljamaksete peatamiseks garantiiga tagatavast võlasuhtest tuleneva vaidluse lahendamiseni kohtul TsMS § 378 lg-st 4 tulenevalt poolte huve kaaluda. Selleks tuleb hinnata hagi tagamisest või tagamatajätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Kui kostja suudab hagejale garantii realiseerimisest tingitud võimalikud negatiivsed tagajärjed (nt garandi tagasinõue, intressi maksmise kohustus) hüvitada (s.h ei ole kahtlust kostja maksevõimes) ja garantii realiseerimine ei põhjusta tõenäoliselt hageja maksejõuetust ega olulisi makseraskusi, ei tuleks vähemalt üldjuhul garantii kui mitteaktsessoorse õigusinstrumendi olemuse säilitamise huvides eelistada hageja huve, ja selline hagi tuleb jätta tagamata. Kaalumiseks
vajalikud asjaolud peab esitama hageja, vajaduse korral võib hagi tagamiseks ära kuulata ka kostja seisukoha.
14.Kolleegium leiab, et ei maakohus ega ka ringkonnakohus pole hagi tagamist põhjendanud sellega, et kostjapoolne garantii realiseerimine oleks hageja arvates käsitatav töövõtulepingu rikkumisena. TsMS § 381 lg 1 p 2 järgi peab hagi tagamise avaldus sisaldama hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. TsMS § 384 lg 2 järgi, kui kohus leiab, et hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, kusjuures puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata.
15.Maakohus on hagi tagamist põhjendanud asjaoluga, et garantii realiseerimise korral ei oleks hagejal võimalust nõuda tuvastushagi nõude täitmist, sest hagejal puuduks võimalus nõuda selle summa tasumata jätmise õiguse tunnustamist, kui kohustus on juba täidetud. Kolleegiumi arvates ei ole maakohtu selline põhjendus hagi tagamiseks piisav. Praegusel juhul sellises tuvastushagis ei ole hagi tagamise eesmärgiks kohtulahendi täitmise tagamine, vaid pooltevahelise vaidlusaluse õigussuhte esialgne reguleerimine TsMS § 377 lg 2 järgi (vt otsuse p 11). Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu määruse põhjendusega, on lisanud, et hagi tagamine on põhjendatud ka asjaoluga, et hageja suhtes toimub saneerimismenetlus ja hageja kohustus maksta garandile tagatissumma võiks kutsuda esile hageja maksejõuetuse. Kolleegiumi arvates ei ole ka saneerimismenetluse toimumise fakt ainuüksi piisavaks hagi tagamise aluseks. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et hagejat ähvardab oht muutuda maksejõuetuks. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et õige ei ole ringkonnakohtu käsitlus, et sellises tuvastusnõudes on hageja õigustatud huvi kostja huviga võrreldes eelistatud (vt otsuse p 13). Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus ei põhjendanud, milles seisneb hageja huvide ülekaal võrreldes kostja huvidega.
16.Kolleegium leiab, et kuigi ka maakohtu hagi tagamise määrus ei ole piisavalt põhjendatud, ei oleks õige ka maakohtu määruse tühistamine ja hagi tagamise avalduse saatmine maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest sel juhul tekiks menetluslik olukord, kus vahepeal ei oleks hagi tagatud ja kostja võiks hagi tagamise sisuliselt välistada või muuta selle mõttetuks. See oleks vastuolus hagi tagamise põhimõttega. Seetõttu leiab kolleegium, et hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust lahendades, võib ringkonnakohus vajaduse korral ka ise TsMS § 384 lg 2 alusel nõuda hagejalt hagi tagamise avalduse puuduste kõrvaldamist. Hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel peab ringkonnakohus eeltoodut arvestades tuvastama, kas hageja esitatud hagi tagamise asjaolud annavad alust hagi tagamiseks, ning andma vajaduse korral hagejale tähtaja asjakohaste asjaolude esitamiseks. Samuti peaks ringkonnakohus kaaluma TsMS § 383 lg-st 1 tulenevat võimalust teha hagi tagamine sõltuvaks tagatise andmiseks vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Praeguses asjas võib kostja võimalikuks tekkivaks kahjuks olla uue riigihanke kallinemise tõttu tekkiv kahju, samuti laenuintressi
tasumisega seotud kahju.
17.Kolleegium jätab menetluskulud TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
18.Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastada. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.