Muud › Muud hagiasjad

Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja kandis 03.11.2006 hagejale üle 15 mln USA dollarit selgitusega "tagasimakse 06/10/25 vara haldamise leping" (repayment 06/10/25 asset management agreement). Selgituses märgitud lepingut ega muid dokumente, mille alusel oleks hageja aktsiatähed üle andnud või õigustatud saama kostjalt 15 mln USA dollarit, hageja valduses ei ole. Samuti puudub lepingu sõlmimise kohta hageja juhatuse või nõukogu otsus. Kuna aktsiatähed on hageja ainus vara, saab poolte vara haldamise leping olla seotud üksnes hagejale kuuluvate aktsiatähtedega. Kostja esitas hageja nõudmisel 08.01.2007 kirja, milles kostja juhatuse liige Rain Tamm kinnitab, et kostja kandis hagejale 03.11.2006 üle 15 mln USA dollarit Briti Neitsisaarte äriühingu Nibre Enterprises Corporation palvel ja makse tehti selle äriühingu juhiste järgi hageja ja viimati nimetatud äriühingu 12.10.2006 lepingu alusel. Hagejale on nimetatud äriühing tundmatu ning hageja valduses ei ole sellist lepingut ega hageja juhatuse või nõukogu otsust sellise lepingu sõlmimiseks. Lisaks on kostja viidanud maksekorralduses ja kirjas erinevatele lepingutele. Hagejale on selgusetu, millisel alusel kandis kostja hagejale raha üle ning ei ole andnud hagejale piisavat informatsiooni temale ülekantud suure rahasumma kohta. Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1015 ja hea usu põhimõttest tulenevalt õigus tutvuda dokumentidega, mis kajastavad hageja ja kostja vahelist õigussuhet, mille alusel tegi kostja soorituse, s.o kandis hagejale üle 15 mln USA dollarit. Nimetatud dokumendid on koostatud hageja huvides, sest need võimaldavad hagejal kajastada oma raamatupidamises äritegevust õigesti. Hageja ei soovi olla ohustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõttes kriminaalõigusliku iseloomuga tehingutest. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja nõue ei ole selge ja hageja esindajad ei ole tõendanud oma esindusõigust. Hagi menetlusse võtmise korral palus kostja jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh kui palju AS Ventspils Nafta aktsiatest talle kuulub ning et aktsiad ei ole enam tema valduses. Aktsiad ei ole kunagi olnud kostja valduses ning kostjal puudub igasugune teave hagejale kuuluvate aktsiatähtede kohta. Kostja kandis 03.11.2006 hagejale üle 15 mln USA dollarit. Maksekorralduse selgitusse oli ekslikult märgitud "tagasimakse 06/10/25 vara haldamise leping" (repayment 06/10/25 asset management agreement). Pooled ei ole sõlminud mingisugust vara haldamise lepingut ja kostja tegi maksekorralduse oma kliendi (Nibre Enterprises Corporation) korraldusel. Kostja teatas sellest hagejale 08.01.2007. Kostja kandis hagejale kolmanda isiku korraldusel raha ja selgitas, millisel alusel palus kolmas isik ülekande teha. Kostja edastas hagejale kogu informatsiooni, mis on tema käsutuses ja mille vastu saab hagejal olla õigustatud huvi. Kuna kostjal ei ole hagejaga õigussuhteid, ei ole kostjal kohustust lubada hagejal tutvuda dokumentidega, mis kajastavad kostja ja kolmanda isiku õigussuhet. Kostjal on keelatud anda välja sellist informatsiooni ja dokumentatsiooni, mis on seotud kliendisuhtega. Hageja peab pöörduma oma küsimustega äriühingu Nibre Enterprises Corporation poole, kellega hagejal võib olla õigussuhe. Hageja soovib hagiga koguda tõendeid, mida kostja ei saa talle kättesaadavaks teha. Hageja ei ole tõendanud VÕS § 1015 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Hageja esitatud dokumentidega tutvumise nõue on vastuolus nii seadusega kui ka üldtunnustatud pangandustavadega ja finantsteenuste turul kehtivate tavadega. Kostja on käitunud hea pangadustava kohaselt ja selgitanud hagejale piisavalt tehtud ülekannet. Kostjal ei ole just

tulenevalt heast pangandustavast ja euroopalikust ärikultuurist võimalik hagejale rohkem informatsiooni anda ega muid dokumente esitada. Ebamääraselt nõutud dokumentatsiooni andmine hagejale võib tähendada, et kostja rikub seadustest ja lepingutest tulenevat ärisaladuse ja konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustust oma klientide vastu. Ükski hageja hagiavalduse täpsustuses nimetatud dokument ei ole koostatud hageja huvides. Samuti ei ole nendes dokumentides kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe, sest hageja ja kostja vahel polegi mingisugust õigussuhet ega hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine, sest hageja ja kostja vahel pole kunagi mingisugust tehingut ette valmistatud. Varahalduse lepingut ei ole kunagi sõlmitud. Hageja eesmärgiks on kaasata kostja vaidlusesse, millega kostja ei ole kuidagi seotud. Tegemist on Läti Vabariigi aktsiaseltsi aktsionäride omavahelise vaidlusega ning kostja ei ole selles vaidluses ega aktsionäridevahelises õigussuhtes osaline. Raha ülekandmise tagajärjel ei ole tekkinud kolmiksuhet poolte ja kolmanda isiku vahel. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et poolte vahel on alusetust rikastumisest tulenev õigussuhe. Kostja tunnistas, et tegi ülekande kolmanda isiku korraldusel, so õiguslikul alusel. Esimese astme kohtu otsus 16.11.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja kohustas kostjat lubama hagejal tutvuda hagi täienduses märgitud dokumentidega. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud alust jätta hagi läbi vaatamata hageja esindajate esindusõiguse puudumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg 1 järgi eeldatakse advokaadist esindaja esindusõiguse olemasolu. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt võiks kohus seada hagejat esindavate advokaatide esindusõiguse kahtluse alla. Hageja dokumentidega tutvumise nõue on põhjendatud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kandis hagejale 03.11.2006 üle 15 mln USA dollarit. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja ei ole teda veenvalt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt teavitanud kõigist ülekandega seotud asjaoludest. Kostja selgitused raha ülekandmise asjaolude kohta on segased ja vastuolulised ega ärata kohtu usaldust. Kostja väide dokumentidega tutvumise nõude eelduste täitmata jätmise kohta on väär. VÕS § 1015 alusel dokumendiga tutvumise nõudmiseks peab olema täidetud vähemalt üks eeldus – kostja valduses on dokument, mis on koostatud hageja huvides, või kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe, või kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine. Praeguses asjas on täidetud nii esimene kui ka teine eeldus. Kõik hagis nimetatud dokumendid kajastavad hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Poolte õigussuhe tuleneb 03.11.2006 tehtud raha ülekandest, mille aluseks olevas maksekorralduses on viidatud hageja ja kostja vahelisele 25.10.2006 varahalduslepingule. Isegi kui poolte vahel ei ole lepingulist suhet ja kostja tegi makse kolmanda isiku korraldusel, on kostja osaline tema, hageja ja kolmanda isiku vahelises kolmiksuhtes, kus kohustuse on täitnud kolmas isik. Ka juhul, kui kostja oleks teinud hagejale makse juhuslikult, soovita kanda hagejale raha üle, oleks poolte vahel alusetust rikastumisest tulenev lepinguväline võlasuhe. Seega on poolte vahel õigussuhe, mille juriidiline kvalifikatsioon peab nähtuma makse tegemise aluseks olevatest dokumentidest. Hagis nimetatud dokumendid on koostatud hageja huvides. Hageja huvi seisneb oma raamatupidamises äritegevuse õiges ja õiglases kajastamises hea raamatupidamise tava ning

rahvusvahelise finantsaruandluse nõuete kohaselt. Raamatupidamiskirje ei saa olla suvaline ega põhineda oletustel, vaid peab õigesti ja õiglaselt kajastama tehtud majandustehingut. Lisaks on hageja põhjendatult esitanud oma huvi mitte olla ohustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt kriminaalõigusliku iseloomuga tehingutest. Arvestades asjaolu, et kostja kandis hagejale üle 15 mln USA dollarit ja kostja vastuolulisi selgitusi ülekande kohta ning hagejal 4,2 miljoni AS Ventspils Nafta aktsia kadumist, on hagejal põhjendatud huvi ja õigus tutvuda dokumentidega, mille alusel kandis kostja hagejale üle sedavõrd suure rahasumma. Apellatsioonkaebus AS GILD Financial Advisory Service palub tühistada maakohtu otsuse, jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus rahuldas hagi VÕS § 1015 alusel, kuid nimetatud sätte rakendamise eeldused puuduvad. Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 703 jj. Nimetatud sätete rakendamise käigus oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et kostja täitis 03.11.2006 ülekandega Nibre Enterprises Corp maksekäsundit ning maksekäsundi regulatsioonist tulenevalt ei ole kostjal hageja ees mingisuguseid kohustusi (sh dokumentide esitamiseks). Dokumentidega tutvumise nõue peab olema piisavalt piiritletud tunnuse järgi, mis eristaks neid dokumente muudest dokumentidest. Piisav piiritletus tähendab muuhulgas seda, et dokumente oleks võimalik muudest eristada mingisuguse konkreetse faktilise või tegeliku tunnusega. Sellisteks faktilisteks tunnusteks saaks olla näiteks dokumendi koostamise kuupäev, dokumendi koostaja nimi, dokumendi allkirjastanud isikud. Hageja ei ole aga üheski nõudes sellistele tegelikele tunnustele viidanud. Järelikult on hageja nõuded ebaselged ning need tuleb jätta rahuldamata juba ainuüksi sellel põhjusel. Kohtuotsuses, millega rahuldatakse VÕS § 1015 alusel hagi, peab sisalduma iga dokumendi osas, millega tutvumise lubamiseks kostjat kohustatakse, põhjendus, mille alusel jõudis kohus järeldusele, et VÕS §-s 1015 sätestatud eeldused on täidetud. Kohus pole otsust sisuliselt põhjendanud, tuues välja hüpoteetilised väited, tuginedes muuhulgas asjaolule, mille olemasolule pole kumbki pool tuginenud, jättes põhjendamatult arvestamata olulised tõendid ja tuvastamata olulised asjaolud. Kuigi maakohtu otsus on põhjenduste osas vastuoluline ja ebaselge, võib otsusest tuletada, et kohtu arvates kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele seetõttu, et kostja selgitused raha ülekandmise asjaolude kohta on segased ja vastuolulised ega ärata kohtu usaldust. Kohtuotsusest ei tulene, milles seisneb kostja selgituste segasus ja vastuolulisus ning millega on see tõendatud. Kohus ei ole analüüsinud kostja poolt esitatud tõendeid, millega on tuvastatud, et kostja on piisavalt selgitanud kostja poolt hagejale 03.11.2006 tehtud ülekannet. Maakohus leidis, et kostja ja hageja vaheline õigussuhe tuleneb kostja poolt 03.10.2006 hagejale teostatud 15 miljoni USA dollari suurusest maksest. Kohus pole märkinud ühtegi õigusnormi, mis sätestab, et raha ülekandmisest kui sellisest tekib ülekandja tegija ja ülekande saaja vahel õigussuhe. Sellist õigusnormi ei ole ka olemas ja järelikult ei ole ka kohtuotsus seaduslik. Maakohtu arvates peaksid kohtuotsuse resolutsioonis nimetatud dokumendid kajastama hageja ja kostja vahelist lepingulist suhet, sest hageja on 03.11.2006 maksekorralduses viidanud hageja ja kostja vahelisele 25.10.2006 varahalduslepingule. Kohus on jätnud tähelepanuta, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et sellist varahalduslepingut pooled sõlminud ei ole. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et ühtegi vara haldamise lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole, kostja on vastava hageja väite vastuses hagiavaldusele omaks võtnud. Kohus on vastupidiselt poolte väidetele tuvastanud, justkui oleks selline leping olemas. Isegi kui hüpoteetiliselt väita, et poolte vahel oleks sõlmitud mingisugune vara haldamise leping, siis kajastaks sellest lepingust tulenevat lepingulist suhet see sama leping ning VÕS § 1015 alusel saaks hageja kostjalt välja nõuda selle lepingu, mitte aga suvalisel hulgal dokumente, mis võivad puudutada kostja suhet kolmanda

isikuga, kostja raamatupidamist, kostja kirjavahetust või muid dokumente, mis muuhulgas sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Kohus peab VÕS § 1015 alusel hagi rahuldamiseks tuvastama lisaks hageja ja kostja vahel eksisteerivale õigussuhtele ka hageja õigusliku huvi konkreetse dokumendiga tutvumiseks seoses selle õigussuhtega. Maakohus on hageja õigusliku huvi põhjendanud hageja huviga kajastada oma raamatupidamises äritegevust õigesti ja õiglaselt vastavalt heale raamatupidamise tavale ja rahvusvaheliste finantsaruandluse nõuetele. Jääb arusaamatuks, kuidas on raamatupidamise õige kajastamine seotud kohtu poolt väljatoodud oletuslike õigussuhetega, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Samuti on arusaamatu, kuidas on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud avalik-õiguslikud normid seotud kohtu poolt välja toodud oletuslike õigussuhetega, mida ei eksisteeri. Kohus on otsuse resolutsioonis sedastanud, et kostja on kohustatud lubama hagejal tutvuda lepingu(te)ga Nibre Enterprises Corp’iga teenuste osutamiseks. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et lepingus Nibre Enterprises Corp’iga on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe või kuidas on see leping koostatud hageja huvides. Kohtuotsuse resolutsiooni p 2 kohustub kostjat lubama hagejal tutvuda tehingukorraldusega ja andmetega. Apellandile jääb selgusetuks, kuidas on võimalik kostjal lubada tutvuda hagejat andmetega, st infoga, teabega. Kolmandaks on kohus otsuse resolutsioonis sedastanud, et kostja on kohustatud lubama hagejal tutvuda kostja raamatupidamise väljavõtte ja algdokumentidega 15 miljoni USA dollari laekumisest temale Nibre Enterprises Corp’ilt või Nibre Enterprises Corp’i eest kolmandalt isikult. Kostja raamatupidamise väljavõte ja algdokumendid ei kajasta hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Ka ei ole need dokumendid koostatud hageja huvides. Raamatupidamise eesmärgiks ei ole, et mingi teine isik, seda enam isik, kellega raamatupidamiskohuslasel puuduvad lepingud või muul alusel õigussuhted, saaks konkreetset teavet selle kohta, kust laekub raamatupidamiskohuslasele mingi tehingu või ülekande tegemiseks raha. Teine isik saab raamatupidamiskohuslase kohta üldist teavet üksnes avalikest dokumentidest (nt äriühingu majandusaasta aruanne). Raamatupidamise väljavõte ja raamatupidamise algdokument raha laekumisest kostjale ei kajasta hageja ja kostja vahelist õigussuhet ja ei ole koostatud hageja huvides. Neljandaks sedastas kohus otsuse resolutsioonis, et kostja on kohustatud lubama hagejal tutvuda dokumentidega Nibre Enterprises Corp ja tema esindajate tuvastamise kohta kostja poolt. Ka need dokumendid ei saa kuidagi kajastada hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Samuti ei ole Nibre Enterprises Corp ja tema esindajate tuvastamise dokumendid koostatud hageja huvides. Dokumendid Nibre Enterprises Corp ja tema esindajate tuvastamise kohta on ühelt poolt koostatud kostja enda huvides selleks, et kostja saaks kontrollida, kas selline ühing eksisteerib ja kas isik, kes teeb toiminguid või annab korraldusi Nibre Enterprises Corp’i nimel omab vastavat esindusõigust. Teiselt poolt on nimetatud tuvastamise eesmärk avalik-õiguslikes huvides kehtestatud normide täitmine, millega soovib riik välistada võimaliku rahapesu. Seega ei ole hagejal nõudeõigust tutvumiseks dokumentidega Nibre Enterprises Corp ja tema esindajate tuvastamise kohta kostja poolt. Viimasena sedastas kohus otsuse resolutsioonis, et kostja on kohustatud lubama hagejal tutvuda kostja kõigi juhatuse liikmete, nõukogu liikmete ning töötajate paberkandjatel ja elektrooniline kirjavahetus, mille saatjaks või saajaks on, mille saatja või saaja nimes, nimetuses esineb, või mille elektronpostiaadress sisaldab või mille pealkirjas või sisus on järgmiseid sõnu: Nibre, Latvijas Naftas Tranzits, Ventspils Nafta, VN, LNT, Lembergs, Nilarda, Vaivads, Krastins, Solomatins, kusjuures kirjavahetus hõlmab nii saadud kui saadetud kirju. Nimetatud kirjavahetusega tutvumise nõue näitab kõige ilmekamalt hageja nõude tegelikku eesmärki, s.o saada enda valdusse konfidentsiaalset teavet (sh ärisaladust ja sõnumi saladusega kaitstud teavet). Mitte kuidagi ei ole võimalik tulla järeldusele, et näiteks kostja juhtorgani liikmete või töötaja kirjavahetus (ükskõik kas seal oleks nimetatud Nibre, Latvijas Naftas Tranzits või muu eespool nimetatud sõna) kajastab ja üleüldse saab ka hüpoteetiliselt kajastada hageja ja kostja vahelist õigussuhet.

Umbmääraselt igasuguse kirjavahetuse tutvumiseks välja nõudmine on ilmselgelt põhjendamatu ja viib selleni, et hageja saab enda valdusesse konfidentsiaalset teavet, sh ärisaladust (näiteks selline kirjavahetus võib sisaldada konkurentsiseaduse §-s 63 nimetatud teavet) ja sõnumi saladusega kaitstud teavet. Seega ei ole hagejal nõudeõigust kostja vastu tutvumiseks kirjavahetusega, sest puuduvad VÕS § 1015 sätestatud eeldused vastavaks nõudeõiguseks. Hageja hagiavalduses umbmääraselt nimetatud kirjavahetus ei kajasta hageja ja kostja vahelist õigussuhet ja ei ole koostatud hageja huvides. Kirjavahetuse välja nõudmine kostjalt piirab lubamatult (sh ebaproportsionaalselt) kostja ja kolmandate isikute põhiõigust sõnumite vabadusele ning kirjavahetuse välja nõudmine kostjalt on vastuolus konkurentsiseadusega ja advokatuuriseadusega. Vastustaja seisukoht Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS Latvijas apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Naftas

Tranzits)

vaidles

Menetluse edasine käik 18.05.2010 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata. 17.01.2011 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus selgitas, et hageja nõudes on dokumendid piisava selgusega piiritletud. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on VÕS § 1015 järgi õigus tutvuda hagis nõutud dokumentidega või mitte. Kohtul tuleb VÕS § 1015 kohaldades esmalt tuvastada, et dokument, millega isik soovib tutvuda, on koostatud selle isiku huvides või kajastab selle isiku ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või nendevahelise tehingu ettevalmistamist, st tuvastada, kas dokument puudutab oma eesmärgi või sisu poolest dokumendiga tutvumist taotleva isiku õiguslikku positsiooni. Dokument on koostatud VÕS § 1015 mõttes isiku huvides, kui dokument teenib sellega tutvuda sooviva isiku huve, st dokument on isikule vajalik tõend või vähemalt kinnitab isiku mingisuguse õigusliku positsiooni olemasolu. Teiseks saab isik VÕS § 1015 järgi nõuda dokumendiga tutvumist juhul, kui dokumendis on kajastatud tema ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe, st dokument on oma sisult seotud tutvumist taotleva isikuga. VÕS § 1015 eesmärki arvestades ei saa viidatud alust mõista kitsalt, et isik saab nõuda üksnes sellise dokumendiga tutvumist, mille sisuks on just selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe. Sel alusel piisab dokumendiga tutvuda lubamiseks ka sellest, kui dokumendi sisu on vaieldava õigussuhtega vahetult seotud. Samuti võib erandlikel juhtudel olla isikul õigus nõuda dokumendi valdajalt dokumendiga tutvumist ka siis, kui see kajastab tema ja mõne kolmanda isiku vahelist õigussuhet, kuid seda üksnes juhul, kui isikul ei ole võimalik muul viisil dokumendiga tutvuda. Viimasena võib isik nõuda VÕS § 1015 järgi dokumendiga tutvumist ka siis, kui dokument kajastab selle isiku ja dokumendi valdaja vahel tehingu ettevalmistamist. Ka sel juhul saab olla isikul dokumendi valdaja vastu nõue üldjuhul siis, kui dokument kajastab tema ja dokumendi valdaja vahelise tehingu ettevalmistamist, aga erandina ka siis, kui dokument puudutab dokumendiga tutvumist taotleva ja kolmanda isiku vahelise tehingu ettevalmistamist. Tehingu ettevalmistamist puudutavateks dokumentideks, millega tutvumist isik saab nõuda, on eelkõige tehingu poolte, sh tehingu vahendajaga nii enne kui ka pärast tehingu tegemist peetud kirjavahetus, kuid mitte tehingu teise poole sisekirjavahetus. Kui poolte kaitsmist väärivaid huve kaaludes ilmneb, et isikul ei ole õigustatud huvi dokumendiga tutvuda, ei saa kohus hagi rahuldada. Dokumendiga tutvumist taotleva isiku õigustatud huvi tuvastamisel tuleb arvestada ka dokumendi valdaja õigustatud huve, st isiku dokumendiga

tutvumise nõue võib olla piiratud dokumendi valdaja kaitsmist vääriva õigusliku huviga. Dokumendi valdajal võib olla õigustatud huvi keelduda dokumendiga tutvuda võimaldamisest eelkõige juhul, kui see oluliselt riivaks tema ärisaladust või eraelu puutumatust. Sellisel juhul võib kohus lubada dokumendiga tutvuda üksnes viisil, mis ei riku dokumendi valdaja õiguslikku kaitset väärivat huvi, sh neutraalse kolmanda isiku (nt advokaat, audiitor) vahendusel. Lisaks võib kohus hagi rahuldades kohtuotsuse resolutsioonis kindlaks määrata, millisel viisil dokumentidega tutvutakse (kas nendest võib teha koopiaid, millises ulatuses) ja kus dokumendiga tutvutakse. Samuti võib kohus seaduses ettenähtud alustel määrata, et hageja on kohustatud hoidma ärisaladust (TsMS §-d 38 ja 41). Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, kas ja milliste dokumentidega tutvumiseks on hagejal õigustatud huvi, arvestades seejuures ka kostja võimalikku huvi keelduda nõutud dokumente hagejale tutvustamast. Hageja eesmärk koguda tõendeid teise menetluse jaoks ei tähenda veel seda, et hagejal ei oleks õigustatud huvi tutvuda ühegi seda menetlust puudutava dokumendiga. Samuti ei välista seadus teise tsiviilkohtumenetluse jaoks tõendite kogumist hagimenetluses VÕS § 1015 alusel. Dokumendiga tutvumise nõude rahuldamiseks peab lisaks eeltoodule olema dokument selle isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse. VÕS § 1015 mõtte kohaselt saab dokumendiga tutvumise nõude esitada selle isiku vastu, kes on dokumendi otsene valdaja. Välistatud pole dokumendiga tutvumise nõude rahuldamine ka isiku suhtes, kelle valduses seaduse järgi peab dokument olema, kuid kes väidab, et dokumenti tema valduses pole. Sellises olukorras on hagejal, kes ei suuda tõendada dokumendi kostja valduses olekut, võimalik mh taotleda TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra kindlaksmääramist täitemenetluse seadustiku §-s 28 sätestatud viisil. Kui nõutud dokumente kostja valduses siiski pole, kannab vähemalt nende otsimisega seotud kulud ja riisiko VÕS § 1017 alusel hageja. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus mh selgitama, millised hageja nõutud dokumentidest on veel kostja valduses, lisaks neile, mis on juba hagi tagamise korras kohtutäiturile hoiule antud. 09.06.2011 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtule. 16.12.2011 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu otsuse lõppjäreldust, millega maakohus hagi rahuldas, küll aga tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi täpsustada otsuse põhjendusi. Esiteks vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele, mille kohaselt puuduvad hageja esindajatel volitused hagi esitamiseks ja hageja kohtumenetluses esindamiseks. Hageja lepinguliste esindajate esindusõigus on menetluses põhinenud erinevatel alustel, kuid praegu tugineb nende esindusõigus 30. aprillil 2007 hageja juhatuse liikmeks valitud ja Läti äriregistrisse kantud (V kd tl 96, 186) D. K antud volitusele (V kd, tl 99). Asjaolu, et hageja aktsionäride 30.04.2007 otsused on Läti Vabariigi kohtus vaidlustatud, ei anna alust lugeda hageja lepingulisi esindajaid ebaselge esindusõigusega isikuteks, kes ei ole tõendanud oma esindusõigust TsMS § 227 lg 1 tähenduses. Pooled ei ole eelnevas menetluses ega ka ringkonnakohtule esitanud tõendeid selle kohta, et 30. aprilli 2007. a otsuste tühisuse või kehtetuse kohta on olemas Läti Vabariigi kohtu jõustunud otsus. Seega kehtib TsMS § 226 lg 1 kolmandas lauses sätestatud eeldus advokaadi esindusõiguse olemasolu kohta. Maakohtu käsitlus hageja esindajate esindusõigusest oli õige.

Vaidlust ei ole selles, et 03.11.2006 on kostja poolt hagejale üle kantud 15 miljonit USA dollarit. Hageja palus kohustada kostjat lubama hagejal tutvuda 3.11.2006 raha ülekande aluseks olevate järgmiste dokumentidega: 1) äriühingule Nibre Enterprises Corporation teenuse osutamise leping(ud); 2) hagejale 15 mln USA dollari ülekandmise aluseks olev(ad) tehingukorraldus(ed) ning andmed tehingukorraldus(t)e kohta; 3) kostja raamatupidamise väljavõte ja algdokumendid kostjale äriühingult Nibre Enterprises Corporation või selle äriühingu eest kolmandalt isikult 15 mln USA dollari laekumise kohta; 4) dokumendid, mille alusel kostja tuvastas äriühingu Nibre Enterprises Corporation ja tema esindajatel esindusõiguse olemasolu; 5) kõigi kostja juhatuse ja nõukogu liikmete ning töötajate nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt saadetud või saadud kirjad, mille saatjaks või saajaks on, mille saatja või saaja nimes, nimetuses esineb või mille elektronposti aadress sisaldab või mille pealkirjas või sisus on järgmisi sõnu: Nibre, Latvijas Naftas Tranzits, Ventspils Nafta, VN, LNT, Lembergs, Nilarda, Vaivads, Krastins, Solomatins. Dokumentidega tutvumise nõue peab olema piisavalt piiritletud, s.t hageja peab hagiavalduses piiritlema dokumendid, millega tutvumist ta nõuab (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 14). Maakohus leidis, et hageja nõudes toodud dokumendid on piisava selgusega piiritletud, mida kinnitas ka Riigikohus käesolevas tsiviilasjas esitatud kassatsioonkaebust läbi vaadates. Ringkonnakohtu istungil tõdesid pooled, et selles osas poolte vahel enam vaidlust ei ole. Järelikult on hageja nõudes toodud dokumendid piisavalt piiritletud ja kolleegium sellekohast apellatsioonkaebuse väidet ei käsitle. Dokumendiga tutvumise nõue on kindlat liiki asja, s.o dokumendi, ettenäitamise nõue. Asja ettenäitamist või ülevaatamist võib VÕS § 1014 järgi nõuda isik, kellel on asja valdaja vastu asjaga seotud nõue või kes tahab kontrollida sellise nõude olemasolu või puudumist, kui tal on selleks õigustatud huvi. Selle sätte mõtte kohaselt saab isik nõuda asja ettenäitamist või ülevaatamist asja otseselt valdajalt siis, kui tema ja asja otsese valdaja vahel ei ole õigussuhet, millest isikule selline õigustus tuleneks, kuid isikul on õigustatud huvi asja ülevaatamise vastu ja ta tahab saada selgust, kas tal on kellegi vastu asjaga seotud nõue või ta soovib asjaga seotud nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Seejuures on isikul asja ettenäitamise vastu õigustatud huvi üksnes juhul, kui tal ei ole võimalik saada asjaga seotud nõude kohta selgust muul viisil. Dokumendiga tutvumise nõuet on täpsustatud VÕS § 1015. Dokumendiga tutvumiseks peavad VÕS § 1015 järgi olema täidetud järgmised tingimused: 1) dokument, millega tutvumist nõutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides või kajastab tutvumist taotleva ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist; 2) dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda ja 3) dokument, millega tutvumist isik taotleb, on või peab seaduse järgi olema isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse. Esmalt analüüsib kolleegium, kas dokumendid, millega tutvumist taotletakse, on tehtud hageja huvides või kajastab hageja ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või nendevahelise tehingu ettevalmistamist. Seega tuleb tuvastada, kas taotletavad dokumendid puudutavad oma eesmärgi või sisu poolest hageja õiguslikku positsiooni. Riigikohus on rõhutanud, et piisab ühe eelduse olemasolust. Vaidlust ei ole, et kostja on 03.11.2006 hagejale üle kandnud 15 miljonit USA dollarit ja hiljem selgitanud, et see on kantud üle Nibre Enterprises Corporation palvel hagejale kuulunud AS Ventspils Nafta aktsiate müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Eeltoodud tehing on seotud hagejaga ja hageja on väitnud, et tema valduses ei ole tehingut puudutavaid dokumente.

Kolleegium leiab, et hageja selgitus tema valduses dokumentide puudumise kohta, arvestades hageja nõukogu ja juhatuse vahetumist ja sellega seonduvaid vaidlusi, on usutav. Seega on 03.11.2006 toimunud raha ülekandega ja aktsiate müügilepinguga seonduvad dokumendid seotud hageja õigusliku positsiooniga. Kõik hageja poolt nõutud dokumendid võivad sisaldada olulisi andmeid hagejale kuulunud AS Ventspils Nafta aktsiate müügilepingu kohta. Seega võivad kõik hagis nõutud dokumendid olla koostatud hageja huvides. Kolleegium möönab, et hagejal on keeruline formuleerida, millise ja millal koostatud dokumendi esitamist ta täpselt nõuab, kuna hagejal puuduvad igasugused andmed selle kohta, kes organiseeris ja kelle otsustusel tehti aktsiate müügitehing ning kes määras tehingu tingimused. Riigikohus selgitas, et teiseks saab isik VÕS § 1015 järgi nõuda dokumendiga tutvumist juhul, kui dokumendis on kajastatud tema ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe, s.t dokument on oma sisult seotud tutvumist taotleva isikuga. VÕS § 1015 eesmärki arvestades ei saa viidatud alust mõista kitsalt, et isik saab nõuda üksnes sellise dokumendiga tutvumist, mille sisuks on just selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe. Riigikohtu arvates piisab sel alusel dokumendiga tutvuda lubamiseks ka sellest, kui dokumendi sisu on vaieldava õigussuhtega vahetult seotud. Samuti võib erandlikel juhtudel olla isikul õigus nõuda dokumendi valdajalt dokumendiga tutvumist ka siis, kui see kajastab tema ja mõne kolmanda isiku vahelist õigussuhet, kuid seda üksnes juhul, kui isikul ei ole võimalik muul viisil dokumendiga tutvuda. Kolleegiumi arvates on ka see eeldus täidetud. Hagejale kuulunud AS Ventspils Nafta aktsiad on müüdud äriühingule Nibre Enterprises Corporation, mis on registreeritud Briti Neitsisaartel. Briti Neitsisaared on maksuvaba või madala maksumääraga territoorium, kus registreeritud äriühingu, selle asutajate ja seotud isikute ning äriühingute poolt tehtud tehingute kohta andmete saamine on raske, kui mitte võimatu. Kuigi tehing oli hageja ja Nibre Enterprises Corporation vahel, leiab kolleegium, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt hageja ja Nibre Enterprises Corporation vahelise aktsiate müügitehingu ettevalmistamist ja täitmist puudutavaid dokumente, kuna hagejal pole võimalik neid mujalt saada ja arvestades, et kostja on vähemalt tehingu täitmisega olnud seotud, siis võib eeldada, et kostja valduses olla võivad dokumendid puudutavad aktsiate müügitehingut ja sellega seotud asjaolusid. Kolmanda eeldusena tuleneb VÕS §-st 1015, et isikul on õigus nõuda dokumendiga tutvumist ka siis, kui dokument sisaldab andmeid hageja ja dokumendi valdaja vahel tehingu ettevalmistamisest. Riigikohtu selgituse kohaselt on isikul erandina dokumendi valdaja vastu nõue ka siis, kui dokument puudutab dokumendiga tutvumist taotleva ja kolmanda isiku vahelise tehingu ettevalmistamist. Tehingu ettevalmistamist puudutavateks dokumentideks, millega tutvumist isik saab nõuda, on eelkõige tehingu poolte, sh tehingu vahendajaga nii enne kui ka pärast tehingu tegemist peetud kirjavahetus, kuid mitte tehingu teise poole sisekirjavahetus. Vaidlust ei ole, et poolte vahel ei olnud ettevalmistamisel ühtegi tehingut, kuid esitatud asjaoludest saab järeldada, et kostja võis olla seotud vahendajana hageja ja Nibre Enterprises Corporation vahelise tehingu ettevalmistamisega. Hageja ei ole nõudnud kostjalt tema sisekirjavahetuse esitamist, vaid dokumente, kus kostja on suhelnud müügilepingu pooltega ja nendega seotud isikutega, kes võisid olla osalised tehingu ettevalmistamisel. Kolleegium leiab, et aktsiate müügitehingu ettevalmistamist võivad kajastada hageja nõudepunktides 1, 4 ja 5 nõutud dokumendid. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas isikul on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks. Isikul on VÕS § 1015 mõttes õigustatud huvi dokumendiga tutvuda, kui dokumendiga tutvumine on vajalik isiku mis tahes õiguslikku kaitset vääriva huvi toetamiseks, säilitamiseks või kaitsmiseks, sh tema õigusliku positsiooni kindlustamiseks ja selgitamiseks. Seejuures peab isik ise põhistama oma kaitsmist vääriva huvi olemasolu ning tooma esile asjaolud, millest saab üheselt järeldada, et tal on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda. Isikul on kaitsmist vääriv huvi dokumendiga tutvuda eelkõige juhul, kui ta soovib selgust teda puudutavate õigussuhete olemasolu või ulatuse kohta,

s.o tutvuda dokumendiga, mille sisu on talle teada olnud, kuid mida kajastav dokument on tal kaotsi läinud, kui dokumendiga tutvumise võimaldamine ei ole dokumendi valdajale ülemäära koormav. Lisaks tuleb kaaluda ka dokumendi valdaja õigustatud huvi keelduda dokumendiga tutvumise võimaldamisest, eelkõige siis, kui dokumendiga tutvumine oluliselt riivaks ärisaladust või eraelu puutumatust. Maakohus on leidnud, et hagejal on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks esiteks seetõttu, et hagejal ei ole võimalik ilma vastavate dokumentidega tutvumata teha raamatupidamises aktsiate müügitehingu kohta kandeid, ja teiseks, et välistada, et tegemist ei ole tehinguga, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Kolleegium leiab, et hageja poolt esiletoodut võib käsitelda hageja huvina oma õigusliku positsiooni selgitada. Kuna kostja kaudu on hagejale laekunud raha müüdud aktsiate eest ja hagejal puuduvad andmed aktsiate müügilepingu asjaolude kohta, siis on põhjendatud hageja huvi saada selgust selles, millistel tingimustel ja kelle otsustusel tehtud tehingu alusel on talle raha üle kantud. Teades vastavaid andmeid, on hagejal võimalus kujundada oma õiguslik positsioon ja tuvastada, kas tehinguga on tema õigusi rikutud ning vajadusel kasutada õiguskaitsevahendeid. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas nõude rahuldamine võib kostja suhtes olla ülemäära koormav. Kostja on esile toonud, et nõutud dokumendid sisaldavad ärisaladust ja kuna tegemist on finantsasutusega, siis on konfidentsiaalsusnõuded pangasaladuse hoidmisel rangemad kui tavalisel äriühingul. Kolleegium leiab, et kostja sellekohased väited on ebatäpsed. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 2 järgi kohaldatakse krediidiasutuste seadust kõigile Eestis asutatavatele ja tegutsevatele krediidiasutustele, samuti nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele ja § 3 lg 1 sätestab, et krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. KAS § 88 järgi on pangasaladuse hoidmisel kohustatud subjektiks ainult see äriühing, kelle tegevust reguleerib krediidiasutuste seadus. Kostja on tulenevalt oma tegevusest mitte pank, vaid investeerimisühing, mille tegevust reguleerib väärtpaberituru seadus. Väärtpaberituru seadusest ei tulene, et investeerimisühingul oleks kliendi saladuse kaitsmisel samasugused kohustused nagu krediidiasutustel. Lisaks märgib kolleegium, et KAS § 88 lg 1 p 1 järgi peab ka krediidiasutus avaldama pangasaladuse kohtule või seaduses ettenähtud juhtudel kohtumääruses nimetatud isikule. Seega pole ka pangasaladus absoluutne. Kolleegiumi arvates ei saa samastada pangasaladust investeerimisühingu ärisaladusega ka selle tõttu, et saladuse hoidmise eesmärk on erinev: pangasaladust peab krediidiasutus hoidma kliendi huvide kaitseks, kuid ärisaladuse puhul on kaitstud ennekõike äriühingu enda tegevust puudutav teave. Kolleegium leiab, et kostja ei ole käesolevas asjas esitanud asjaolusid, mille tõttu tuleks hageja poolt nõutud dokumentidega tutvumise nõue jätta rahuldamata tulenevalt kostja õigusest kaitsta oma ärisaladust. Hageja on soovinud ainult neid dokumente, mis otseselt seonduvad 03.11.2006 raha ülekande aluseks oleva tehinguga ja eelnevalt on kohus tuvastanud, et hagejal on nende dokumentide osas õigustatud huvi tutvumiseks. Kostja üldine viide ärisaladuse hoidmise kohustusele ei ole kaalukam hageja õigustatud huvist. Järgnevalt tuleb VÕS § 1015 kohaldamiseks kontrollida, kas dokumendid, mida hageja nõuab, on kostja valduses, kuna nõude saab esitada ainult isiku vastu, kelle valduses on dokument või kelle valduses peab dokument seaduse järgi olema, kuid kes väidab, et tal dokumenti ei ole. Kostja väitis, et dokumente ei ole tema valduses ja kõik, mis tema valduses on, on ta üle andnud Harju Maakohtu 01.02.2008 hagi tagamise määruse alusel kohtutäiturile. Vastavalt kohtutäitur Arvi Pinki poolt 28.05.2008 Harju Maakohtule esitatud taotlusele (III kd lk 152-153) on kostja kohtutäiturile üle andnud võlgniku 08.01.2007 kirja koos tõlkega, Nibre Enterprises Corporation 11.06.2007 kinnituse, kostja Hansapanga konto väljavõtte seisuga 25.10.2006, kostja pearaamatu väljavõtte seisuga 25.10.2006, registri väljavõtte Nibre Enterprises Corporation kohta, Nibre

Enterprises Corporation 10.10.2006 volikirja ja Nibre Enterprises Corporation esindaja passi väljavõtte 11.06.2007. Taotluse kohaselt on kostja kinnitanud, et tema valduses rohkem dokumente ei ole. Ka ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et tema valduses rohkem dokumente ei ole. Kolleegiumi arvates ei ole kostja väited usutavad. Kostja on menetluse alguses eitanud igasuguste dokumentide olemasolu, kuid menetluse käigus on ta oma postisooni muutnud. Kolleegiumi arvates viitab sellele, et kostjal on olnud ärisuhteid hagejaga, muuhulgas asjaolu, et 17.01.2007 on kostja saatnud OÜ-ga Cargobuss hagejale M V isikus saadetise, mille sisukirjelduseks manifesti järgi sisaldab dokumente. M V oli hageja juhatuse liige aktsiate müümise ja nende eest raha ülekandmise ajal. Kohtutäiturile esitatust saab järeldada, et kostja valduses on teatud dokumendid, mis kajastavad hageja ja Nibre Enterprises Corporation vahelist tehingut. Kuna kostja ei avalda, et tema valduses oleks rohkem dokumente, siis tuleb kolleegiumi arvates kontrollida, kas seadusest tulenevalt peaks kostja valduses olema muid hageja poolt nõutud dokumente. Väärtpaberituru seaduse § 90 lg 1 järgi registreerivad investeerimisühing ning välisriigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaal osutatavate teenuste ja tehingute andmed, samuti kliendi ja investeerimisühingu omavahelise suhtluse ning säilitavad need andmed. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peavad lõikes 1 sätestatud andmed olema säilitatud viisil, mis võimaldaks finantsinspektsioonil hinnata investeerimisühingu ning välisriigi investeerimisühingu filiaali tegevuse vastavust seadusele, samuti määrata investeerimisühingu ning välisriigi investeerimisühingu filiaali ja kliendi õigused ning kohustused. Väärtpaberituru seaduse § 90 lg 3 kohaselt andmeid säilitatakse püsival andmekandjal selliselt, et need on inspektsioonile hilisemaks kasutamiseks kättesaadavad, ning sellises vormis ja sellisel viisil, et täidetud oleksid järgmised tingimused:1) inspektsioonil peab olema võimalik andmetele vabalt ligi pääseda ja taastada iga tehingu menetlemise kõik peamised etapid; 2) inspektsioonil peab olema võimalik lihtsalt kindlaks teha mis tahes muudatused ja andmete sisu enne muudatusi; 3) andmeid ei tohi olla võimalik muul moel muuta. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus säilitada iga tehingut puudutavad andmed, kaasa arvatud andmed, mis puudutavad kliendi ja kostja omavahelist suhtlust. Järelikult peab kostja andmekandjal säilitama kirjavahetuse selle kohta, kes ja millal tegi talle korralduse hagejale raha ülekandmiseks või muude AS Ventspils Naftas aktsiate müügiga seonduvate toimingute tegemiseks. Ebaõige on kostja väide, et ta ei pea esitama hagi p-s 5 nõutud kirjavahetust, kuna sellise kirjavahetuse dokumenteerimist ja säilitamist nõuab väärtpaberituru seaduse § 90 lg 3. Väärtpaberituru seaduse § 90 lg 4 järgi investeerimisühing ja välisriigi investeerimisühingu filiaal säilitavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmeid muutumatuna ja inspektsioonile kättesaadavana vähemalt viie aasta jooksul, kui inspektsioon käesoleva paragrahvi alusel ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Investeerimisühing ja välisriigi investeerimisühingu filiaal säilitavad dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased investeerimisühingu ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel ühing kliendile teenust osutab, vähemalt nii kaua, kuni lepinguline või muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud, kui käesolevas seaduses ja muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Kostja ei ole kohtule väitnud, et seoses säilitamistähtaja möödumisega oleksid nõutavad dokumendid hävitatud. VÕS § 1016 sätestab, et asi või dokument tuleb ette näidata või sellega tutvumist võimaldada asja või dokumendi asukohas. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool nõuda asja või dokumendi ettenäitamist või sellega tutvumise võimaldamist muus kohas. Kuna pooled ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid, mis välistaksid dokumentidega tutvumise võimaldamise kostja asukohas, kus tulenevalt väärtpaberituru seaduse § 90 lg-st 1 eeldatavalt kostja dokumente hoiab, siis peab

kostja võimaldama hagejal dokumentidega tutvumist kostja asukohas. Muul viisil dokumentidega tutvumise võimaldamiseks ei ole ka hageja kohtule taotlust esitanud. Dokumentidega, mis on üle antud kohtutäiturile, saab hageja tutvuda kohtutäituri juures. Maakohus on seoses hagi rahuldamisega jätnud menetluskulud õigesti TSMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.