Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-132-07 Tartu, 16. jaanuar 2008. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu AS Latvijas Naftas Tranzits hagi AS-i GILD Financial Advisory Services vastu dokumentide esitamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-14769 AS Latvijas Naftas Tranzits määruskaebus Hageja AS Latvijas Naftas Tranzits (asukoht Sanatorijas iela 29, Ventspils, Latvija), esindaja vandeadvokaat Tarmo Sild Kostja AS GILD Financial Advisory Services (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Jaanus Mody 17. detsember 2007. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2007. a määruse resolutsioon muutmata.
1.AS Latvijas Naftas Tranzits (edaspidi hageja) esitas 30. märtsil 2007. a Harju Maakohtule enne hagiavalduse esitamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 382 lg 1 alusel hagi tagamise taotluse, milles taotles AS-i GILD Financial Advisory Services (edaspidi kostja) omandis ja valduses asuvate hagejale kuuluvate 49% AS Ventspils Nafta aktsiate arestimist, kostjal eelnimetatud aktsiatega mis tahes tehingute tegemise keelamist, kogu kostja valduses oleva hageja vara, sh eelnimetatud aktsiate väljanõudmist ning kostja poolt hagejale makstud 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks oleva dokumentatsiooni (lepingud, kirjavahetus ja e-kirjad kolmandate isikutega) väljanõudmist. Hageja teatas, et ta soovib esitada kostja vastu hagi 3. novembri 2006. a tehingu tühistamiseks ja vara väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest.
2.Harju Maakohus tegi 5. aprillil 2007. a määruse, millega rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt. Maakohus keelas kostjal igasuguste tehingute tegemise 49% AS-i Ventspils Nafta aktsiatega ning kohustas kostjat viivitamatult esitama hagejale 3. novembril 2006 makstud 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks oleva dokumentatsiooni (lepingud, kirjavahetus ja e-kirjad kolmandate isikutega). Maakohus kohustas hagejat esitama hagi 15 päeva jooksul alates hagi tagamise määruse kättesaamisest. Kostja esitas hagi tagamise määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. mai 2007. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
3.19. aprillil 2007. a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles nõudis, et kostja annaks hagejale informatsiooni, mille alusel ta kandis viimasele 3. novembril 2006. a üle 15 000 000 USA dollarit. Samuti nõudis hageja, et kostja esitaks talle võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 alusel
tutvumiseks selle ülekande aluseks olnud dokumendid (lepingud, kirjavahetus ja e-kirjad kolmandate isikutega). Kostja vaidles hagile vastu, leides, et maakohus oleks pidanud jätma hagi menetlusse võtmata ning hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna hageja nõue ei ole selge, hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktidele tuginedes üldse võimalik ning hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kostja väitis, et ta on andnud hagejale kogu informatsiooni, mida ta saab hagejale anda ja mille vastu viimasel saab olla õigustatud huvi.
4.4. juunil 2007. a saabus Harju Maakohtusse Tallinna kohtutäitur Arvi Pingi (Pink) (edaspidi kohtutäitur) taotlus, milles kohtutäitur tegi maakohtule ettepaneku kostjat trahvida 5. aprilli 2007. a hagi tagamise määruse täitmata jätmise eest. Samuti palus kohtutäitur teha kohtumääruse, mis annaks õiguse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 kohaselt võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda ja tema valduses oleval maatükil viibida ning neid läbi otsida, et tagada 5. aprilli 2007. a hagi tagamise määruse täitmine. Samuti palus kohtutäitur luba otsida e-kirju ja faile kostja kasutuses oleva(te)st serveri(te)st ning neid vajadusel kopeerida ja kaasa võtta. Kohtutäitur väitis, et 5. aprillil 2007. a oli kostja esitanud hagejale viimasele 8. jaanuaril 2007. a adresseeritud kirja koos selgitusega 3. novembril 2006. a tehtud 15 000 000 USA dollari ülekande kohta. Muid dokumente kostja hagejale ei esitanud. Hageja arvates ei olnud kirja esitamine piisav hagi tagamise määruse täitmiseks, mistõttu ta esitas avalduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks. Kostja ei esitanud muid dokumente ka pärast seda, kui ta sai kohtutäiturilt täitmisteate, milles nõuti 3. novembril 2006. a hagejale makstud 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks oleva dokumentatsiooni (lepingud, kirjavahetus ja e-kirjad kolmandate isikutega) esitamist. Kohtutäitur leidis taotluses, et kostja peab esitama järgmised dokumendid: leping(ud) Nibre Enterprises Corporationiga teenuste osutamiseks, tehingukorraldus(ed) ning andmed tehingukorraldus(t)e kohta 15 000 000 USA dollari ülekandmiseks, kostja raamatupidamise väljavõte ja algdokumendid 15 000 000 USA dollari laekumisest kostjale Nibre Enterprises Corporationilt või Nibre Enterprises Corporationi eest kolmandalt isikult, dokumendid Nibre Enterprises Corporationi ja tema esindajate tuvastamise kohta, kostja paberkandjal ja elektrooniline kirjavahetus, mis seondub hagejale 15 000 000 USA dollari ülekandmise tehinguga või AS Ventspils Nafta aktsiate ostmisega nimetatud raha eest.
5.Harju Maakohus rahuldas 5. juuni 2007. a määrusega kohtutäituri taotluse kostja trahvimiseks ja määras kostjale trahvi 50 miinimumpäevamäära ulatuses (3000 krooni). Samuti andis maakohus kohtutäiturile loa kostja nõusolekuta siseneda kostja valduses olevatesse ruumidesse ja viibida kostja valduses oleval maatükil ning neid läbi otsida, et täita hagi tagamise määrust. Kohtutäituri taotlust otsida e-kirju ja faile võlgniku kasutuses oleva(te)st serveri(te)st või neid kopeerida ja kaasa võtta pidas maakohus etteruttavaks ja ebaoluliseks ning jättis seetõttu rahuldamata. Maakohtu määruse kohaselt jättis kostja tähtaegselt täitmata hagi tagamiseks tehtud kohtumääruse ning teda on nõuetekohaselt hoiatatud määruse täitmata jätmise tagajärgede eest.
6.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Kostja
arvates ei ole 5. aprilli 2007. a hagi tagamise määruse alusel sundtäitmine lubatav, sest kostja on nimetatud määruse täitnud, kuna esitas uuesti hagejale 8. jaanuaril 2007. a saadetud kirja. Samuti leidis kostja, et isegi kui täitedokumendis märgitud nõue ei oleks täidetud, oleks hagi tagamise määruse sundtäitmine lubamatu seetõttu, et määrus ei ole piisavalt selge. Maakohus rikkus TMS § 28 ja § 183, sest nimetatud sätteid ei ole võimalik koos rakendada. Maakohus jättis määrust tehes ka tuvastamata TMS §-s 183 sätestatud eeldused võlgniku trahvimiseks. Kohtutäitur rikkus kohtule esitatud taotluses dokumentide nimetamisega, mida kostja peaks hagejale esitama, täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet, kuna neid dokumente ei ole nimetatud hagi tagamise määruses. Maakohtu määrus tuleb tühistada veel seetõttu, et kostja on võlgnikuna esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ning maakohus on hagi tagamiseks peatanud hagi tagamise määruse täitmiseks alustatud täitemenetluse. Kostja palus määruskaebuses tühistada ka hagi tagamise määruse, sest hageja pole esitanud tähtaegselt (20. aprilliks 2007. a) hagi AS-i Ventspils Nafta aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks ja tehingu tühisuse tunnustamiseks, kuigi hagi tagamise määrus tehti sellise hagi tagamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10. septembri 2007. a määrusega maakohtu määruse, millega määrati kostjale trahv ja anti kohtutäiturile luba kostja nõusolekuta viimase valduses olevatesse ruumidesse siseneda, maatükil viibida ning neid läbi otsida, täitmaks Harju Maakohtu 5. aprilli 2007. a hagi tagamise määrust. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole vaielda selle üle, et kostja esitas 5. aprillil 2007. a hagejale 8. jaanuaril 2007. a adresseeritud kirja koos selgitusega 3. novembril 2006. a tehtud 15 000 000 USA dollari ülekande kohta. Edasises menetluses on kostja järjekindlalt kinnitanud, et tema valduses ei ole vaidlusaluse ülekande kohta käivaid muid dokumente. Hagi tagamise määruse resolutsiooni sõnastust silmas pidades puudub kujunenud olukorras alus väiteks, et kostja ei ole täitnud hagi tagamise määrust. Vaidlustatud määrusest ei selgu asjaolusid, millele tugineb maakohtu vastupidine seisukoht. Kohtutäituri poolt initsiatiivi haaramine ja 4. juuni 2007. a taotluses dokumentide nimetamine, mida kostja peaks hagi tagamise määruse täitmiseks esitama, rikub täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi, mille kohaselt ei ole kohtutäituril õigust kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Kuna maakohtu menetluses on hagi praeguses tsiviilasjas esitatud hagi alusel tehtud hagi tagamise määruse kui täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (Harju Maakohtu menetluses olev tsiviilasi nr 2-07-21009) ja täitemenetlus on hagi tagamise määrusega peatatud, ei ole kostja nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemine, tema valduses oleval maatükil viibimine ja nende läbiotsimine mõeldav enne tsiviilasjas nr 2-07-21009 otsuse langetamist. Samas ei ole õige kostja väide, et talle ei ole tehtud trahvihoiatust. TMS § 183 järgi trahvi määramiseks piisab trahvihoiatusest, mis on tehtud täitmisteates. Ringkonnakohus ei nõustunud ka kostja seisukohaga, et TMS § 183 ja 28 ei saa koos rakendada. Ringkonnakohus jättis rahuldamata määruskaebuse taotluse tühistada hagi tagamise määrus põhjusel,
et hageja ei ole esitanud hagi, mille tagamiseks hagi tagamise määrus on tehtud. Maakohus jättis kostja samasisulise taotluse 21. mail 2007. a määrusega rahuldamata. See määrus ei ole TsMS § 390 lg-st 1 tulenevalt edasi kaevatav. Seega on maakohus võtnud seisukoha kostja esitatud põhjenduste kohta, miks hagi tagamine tuleks tühistada, ning ringkonnakohtul puudub võimalus seda muuta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse täies ulatuses. Määruskaebuse kohaselt ei ole kostja esitanud ühtegi hagi tagamise määruse resolutsioonis toodud dokumenti ning seega ei ole ta täitnud hagi tagamise määrust. Hagi tagamise määruse resolutsiooni punkt 3 kohustab kostjat esitama 3. novembril 2006. a makstud 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks oleva dokumentatsiooni (lepingud, kirjavahetus ja e-kirjad kolmandate isikutega). Kostjalt hagejale antud kirja ei saa pidada makse aluseks olevaks dokumendiks. Makse aluseks saab olla dokument, mis on olemas makse tegemise ajal ja mis tingis makse tegemise või mis on koostatud seadusest tulenevate nõuete täitmiseks. Ringkonnakohus pole määruses märkinud, millistele asjaoludele tuginedes ta leidis, et kostja täitis kohtumääruse. On võimatu, et kostja valduses ei ole ühtegi 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks olevat dokumenti. Tulenevalt Eestis kehtivatest seadustest peaks kostjal olema mitmeid dokumente, mis puudutavad 15 000 000 USA dollari maksmist. Isegi kui eeldada, et kostja jättis kõik seadusest tulenevad dokumenteerimisnõuded täitmata, peaks olema olemas vähemalt teatud materiaalsed jäljed 15 000 000 USA dollari maksmisest. Hagi tagamise määruse täitmisel ei ole rikutud formaliseerituse printsiipi. Kohtutäitur ei ole tõlgendanud täitedokumendi sisu, vaid dokumendid, mida tuleb hagejal läbiotsimisel kohtutäiturile esitada, on määranud kohus oma 5. juuni 2007. a määruses. Asjaolu, et taotluse on kohtule esitanud kohtutäitur, ei riku formaliseerituse printsiipi, kuna kohtul olid kõik õigused sisustada läbiotsimismäärust oma äranägemise järgi või jätta taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus läks määruses vastuollu oma 14. mai 2007. a määrusega, kus ta ei nõustunud kostja väitega selle kohta, et 5. aprilli 2007. a hagi tagamise määrus on täitmiseks liiga umbmäärane, ning millega ta jättis hagi tagamise määruse jõusse.
9.Kostja palus oma vastuses määruskaebusele jätta määruskaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 691 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata. Kolleegium muudab TsMS § 692 lg 2 alusel osaliselt ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
11.Ringkonnakohus leidis õigesti, et täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei ole õige ette heita kostjale kohtutäituri tootluses nimetatud dokumentide hagejale üleandmata jätmist. Hagi tagamise määrusega kohustas maakohus kostjat viivitamatult esitama hagejale
3.novembril 2006. a makstud 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks olev dokumentatsioon
(lepingud, kirjavahetus ja e-kirjad kolmandate isikutega). Kuna hagi tagamise määrus on nõutud dokumentide osas üldsõnaline, siis ei olnud seadusega kooskõlas, et maakohus trahvis kostjat kohtutäituri taotluse alusel TMS § 183 järgi ning andis kohtutäiturile loa läbiotsimiseks TMS § 28 järgi. Riigikohus on 16. oktoobril 2002. a tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 tehtud määruse p-s 8 märkinud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kolleegium selgitab täiendavalt, et formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit. Riigikohus on mitmes oma lahendis leidnud, et kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 2006. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 (RT III 2006, 12, 118, p 41)). Selge peab olema ka hagi tagamise määruse resolutsioon. Kohtulahendi selguse osas teeb kohus hinnangulise otsustuse. Praegusel juhul on kolleegiumi arvates hagi tagamise määrus ebaselge. Ebaselgust ei oleks olnud, kui hagi tagamise määruses oleksid nõutavad dokumendid olnud piisavalt piiritletud tunnuse järgi, mis eristanuks neid muudest dokumentidest. Üksnes sellisel juhul saanuks kostjale ette heita hagi tagamise määruse täitmata jätmist ning anda kohtutäiturile luba läbiotsimiseks, leidmaks hagi tagamise määruses nimetatud dokumente. Hagejal on õigus esitada selge hagi tagamise taotlus.
12.Ringkonnakohus on ebaõigesti põhjendanud maakohtu määruse tühistamist sellega, et maakohtu menetluses on kostja esitatud hagi hageja vastu kõnealuse hagi tagamise määruse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning et täitemenetlus on peatatud hagi tagamise määrusega. Kolleegium leiab, et hagi tagamise regulatsiooni eesmärgiga ei ole kooskõlas võimalus vaidlustada hagi tagamise määruse alusel toimuvat täitemenetlust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga (TMS § 221). Hagi tagamise määruse vaidlustamiseks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette vastavad õiguskaitsevahendid (TsMS § 390 lg 1, TsMS § 386 lg 2). Muid õiguskaitsevahendeid ei ole võimalik kohaldada.
13.Kolleegium selgitab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides, et maakohus kohaldas hagi tagamise määruse tegemisel vääralt menetlusõigust, kohustades kostjat tehingu tühisuse tuvastamise ja vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi tagamiseks andma hageja valdusse dokumente, mis kajastavad rahaülekande tegemise aluseid. Kohtul on tulenevalt TsMS § 377 lg-st 1 õigus hagi tagada üksnes juhul, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on hagi tagamine hädavajalik, st kuidas dokumentide väljanõudmine tagab esitatavas hagis tehtava otsuse täitmist, s.o tehingu tühisuse tuvastamist ja vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmist. Lisaks ei ole maakohus arvestanud TsMS § 381 lg-t 2, mille kohaselt nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. Hagi tagamisel TsMS § 382 lg 1 alusel enne hagi
esitamist tuleb samuti järgida TsMS § 377 lg-s 1 ja TsMS § 381 lg-s 2 sätestatut. Maakohus rikkus veel TsMS § 382 lg 2 kolmandat lauset, mille kohaselt kohus tühistab hagi tagamise, kui pärast hagi tagamist enne hagi esitamist ei esita hageja hagi kohtu määratud tähtaja jooksul. Maakohus jättis 21. mai 2007. a määruses, millega ta lahendas kostja taotluse hagi tagamise tühistamiseks, põhjendamatult tähelepanuta kostja väite, et hageja ei ole tähtaegselt esitanud hagi, mille tagamist ta taotles. Maakohus märkis selles määruses vaid seda, et lihtne arvutus näitab hagi esitamise tähtaegsust. Kohtutoimikust nähtub, et hageja ei esitanud kohtu määratud 15 päeva jooksul hagi tehingute tühistamiseks ja vara väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest. Ta esitas selle tähtaja jooksul dokumendiga tutvumise hagi VÕS § 1015 alusel. Maakohus oleks pidanud võtma põhjendatud seisukoha, kas enne hagi esitamist kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb kohaldada esitatud hagi tagamiseks.
14.Kolleegium selgitab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides veel seda, et VÕS § 1015 järgi võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik nõuda valdajalt dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. VÕS § 1015 ei anna hagejale õigust nõuda dokumente enda valdusesse. Selle paragrahvi alusel võib hageja nõuda dokumentidega tutvumist kas dokumentide asukohas kohapeal või VÕS § 1016 järgi mujal, kui selleks on mõjuv põhjus. Samuti ei vasta VÕS § 1015 alusel esitatud dokumentidega tutvumise hagi puhul hagi tagamise eesmärgile hagi tagamise abinõu, millega kohustatakse kostjat andma dokumente hageja valdusesse. Siiski on võimalik hagi tagamine nt kostja kohustamisega anda dokumendid hoiule kohtutäituri kätte selleks, et tagada dokumentide säilimine. Et selline hagi tagamise määrus oleks sundkorras täidetav, peavad selles olema piiritletud dokumendid, millega tutvumist nõuti ja mille hoiule andmiseks kostjat kohustati (vt käesoleva otsuse p 11). Sellisel juhul on kohtutäituril täitemenetluses võimalik vajadusel küsida hagi tagamise määruse kui täitedokumendi täitmiseks ka kohtult luba läbiotsimiseks TMS § 28 lg 2 järgi.
15.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada selle tõttu, et see on vastuolus ringkonnakohtu varasema määrusega, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagi tagamise määruse tühistamiseks. Kolleegium selgitab, et hagi tagamise määruse ebaselguse korral ei ole võimalik seda täita ning võlgnikku ei saa sundida täitma hagi tagamise määrust isegi juhul, kui varem jäeti rahuldamata tema kaebus hagi tagamise määruse peale, sh põhjusel, et hagi tagamise määrus oli ebaselge. Samas märgib kolleegium, et ringkonnakohus ei ole 14. mai 2007. a määruses, millega ta lahendas kostja määruskaebust hagi tagamise määruse peale, võtnud seisukohta kostja väite kohta, et hagi tagamise määrus on ebaselge. Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.