lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-14769/58

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 16.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-14769/58
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.11.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
14 644
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Raivo Einula

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2009, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-14769

Tsiviilasi

AS LNTversus AS GFAS dokumentide väljanõudmiseks ja informatsiooni esitamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS LNT(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindajad Üllar Talviste ja Ain Kalme (asukoht Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala pst 4, 10143 Tallinn) Kostja AS GFAS (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja Valdo Lips (asukoht Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn)

Menetluse liik

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

Resolutsioon AS LNT hagi AS GFAS vastu dokumentidega tutvumiseks ja dokumentide esitamiseks rahuldada. Kohustada AS-i GFAS (registrikood XX asukoht XXX) lubama AS-il LNT(registrikood

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

XXX, asukoht XXX) tutvuda alljärgnevate AS GFAS poolt 3. novembril 2006.a. AS-ile LNT makstud 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks olevate dokumentidega:

1.Leping(ud) NEC’iga teenuste osutamiseks (väärtpaberituru seadus § 46 Klient: Investeerimisühingu klient on iga isik, kes kasutab või on kasutanud investeerimisühingu poolt pakutavat teenust, või isik, kes on investeerimisühingu poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes on selle investeerimisühingu poolt identifitseeritud).
2.Tehingukorraldus(ed) ning andmed tehingukorraldus(t)e kohta 15 000 000 USD ülekandmiseks AS-le LNT (väärtpaberituru seadus § 90 lg 1: Investeerimisühing on kohustatud investeerimisteenuse osutamisel registreerima järgmised andmed: 1) korralduse andja nimi; 2) korraldus koos kliendi juhistega; 3) andmed korralduse täitmise kohta; 4) töötaja nimi, kes kliendi korralduse vastu võttis; 5) korralduse andmise ja täitmise kuupäev ning kellaaeg). (Väärtpaberituru seadus § 43 p 3 Investeerimisteenused: väärtpaberitega tehingu tegemise korralduse vastuvõtmine kliendilt ja selle edastamine või täitmine kliendi arvel);

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.AS GFAS raamatupidamise väljavõte ja algdokumendid 15 000 000 USD laekumisest temale NEC’ilt või NEC’i eest kolmandalt isikult (väärtpaberituru seadus § 88 lg 5: Investeerimisühing, kes hoiab klientide vara esindajakontol või ühingu enda nimel avatud väärtpaberi- või pangakontol, on kohustatud pidama arvestust eraldi iga kliendi vara suhtes). (Raamatupidamise seadus § 7 lg 1 Algdokument: Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Raamatupidamise seadus § 7 lg 4: Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada).
4.Dokumendid NEC ja tema esindajate tuvastamise kohta AS GFAS poolt (rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 6 lg 1: Krediidi- ja finantseerimisasutus, sh investeerimisühing sama seaduse § 4 lg 2 p 4 alusel, on kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel või nende esindajatel, kes sooritavad sularahata tehingu üle 200 000 krooni või sularahatehingu üle 100 000 krooni. NEC’i esindajate andmed: nimi, isikukood, isiku tuvastamist võimaldav dokumentatsioon, esindusõiguse aluseks olev dokumentatsioon.
5.AS GFAS kõigi juhatuse liikmete, nõukogu liikmete ning töötajate paberkandjatel ja elektrooniline kirjavahetus, mille saatjaks või saajaks on, mille saatja või saaja nimes, nimetuses esineb, või mille elektronpostiaadress sisaldab või mille pealkirjas või sisus on järgmiseid sõnu: N, Latvijas Naftas Tranzits, Ventspils Nafta, VN, LNT, Lembergs, Nilarda, Vaivads, Krastins, Solomatins. Kirjavahetus hõlmab nii saadud kirju kui saadetud kirju. Menetluskulude jaotus Kõik menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 alusel. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 16. novembril 2009 kell 16 Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kantseleis ja otsuse koopia väljastatakse menetlusosalistele posti teel

17.novembril 2008. Asjaolud • Hagiavaldus AS LNT(edaspidi hageja) esitas 19.04.2007.a. Harju Maakohtule hagiavalduse AS GFAS (edaspidi kostja) vastu, milles hageja palub kohustada kostjat lubada hagejal tutvuda kostja poolt 03.11.2006 hagejale makstud 15 miljoni USD ülekandmise aluseks olevate dokumentidega ning kohustada kostjat esitama hagejale selle raha ülekandmise aluseks olev dokumentatsioon (lepingud, kirjavahetus ja elektronpost kolmandate isikutega). 08.05.2007.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Hagiavaldust esitades viitasid hageja esindajad Harju Maakohtu menetluses olevale tsiviilasjale nr 2-07-12644. Hageja on 30. märtsil 2007. a. esitanud kohtule avalduse hagi tagamiseks hagi esitamata. 5. aprilli 2007. a. määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse osaliselt, kohustades hagejat esitama hagi 15 päeva jooksul arvates määruse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja, AS LNT esitas hagi AS-i GFAS vastu dokumentide esitamiseks ja informatsiooni väljanõudmiseks. Juhindudes VÕS § 1015 ja TsMS §§-dest 162, 363 lg 1 palus hageja esialgse hagi kohaselt kohtul:
1.Nõuda välja AS-ilt GFAS (registrikood XXX, asukoht XXX) viimase poolt
3.novembril 2006. a. AS-ile LNT (registrikood XXX, asukoht XXX) makstud 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks olev informatsioon;
2.Kohustada esitama AS-i GFAS (registrikood XXX, asukoht XXX) viimase poolt
3.novembril 2006. a. AS-ile LNT(registrikood XXX, asukoht XXX) makstud 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks olev dokumentatsioon (lepingud, kirjavahetus ja e-mailid kolmandate isikutega) AS-ile LNT(registrikood XXX, asukoht XXX) tutvumiseks;
3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Hagis esitatud asjaolude kohaselt hageja on Läti Vabariigis asutatud ja tegutsev valdusettevõtja (holding company), mille ainus eesmärk on osaluste hoidmine teistes äriühingutes. Hageja ei tegele kaupade müügi ega teenuste osutamisega. Hageja põhivara koosneb Läti Vabariigi äriühingu AS VN(registrikood XXX, asukoht XXX) aktsiatest, millised esindavad 48,9% AS-i VN aktsiakapitalist. Riia börsi väljavõte üle 5% osalusega aktsionäride kohta on kohtule esitatud. AS VN on Riia börsil noteeritud äriühing, millel on kokku 104 479 519 aktsiat koguväärtusega ca 250 miljonit Läti latti (aktsia tükihind 2,40 LVL), mis teeb 48,9% aktsiate väärtuseks ca 123 miljonit latti (ca 2,7 miljardit krooni). Tõend AS-i VN aktsiate hinna kohta Riia börsil 28.03.2007 on kohtule esitatud. AS-i VN põhitegevus on naftasaaduste transport ja töötlemine. Hagejale kuuluvad 49% AS-i VN aktsiatest emiteeriti suletud emissiooni käigus Hagejale aktsiatähtedena (esitajaaktsiad). Nimetatud aktsiad ei ole, erinevalt muudest AS-i VN börsiaktsiatest, elektrooniliselt registreeritud ega elektrooniliselt kaubeldavad. Vastavalt Läti seadusele toimub nimetatud aktsiate omandi üleandmine aktsiatähtede üleandmisega.

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

Hageja endine juhatuse esimees MV, kelle volitused juhatuse liikmena lõppesid 19. märtsil 2007. a. on kinni peetud süüdistusega rahapesus. Vältimaks sarnaste süüdistuste esitamist on teine endine juhatuse liige VK lahkunud Lätist ning tema asukoht on teadmata. Hageja uue juhatuse kinnitus nimetatud asjaolude kohta on kohtule esitatud. Hageja uus juhtkond, kelle volitused jõustusid alates 19. märtsist 2007. a., viis märtsi lõpus kiirkorras läbi hageja ettevõtte vara ja raamatupidamise kontrolli, mille käigus avastati, et ASi VN aktsiatähed puuduvad ning puuduvad ka andmed nende asukoha kohta. Juhatuse kinnitus volituste jõustumise kuupäeva ja aktsiate kadumise kohta on kohtule esitatud. Pangakonto väljavõttelt tuvastati, et kostja on teinud 3. novembril 2006. a. hagejale makse summas 15 000 000 USA dollarit viitega „tagasimakse 06/10/25 vara haldamise leping” (repayment 06/10/25 asset management agreement). Maksekorralduse koopia on kohtule esitatud. Arvestades, et hageja ainus vara on AS-i VN aktsiad, saab vara haldamise leping AS-iga GFAS olla seotud üksnes nende aktsiatega. On märkimisväärne, et makse summas 15 000 000 USA dollarit korrespondeerub asjaoluga, et hageja valduses ei ole enam 49% AS-i VN aktsiaid. Nimetatud vara haldamise lepingut hagejal ei ole, nimetatud lepingu sõlmimise kohta ei ole ka ühtegi hageja juhatuse või nõukogu otsust. Samuti ei ole käesoleval hetkel teada ühtegi muud lepingut või dokumenti, mis ajendaks hagejat temale kuuluvaid AS-i VN aktsiaid ära andma või kostjalt 15 000 000 USA dollarit vastu võtma.

30.märtsi 2007. a. hagi tagamise taotluse esitamise eesmärgiks oli muu hulgas saada informatsiooni 3. novembril 2006. a. toimunud tehingu kohta, millega hagejale kanti kostja poolt üle 15 000 000 USA dollarit.
5.aprilli 2007. a. kohtumäärusega kohustati kostjat esitama hagejale viivitamatult 3. novembril 2006. a. makstud 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks olev dokumentatsioon. Kostja ei ole kohtumäärust tänaseni kohaselt täitnud. Kostja on hagejale esitanud 5. aprillil 2007. a. ainult ühe kirja kuupäevaga 8. jaanuar 2007. a., milles kostja juhatuse liige RT kinnitab hagejale, et kostja on hagejale 3. novembril 2006. a. üle kandnud 15 000 000 USA dollarit BN äriühingu NEC. (registrikood XXX, asukoht XXX) palvel. Kirja kohaselt tehti makse vastavalt NEC. juhistele tulenevalt NEC. ja hageja vahel
12.oktoobril 2006. a. sõlmitud lepingust (Lisa 1). Nimetatud lepingut hagejal ei ole, samuti ei ole nimetatud lepingu kohta ühtegi hageja juhatuse või nõukogu otsust. NEC. (registrikood XXX, asukoht XXX) on hagejale tundmatu äriühing, kellega hageja pole tehinguid teinud ning kellega hagejal puuduvad igasugused ärisuhted. Hagejale ei ole teada ka isikud, kes nimetatud äriühingut esindavad. Hagejale esitatud kirjas tehtud viide makse aluseks olevale lepingule erineb oluliselt pangakonto väljavõttelt nähtuvast viitest. Kirja kohaselt tehti makse 12. oktoobril 2006. a. NEC. ja hageja vahel sõlmitud lepingu alusel. Pangakonto väljavõttelt aga selgub, et makse on tehtud 25. oktoobri 2006. a. vara haldamise lepingu alusel. Hagejal puuduvad andmed nimetatud lepingute olemasolu kohta. Käesoleva hetkeni on hagejale selgusetu, millisel alusel on Kostja 3. novembril 2006. a. hagejale üle kandud 15 000 000 USA dollarit. Kostja ei ole käitunud hea pangandustava kohaselt ega andnud hagejale piisavat informatsiooni temale ülekantud niivõrd suure rahasumma kohta. Arvestades rahasumma suurust, ei ole usutav, et kostja ei ole täpselt teadlik, millisel alusel ta on hagejale raha üle kandnud. Seega on tegemist olukorraga, kus kostja on kinnitanud oma 8. jaanuari 2007. a. kirjas muuhulgas hagejale igasuguste nõuete puudumist hagejale ülekantud ülisuure rahasumma osas, samas oskamata selgitada ülekande aluseks olevaid asjaolusid. Kuivõrd kostja ei ole 5. aprilli 2007. a. kohaselt täitnud ning hagejale on siiani selgusetu, millisel alusel ta on kostjalt saanud 15 000 000 USA dollarit, esitab Hageja hagi kostja vastu

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

dokumentidega tutvumiseks ja informatsiooni saamiseks AS-i VN aktsiate asukoha ja 3. novembril 2007.a. tehtud tehingu kohta. Vastavalt võlaõigusseaduse § 1015 võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Hageja õigustatud huvi kostja valduses olevate dokumentidega tutvumise vastu seisneb alljärgnevas: Hageja peab raamatupidamist hea raamatupidamistava kohaselt, mille sisusse kuulub muu hulgas ka kõigi ülekannete ja maksete õige kirjeldamine. Käesoleval juhul on hageja saanud ülisuure makse, mille aluse kohta hagejal andmed puuduvad ning korrektne raamatupidamislik arvestus ei ole võimalik. Hageja kui äriühingu ainsaks eesmärgiks on kasumi teenimine. Mõistetavalt, kui puudub teave ülekande aluseks olevate asjaolude kohta, on võimatu klassifitseerida rahalisi laekumisi. Määratlemata raha ülekanne seab hageja selle eesmärgi täitmise üliraskesse olukorda. Vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lg 1 on krediidi- ja finantseerimisasutus kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel või nende esindajatel, kes sooritavad sularahata tehingu üle 200 000 krooni. Kostja on seega krediidiasutusena kohustatud kindlaks tegema kellele ja mis alusel ta raha üle kannab. Hageja ei soovi olla seotud ega ohustatud kriminaalõiguslikku iseloomu omavast tehingutest ja soovib seetõttu selgust. Hageja on nõus tasuma informatsiooni andmise ja dokumentide esitamisega kaasnevad kulud mõistlikus ulatuses, nagu sätestab VÕS § 1017. Juhul, kui selgub, et puuduolevad 49% AS VN esitajaaktsiat on kostja valduses, reserveerib hageja endale õiguse täiendada käesolevat hagiavaldust vajalikul viisil. Juhul, kui selgub, et kostja on aidanud kaasa hageja vara õigusvastasele võõrandamisele või peitmisele, reserveerib hageja endale õiguse esitada kahju hüvitamise või 49% AS VN aktsiate väljanõudmise nõue. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolud on tõendatud hagiavaldusele lisatud kirjalike tõenditega. Viitega advokatuuriseaduse §-le 571 kinnitab menetlusdokumendile allkirjutanu oma volitusi menetlusdokumendi esitamiseks AS-i LNT nimel ning AS-i LNT esindamiseks tsiviilkohtumenetluses käesolevas tsiviilasjas. 11.05.2007.a. esitas kostja esimese taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja palus kohtul kontrollida hageja esindajate esindusõiguse olemasolu viidates TsMS § 226 lg 1 teisele lausele, mille kohaselt võib menetlusosaline nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Juhul kui kohus tuvastab hageja esindajate esindusõiguse puudumise palub kostja hagi läbivaatamata jätta. Kostja märgib, et vastavasisuline kohtu õigus tuleneb nii TsMS § 226 lg 2 p-st 1 kui § 423 lg 1 p-st 9. Kostja märgib, et 19.04.2007.a hagiavalduses on hageja esindajad Tarmo Sild ja Üllar Talviste oma esindusõiguse kinnitamiseks viidanud advokatuuriseaduse §-le 571 ning kinnitanud, et nad omavad volitusi hagiavalduse esitamiseks hageja nimel ning hageja esindamiseks tsiviilkohtumenetluses käesolevas asjas. Samade poolte vahel toimub ka Harju Maakohtus teine kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-07-18826. Ka tsiviilasjas nr 2-07-18826 on hageja esindajateks Tarmo Sild ja Üllar Talviste ning nimetatud asjas on hageja väidetavad esindajad tõendanud oma esindusõigust hagiavaldusele lisatud volikirjaga. 29.03.2007.a tehtud volikirjast nähtuvalt on hageja poolt Tarmo Se ja Üllar Te volituse andnud hageja nimel hagi esitada MK. Eeldada võib, et ka käesolevas tsiviilasjas on hageja esindajad pidanud oma esindusõiguse aluseks 29.03.2007.a MK poolt antud volitust. Seejuures tuleb aga arvestada 11.09.2008.a Kurzemes ringkonnakohtu Tsiviilasjade kohtukolleegiumi poolt kohtuasjas nr C36032907 tehtud otsusega, kus kohus tunnistas mh kehtetuks hageja 19. märtsi

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

2007.a erakorralise aktsionäride koosoleku otsuse valida MK hageja nõukogu liikmeks ning nõukogu esimeheks (toimiku 5. köide, lk 72-81). Seega ei ole MK näol tegemist hageja juhtorgani liikmega, kellel oleks mh olnud õigus anda hageja nimel volitus hageja esindamiseks kohtuvaidlustes. Sellest tulenevalt ei olnud ei Tarmo S ega Üllar T esindusõigust hageja nimel hagi esitamiseks. Lisaks soovib kostja ära märkida, et hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-07-18826 kogu menetluse vältel tõendanud, mis õigusnormidele tuginedes oleks Läti äriühingu nõukogu liikmel õigus volitada Eesti advokaate esitama Läti äriühingu nimel hagi Eesti kohtusse (s.t konkreetsel juhul, et kust tuleneb MK õigus selliseks volituseks). Tarmo S , Üllar T ja Katrin K antud volituses on ainult viide, et MK tegutses volituse andmisel 28.03.2007.a Ventspilsis välja antud volituse alusel. Hagiavaldusele viimati nimetatud volitust aga lisatud ei ole. Kostja viitab, et vastavalt TsMS § 226 lg 1 teisele lausele võib menetlusosaline nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. TsMS § 226 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esindusõiguse puudumise tuvastamise korral jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel. Lisaks sätestab TsMS § 423 lg 1 p 9, et kohus jätab hagi läbivaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Seega peab kohus jätma hagi läbivaatamata, kui Tarmo Sild ja Üllar Talviste ei suuda tõendada oma esindusõigust hageja esindamiseks. • Kostja esitas hagile kirjaliku vastuse 22.05.2007.a. Vastuses hagile kostja teatas, et jääb oma 11. mail 2007.a kohtule esitatud taotluse põhjenduste juurde, st et esitatud hagi ei oleks pidanud menetlusse võtma. Kostja leidis endiselt, et hagis esitatud nõuded ei ole selged ning maksmata on riigilõiv seaduses sätestatud määras. TsMS § 394 lg 2 p 1 annab võimaluse kostjal esitada vastuväiteid hagi menetlusse võtmise kohta. Juhul, kui kohus on ekslikult hagi menetlusse võtnud, siis tuleb kohtul ebaõige menetlusse võtmine nö parandada, jättes sellise hagi läbi vaatamata. TsMS sisaldab teatud erijuhtude jaoks regulatsiooni, kuidas menetlusse võtmisel tehtud vigu parandada. TsMS § 147 lg 3 reguleerib olukorda, kui menetlusse võetud hagilt on makstud vähem riigilõivu. TsMS § 423 lg 1 p 7 reguleerib olukorda, kui selgub, et hageja ei ole märkinud hagiavalduses andmeid hageja või kostja tuvastamiseks. TsMS § 423 lg 1 p 8 olukorda, kui selgub, et hagiavalduses ei ole välja toodud kostja elukoha või asukoha aadressi. Kõik need sätted panevad kohtule kohustuse jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagi on nimetatud puudustele vaatamata menetlusse võetud. Seega kostja leiab, et TsMS § 8 lg 2 alusel tuleb ka ebaselge nõude puhul jätta hagi läbi vaatamata. Samuti on kostja arvamusel, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Kostja leiab, et isegi kui eeldada, et hagis toodud asjaolud on õiged, ei ole kuidagi võimalik, et kostja oleks rikkunud hageja õigusi. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 1 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagi alusena välja toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ja eeldades nende õigsust ei ole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik. Samuti jääb kostja oma seisukoha juurde, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja nõudeid ei ole võimalik rahuldada, sest Eesti õiguskord ei anna kaitset hagile, mis on esitatud ebamääraselt mingisuguse informatsiooni ja dokumentatsiooni saamisele, mis võib viia olukorrani, kus hageja saab enda valdusse ärisaladust vm konfidentsiaalset teavet. Hageja on esitanud Harju Maakohtule 14. mail 2007.a samuti hagiavalduse, kuid teistel asjaoludel, tunnistades sellega ka ise, et siin tsiviilasjas esitatud hagi on perspektiivitu ja tuleb läbi vaatamata jätta. Hageja on saanud aru, et käesolevat hagi dokumentatsiooni ja informatsiooni esitamiseks ei saa menetleda ning esitas koheselt peale kostja vastavat taotlust kohtule uue hagi – aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks. Sisuliselt on käesolev hagi esitatud aktsiate omandiõiguse

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

tunnustamise nõude tõendamiseks. Kohus otsustas jätta aktsiate omandiõiguse tunnustamise nõude hagi menetlusse võtmata. Kohus tuvastas, et kostja ei saanud hageja õiguseid ka teoreetiliselt rikkuda ning et hageja nõuded ei kuulu menetlemisele Eesti Vabariigis. Seega ei ole ka mingit alust menetleda dokumentatsiooni ja informatsiooni saamise nõuet kostja vastu ning vastav hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kui ei ole võimalik menetleda vaidlust omandiõiguse tunnustamise üle, siis ei ole ka võimalik menetleda hagi tõendite saamiseks, kuigi selline tõendite esitamise hagi ei ole Eesti õiguse kohaselt ka hüpoteetiliselt võimalik. Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja ei tunnistanud hagi ja palub jätta see rahuldamata. Hageja väidab hagiavalduses, et temale kuulub 48,9 %-i AS VN aktsiatest. Samas väidab hageja ka seda, et temale kuulub 49 %-i AS VN aktsiatest. Hageja ei ole tõendanud oma nimetatud vastuolulisi väiteid. Kostjale endale ei ole kunagi kuulunud AS VN aktsiaid. Samuti ei ole kostjal informatsiooni selle kohta, kas hagejale kuulunud aktsiad on saadud aktsiatähtedena suletud emissiooni käigus või muul viisil. Samuti ei oska kostja midagi vastata hageja väidete kohta, mis puudutavad AS VN aktsiatähtede puudumist ja kadumist ning nende asukohta. Kostjal puudub igasugune informatsioon nendest asjaoludest. Kas hageja endised juhatuse liikmed on kinni peetud või/ja nende asukoht on teadmata, ei oma käesoleva vaidluse seisukohalt tähtsust ning seetõttu jätab kostja nendele hageja väidetele vastamata. Kostjal ei ole hageja ja tema endiste juhatuse liikmete õigussuhetega ja vaidlustega mitte mingisugust puutumust ning seetõttu ei oska kostja neid hageja väiteid kuidagi kommenteerida. Kostja võtab omaks hageja väite, et ta tegi 3. novembril 2006.a hagejale makse summas 15 000 000 USA dollarit. Maksekorralduse selgitusse oli märgitud „tagasimakse 06/10/25 vara haldamise leping” (repayment 06/10/25 asset management agreement). Nagu kostja on korduvalt hagejale teatanud, tehti nimetatud maksekorraldus kostja kliendi (NEC) korralduse alusel. Nii on kostja hagejale sellest teatanud 8. jaanuaril 2007.a. Hagejale esitatud selgituse kohaselt on maksekorraldus hagejale tehtud „kooskõlas 12. oktoobril 2006.a. NEC. ja AS-i LNT vahel sõlmitud lepinguga.” Teisisõnu on kostja kandnud hagejale kolmanda isiku korraldusel raha ja andnud hagejale ka selgituse, millise maksealuse kolmas isik palus ülekande osas anda. Seega on kostja hagejale andnud kogu informatsiooni, mida kostja saab hagejale anda ja milleks hagejal saab olla õigustatud huvi. Hageja informatsiooni ja kogu dokumentatsiooni saamise nõue on vastuolus nii seadusega kui ka üldtunnustatud pangandustavadega ja finantsteenuste turul kehtivate tavadega. Ei ole ju mõeldav, et kui üks pank teeb oma kliendi korraldusel isikule ülekande, siis läheb see isik panga käest nõudma kõiki dokumente, mis on seotud panga ja panga kliendi suhetega. Pangal on keelatud sellise informatsiooni ja dokumentatsiooni välja andmine, mis on seotud kliendisuhtega. Ülekande saanud isik saab sellisel juhul pöörduda üksnes selle isiku poole, kelle korraldusel pank ülekande tegi. Pank näitab ülekande selgituses ikkagi üksnes selle, mis tema klient on palunud korralduses näidata. Nt Hansapank teeb päevas klientide korraldusel tuhandeid kandeid ning oleks mõeldamatu, et pank peaks teadma midagigi klientide ja makse saajate vahelistest suhetest jms. Käesoleval juhul on tegemist täpselt samasuguse juhtumiga. Seega peab hageja pöörduma oma küsimustega NEC poole, kellega hagejal võib õigussuhe olla. Kostjal ei ole hagejaga mitte mingisuguseid õigussuhteid ning seetõttu ei saa kostjal olla ka hageja ees ühtegi kohustust. Hageja väidab, et kostja poolt tehtud ülekanne on tehtud vara haldamise lepingu alusel, mida hagejal ei ole. Kostja kinnitab seda, et poolte vahel ei ole sõlmitud mitte mingisugust vara haldamise lepingut. Maksekorralduses olev selgitus „06/10/25 vara haldamise leping” märgiti selgitusse ekslikult. Kostja on oma eksituse parandanud, teatades hagejale 8. jaanuaril 2007.a,

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

mis oli tegelikult kliendi poolt antud korralduse selgituseks. Kuna maksekorralduse selgitus ei tekita iseseisvalt pooltevahelisi õigusi ega kohustusi, siis ei ole ka mingit tähtsust hageja väidetel, mis seda puudutavad. Loomulikult on kahetsusväärne, et kostja poolt tehtud maksekorralduse selgitusse sattus ekslikult vale informatsioon. Kostja ei oska ka kommenteerida hagiavalduses välja toodud väiteid selle kohta, kas hageja valduses on dokumente, mis ajendaks teda temale väidetavalt kuuluvaid AS VN aktsiaid ära andma või mitte. Samuti ei oska kostja midagi öelda selle kohta, kas hagejal on kohustus kostja poolt NEC nimel makstud 15 000 000 USA dollarit vastu võtta või mitte. Vastavalt VÕS § 78 võib võlgniku kohustuse võlausaldaja eest täita ka kolmas isik. Seejuures ei sätesta VÕS ega ükski muu seadus keeldu, et finantsteenuseid osutav äriühing ei võiks teha oma kliendi korraldusel ülekannet kliendi poolt näidatud isikule. Seega ei ole kostja ühtegi seaduses sätestatud keeldu, mis puudutab hageja õigusi, rikkunud. Kostjal ei ole lisaks juba hagejale antud informatsioonile anda hagejale mingit lisateavet. Kostjal ei ole hageja ees ei seadusest ega lepingust tulenevat kohustust. Kostja osundab sellele, et hagejal on õigus talle üle kantud 15 000 000 USA dollarit kostjale või siis NEC’le tagasi kanda. Kostja ei oska midagi öelda selle kohta, kas hageja ja NEC vahel on mingisuguseid õigussuhteid või mitte. Kostja kinnitab, et selliste õigussuhete olemasolu korral ei ole tema nendes osaline. Kostja ei nõustu hageja väitega nagu ei olevat kostja 30. märtsi 2007.a hagi tagamise määrust täitnud. Kostja kinnitas pärast hagi tagamise määrust juba eelnevalt hagejale teatatut, et ülekanne oli tehtud kostja kliendi NEC nimel. Samuti ei oska kostja kommenteerida hageja väidet, et viimasel ei ole NEC ja hageja vahelist

12.oktoobri 2006.a sõlmitud lepingut. Seda lepingut ei ole ka kostja valduses. Kostja on oma selgitustes sellele lepingule viidanud tulenevalt kostja kliendi korraldusest. Hageja väidab, et kostja ei ole esitanud hagejale makse aluseks olevaid dokumente ega AS VN aktsiaid tagastanud. Kostjal on võimatu hagejale AS VN aktsiaid „tagastada”, sest kostja ei ole neid kunagi omanud. Mis puutub hageja väitesse makse aluseks olevate dokumentide mitteesitamise kohta hagejale, siis ei ole see väide õige. Kostja on esitanud hagejale 8. jaanuaril 2007.a informatsiooni selle kohta, miks kostja hagejale 3. novembril 2006.a ülekande tegi. Samal põhjusel on ebaõige hageja väide justkui ei oskaks kostja selgitada ülekande aluseks olevaid asjaolusid. Hageja väidab, et kostja ei ole käitunud hea pangadustava kohaselt ega andnud hagejale piisavalt informatsiooni hagejale 15 000 000 USA dollari suuruse ülekande kohta. Kostja selle hageja väitega ei nõustu. Kostja on andnud ja selgitanud hagejale piisavalt tehtud ülekannet. Kostja leiab, et tal ei ole just tulenevat heast pangandustavast ja euroopalikust ärikultuurist võimalik hagejale rohkem informatsiooni anda ega muid dokumente esitada. Ebamääraselt nõutud informatsiooni ja dokumentatsiooni andmine hagejale võib tähendada seda, et kostja rikub seadustest ja lepingutest tulenevat ärisaladuse ja konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustust oma klientide ees. Hagiavaldusest ei selgu kostjale, mis hagejale selgusetuks jääb seoses 15 000 000 USA dollari ülekandega. Hagiavaldusest ei selgu, millisele lisainformatsioonile, arvestades juba hagejale antud informatsiooni, hagejal veel õigus oleks. Hageja eesmärgiks on kostja kaasamine vaidlusesse, millega tal ei ole mingisugust puutumust. Tegemist on Läti Vabariigi aktsiaseltsi aktsionäride omavahelise vaidlusega ning kostja ei ole selles vaidluses ega aktsionäride vahelises õigussuhtes mitte mingit moodi osaline. Nagu kostja oma 11. mai 2007.a taotluses märkis, on hageja tegelikuks eesmärgiks tõendite kogumine. Hageja on ka ise hagiavalduses märkinud, et tal puudub informatsioon ja tõendid hagi esitamiseks kostja vastu. Nii väidab hageja hagiavalduse esimese lehekülje kolmandas lõigus, et tal on vastuoluline informatsioon ja seetõttu ei tea ta ise ka millised nõuded tal kostja vastu on. Samuti on hagiavalduse p-s 3.4. märgitud, et hagejal puuduvad mistahes

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

tõendid, mis oleks aluseks kostja vastu hagi esitamiseks. Sellisele tõendite kogumise ja umbmäärasele hagile ei anna Eesti õiguskord kaitset. Eesti õiguse kohaselt on lubamatu esitada hagi nö huupi, et äkki on mingitest kostja käes olevatest dokumentidest võimalik saada informatsiooni järgmise hagi esitamiseks. Selline fishing expedition võib viia tööstusspionaaži legaliseerimisele, mida Eesti õigus ei luba. Kostja on hageja poolt esitatud alusetu hagiga segatud kolmandate isikute, so AS VNaktsionäride, omavahelisse vaidlusse. Arvestades veel seda, et hageja on alustanud koos hagi tagamise taotluse ja hagiavalduse esitamisega kostja vastu rünnakut meedia vahendusel, siis jääb tahes-tahtmata mulje, et hageja on esitanud kostja vastu teadlikult põhjendamata hagi kostjale kahju tekitamise eesmärgil (TsMS § 200 lg 3). Hageja kaalub seetõttu võimalust esitada kohtule taotlus hageja trahvimiseks ja kahjude väljanõudmiseks vastavalt TsMS § 200 lg 3. Sisuliselt väidab hageja hagiavalduses seda, et temale kuuluvad aktsiad on aktsiaraamatus ebaõigesti kantud kellegi kolmanda isiku nimele. Isegi kui selline hageja tõendamata väide vastab tõele, ei saa Eesti Vabariigi kohus otsustada selliseid vaidlusi. Sellisel juhul peab hageja esitama hagi Läti Vabariigi kohtusse selle isiku vastu, kes on kantud väidetavalt ebaõigesti aktsiaraamatusse või siis aktsiaseltsi vastu, et viimane ebaõige aktsiaraamatu kande parandaks. Selline hagi tuleb lahendada Läti Vabariigi õiguse järgi. Seega ei allu ka käesolev vaidlus üldse Eesti Vabariigi kohtule. Vastavalt Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete lepingu artiklile 37 peab omandiõiguse vaidlus toimuma selle lepingupoole seadusandluse alusel, kelle territooriumil vara oli hetkel, kui leidis aset toiming või muu asjaolu, mis oli sellise õiguse tekkimise või lõppemise aluseks. Väidetavalt on hagejal kadunud Läti äriühingu aktsiad. Seega asub vara, mis hagejal väidetavat kadunud on, Läti Vabariigis ning seetõttu peab vaidluse aktsiate omandiõiguse üle lahendama Läti õiguse alusel Läti kohtus nende isikute vahel, kes on hageja omandiõigust rikkunud. Juhul kui eeldada, et ebaõige kandega aktsiaraamatus on hageja õigusi rikutud, siis peab hageja pöörduma Läti Vabariigi väärtpaberite keskdepositooriumi poole, et ebaõige kanne parandataks. Eesti kohtu poolt tehtud otsusega ei saa Läti väärtpaberite keskdepositooriumi kohustada mingiks toiminguks ega ebaõigete kannete parandamiseks – seda saaks teha vaid menetluses Läti seltsi ja Läti väärtpaberite keskdepositooriumi vastu Läti seaduse alusel Läti kohtus. Kostja arvates on hageja väited tõendamata. Nii väidab hageja, et talle kuulub 49 % AS VN aktsiatest. Samas väidab hageja ka seda, et talle kuulub 48,9 % AS VN aktsiatest. 14. mail 2007.a Harju Maakohtusse hageja poolt esitatud hagiavalduse lisast 2 tuleneb, et hagejale kuulub hoopis 37,98 % aktsiatest. Millisele väitele hageja lõplikult tugineb, jääb kostjale arusaamatuks. Samuti on tõendamata hageja väide justkui oleks väidetavalt hagejale kuulunud aktsiad kadunud ja kui palju neid siis kadunud on jne. Ei ole isegi tõendeid, et sellised aktsiad on üldse kunagi olemas olnud. Ka ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja endised juhatuse liikmed on vahistatud ja/või nende asukoht on teadmata. Rääkimata sellest, et tõendamata on ka väide, et kostja käsutuses on üldse kunagi olnud või on praegu, AS VN aktsiad. Seega on täielikult tõendamata, et hageja ja kostja vahel saaks üldse olla mingisuguseidki õigussuhteid. Õiguslikult põhjendas kostja oma vastuväiteid järgmiselt: Võlasuhte tekkimise alused on sätestatud VÕS § 3. Hageja on pooltevahelise võlasuhte tekkimise alusena viidanud VÕS § 1015. Muudele VÕS § 3 sätestatud alustele hageja tuginenud ei ole. Seega on käesolevas vaidluses oluline tuvastada, kas eksisteerivad VÕS § 1015 sätestatud asjaolud, mis on eelduseks pooltevahelise võlasuhte tekkimisele. VÕS § 1015 rakendamiseks peab hageja tõendama:

1.kostja valduses on dokument, mis on koostatud hageja huvides või

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

2.kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe või
3.kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine Pärast seda, kui on leidnud tuvastamist, et kostja valduses on sellise sisuga dokument, peab hageja tõendama, et tal on õigustatud huvi sellise dokumendiga tutvumiseks. Seejuures peab kõikide nimetatud asjaolude tuvastamiseks hageja konkreetselt ära näitama, millist dokumenti ta siis kostjalt välja nõuab. Ainult konkreetse dokumendi märkimisel koos dokumendi rekvisiitide (koostaja nimi, kuupäev, dokumendi allkirjastanud isikud vms) äranäitamisega on võimalik tuvastada, kas kostja valduses on selline dokument ja kas selline dokument sisaldab VÕS § 1015 sätestatud andmeid (koostamine hageja huvides või kajastab hageja ja kostja vahelist õigussuhet või hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamist). Hageja ei ole hagiavalduses ühelegi VÕS § 1015 rakendamise eelduseks olevale asjaolule tuginenud, rääkimata nende eelduste kohta tõendite esitamisest. Samuti ei ole hageja välja toonud ühtegi konkreetset dokumenti, mis oleks vajalik selleks, et VÕS § 1015 eelduste olemasolu üldse saaks kontrollima hakata. Mis puudutab informatsiooni saamise nõuet, siis VÕS § 1015 ei anna isikule õigust nõuda teiselt isikult informatsiooni. Isegi kui hüpoteetiliselt oleks hagejal õigus nõuda kostjalt informatsiooni, siis on kostja selle nõude 8. jaanuaril 2007.a kirjaga hagejale täitnud. Hageja viited rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele ning heale raamatupidamistavale on asjakohatud. Ei nimetatud seadusest ega raamatupidamistavast ei tulene eraõiguslikele isikutele teineteise suhtes tsiviilõiguslikke nõudeid. Raamatupidamist reguleerivad õigusaktid ei sätesta samuti ühe eraõigusliku isiku kohustust anda teisele ebamääraselt informatsiooni või dokumentatsiooni. Kui hageja peab NEC saadud 15 000 000 USA dollarit alusetult saaduks, siis saab raamatupidamises makset ka niimoodi kirjeldada. Hageja võib saadud makse tagastada kas siis NEC või kostjale. Tänaseks on selgunud, et hageja valduses siiski on ärakiri 12. oktoobri 2006.a sõlmitud AS VN aktsiate müügilepingust, kuigi hagiavalduses väidab hageja vastupidist. Kuna ka kostja on hagejale teatanud, et NEC andis kostjale korralduse ülekandes viidata just sellele müügilepingule, siis ei saa ka hagejal olla enam ülekande tegemise aluses mingit kahtlust. Nimetatud müügilepingule saab hageja ka raamatupidamises viidata. Kui hageja arvates on selle müügilepingu näol tegemist tühise tehinguga, siis saab raamatupidamises ka vastavad kirjed teha. Kostja peab samuti vajalikuks märkida, et ta esitas kohtule 11. mail 2007.a ka taotluse, et kohus kohustaks TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 5 miljonit krooni. Kostja kinnitas, et jääb selle taotluse juurde. Kostja palus jätta AS LNT hagi läbi vaatamata ja juhul kui kohus leiab, et hagi läbivaatamata jätmiseks ei ole alust, siis jätta hagi rahuldamata. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda. • Hageja seisukoht kostja poolt esitatud hagi vastuse osas oli järgmine: Hagi vastuses toodud vastuväited on põhjendamatud ega mõjuta mistahes viisil kostja kohustust lubada hagejal dokumentidega tutvuda. Põhjendame oma seisukohta alljärgnevalt. Kohus on hagi õigesti menetlusse võtnud. Kostja 11.05.2007.a. taotluses esitatud vastuväited hagi menetlusse võtmise osas on alusetud ning otsitud iseloomuga. Kostja väide tema mittepuutumuse kohta hagi esemega (TsMS § 423 lg 2 p 1) on ilmselgelt väär. Kostja on teinud hagejale 3. novembril 2006.a. 15 miljoni USA dollari (Eesti Panga 03.11.2006 kursi järgi: ligikaudu 183 miljonit EEK) suuruse ülekande (edaspidi: 15 000 000 USD makse) viitega 25. oktoobri 2006.a. varahalduslepingule [„repayment (asset management agreement 06/10/25)” vt hagi tagamise avalduse lisa 3]. Võttes arvesse kostja

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

hilisemaid väiteid 15M USD makse hoopis teistsuguste põhjuste kohta, on hagejal seda enam põhjust nõuda 15M USD makse aluseks olevates asjaoludes selguse saamist. Käesolev hagi ongi esitatud põhjusel, et tuvastada 15 000 000 USD makse aluseks olevad õigussuhted. Kostja on teinud hageja poolt 14. mail 2007.a. kohtule esitatud aktsiate omandiõiguse tunnustamise hagist meelevaldsed järeldused käesoleva hagi menetluskõlbmatuse kohta. Tegemist on kahe üksteisest sõltumatu nõudega, millest üks on suunatud aktsiate omandiõiguse tunnustamisele ja teine 15 000 000 USD makse aluseks olevates õigussuhetes selguse saamisele. Sealjuures märgime, et Harju Maakohus on jätnud hageja aktsiate omandiõiguse tunnustamise hagi ebaõigesti menetlusse võtmata ning et hageja on vaidlustanud vastava kohtumääruse Tallinna Ringkonnakohtus. Kostja selgitused on paljasõnalised ning tõendamata. Kostja väidab oma vastuses, et tegi 15 000 000 USD makse mitte tema ja hageja vahel 25. oktoobril 2006.a. sõlmitud varahalduslepingu alusel, vaid hoopis BN registreeritud ja tuvastamatute esindajatega äriühingu NEC (edaspidi: N ) nimel ja seoses hageja ning N vahel väidetavalt 12.10.2006.a. sõlmitud aktsiate müügilepinguga. Vastavalt kohtu nõudele (05.04.2007.a. hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-07-12644) esitas kostja 5. aprillil 2007.a. hagejale antud väite „tõenduseks” GILD-i 08.01.2007.a. kirja, mille kostja olevat hagejale saatnud „lihtsalt selgitamaks” 2 kuud varem teostatud 15 000 000 USD makse „tegelikku” põhjust. Hageja ei ole sellist kirja varem saanud ning kostja ei ole esitanud tõestust sellise kirja saatmise kohta. Seega pole kostja paljasõnalised väited ning väidetav 08.01.2007.a. kiri, mis võidi koostada mistahes ajal, piisavad tõendamaks 15 000 000 USD makse tegelikku päritolu. Kui kostja ülaltoodud väited vastavad tõepoolest tegelikkusele ning 183 miljoni Eesti krooni väärtuses rahaülekande selgitusse tehti „ekslikult” viga, siis miks kostja ei esita nende väidete tõenduseks vastavaid dokumente: kostja ja N vahelise teenuse osutamise lepingut, N poolt kostjale antud tehingukorraldust, kostja raamatupidamise väljavõtet ja algdokumente 15 000 000 USD laekumisest kostjale N , dokument N ja tema esindajate tuvastamise kohta jne. Hageja poolt kirjeldatud dokumendid tulenevad tavapärasest majandustehingu dokumenteerimiskohustuse täitmisest. Millist äri- või pangasaladust peaks või üldse saaks sisaldada näiteks N poolt antud tehingukorraldus, kostja raamatupidamise väljavõte 15 miljoni USD laekumise kohta või N esindajate tuvastamise dokument, jääb hagejale arusaamatuks. Hageja rõhutas, et ta ei soovi teada, mida kostja ei oska öelda või kommenteerida, vaid soovib dokumente, mis tõendaksid 15 000 000 USD makse päritolu. Kostja ei ole „pank”, kes vahendab rahaülekandeid. Kostja väide, justkui oleks ta pank, kes ainult vahendas 15 000 000 USD makset, on samuti ebaõige. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 12 lg 2 kohaselt võib sõna „pank” oma nimes kasutada üksnes krediidiasutus (KAS § 3 tähenduses). Kostja ei ole krediidiasutus nagu Hansapank või SEB Eesti Ühispank, vaid investeerimisühing väärtpaberituru seaduse (VPTS) § 40 lg 1 mõttes (vt. seisukoha lisa 1: 22.05.2007.a. väljatrükk Finantsinspektsiooni veebilehelt www.fi.ee). Kontodevahelisi arveldustehinguid so rahaülekandeid võib finantsteenusena teha ainult pank (KAS § 6 lg 1 p 4). VPTS § 40 lg 2 alusel on investeerimisühingul lubatud osutada üksnes VPTS § 43 loetletud investeerimisteenuseid ja VPTS §-s 44 loetletud investeerimiskõrvalteenuseid. Kontodevahelised arveldustehingud VPTS § 43 ja 44 loetletud investeerimisteenuste ja investeerimiskõrvalteenuste hulka ei kuulu. Kostja ise teeb rahaülekandeid, sh tegi 15 000 000 USD makse oma Eesti krediidiasutuses olevalt arvelduskontolt. Niisamuti ei sisalda kostja tegevusluba õigust tegelda raha ülekannetega. Seetõttu on eksitav ka kostja väide, et 15 000 000 USD makse aluseks olevate dokumentide väljaandmisest keeldumisega hoiavad nad „pangasaladust”. Pangasaladus on kaitstud KAS § 88 alusel ning kohustatud subjekt on pank. Samas on pank isegi pangasaladuse hoidmisel KAS § 88 lg 5 p 1 alusel kohustatud pangasaladust avaldama kohtule. Niisamuti lubab KAS §

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

88 lg 3 avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele kliendi kirjalikul nõusolekul. Kindlasti ei saa N olla midagi selle vastu, kui kostja tõendaks käesolevas hagis palutud dokumentidega N müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist. Vastupidi, väidetava müügilepingu olemasolu korral on see N huvi, et tema kohustus müüja ees loetaks täidetuks. Hageja ei tegele tööstusspionaažiga. Hageja ei ole esitanud põhjendamatut hagi. Kui kostja oleks esitanud hagejale 15 000 000 USD makse aluseks olevad dokumendid vabatahtlikult, siis poleks hagejal olnud vajadust oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda. On fakt, et kostja on teostanud enda nimel enda arvelduskontolt hagejale ülisuure rahaülekande viitega tema ja hageja vahelisele vara haldamise lepingule. 15 000 000 USD makse selgituses puudub mistahes viide müügilepingule, selle täitmisele või isikule, kelle arvelt makse on tehtud. Arvestades makse suurust ning selle ümber tekkinud segadust on hageja soov saada asjaoludes selgust igati põhjendatud. Kostja väited aktsiate hagejale kuulumise ja selle kohtuliku vaidlustamise võimaluste kohta on asjakohatud, kuna need on teise vaidluse (aktsiate omandiõiguse tunnustamise hagi) küsimused. Hageja viitab käesolevas hagis aktsiate kadumisele üksnes seetõttu, et põhjendada kohtule hageja kahtlusi ja selgusetust 15 000 000 USD makse päritolu osas ning motiive kostjalt dokumentidega tutvumise nõudmisel. Hageja väited on tõendatud. Hageja on esitanud kohtule tema ja kostja vahelise õigussuhte olemasolu tõenduseks oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub kostja poolt 3. novembril 2006.a. hagejale tehtud 15 miljoni USA dollari suurune rahaülekanne. Niisamuti on hageja kohtule esitanud Riia Börsi väljavõtte temale kuuluva 48.9 % AS VN aktsiate omamise kohta. Käesoleval hetkel on hagejalt kadunud 4 200 000 AS VN aktsiatähte, mistõttu hetkel on hageja poolt omatavate aktsiate suhe aktsiakapitali 37,89 %. Aktsiate kadumise kohta esitame kohtule Riia Börsi 24.04.2007.a. pressiteate N 4.2 miljoni aktsia omanikuks saamise kohta. Niisamuti on hageja esitanud kohtule oma praeguse juhatuse kinnituse selle kohta, et hageja endised juhatuse liikmed on vahistatud ja/või nende asukoht on teadmata, kusjuures antud faktid on kajastatud ka ajakirjanduses. Kostja etteheide hagi nõude ebamäärasuse osas ning mure kohtuotsuse täitmise suhtes on alusetu. Kostja kui Eesti Vabariigis registreeritud ja litsentseeritud investeerimisühing, kes eeldatavalt järgib oma tegevuses kehtivad õigusakte, sh dokumenteerimiskohustust, omab piisavaid teadmisi selle kohta, millised dokumendid peavad olema investeerimisühingu poolt suure rahaülekande teostamise aluseks. Kostja vastupidised väited on pahatahtlikud ja kohut eksitavad. Vaatamata kostja antud väidete ebaõigsusele selgitas hageja täiendavalt, milliste dokumentidega tutvumist oma hagis taotleme. Lähtudes VÕS § 1015 soovis hageja tutvuda alljärgnevate 15 000 000 USD makse päritolu tõendavate dokumentidega:

1.Leping(ud) N või muu kolmanda isiku või hagejaga teenuste osutamiseks. Väärtpaberituru seaduse (VPTS) § 46 kohaselt on investeerimisühingu klient iga isik, kes kasutab või on kasutanud investeerimisühingu poolt pakutavat teenust, või isik, kes on investeerimisühingu poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes on selle investeerimisühingu poolt identifitseeritud. Seega kui N tõepoolest on/oli kostja klient ning kostja käitus makset tehes teenuse osutajana, siis peab nende vahel olema ka leping teenuse osutamiseks. Samas kui kostja ja hageja vahel oli/on vara haldamise leping, nagu viitab 15 000 000 USD makse selgitus, siis peaks hagejal olema vastav vara haldamise leping. On võimalik, et makse on tehtud hoopis teise kolmanda isiku eest, mistõttu peab kostjal olema sel juhul teenuste osutamise leping ka vastava isikuga.

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

Tehingukorraldus(ed) ning andmed tehingukorraldus(t)e kohta 15 000 000 USD ülekandmiseks hagejale. VPTS § 90 lg 1 kohaselt on investeerimisühing kohustatud investeerimisteenuse osutamisel registreerima järgmised andmed: 1) korralduse andja nimi; 2) korraldus koos kliendi juhistega; 3) andmed korralduse täitmise kohta; 4) töötaja nimi, kes kliendi korralduse vastu võttis; 5) korralduse andmise ja täitmise kuupäev ning kellaaeg. Vastavalt VPTS § 43 p 3 on investeerimisteenused: väärtpaberitega tehingu tegemise korralduse vastuvõtmine kliendilt ja selle edastamine või täitmine kliendi arvel. Seega, kui kostja täitis hagejale 15 000 000 USD makse tegemisel N või teiselt kolmandalt isikult saadud tehingukorraldust, siis peavad kostja valduses olema ka VPTS § 90 lg 1 loetletud andmeid sisaldavad dokumendid N või vastava kolmanda isiku kohta. Kui kostja tegi makse mitte investeerimisteenust osutades, vaid isiklikel eesmärkidel, siis peab kostjal olema tema pädeva esindaja korraldus 15 000 000 USD makse teostamiseks või koopia pädeva isiku poolt teostatud maksekorraldusest.

3.Kostja raamatupidamise väljavõte ja algdokumendid 15 000 000 USD laekumisest kostjale N , N eest kolmandalt isikult või muult kolmandalt isikult. VPTS § 88 lg 5 alusel on investeerimisühing, kes hoiab klientide vara esindajakontol või ühingu enda nimel avatud väärtpaberi- või pangakontol, kohustatud pidama arvestust eraldi iga kliendi vara suhtes. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Sealjuures nõuab raamatupidamise seadus § 7 lg 4, et elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. Seega, kui kostja täitis N saadud korralust 15 000 000 USD makse edasi kandmiseks, peab kostja raamatupidamises olema eraldi tuvastatud N või N eest kolmandalt isikult laekunud rahasumma. On võimalik raha laekumine ka muult kolmandalt isikult kui N või N eest, mistõttu peab kostja raamatupidamises olema kajastatud ka vastav laekumine muult kolmandalt isikult. Samas ei ole välistatud, et 15 000 000 USD makse aluseks olev raha pärineb kostja enda vahenditest, mistõttu mõistetavalt antud raamatupidamise algdokument vastava summa laekumisest puudub.
4.Dokumendid N või muu kolmanda isiku ja tema esindajate tuvastamise kohta – esindaja(te) nimi, isikukood, isiku tuvastamist võimaldav dokumentatsioon ja esindusõiguse aluseks olev dokumentatsioon. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lg 1 alusel on krediidi- ja finantseerimisasutus, sh investeerimisühing sama seaduse § 4 lg 2 p 4 alusel, kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel või nende esindajatel, kes sooritavad sularahata tehingu üle 200 000 krooni või sularahatehingu üle 100 000 krooni. Seega, kui kostja täitis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid ning identifitseeris N või tehingukorralduse andnud muu isiku ja tema esindajad, peavad kostja valduses olema ka seda kajastavad dokumendid.
5.Kostja paberkandjatel ja elektrooniline kirjavahetus, mis seondub hagejale 15 000 000 USD ülekandmise tehinguga või AS VN aktsiate ostmisega nimetatud raha eest. Kirjavahetus hõlmab nii saadud kirju kui saadetud kirju mistahes kolmandate isikutega. Hageja märkis, et ülaltoodud dokumentide loetelu on esitatud eeldusel, et kostja täitis hagejale 15 000 000 USD makse teostamisel korrektselt seaduse nõudeid. On selge, et ülaltoodud

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

loetelu ei saa lugeda ammendavaks, kuivõrd hagejal puudub informatsioon 15 000 000 USD makse tegeliku põhjuse ning selle aluseks oleva õigussuhte kohta. Haginõue on põhjendatud, sest hagejal on õigus teada saada, mille alusel ja mis õigussuhtes on kostja temale 15 000 000 USA dollarit üle kandnud, tulenedes nii VÕS § 1015 sätestatud nõudeõigusest kui ka hea usu ja heade kommetega kooskõlas käitumise põhimõttest. Sealjuures ei tähenda teadasaamine mitte mistahes vastuolulise ja kontrollimatute selgituste saamist vaid vajadusel tõenditel põhineva veendumuse kujunemist. Isikul, kes on teisele isikule teinud soorituse, millega kaasneb soorituse saajale tsiviilõiguste ja kostuste tekkimine, on kohustus käituda vastavalt headele kommetele ja heausu printsiibile ning selgitada (vajadusel tõendada) soorituse saajale soorituse õiguslikku alust. Kostja ja hageja vaheline õigussuhe tuleneb kostja poolt 3. novembril 2006.a. hagejale teostatud 15 000 000 USD maksest. Kostja on teinud hagejale soorituse ning sellest tulenevalt on tekkinud hageja ja kostja vahel õigussuhe. Maksekorralduses on viidatud hageja ja kostja vahelisele 25. oktoobri 2006.a. varahalduslepingule, mistõttu peaksid punktis 19 toodud dokumendid kajastama hageja ja kostja vahelist lepingulist suhet. Samas kui kostja väidab, et hageja ja kostja vahel lepingulist suhet pole ning et ta on makse teostanud hoopis teise isiku (N või muu kolmanda isiku) korraldusel, siis on kostja osaline tema, hageja ja N (või kolmanda isiku) vahelises kolmiksuhtes, kus kohustus on täidetud kolmanda isiku poolt. Nii on näiteks hagejal VÕS § 78 lg 2 alusel õigus teatud juhtudel keelduda kolmandalt isikult (kostjalt) kohustuse täitmist vastu võtmast ning kostjal on näiteks sama paragrahvi lõike 4 kohaselt õigus nõuda kulutuste hüvitamist või esitada tagasinõue N e (või muule kolmandale isikule). Isegi kui kostja oleks teinud hagejale makse täiesti juhuslikult ning tegelikult hagejale raha kanda ei soovitud, eksisteeriks hageja ja kostja vahel alusetust rikastumisest tulenev lepinguväline võlasuhe. Fakt on see, et hageja ja kostja vahel eksisteerib õigussuhe kõigil ülaltoodud juhtudel - milline on aga vastava õigussuhte kvalifikatsioon, näitavad hagiga nõutavad 15 000 000 USA dollari makse aluseks olevad dokumendid. Hageja huvi seisneb oma raamatupidamises äritegevuse õiges ja õiglases kajastamises vastavalt hea raamatupidamise tavale ning rahvusvahelistele finantsaruandluse nõuetele (IFRS – ingl k. international financial reporting standards). Samuti on hageja huvi mitte olla seotud või ohustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt kriminaalõiguslikku iseloomu omavatest tehingutest. Hageja ei ole väitnud, et heast raamatupidamise tavast või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tuleneks eraõiguslikele isikutele teineteise suhtes tsiviilõiguslikke nõudeid, vaid on põhjendanud nende pinnalt oma õigustatud huvi olemasolu. Nõudeõigus ise tuleneb VÕS § 1015, nagu hagiavalduses kirjas. Niisamuti on põhjendamatud kostja vastuses esitatud soovitused 15 000 000 USD makse kajastamiseks hageja raamatupidamises, kuna hea raamatupidamise tava ning rahvusvahelise finantsaruandluse nõuete järgi ei saa raamatupidamislik kirje olla suvaline ega põhineda oletustel, vaid peab õigesti ja õiglaselt kajastama teostatud majandustehingut. Informatsiooni saamise nõue tuleneb otseselt VÕS § 1015 sätestatud nõude olemusest ning täiendab dokumentidega tutvumise nõuet, kuivõrd dokumentidega tutvumise sisuks on informatsiooni saamine. Kostja väide informatsiooni esitamise nõude täitmise kohta oma 8. jaanuari 2007.a. kirjaga on paljasõnaline, kuivõrd hageja pole sellist kirja saanud ning antud kirja sisu vastavus tegelikkusele on kaheldav. Kokkuvõtvalt leidis hageja, et arvestades makse suurust ning hagiga taotletavate dokumentide formaalset iseloomu on haginõue igati põhjendatud ja proportsionaalne. •

30.jaanuaril 2008.a. esitas hageja kohtule avalduse hagi muutmiseks.

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

Selles rõhutas hageja, et tulenevalt Riigikohtu poolt 16.01.2008.a. käesolevas tsiviilasjas tehtud määruses esitatud põhjendustele, soovib hageja oma 19.04.2007.a. esitatud hagi täpsustada. TsMS § 376 lg 1 järgi võib hageja kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus hagi alust või eset muuta, esitades selle kohta avalduse. Riigikohus on oma 16.01.2008.a. määruse punktis 14 märkinud, et „VÕS § 1015 ei anna hagejale õigust nõude dokumente enda valdusesse. Selle paragrahvi alusel võib hageja nõuda dokumentidega tutvumist kas dokumentide asukohas kohapeal või VÕS § 1016 järgi mujal, kui selleks on mõjuv põhjus.” Lähtudes eeltoodust soovis hageja oma hagi eset muuta ning palus kohtul juhindudes VÕS § 1015 ja TsMS § 162, 363 lg 1: Kohustada AS-i GFAS (registrikood XXX, asukoht XXX) lubama AS-il LNT (registrikood XXX, asukoht XXX) tutvuda alljärgnevate AS GFAS poolt 3. novembril 2006.a. AS-ile LNTmakstud 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks olevate dokumentidega:

1.Leping(ud) NEC’iga teenuste osutamiseks (väärtpaberituru seadus § 46 Klient: Investeerimisühingu klient on iga isik, kes kasutab või on kasutanud investeerimisühingu poolt pakutavat teenust, või isik, kes on investeerimisühingu poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes on selle investeerimisühingu poolt identifitseeritud).
2.Tehingukorraldus(ed) ning andmed tehingukorraldus(t)e kohta 15 000 000 USD ülekandmiseks AS-le LNT (väärtpaberituru seadus § 90 lg 1: Investeerimisühing on kohustatud investeerimisteenuse osutamisel registreerima järgmised andmed: 1) korralduse andja nimi; 2) korraldus koos kliendi juhistega; 3) andmed korralduse täitmise kohta; 4) töötaja nimi, kes kliendi korralduse vastu võttis; 5) korralduse andmise ja täitmise kuupäev ning kellaaeg). (Väärtpaberituru seadus § 43 p 3 Investeerimisteenused: väärtpaberitega tehingu tegemise korralduse vastuvõtmine kliendilt ja selle edastamine või täitmine kliendi arvel);
3.AS GFAS raamatupidamise väljavõte ja algdokumendid 15 000 000 USD laekumisest temale NEC’ilt või NEC’i eest kolmandalt isikult (väärtpaberituru seadus § 88 lg 5: Investeerimisühing, kes hoiab klientide vara esindajakontol või ühingu enda nimel avatud väärtpaberi- või pangakontol, on kohustatud pidama arvestust eraldi iga kliendi vara suhtes). (Raamatupidamise seadus § 7 lg 1 Algdokument: Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Raamatupidamise seadus § 7 lg 4: Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada).
4.Dokumendid NEC ja tema esindajate tuvastamise kohta AS GFAS poolt (rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 6 lg 1: Krediidi- ja finantseerimisasutus, sh investeerimisühing sama seaduse § 4 lg 2 p 4 alusel, on kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel või nende esindajatel, kes sooritavad sularahata tehingu üle 200 000 krooni või sularahatehingu üle 100 000 krooni. NEC’i esindajate andmed: nimi, isikukood, isiku tuvastamist võimaldav dokumentatsioon, esindusõiguse aluseks olev dokumentatsioon.
5.AS GFAS kõigi juhatuse liikmete, nõukogu liikmete ning töötajate paberkandjatel ja elektrooniline kirjavahetus, mille saatjaks või saajaks on, mille saatja või saaja nimes, nimetuses esineb, või mille elektronpostiaadress sisaldab või mille pealkirjas või sisus

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

on järgmiseid sõnu: N, Latvijas Naftas Tranzits, Ventspils Nafta, VN, LNT, Lembergs, Nilarda, Vaivads, Krastins, Solomatins. Kirjavahetus hõlmab nii saadud kirju kui saadetud kirju. Hageja palus jätta menetluskulud endiselt kostja kanda. • Kostja vastas hagi muutmise avaldusele. Kostja teatas, et ta vaidleb jätkuvalt hagile vastu ja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja jääb oma kõigi menetluse käigus esitatud vastuväidete juurde. Kuna hageja 30. jaanuari 2008.a avaldusega muudeti üksnes esitatud nõuete sõnastusi, jättes hagi faktilise ja õigusliku aluse samaks, siis ei hakanud kostja uuesti käesolevas dokumendis oma varasemalt väljendatud seisukohti üle kordama. Kostja jäi kõigi nimetatud dokumentides väljendatud vastuväidete ja esitatud taotluste juurde. Kostja pidas esitatud nõudeid endiselt ebaselgeteks. Kostja juhtis kohtu tähelepanu, et Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas tehtud 16. jaanuari 2008.a määruse p 11 ja p 14 sedastanud, et dokumentidega tutvumise nõue peab olema piisavalt piiritletud tunnuse järgi, mis eristaks neid dokumente muudest dokumentidest. Piisav piiritletus tähendab muuhulgas seda, et dokumente oleks võimalik muudest eristada mingisuguse konkreetse faktilise või tegeliku tunnusega. Sellisteks faktilisteks tunnusteks saaks olla näiteks dokumendi koostamise kuupäev, dokumendi koostaja nimi, dokumendi allkirjastanud isik(ud). Hageja ei ole aga üheski nõudes sellistele tegelikele tunnustele viidanud. Järelikult on endiselt nõuded ebaselged ning need tuleb jätta rahuldamata juba ainuüksi sellel põhjusel. Hageja poolt esitatud nõuete ebaselgust näitab muu hulgas ka see, et hageja on oma nõuete tekstis viidanud erinevatele avaliku õiguse normidele (väärtpaberituru seadus, raamatupidamisseadus). Seega juhul kui kohus sellised nõuded rahuldaks, siis peaks otsuse täitmise käigus kohtutäitur tõlgendama ja sisustama materiaalõigusnorme. See tähendaks täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi rikkumist (nt käesolevas tsiviilasjas tehtud Riigikohtu 16. jaanuari 2008.a määruse p 11), sest otsuse resolutsioon ei oleks täidetav muu otsuse tekstita. Veelgi enam: otsust ei oleks võimalik täita isegi otsuse kirjeldava ja/või põhjendava osa „appivõtmisega”, sest otsuse täitmiseks tuleks analüüsida materiaalõigusnorme. Kostja leidis, et esitatud nõuete rahuldamiseks puudub materiaalõiguslik alus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja nõuded kuuluks rahuldamisele üksnes juhul, kui oleks tuvastatud VÕS § 1015 sätestatud nõude eeldused. Dokumentidega tutvumise nõude eeldusteks nimetatud sätte järgi on: • kostja valduses on dokument, mis on koostatud hageja huvides või • kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe või • kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine. Kõikide nimetatud eelduste olemasolu peab tõendama hageja. Pärast seda kui on leidnud tuvastamist, et kostja valduses on sellise sisuga dokument, peab hageja tõendama, et tal on õigustatud huvi sellise dokumendiga tutvumiseks. Ükski hageja poolt 30. jaanuari 2008.a avalduses nimetatud dokument ei ole koostatud hageja huvides. Samuti ei ole nendes dokumentides kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe (sest hageja ja kostja vahel polegi mingisugust õigussuhet) ega hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine (sest hageja ja kostja vahel pole kunagi mingisugust tehingut ette valmistatud). Järelikult ei ole võimalik hageja nõudeid rahuldada. Hageja põhjendab VÕS § 1015 sätestatud nõude eelduste olemasolu esimest korda alles 28. juuni 2007.a seisukohas hagi vastuse osas p 22-26. Nii leiab hageja, et kõikides tema poolt

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

nõutud dokumentides sisaldub kostja ja hageja vaheline õigussuhe, mis tulenevat justkui kostja poolt 3. novembril 2006.a hagejale teostatud 15 000 000 USD maksest. Hageja väidab, et selle soorituse tagajärjel olevat hageja ja kostja vahel tekkinud õigussuhe. Nagu tervele hagiavaldusele ja kõikidele hageja väidetele kohane ei tugine hageja ka selle väite põhjendamiseks ühelegi õigusnormile, kus oleks sätestatud, et ülekande tegemine oleks aluseks ülekande tegija ja ülekande saaja vahelise õigussuhte tekkimisele. Võlasuhte tekkimise alused on sätestatud VÕS § 3. Selles sättes ei ole nimetatud võlasuhte tekkimise alusena ülekande tegemist. Järelikult hageja väide nagu tekitaks rahaülekanne mingisuguse õigussuhte on ebaõige. Hageja tugineb ka sellele justkui olevat poolte vahel sõlmitud 25. oktoobril 2006.a varahaldusleping, mistõttu peaksid hageja poolt nõutud dokumendid kajastama hageja ja kostja vahelist lepingulist suhet. Nagu kostja on hagejale korduvalt öelnud, ei ole poolte vahel sõlmitud mingisugust lepingut (s h ka mitte varahalduslepingut) ning maksekorralduses olev viide varahalduslepingule oli ekslik. Hageja mõttekäik justkui näitaks maksekorralduse viide varahalduslepingule seda, et hageja poolt nõutavad dokumendid kajastaksid pooltevahelist õigussuhet on ka igasuguste loogikareeglite vastane. Kui hageja arvates tuleneb pooltevaheline õigussuhe 25. oktoobri 2006.a varahalduslepingust, siis oleks hagejal õigus nõuda nimetatud varahalduslepingut, mitte aga mingeid muid dokumente. Hageja saab aga ka ise väga hästi aru, et varahalduslepinguga tutvumist on tal võimatu nõuda, sest sellist lepingut pole olemas. Hageja viited VÕS § 78 lg 2 ja lg 4 on samuti arusaamatud. Nii ei sätesta kumbki nimetatud sätetest, et ülekande tegemisega kolmanda isiku (so käesoleval juhul NEC (edaspidi N)) korralduse alusel tekiks ülekande tegija ja ülekande saaja vahel mingisugune kolmiksuhe nagu hageja väidab. VÕS § 78 lg 2 kohaselt on võlausaldajal tõesti õigus keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Samas ei sätesta see norm ülekande tegija (ehk kolmanda isiku) ja ülekande saaja (ehk võlausaldaja) vahelist õigussuhet. Kolmanda isiku poolt kohustuse täitmisele vastuvaidlemine on võlgniku otsustus ning järelikult VÕS § 78 lg 2 ei tekita mingisuguseid õigussuhteid ülekande tegija ja ülekande saaja vahel. Sellele sättele tuginedes saaks võlausaldaja (käesoleval juhul hageja) äärmisel juhul nõuda võlgnikult (käesoleval juhul N) teavet selle kohta, kas võlgnik vaidleb kolmanda isiku (käesoleval juhul kostja) kohustuse täitmisele (käesoleval juhul 15 miljoni USD maksmisele) vastu või mitte. Küll aga ei ole kuidagi võimalik VÕS § 78 lg 2 välja lugeda seda, et kolmanda isiku (kostja) ja võlausaldaja (hageja) vahel tekiks mingisugune õigussuhe ja/või kolmandal isikul (kostjal) tekiks kohustus võlausaldajal (hagejal) võimaldada tutvuda mingi suvalise hulga kolmanda isiku (kostja) valduses olevate dokumentidega, mis võivad kajastada kolmanda isiku (kostja) õigussuhet võlgnikuga ( Nga) ja/või kolmanda isiku poolt avalik-õiguslikke normide täitmiseks koostatud dokumente. VÕS § 78 lg 4, millele hageja samuti tugineb, reguleerib aga kolmanda isiku võimalikku suhet võlgnikuga, mitte võlausaldajaga. Seega ei saa selle sätte alusel samuti kuidagi tekkida õigussuhet võlausaldaja (hageja) ja kolmanda isiku (kostja) vahel. Kohut eksitav on hageja väide justkui võiks VÕS § 78 lg 4 tuleneda kolmanda isiku (kostja) tagasinõue võlausaldaja (hageja) vastu. Isegi kui teoreetiliselt oleks VÕS § 78 lg 2 alusel võimalik mingisuguste õigussuhete tekkimine hageja ja kostja vahel, siis on see käesoleval juhul välistatud seetõttu, et nii kostja kui ka N (käesoleva vastuse lisa) on mõlemad tunnistanud, et kostja poolt tehti hagejale ülekanne hageja ja N vahel 12. oktoobril 2006.a sõlmitud müügilepingust tuleneva N ostuhinna kohustuse täitmiseks. Kuna VÕS § 78 lg 2 räägib võlgniku vastuvaidlemisest kolmanda isiku poolsele täitmisele, siis on hageja ja N kinnitusega tõendatud, et N pole sellele vastu vaielnud.

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

Hageja viitab sellele justkui oleks hageja ja kostja vahel alusetust rikastumisest tulenev õigussuhe ning seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt dokumentidega tutvumist. Ka see väide on eksitav, hüpoteetiline ja ebaõige. Kõigepealt peaks hageja selle väite alusel dokumentidega tutvumise nõude rahuldamiseks tõendama alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte (muu hulgas, et kostja tegelikult hagejale raha ei soovinud üle kanda). Käesoleval juhul on aga tõendatud vastupidine, nimelt on üheselt kostja 8. jaanuari 2007.a kinnitusega ning N kinnitusega (käesoleva vastuse lisa) tõendatud, et kostja tegi hagejale ülekande teadlikult ja tahtlikult N korralduse alusel. Teiseks peaks hageja tõendama ka selle, et tema poolt nõutavad dokumendid kajastavad hageja ja kostja vahelist alusetust rikastumisest tulenevat õigussuhet. Ükski hageja poolt hagi muutmise avalduses nimetatud dokument ei saaks aga ka teoreetiliselt kajastada hageja ja kostja vahelist alusetust rikastumisest tulenevat lepinguvälist võlasuhet. Hageja viited Raamatupidamisseadusele ning Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele on sisutühjad juba ainuüksi seetõttu, et ka hageja ise tunnistab, et nendest seadustest ei tulene eraõiguslikele isikutele teineteise suhtes tsiviilõiguslikke nõudeid. Samas on tsiviilõigusliku nõude (õigussuhte) olemasolu VÕS § 1015 kohaselt dokumentidega tutvumise nõude eelduseks. Muus osas jääb ka siin kostja oma 22. mai 2007.a vastuse juurde. Kostja jäi menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluse juurde Vastusena kohtu 4. veebruari 2008.a kirja teisele küsimusele teatab kostja, et ta jääb oma 11. mail 2007.a esitatud menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluse juurde. Samuti palub kostja endiselt nõuda nimetatud tagatist 5 miljoni krooni väärtuses. Eeltoodust tulenevalt palus kostja kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatise 5 miljoni krooni väärtuses ja jätta AS LNT hagi läbi vaatamata. Juhul kui kohus leiab, et hagi läbivaatamata jätmiseks ei ole alust, siis jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. 16.12.2008.a. kohtule esitatud kostja vastuse kohaselt soovis kostja kohtu tähelepanu viidata hagi läbivaatamata jätmise taotlusele lisatud 11.09.2008.a Kurzeme Ringkonnakohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi otsusele kohtuasjas nr C36032907 millest tuleneb, et mh on otsusega kehtetuks tunnistatud DK valimine hageja juhatuse liikmeks. Seega leiab kostja, et tuleb tähelepanuta jätta hageja 08.12.2008.a vastusele lisatud kinnitus kohtule, kus DK kinnitab Advokaadibüroo LEXTAL advokaatide esindusõigust, sest DK näol ei ole tegemist hageja juhatuse liikmega ning tal puudub õigus volitada või kinnitada isikute esindusõigust hageja esindamiseks. Samuti soovib kostja märkida, et samade poolte vahel toimub Harju Maakohtus teine kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-07-18826, kus hageja samad esindajad on oma väidetava esindusõiguse tõendamiseks kohtule esitanud MK poolt neile 29.03.2007.a antud volikirja. Kostjal ei ole põhjust kahelda, et ka käesolevas tsiviilasjas on hageja esindajad pidanud oma esindusõiguse aluseks 29.03.2007.a MK poolt antud volitust, sest oma esindusõiguse tõendamiseks mingit muud volikirja kohtule esitatud ei ole. Seejuures nähtub aga hageja 08.12.2008.a vastusele lisatud Läti äriregistri väljavõttest, et MK on väidetavalt hageja nõukogu liikmeks valitud 11.05.007.a. Seetõttu jääb kostjale arusaamatuks, mille alusel on MK 29.03.2007. a Tarmo S , Üllar T ja Katrin K andnud volituse esindada hagejat, kui väidetavalt valiti ta hageja nõukogu liikmeks alles 11.05.2005, so 1,5 kuud pärast volikirja tegemist. Seejuures soovib kostja rõhutada, et MK valimine hageja nõukogu liikmeks on 11.09.2008.a Kurzemes ringkonnakohtu Tsiviilasjade kohtukolleegiumi otsusega kohtuasjas nr C36032907 tunnistatud kehtetuks. Nimetatud kohtuotsuse kehtivuse osas ei ole hageja esitanud mitte ühtegi vastuväidet. 23.12.2008.a. vastuses hageja märkis, et kostja esitatud tõlget väidetavast otsusest ei saa käsitleda menetlusosalise väiteid kinnitava tõendina. Esiteks puudub Läti kohtu väljastatud otsuse lätikeelne originaal, teiseks ei nähtu otsuse tõlkest jõustumismärget, mis on ka Läti Vabariigi menetlusseaduse järgi kohtuotsuse jõustumise kinnituseks. Hageja kinnitab, et otsus on edasi kaevatud Läti Vabariigi Ülemkohtusse ning lahend ei ole jõustunud. Hageja viitab ka

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

asjaolule, et juhul, kui kostja esitatud otsus tõlkes toodud kujul jõustuks, ei muudaks see hageja juhatuse liikme esindusõigust. Otsuse tõlkest tuleneb, et tunnistati kehtetuks 19.03.2007.a. üldkoosoleku otsused juhtorganite valimiste kohta. Vaidlustatud ei ole hageja üldkoosoleku 30.04.2007.a. otsust, kus valiti hageja juhtorganid ning millisele otsusele on ka viidatud otsuse lk 2, viimane lõik (jätkub lk 3). Seega tuleneb otsusest, et peale 19.03.2007.a. üldkoosolekut on valitud kehtivalt hageja juhtorganid. Hageja märgib uuesti, et hageja poolt kohtule esitatud juhatuse liikme DK’i kinnitus tõendab advokaadibüroo LEXTAL advokaatide esindusõiguse olemasolu. Kostja oma 30.01.2009.a. täiendavas vastuses leidis, et hageja väide, et 30.04.2007.a valiti hageja üldkoosoleku poolt hageja juhtorganid käesoleval hetkel registrisse kantud koosseisus ning neid üldkoosoleku otsuseid ei ole vaidlustatud. Hageja väide on ebaõige. Kostja andmetel on ka 30.04.2007.a hageja üldkoosoleku otsused Läti Vabariigi kohtus vaidlustatud. Hageja väidab justkui kehtib vastavalt Läti äriseadustiku § 12 lg 1 äriregistri kanne kolmandate isikute suhtes õigena ning seetõttu kinnitab Läti Vabariigi ettevõtete registri väljavõte hageja juhatuse liikme DK’i esindusõigust. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu. Ka Eesti äriseadustikus on analoogne säte (§ 34 lg 2), kuid see ei tähenda, et äriregistri kanne juhatuse liikme kohta ei või olla ebaõige. Ainult teatud äriregistri kanded on konstitutiivse, s.t õigustloova tähendusega. Kanne juhatuse liikme kohta ei ole aga selline. Seega juhul, kui äriühingu juhtorgani liikme valimise otsus on tühine või kehtetuks tunnistatud, siis ei olnud sellise tühise või kehtetuks tunnistatud otsuse alusel juhatuse liikmeks „valitud” isikutel kunagi esindusõigust äriühingu nimel tehinguid teha. Seega märgib kostja, et kui isegi kohus tõesti leiab, et hagi läbivaatamata jätmiseks ei ole alust, siis tuleb igal juhul menetlus käesolevas tsiviilasjas peatada seni kuni on lahendatud lõplikult Läti Vabariigis vaidlused selle kohta, kes on hageja seaduslik esindaja. Kui otsus tehakse enne esindusõiguse osas lõplikku selgust, siis võib see kaasa tuua selle, et hageja lepingulised esindajad on hagejat esindanud ilma esindusõiguseta. Muuhulgas võib see kaasa tuua näiteks selle, et kostjal ei ole võimalik taotleda menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostja leiab, et igal juhul on käesolevaks ajaks tuvastatud see, et hageja lepinguliste esindajate esindusõiguse osas valitseb ebaselgus, sest ebaselge on see, kes on hageja seaduslikud esindajad. Juhul, kui kohus hagi siiski läbi vaatamata ei jätta, siis taotleb kostja, et kohus nõuaks hageja väidetavatelt esindajatelt TsMS § 227 lg 3 alusel tagatist kostjal tekkida võivate menetluskulude ja kahju katteks. Arvestades, et hageja esindajad on käesoleva vaidluse esemeks olevate aktsiate väärtuseks hinnanud 2,7 miljardit krooni (hagiavalduse p 2.4), siis tuleb hagejalt vastavalt „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade” §-le 1 nõuda kostja menetluskulude katteks tagatist 5 miljonit krooni. Nimetatud summas tagatise nõudmine on põhjendatud seetõttu, et juba praeguseks ajaks on kostja kandnud menetluskulusid üle 430 000 krooni kuigi siiani pole tsiviilasjas jõutud isegi eelmenetlusega lõpuni. Samuti on kostja endiselt seisukohal, et hageja oleks pidanud tasuma riigilõivu hagi esitamisel 750 000 krooni. Seega vastab tagatis suuruses 5 miljonit krooni eeldatavate menetluskulude suurusele. Muuhulgas kinnitavad kostja poolt välja toodud asjaolud kohtuvaidluste kohta Läti Vabariigis seda, mille tõi kostja välja oma 22.05.2007.a vastuses hagile. Nimelt, et hageja on kostja vastu esitanud põhjendamatu hagi kolmandate isikute vahelisse vaidluse tõttu. Kostjal puudub aga selle Läti Vabariigis toimuva vaidlusega mistahes puutumus. Hageja on esitanud suvalise nö huupi hagi selleks, et saada mingeid ebamääraseid dokumente eesmärgiga kasutada neid sobivuse korral tõenditena Läti Vabariigis toimuvate aktsionäride vahelise vaidluste lahendamisel. Sellist ebamäärast tõendite saamise hagi esitamise õigust Eesti Vabariigi õigus ei luba.

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

Hageja leiab, et kostja 30.01.2009.a. vastuses esitatud taotlused on alusetud ning suunatud jätkuvalt menetluse venitamisele ja sisulisele arutamise ärahoidmisele, mistõttu palub hageja jätta kostja taotlused täies ulatuses rahuldamata. Hageja põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Kostja väide, et vaidlustatud on hageja 30.04.2007.a. üldkoosoleku otsused hageja juhtorganite valimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Samas puudub tagatise määramiseks alus ja vajadus. Hageja märgib, et hageja esindajate esindusõigus ei ole ebaselge. Isegi, kui Läti Vabariigis toimuvas kohtumenetluse käigus tühistatakse hageja 19.03.2007.a. üldkoosoleku otsus, millega valiti hageja seaduslikeks esindajateks Advokaadibüroo LEXTAL advokaate volitanud isikud, siis kolmandate isikute suhtes on selliste seaduslike esindajate poolt hageja nimel tehtud tehingud (sh volituste andmine) endiselt kehtivad. Seetõttu on väide, et hagi rahuldamata jätmise korral ei ole kostjal võimalik hagejalt menetluskulusid sisse nõuda, väär. Samas on ka kostja tagatise summa ebamõistlikult suur. Kostja menetluse peatamise taotlus on õiguslikult ja faktiliselt põhjendamata. Kostja ei ole osundanud, millise õigusnormi alusel ta menetluse peatamist taotleb ja kuidas seda alust põhjendab. Antud juhul ei esine ükski TsMS sätestatud menetluse peatamise asjaolu. Vaidlus hageja seaduslike esindajate esindusõiguse olemasolu osas ei saa mõjutada kohtu poolt küsimuse lahendamisest, kas hageja on tulenevalt VÕS § 1015 õigustatud 15 miljonit USA dollari ülekande aluseks olnud dokumentidega tutvuda. Hageja on pöördunud kohtusse on õigustatud huvi kaitseks. Arvestades kostja vastuolulisi selgitusi tema poolt 03.11.2006.a. hagejale tehtud 15 miljoni USA dollari ülekandega ning selle seotust hagejalt 2,5 miljoni AS VN aktsiate kadumisega, on hagejal põhjendatud huvi ja õigus tutvuda dokumentidega, mis olid kostja poolt hagejale sedavõrd suure ülekande tegemise aluseks. Tsiviilasjas toimus viimane kohtuistung 24. septembril 2009. a, mil lepiti kokku, et pooled esitavad enda kohtukõne kirjalikud seisukohad kohtule 5. oktoobriks 2009. Juhindudes TsMS § 402 lg 7 esitasid pooled kohtule oma kohtukõne kirjalikud seisukohad lisamiseks 24.09.2009. a kohtuistungi protokollile. •

Hageja esitas kokkuvõtvalt oma lõplikud seisukohad väljendatuna järgnevas: Kostja on teinud hagejale 3. novembril 2006 15 miljoni USA dollari (Eesti Panga 03.11.2006 kursi järgi: ligikaudu 183 miljonit EEK) suuruse ülekande (edaspidi: 15 000 000 USD makse) viitega 25. oktoobri 2006 varahalduslepingule [„repayment (asset management agreement 06/10/25)”]. Hageja uus juhtkond viis 2007. aasta märtsi lõpus läbi hageja ettevõtte vara ja raamatupidamise kontrolli, mille käigus avastati, et AS-i VN aktsiatähed puuduvad ning puuduvad ka andmed nende asukoha kohta. Tulenevalt kohtu nõudest (05.04.2007 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-07-12644) esitas kostja 5. aprillil 2007 hagejale väidetavalt hagejale saadetud kirja kuupäevaga 8. jaanuar 2007, milles kostja juhatuse liige RT kinnitab hagejale, et kostja on hagejale

3.novembril 2006 üle kandnud 15 000 000 USA dollarit BN äriühingu NEC (registrikood XXX, asukoht XXX) palvel. Vastavat kirja ei ole hageja kunagi saanud ning kostja ei ole esitanud tõestust sellise kirja saatmise kohta. Kostja väitel on 15 000 000 USD makse selgitusse seega ekslikult sattunud vale viide. Võttes arvesse kostja erinevaid selgitusi 15 000 000 USD makse põhjuste kohta, on hagejal seda enam põhjust nõuda 15 000 000 USD makse aluseks olevates asjaoludes selguse saamist. Hageja on esitanud kohtule tema ja kostja vahelise õigussuhte olemasolu tõenduseks oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub kostja poolt 3. novembril 2006 hagejale

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

tehtud 15 miljoni USA dollari suurune rahaülekanne. Niisamuti on hageja kohtule esitanud Riia Börsi väljavõtte temale kuuluvate AS VN aktsiate omamise kohta. Käesoleval hetkel on hagejalt kadunud 4 200 000 AS VN aktsiatähte. Aktsiate kadumise kohta on esitatud kohtule Riia Börsi 24.04.2007 pressiteate NEC 4.2 miljoni aktsia omanikuks saamise kohta. Hageja on kohtule 28.06.2007 esitatud seisukohas ja 30.01.2008 hagi muutmise avalduses põhjendanud, milliste dokumentidega hageja tutvumist nõuab. Dokumentide loetelu on esitatud eeldusel, et kostja täitis hagejale 15 000 000 USD makse teostamisel korrektselt seaduse nõudeid investeerimisühingu tegevusele. Kostja vastuväited hagi nõude ebamäärasuse kohta on alusetud. Kostja kui Eesti Vabariigis registreeritud ja litsentseeritud investeerimisühing, kes eeldatavalt järgib oma tegevuses kehtivad õigusakte, sh dokumenteerimiskohustust, peab olema teadlik, millised dokumendid peavad olema investeerimisühingu poolt suure rahaülekande teostamise aluseks. Hageja õigus dokumentidega tutvuda saamaks teada, mille alusel ja mis õigussuhtes on kostja temale 15 000 000 USA dollarit üle kandnud, tuleneb nii VÕS § 1015 sätestatud nõudeõigusest kui ka hea usu ja heade kommetega kooskõlas käitumise põhimõttest. Isikul, kes on teisele isikule teinud soorituse, millega kaasneb soorituse saajale tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimine, on kohustus käituda vastavalt headele kommetele ja hea usu printsiibile ning selgitada ja tõendada soorituse saajale soorituse õiguslikku alust. Kostja väide dokumentidega tutvumise nõude eelduste täitmata jätmise kohta on väär. VÕS § 1015 alusel dokumendiga tutvumise nõudmiseks peab olema täidetud vähemalt üks järgnevast eeldusest: 1) kostja valduses on dokument, mis on koostatud hageja huvides, 2) kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe või 3) kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine. Antud hagi puhul on täidetud nii esimene kui teine eeldus. Kõigis hagis loetletud dokumentides on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe. Kostja ja hageja vaheline õigussuhe tuleneb kostja poolt 3. novembril 2006 hagejale teostatud 15 000 000 USD maksest. Kostja on teinud hagejale soorituse ning sellest tulenevalt on tekkinud hageja ja kostja vahel õigussuhe. 15 000 000 USD makse maksekorralduses on viidatud hageja ja kostja vahelisele 25. oktoobri 2006 varahalduslepingule, mistõttu peaksid hagis nimetatud dokumendid kajastama hageja ja kostja vahelist lepingulist suhet. Samas kui kostja väidab, et hageja ja kostja vahel lepingulist suhet pole ning et ta on makse teostanud hoopis teise isiku (N või muu kolmanda isiku) korraldusel, siis on kostja osaline tema, hageja ja N (või kolmanda isiku) vahelises kolmiksuhtes, kus kohustus on täidetud kolmanda isiku poolt. Isegi, kui kostja oleks teinud hagejale makse täiesti juhuslikult ning tegelikult hagejale raha kanda ei soovitud, eksisteeriks hageja ja kostja vahel alusetust rikastumisest tulenev lepinguväline võlasuhe. Käesoleva hagi asjaoludest tuleneb üheselt, et hageja ja kostja vahel eksisteerib õigussuhe kõigil ülaltoodud juhtudel - milline on aga vastava õigussuhte kvalifikatsioon, näitavad hagiga nõutavad 15 000 000 USD makse aluseks olevad dokumendid. Samuti saab hagis nimetatud dokumente lugeda koostatuks hageja huvides. Hageja huvi seisneb oma raamatupidamises äritegevuse õiges ja õiglases kajastamises vastavalt heale raamatupidamise tavale ning rahvusvahelistele finantsaruandluse nõuetele. Raamatupidamislik kirje ei saa olla suvaline ega põhineda oletustel, vaid peab õigesti ja õiglaselt kajastama teostatud majandustehingut.

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

Lisaks on hageja huvi mitte olla seotud või ohustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt kriminaalõiguslikku iseloomu omavatest tehingutest. Arvestades kostja poolt hagejale 3. novembril 2006 tehtud 15 000 000 USA dollari ülekannet, kostja vastuolulisi selgitusi tema poolt hagejale tehtud 15 000 000 USA dollari ülekandega ning selle seotust hagejalt 4 200 000 AS VN aktsia kadumisega, on hagejal põhjendatud huvi ja õigus tutvuda dokumentidega, mis olid kostja poolt hagejale sedavõrd suure ülekande tegemise aluseks. Ülejäänud osas jääb hageja kõigi oma varasemates menetlusdokumentides, s.h. 28.06.2007 seisukohas hagi vastuse osas ja 30.01.2008 avalduses hagi muutmiseks toodud seisukohtade ja nõuete juurde.

Lähtudes eelnevast ja juhindudes VÕS § 1015 ja TsMS § 162 ja § 363 lg 1 palus hageja rahuldada hagi ja kohustada AS-i GFAS (registrikood XXX, asukoht XXX) lubama AS-il LNT (registrikood XXX, asukoht XXX) tutvuda alljärgnevate AS GFAS poolt 3. novembril 2006.a. AS-ile LNT makstud 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks olevate dokumentidega: Leping(ud) NEC’iga teenuste osutamiseks (väärtpaberituru seadus § 46 Klient: Investeerimisühingu klient on iga isik, kes kasutab või on kasutanud investeerimisühingu poolt pakutavat teenust, või isik, kes on investeerimisühingu poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes on selle investeerimisühingu poolt identifitseeritud). Tehingukorraldus(ed) ning andmed tehingukorraldus(t)e kohta 15 000 000 USD ülekandmiseks AS-le LNT (väärtpaberituru seadus § 90 lg 1: Investeerimisühing on kohustatud investeerimisteenuse osutamisel registreerima järgmised andmed: 1) korralduse andja nimi; 2) korraldus koos kliendi juhistega; 3) andmed korralduse täitmise kohta; 4) töötaja nimi, kes kliendi korralduse vastu võttis; 5) korralduse andmise ja täitmise kuupäev ning kellaaeg). (Väärtpaberituru seadus § 43 p 3 Investeerimisteenused: väärtpaberitega tehingu tegemise korralduse vastuvõtmine kliendilt ja selle edastamine või täitmine kliendi arvel); AS GFAS raamatupidamise väljavõte ja algdokumendid 15 000 000 USD laekumisest temale NEC’ilt või NEC’i eest kolmandalt isikult (väärtpaberituru seadus § 88 lg 5: Investeerimisühing, kes hoiab klientide vara esindajakontol või ühingu enda nimel avatud väärtpaberi- või pangakontol, on kohustatud pidama arvestust eraldi iga kliendi vara suhtes). (Raamatupidamise seadus § 7 lg 1 Algdokument: Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Raamatupidamise seadus § 7 lg 4: Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada). Dokumendid NEC ja tema esindajate tuvastamise kohta AS GFAS poolt (rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 6 lg 1: Krediidi- ja finantseerimisasutus, sh investeerimisühing sama seaduse § 4 lg 2 p 4 alusel, on kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel või nende esindajatel, kes sooritavad sularahata tehingu üle 200 000 krooni või sularahatehingu üle 100 000 krooni. NEC’i esindajate andmed: nimi, isikukood, isiku tuvastamist võimaldav dokumentatsioon, esindusõiguse aluseks olev dokumentatsioon. AS GFAS kõigi juhatuse liikmete, nõukogu liikmete ning töötajate paberkandjatel ja elektrooniline kirjavahetus, mille saatjaks või saajaks on, mille saatja või saaja nimes, nimetuses esineb, või mille elektronpostiaadress sisaldab või mille pealkirjas või sisus on

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

järgmiseid sõnu: N, Latvijas Naftas Tranzits, Ventspils Nafta, VN, LNT, Lembergs, Nilarda, Vaivads, Krastins, Solomatins. Kirjavahetus hõlmab nii saadud kirju kui saadetud kirju. jätta menetluskulud AS-i GFAS kanda. • Kostja kokkuvõtlikud teesid seisnesid järgnevas: Kostja rõhutas, et jääb kõigi tsiviilasja menetluses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Kostja leidis endiselt, et esitatud hagi ei oleks pidanud kohus menetlusse võtma ning seetõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Juhul kui kohus leiab, et hagi läbivaatamata jätmiseks pole alust, siis tuleb tsiviilasjas menetlus peatada ja nõuda hagejate väidetavatelt lepingulistelt esindajatelt tagatis kostja menetluskulude katteks. Juhul kui kohus leiab, et kostja nimetatud taotlused ei kuulu rahuldamisele, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja leidis endiselt, et hagis esitatud nõuded ei ole selged ning maksmata on riigilõiv seaduses sätestatud määras. TsMS § 394 lg 2 p 1 annab võimaluse kostjal esitada vastuväiteid hagi menetlusse võtmise kohta. Juhul kui kohus on ekslikult hagi menetlusse võtnud, siis tuleb kohtul ebaõige menetlusse võtmine parandada, jättes sellise hagi läbi vaatamata. TsMS sisaldab teatud erijuhtude jaoks regulatsiooni, kuidas menetlusse võtmisel tehtud vigu parandada. TsMS § 147 lg 3 reguleerib olukorda, kui menetlusse võetud hagilt on makstud vähem riigilõivu. TsMS § 423 lg 1 p 7 reguleerib olukorda, kui selgub, et hageja ei ole märkinud hagiavalduses andmeid hageja või kostja tuvastamiseks. TsMS § 423 lg 1 p 8 olukorda, kui selgub, et hagiavalduses ei ole välja toodud kostja elukoha või asukoha aadressi. Kõik need sätted panevad kohtule kohustuse jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagi on nimetatud puudustele vaatamata menetlusse võetud. Seega kostja leiab, et TsMS § 8 lg 2 alusel tuleb ka ebaselge nõude puhul jätta hagi läbi vaatamata. Samuti on kostja arvamusel, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Kostja leiab, et isegi kui eeldada, et hagis toodud asjaolud on õiged, ei ole kuidagi võimalik, et kostja oleks rikkunud hageja õigusi. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagi alusena välja toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ja eeldades nende õigsust ei ole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik. Samuti jääb kostja oma seisukoha juurde, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja nõudeid ei ole võimalik rahuldada, sest Eesti õiguskord ei anna kaitset hagile, mis on esitatud ebamääraselt mingisuguse informatsiooni ja dokumentatsiooni saamisele, mis võib viia olukorrani, kus hageja saab enda valdusse ärisaladust vm konfidentsiaalset teavet. Täpsemalt on oma põhjendused kostja välja toonud 11. mai 2007.a taotluses. Kostja leidis, et tsiviilasjas tuleb menetlus peatada kuni Läti Vabariigis on lõplikult läbi vaidlused selles osas, kes on hageja seaduslikud esindajad ja hageja väidetavatelt esindajatelt tuleb nõuda kostja menetluskulude katteks tagatis.

28.novembril 2008.a esitas kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Esialgselt väitsid hageja lepingulised esindajad, et nende esindusõigus tuleneb hageja nõukogu liikme MK poolt antud volitustest. Pärast seda kui kostja oli palunud toimikusse lisada Läti Vabariigi Kurzeme Ringkonnakohtu 11. septembri 2008.a tsiviilasjade kohtukolleegiumi otsuse ärakirja kohtuasjas nr C36032907, millega muuhulgas tunnistati kehtetuks Martin K 19. märtsi 2007.a valimine hageja nõukogu esimeheks, väitsid hageja lepingulised esindajad, et nende esindusõigus tuleneb hoopis hageja juhatuse liikme DK’i poolt antud volitusest ning hageja juhtorganid valiti 30. aprilli 2007.a üldkoosolekul. Samas on hageja 30. aprilli 2007.a otsused samuti Läti Vabariigi kohtus vaidlustatud. Viimase asjaolu kohta esitas kostja tõendid
13.veebruaril 2009.a. Nimetatud tõenditest nähtub üheselt, et Läti Vabariigi kohtutes käivad vaidlused selles osas, kes on hageja seaduslikud esindajad. Arvestades eeltoodut on ilmselt ebaselge, kes on hageja seaduslikud esindajad, kellel on õigus anda volitus hageja nimel

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

hagiavalduse esitamiseks. Eelkõige tuleb siin ka arvestada seda, et ka hageja lepingulised esindajad on andnud menetluse kestel vastuolulisi seisukohti selles osas, kes on nendele hageja seaduslik esindajate nimel andnud esindusõiguse hagi esitamiseks, sest kõigepealt on väidetud, et neile andis volituse hagi esitamiseks hageja nõukogu liige Martin K , pärast seda väitsid hageja lepingulised esindajad, et esindusõiguse on andnud hageja juhatuse liige DK. Kõigepealt väitsid hageja lepingulised esindajad, et neile volituse andnud juhtorganid on valitud 19. märtsil 2007.a, kuid pärast seda väitsid hageja lepingulised esindajad, et neile volituse andnud juhtorganid on valitud hoopis 30. aprillil 2007.a. Seega on ka hageja lepingulistel esindajatel endal olnud ebaselge, mis on siis nende esindusõiguse aluseks. Hageja lepinguliste esindajate esindusõigus on ebaselge. Vastavalt TsMS § 227 lg 3 võib ebaselge esindusõigusega isiku esindajana menetlusse lubamise korral kohus nõuda ebaselge esindusõigusega isikult tagatist menetluskulude ja teistele menetlusosalistele tekkida võivate kulutuste ja kahju katteks. Seega on kohtul õigus käesolevas tsiviilasjas nõuda nimetatud sätte alusel hageja lepingulistelt esindajatelt tagatist kostja menetluskulude ja kulutuste ja kahju katteks. Vastavalt TsMS § 356 lg 1 võib kohus menetluse peatada kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Tulenevalt eespool väljatoodust, et hageja lepinguliste esindajate esindusõigus on ebaselge ning sellest, et Läti Vabariigi kohtus on tunnistatud kehtetuks hageja juhtorganite valimine 19. märtsil 2007.a ning Läti Vabariigi kohtus on vaidlustatud hageja juhtorganite valimine 30. aprillil 2007.a, tuleb käesolevas tsiviilasjas menetlus peatada kuni Läti Vabariigis on lõplikult läbi vaidlused selles osas, kes on hageja seaduslikud esindajad. TsMS § 356 lg 1 kohaselt on menetluse peatamise aluseks see, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese. Läti Vabariigi kohtutes tuvastatakse kostja poolt viidatud kohtuasjades õigussuhte olemasolu või selle puudumine hageja ja väidetavate hageja seaduslike esindajate, kes andsid hageja lepingulistele esindajatele volituse hagi esitamiseks kostja vastu, vahel. Juhul kui nendes kohtumenetlustes tuvastatakse, et hageja 19. märtsi 2007.a ja 30. aprilli 2007.a juhtorganite valimise otsused on kehtetud, siis ei olnud järelikult ka hagejate lepingulistel esindajatel õigust esitada hageja nimel kostja vastu hagi ning seetõttu tuleb jätta esitatud hagi vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 9 läbi vaatamata. Seega sõltub käesolevas tsiviilasjas tehtav otsus täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese. Juhul kui kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et käesolevas tsiviilasjas tuleb hagi jätta hagi läbivaatamata, menetlus peatada ja/või nõuda hageja väidetavatelt esindajatelt kostja menetluskulude katteks tagatis, esitas kostja ka oma sisulised vastuväited hagile. Kostja ei tunnista hagi ja leidis, et see tuleb jätta rahuldamata. Kostja jäi oma menetlusdokumentides esitatud vastuväidete juurde. Hagejate väited on tõendamata ja paljasõnalised. VÕS § 1015, millele hageja on nõude alusena tuginenud, sätestatud nõude eeldusi ei ole olemas. Kostja palus nendega arvestada. Kostja vastuväited on eelkõige välja toodud vastuses hagile ja vastuses hagi muutmise avaldusele. Hageja on kohtuistungitel eeskätt tuginenud sellele, et tal on õigus kostja käest dokumente nõuda seetõttu, et kostja tegi hagejale rahaülekande summas 15 000 000 USA dollarit. Kostja võtab omaks hageja väite, et ta tegi 3. novembril 2006.a hagejale makse summas 15 000 000 USA dollarit. Maksekorralduse selgitusse oli märgitud „tagasimakse 06/10/25 vara haldamise leping” (repayment 06/10/25 asset management agreement). Nagu kostja on korduvalt hagejale teatanud, tehti nimetatud maksekorraldus kostja kliendi (NEC) korralduse alusel. Nii on kostja hagejale sellest teatanud 8. jaanuaril 2007.aomiuI. 8. jaanuaril 2007.a hagejale esitatud selgituse kohaselt on maksekorraldus hagejale tehtud „kooskõlas 12. oktoobril

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

2006.a. NEC. ja AS LNT vahel sõlmitud lepinguga.” Seega on kostja kandnud hagejale kolmanda isiku korraldusel raha ja andnud hagejale ka selgituse, millise maksealuse kolmas isik palus ülekande osas anda. Seega on kostja hagejale andnud kogu informatsiooni, mida kostja saab hagejale anda ja milleks hagejal saab olla õigustatud huvi. Kostja on esitanud ka kohtule dokumendid, millega on tõendatud, et eelmises punktis nimetatud 8. jaanuari 2007.a kiri saadeti hagejale ja see on hageja poolt kätte saadud. Asjaolu, et hageja on selle kostja kirja kätte saanud, on tuvastatud ka sellega, et hageja ise on hagiavaldusele selle kirja lisanud. Samuti on NEC kinnitanud, et kostja tegi hagejale 15 000 000 USD ülekande NEC korralduse alusel ning NEC palus kostjal selgitusse märkida „vastavalt N EC ja AS-i LNT vahel 12. oktoobril 2006.a sõlmitud lepingule.“. Seega on hageja saanud kogu vajaliku informatsiooni 3. novembri 2006.a ülekande kohta. Muuhulgas juhib kostja tähelepanu sellele, et hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks mingisugust puutumust hageja ja NEC õigussuhetega. Vastupidi kohtutoimiku V köites lk 18 ja 19 olevate dokumentaalsete tõenditega on tuvastatud, et kostjal puudub puutumus hageja ja NEC vahelise lepinguga ning samuti, et kostjal pole mingisugust puutumust AS VN aktsiate omandamisega NEC poolt. Hageja poolt esitatud dokumentidega tutvumise nõue on vastuolus nii seadusega kui ka üldtunnustatud pangandustavadega ja finantsteenuste turul kehtivate tavadega. Ei ole ju mõeldav, et kui üks pank teeb oma kliendi korraldusel isikule ülekande, siis läheb see isik panga käest nõudma kõiki dokumente, mis on seotud panga ja panga kliendi suhetega. Pangal on keelatud sellise informatsiooni ja dokumentatsiooni väljaandmine, mis on seotud kliendisuhtega. Ülekande saanud isik saab sellisel juhul pöörduda üksnes selle isiku poole, kelle korraldusel pank ülekande tegi. Pank näitab ülekande selgituses ikkagi üksnes selle, mis tema klient on palunud korralduses näidata. Seega peab hageja pöörduma oma küsimustega NEC (edaspidi nimetatud ka N) poole, kellega hagejal võib õigussuhe olla. Kostjal ei ole hagejaga mitte mingisuguseid õigussuhteid ning seetõttu ei saa kostjal olla ka hageja ees ühtegi kohustust. Hageja väidab, et kostja ei ole käitunud hea pangadustava kohaselt ega andnud hagejale piisavalt informatsiooni hagejale 15 000 000 USA dollari suuruse ülekande kohta. Kostja selle hageja väitega ei nõustu. Kostja on andnud ja selgitanud hagejale piisavalt tehtud ülekannet. Kostja leiab, et tal ei ole just tulenevat heast pangandustavast ja euroopalikust ärikultuurist võimalik hagejale rohkem informatsiooni anda ega muid dokumente esitada. Ebamääraselt nõutud dokumentatsiooni andmine hagejale võib tähendada seda, et kostja rikub seadustest ja lepingutest tulenevat ärisaladuse ja konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustust oma klientide ees. Hagiavaldusest ei selgu, mis siis ikkagi veel hagejale selgusetuks jääb seoses 15 000 000 USA dollari ülekandega. Hageja eesmärgiks on kostja kaasamine vaidlusesse, millega tal ei ole mingisugust puutumust. Tegemist on Läti Vabariigi aktsiaseltsi aktsionäride omavahelise vaidlusega ning kostja ei ole selles vaidluses ega aktsionäride vahelises õigussuhtes mitte mingit moodi osaline. Võlasuhte tekkimise alused on sätestatud VÕS § 3. Hageja on pooltevahelise võlasuhte tekkimise alusena viidanud VÕS § 1015. Muudele VÕS § 3 sätestatud alustele hageja tuginenud ei ole. Seega on käesolevas vaidluses oluline tuvastada, kas eksisteerivad VÕS § 1015 sätestatud asjaolud, mis on eelduseks pooltevahelise võlasuhte tekkimisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja nõuded kuuluks rahuldamisele üksnes juhul, kui oleks tuvastatud VÕS § 1015 sätestatud nõude eeldused. Dokumentidega tutvumise nõude eeldusteks nimetatud sätte järgi on: • kostja valduses on dokument, mis on koostatud hageja huvides või • kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe või

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine. Kõikide nimetatud eelduste olemasolu peab tõendama hageja. Pärast seda, kui on leidnud tuvastamist, et kostja valduses on sellise sisuga dokument peab hageja tõendama, et tal on õigustatud huvi sellise dokumendiga tutvumiseks. Ükski hageja poolt 30. jaanuari 2008.a avalduses nimetatud dokument ei ole koostatud hageja huvides. Samuti ei ole nendes dokumentides kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe (sest hageja ja kostja vahel polegi mingisugust õigussuhet) ega hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine (sest hageja ja kostja vahel pole kunagi mingisugust tehingut ette valmistatud). Järelikult ei ole võimalik hageja nõudeid rahuldada. Hageja põhjendab VÕS § 1015 sätestatud nõude eelduste olemasolu 28. juuni 2007.a seisukohas hagi vastuse osas p 22-26. Nii leiab hageja, et kõikides tema poolt nõutud dokumentides sisaldub kostja ja hageja vaheline õigussuhe, mis tulenevat justkui kostja poolt

3.novembril 2006.a hagejale teostatud 15 miljoni USD maksest. Hageja väidab, et selle soorituse tagajärjel olevat hageja ja kostja vahel tekkinud õigussuhe. Nagu tervele hagiavaldusele ja kõikidele hageja väidetele kohane ei tugine hageja ka selle väite põhjendamiseks ühelegi õigusnormile, kus oleks sätestatud, et ülekande tegemine oleks aluseks ülekande tegija ja ülekande saaja vahelise õigussuhte tekkimisele. Võlasuhte tekkimise alused on sätestatud VÕS § 3. Selles sättes ei ole nimetatud võlasuhte tekkimise alusena ülekande tegemist. Järelikult hageja väide, justkui tekitaks ülekanne mingisuguse õigussuhte, on ebaõige. Hageja tugineb ka sellele justkui olevat poolte vahel sõlmitud 25. oktoobril 2006.a varahaldusleping, mistõttu peaksid hageja poolt nõutud dokumendid kajastama hageja ja kostja vahelist lepingulist suhet. Nagu kostja on hagejale korduvalt öelnud, ei ole poolte vahel sõlmitud mingisugust lepingut (sh ka mitte varahalduslepingut) ning maksekorralduses olev viide varahalduslepingule oli ekslik. Hageja mõttekäik justkui näitaks maksekorralduse viide varahalduslepingule seda, et hageja poolt nõutavad dokumendid kajastaksid pooltevahelist õigussuhet on ka igasuguste loogikareeglite vastane. Kui hageja arvates tuleneb pooltevaheline õigussuhe 25. oktoobri 2006.a varahalduslepingust, siis oleks hagejal õigus nõuda nimetatud varahalduslepingut, mitte aga mingeid muid dokumente. Hageja saab aga ka ise väga hästi aru, et varahalduslepinguga tutvumist on tal võimatu nõuda, sest sellist lepingut pole olemas. Hageja viited VÕS § 78 lg 2 ja 4 on samuti arusaamatud. Nii ei sätesta kumbki nimetatud sätetest, et ülekande tegemisega kolmanda isiku (so käesoleval juhul NEC korralduse alusel tekiks ülekande tegija ja ülekande saaja vahel mingisugune kolmiksuhe nagu hageja väidab. VÕS § 78 lg 2 kohaselt on võlausaldajal tõesti õigus keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Samas ei sätesta see norm ülekande tegija (ehk kolmanda isiku) ja ülekande saaja (ehk võlausaldaja) vahelist õigussuhet. Kolmanda isiku poolt kohustuse täitmisele vastuvaidlemine on võlgniku otsustus ning järelikult VÕS § 78 lg 2 ei tekita mingisuguseid õigussuhteid ülekande tegija ja ülekande saaja vahel. Sellele sättele tuginedes saaks võlausaldaja (käesoleval juhul hageja) äärmisel juhul nõuda võlgnikult (käesoleval juhul N) teavet selle kohta, kas võlgnik vaidleb kolmanda isiku (käesoleval juhul kostja) kohustuse täitmisele (käesoleval juhul 15 miljoni USD maksmisele) vastu või mitte. Küll aga ei ole kuidagi võimalik VÕS § 78 lg 2 välja lugeda seda, et kolmanda isiku (kostja) ja võlausaldaja (hageja) vahel tekiks mingisugune õigussuhe ja/või kolmandal isikul (kostjal) tekiks kohustus võlausaldajal (hagejal) võimaldada tutvuda mingi suvalise hulga kolmanda isiku (kostja) valduses olevate dokumentidega, mis võivad kajastada kolmanda isiku (kostja) õigussuhet võlgnikuga ( Nga) ja/või kolmanda isiku poolt avalik-õiguslikke normide täitmiseks koostatud dokumente. VÕS § 78 lg 4, millele hageja samuti tugineb, reguleerib aga kolmanda isiku •

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

võimalikku suhet võlgnikuga, mitte võlausaldajaga. Seega ei saa selle sätte alusel samuti kuidagi tekkida õigussuhet võlausaldaja (hageja) ja kolmanda isiku (kostja) vahel. Kohut eksitav on hageja väide justkui võiks VÕS § 78 lg 4 tuleneda kolmanda isiku (kostja) tagasinõue võlausaldaja (hageja) vastu. Isegi kui teoreetiliselt oleks VÕS § 78 lg 2 alusel võimalik mingisuguste õigussuhete tekkimine hageja ja kostja vahel, siis on see käesoleval juhul välistatud seetõttu, et nii kostja (kohtutoimiku I köide lk 7 ja 8 ja V köide lehed 16 ja 17) kui ka N (vt kohtutoimiku V köide lk 18 ja 19) on mõlemad tunnistanud, et kostja poolt tehti hagejale ülekanne hageja ja N vahel

12.oktoobril 2006.a sõlmitud müügilepingust tuleneva N ostuhinna kohustuse täitmiseks. Kuna VÕS § 78 lg 2 räägib võlgniku vastuvaidlemisest kolmanda isiku poolsele täitmisele, siis on hageja ja N kinnitusega tõendatud, et N pole sellele vastu vaielnud. Hageja viitab sellele justkui oleks hageja ja kostja vahel alusetust rikastumisest tulenev õigussuhe ning seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt dokumentidega tutvumist. Ka see väide on eksitav, hüpoteetiline ja ebaõige. Kõigepealt peaks hageja selle väite alusel dokumentidega tutvumise nõude rahuldamiseks tõendama alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte (muu hulgas, et kostja tegelikult hagejale raha ei soovinud üle kanda). Käesoleval juhul on aga tõendatud vastupidine, nimelt on üheselt kostja 8. jaanuari 2007.a kinnitusega (kohtutoimiku I köide lehed 7 ja 8 ja V köide lk 16 ja 17) ning N kinnitusega (vt kohtutoimiku V köide lk 18 ja 19) tõendatud, et kostja tegi hagejale ülekande teadlikult ja tahtlikult N korralduse alusel. Teiseks peaks hageja tõendama ka selle, et tema poolt nõutavad dokumendid kajastavad hageja ja kostja vahelist alusetust rikastumisest tulenevat õigussuhet. Ükski hageja poolt hagi muutmise avalduses nimetatud dokument ei saaks aga ka teoreetiliselt kajastada hageja ja kostja vahelist alusetust rikastumisest tulenevat lepinguvälist võlasuhet. Hageja viited raamatupidamisseadusele ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele on sisutühjad juba ainuüksi seetõttu, et ka hageja ise tunnistab, et nendest seadustest ei tulene eraõiguslikele isikutele teineteise suhtes tsiviilõiguslikke nõudeid. Samas on tsiviilõigusliku nõude (õigussuhte) olemasolu VÕS § 1015 kohaselt dokumentidega tutvumise nõude eelduseks. Kostja palus kas 1) jätta AS LNT hagi läbi vaatamata. 2) Juhul kui kohus leiab, et hagi läbivaatamata jätmiseks ei ole alust, siis peatada menetlus ja nõuda hageja lepingulistelt esindajatelt tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks summas 5 miljonit krooni. 3) Juhul, kui hagi läbi vaatamata jätmiseks või menetluse peatamiseks ja/või hageja lepingulistelt esindajatelt tagatise nõudmiseks ei ole alust, jätta hagi rahuldamata. 4) Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendus Ära kuulanud poolte esindajate seisukohad ja tutvunud põhjalikult kõigi tsiviilasjas esitatud tõenditega leiab kohus, et hagi läbivaatamata jätmiseks puudub seadusest lähtuv alus. TsMS § 226 lg 1 kohaselt eeldatakse advokaadist esindaja puhul tema esindusõiguse olemasolu. Kostja ei ole esitanud kohtule niisuguseid tõendeid, millest nähtuvalt võiks kohus kahtluse alla seada hagejat esindavate advokaatide esindusõigust. Sellega haakuvalt ei ole võimalik rahuldada ka kostja teist taotlust asjas menetlus peatada eelpool välja toodud kaalutlustel ja koos sellega nõuda hageja lepingulistelt esindajatelt tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks summas 5 miljonit krooni. Kostja niisugused taotlused tuleb jätta tähelepanuta, kuna need pole asjakohased ja väljuvad käesoleva tsiviilasja sisuks oleva nõude läbivaatamise raamistikust.

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

Antud vaidluse ainsaks sisuks on hageja poolt kohtule esitatud taotlus nõuda välja AS-ilt GFAS poolt 3. novembril 2006. a. AS-ile LNT makstud 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks olev informatsioon ning kohustada kostjat esitama nimetatud 15 000 000 USA dollari ülekandmise aluseks olev dokumentatsioon (lepingud, kirjavahetus ja elektrooniline kirjavahetus kolmandate isikutega) hagejale tutvumiseks. Seda nõuet on hageja konkretiseerinud kohtule 30. jaanuaril 2008. a. esitatud taotluses. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on teinud 3. novembril 2006. a. hagejale makse summas 15 000 000 USA dollarit (kd 5, lk 255). Kostja on selle omaks võtnud. Hageja leiab, et seoses nimetatud ülekandega ei ole kostja teda veenvalt, arusaadavalt ja üheseltmõistetavalt teavitanud kõigist ülekandega seonduvatest asjaoludest. Kohus nõustub hageja seisukohtadega, mida on hageja põhjalikult ja arusaadavalt motiveerinud, ning leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada. Kostja selgitused raha ülekandmise asjaolude kohta on segased ja vastuolulised ega ärata kohtu usaldust. Kostja väidetega dokumentidega tutvumise nõude eelduste täitmata jätmise kohta on väär. VÕS § 1015 alusel dokumendiga tutvumise nõudmiseks peab olema täidetud vähemalt üks järgnevast eeldusest: 1) kostja valduses on dokument, mis on koostatud hageja huvides 2) kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe või 3) kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on täidetud nii esimene kui teine eeldus. Kõigis hagis loetletud dokumentides on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe. Kostja ja hageja vaheline õigussuhe tuleneb kostja poolt 3. novembril 2006. a. hagejale teostatud 15 000 000 USA dollari suurusest maksest. Kostja on teinud hagejale rahaülekande, millest tekkiski poolte (hageja ja kostja) vahel õigussuhe. 15 000 000 USD makse maksekorralduses on viidatud hageja ja kostja vahelisele 25. oktoobri 2006. a. varahalduslepingule, mistõttu peaksid hagis nimetatud dokumendid kajastama hageja ja kostja vahelist lepingulist suhet. Samas kui kostja väidab, et hageja ja kostja vahel lepingulist suhet ei eksisteeri ning et ta on makse teostanud hoopis teise või kolmanda isiku korraldusel, siis on kostja osaline tema, hageja ja teise või kolmanda isiku vahelises kolmiksuhtes, kus kohustus on täidetud kolmanda isiku poolt. Isegi juhul kui kostja oleks teinud hagejale makse täiesti juhuslikult ning tegelikult hagejale raha kanda ei soovinud, eksisteeriks hageja ja kostja vahel alusetust rikastumisest tulenev lepinguväline võlasuhe. Käesoleva hagi asjaoludest tuleneb kohtu arvates selgelt, et hageja ja kostja vahel eksisteerib õigussuhe kõigil ülaltoodud juhtudel, kuid seda, milline sisu on vastaval õigussuhtel ja milline on selle õigussuhte juriidiline kvalifikatsioon, seda peavad kohtu arvates kajastama hageja poolt nõutavad 15 000 000 USA dollari suuruse makse aluseks olevad dokumendid, st kõik nimetatud maksega seonduv peab neid dokumentidest nähtuma. Hagis nimetatud dokumente tuleb pidada hageja huvides koostatuiks. Hageja huvi seisneb oma raamatupidamises äritegevuse õiges ja õiglases kajastamises vastavalt heale raamatupidamise tavale ning rahvusvahelistele finantsaruandluse nõuetele. Raamatupidamiskirje ei saa olla suvaline ega põhineda oletustel, vaid peab õigesti ja õiglaselt kajastama teostatud majandustehingut. Lisaks on põhjendatult esitanud oma huvi - mitte olla seotud või ohustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt kriminaalõiguslikku iseloomu omavatest tehingutest. Arvestades kostja poolt hagejale 3. novembril 2006 tehtud 15 000 000 USA dollari suurust pangaülekannet, kostja vastuolulisi selgitusi tema poolt hagejale tehtud 15 000 000 USA

Tsiviiltoimik 22-0707-14769

dollari ülekandega ning selle seotust hagejalt 4 200 000 AS VN aktsia kadumisega, on hagejal põhjendatud huvi ja õigus tutvuda dokumentidega, mis olid kostja poolt hagejale sedavõrd suure ülekande tegemise aluseks. Seepärast on kohtul alus hagi rahuldada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesoleva tsiviilasja menetluskulude kandmine panna kostjale. Raivo Einula Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja