Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-140-11 Tartu, 16. detsember 2011. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS-i Latvijas Naftas Tranzits) hagi AS-i GILD Financial Advisory Services vastu dokumentidega tutvuda lubamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 207-14769 Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS-i Latvijas Naftas Tranzits) ja AS-i GILD Financial Advisory Services kassatsioonkaebused 958 eurot 67 senti (15 000 krooni) Hageja Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS Latvijas Naftas Tranzits, Läti Vabariigi registrikood 50003273531), esindajad vandeadvokaat Üllar Talviste ja vandeadvokaat Ain Kalme Kostja AS GILD Financial Advisory Services (registrikood 11021666), esindaja vandeadvokaat Valdo Lips 5. detsember 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-14769 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.AS-i GILD Financial Advisory Services kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS-i Latvijas Naftas Tranzits) kassatsioonkaebus rahuldada.
3.
Tagastada Advokaadibüroo Borenius OÜ-le 8. juulil 2011 AS-i GILD Financial Advisory Services kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo LEXTAL 11. juulil 2011 Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS-i Latvijas Naftas Tranzits) kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS Latvijas Naftas Tranzits (hageja)) esitas
19.aprillil 2007 Harju Maakohtule AS-i GILD Financial Advisory Services (kostja) vastu hagi, milles palus nõuda kostjalt välja informatsiooni ja kohustada kostjat esitama dokumendid, mille alusel kandis kostja hagejale 3. novembril 2006 üle 15 mln USA dollarit. Hageja esitas 30. jaanuaril 2008 maakohtule avalduse, milles täpsustas haginõuet ja palus kohustada kostjat lubama hagejal tutvuda 3. novembri 2006. a raha ülekande aluseks olevate järgnevate dokumentidega: 1) äriühingule Nibre Enterprises Corporation teenuse osutamise leping(ud); 2) hagejale 15 mln USA dollari ülekandmise aluseks olev(ad) tehingukorraldus(ed) ning andmed
tehingukorraldus(t)e kohta; 3) kostja raamatupidamise väljavõte ja algdokumendid kostjale äriühingult Nibre Enterprises Corporation või selle äriühingu eest kolmandalt isikult 15 mln USA dollari laekumise kohta; 4) dokumendid, mille alusel kostja tuvastas äriühingu Nibre Enterprises Corporation ja tema esindajatel esindusõiguse olemasolu; 5) kõigi kostja juhatuse ja nõukogu liikmete ning töötajate nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt saadetud või saadud kirjad, mille saatjaks või saajaks on, mille saatja või saaja nimes, nimetuses esineb või mille elektronposti aadress sisaldab või mille pealkirjas või sisus on järgmisi sõnu: Nibre, Latvijas Naftas Tranzits, Ventspils Nafta, VN, LNT, Lembergs, Nilarda, Vaivads, Krastins, Solomatins.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Läti Vabariigis asutatud ja tegutsev äriühing, mille ainus eesmärk on hoida osalusi teistes äriühingutes. Hageja põhivaraks on 48,9% Läti Vabariigi äriühingu Akciju sabiedriba "VENTSPILS NAFTA" (AS Ventspils Nafta) aktsiatest, mille väärtus oli 2007. a seisuga ca 123 mln Läti latti, ja mis emiteeriti suletud emissiooni käigus hagejale aktsiatähtedena. Läti Vabariigi õiguse järgi antakse selliste aktsiate omand üle aktsiatähtede üleandmisega. Hageja endine juhatuse esimees Mamerts Vaivads, kelle volitused juhatuse liikmena lõppesid 19. märtsil 2007, on kinni peetud süüdistusega rahapesus. Vältimaks sarnaste süüdistuste esitamist, on teine endine juhatuse liige Vladimirs Krastiņs lahkunud Läti Vabariigist ning tema asukoht on teadmata. Hageja uus juhtkond, kelle volitused jõustusid 19. märtsil 2007, avastas pärast volituste saamist, et aktsiatähti hageja valduses ei ole. Seega on hagejal kadunud 4,2 mln aktsiatähte. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja kandis 3. novembril 2006 hagejale üle 15 mln USA dollarit selgitusega "tagasimakse 06/10/25 vara haldamise leping" (repayment 06/10/25 asset management agreement). Selgituses märgitud lepingut ega muid dokumente, mille alusel oleks hageja aktsiatähed üle andnud või õigustatud saama kostjalt 15 mln USA dollarit, hageja valduses ei ole. Samuti puudub lepingu sõlmimise kohta hageja juhatuse või nõukogu otsus. Kuna aktsiatähed on hageja ainus vara, saab poolte vara haldamise leping olla seotud üksnes hagejale kuuluvate aktsiatähtedega. Kostja esitas hageja nõudmisel hagejale 8. jaanuari 2007. a kirja, milles kostja juhatuse liige Rain Tamm kinnitab, et kostja kandis hagejale 3. novembril 2006 üle 15 mln USA dollarit Briti Neitsisaarte äriühingu Nibre Enterprises Corporation palvel ja makse tehti selle äriühingu juhiste järgi hageja ja viimati nimetatud äriühingu 12. oktoobri 2006. a lepingu alusel. Hagejale on nimetatud äriühing tundmatu ning hageja valduses ei ole sellist lepingut ega hageja juhatuse või nõukogu otsust sellise lepingu sõlmimiseks. Lisaks on kostja viidanud maksekorralduses ja kirjas erinevatele lepingutele. Hagejale on selgusetu, millisel alusel kandis kostja hagejale raha üle ning ei ole andnud hagejale piisavat informatsiooni temale ülekantud suure rahasumma kohta. Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1015 ja hea usu põhimõttest tulenevalt õigus tutvuda dokumentidega, mis kajastavad hageja ja kostja vahelist õigussuhet, mille alusel tegi kostja soorituse, s.o kandis hagejale üle 15 mln
USA dollarit. Nimetatud dokumendid on koostatud hageja huvides, sest need võimaldavad hagejal kajastada oma raamatupidamises äritegevust õigesti. Hageja ei soovi olla ohustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõttes kriminaalõigusliku iseloomuga tehingutest.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata, kuna hageja nõue ei ole selge ja hageja esindajad ei ole tõendanud oma esindusõigust. Hagi menetlusse võtmise korral palus kostja jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh kui palju AS-i Ventspils Nafta aktsiatest talle kuulub ning et aktsiad ei ole enam tema valduses. Aktsiad ei ole kunagi olnud kostja valduses ning kostjal puudub igasugune teave hagejale kuuluvate aktsiatähtede kohta. Kostja kandis 3. novembril 2006 hagejale üle 15 mln USA dollarit. Maksekorralduse selgitusse oli ekslikult märgitud "tagasimakse 06/10/25 vara haldamise leping" (repayment 06/10/25 asset management agreement). Pooled ei ole sõlminud mingisugust vara haldamise lepingut ja kostja tegi maksekorralduse oma kliendi (Nibre Enterprises Corporation) korraldusel. Kostja teatas sellest hagejale 8. jaanuaril 2007. Kostja kandis hagejale kolmanda isiku korraldusel raha ja selgitas, millisel alusel palus kolmas isik ülekande teha. Kostja edastas hagejale kogu informatsiooni, mis on tema käsutuses ja mille vastu saab hagejal olla õigustatud huvi. Kuna kostjal ei ole hagejaga õigussuhteid, ei ole kostjal kohustust lubada hagejal tutvuda dokumentidega, mis kajastavad kostja ja kolmanda isiku õigussuhet. Kostjal on keelatud anda välja sellist informatsiooni ja dokumentatsiooni, mis on seotud kliendisuhtega. Hageja peab pöörduma oma küsimustega äriühingu Nibre Enterprises Corporation poole, kellega hagejal võib olla õigussuhe. Hageja soovib hagiga koguda tõendeid, mida kostja ei saa talle kättesaadavaks teha. Hageja ei ole tõendanud VÕS § 1015 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Hageja esitatud dokumentidega tutvumise nõue on vastuolus nii seadusega kui ka üldtunnustatud pangandustavadega ja finantsteenuste turul kehtivate tavadega. Kostja on käitunud hea pangadustava kohaselt ja selgitanud hagejale piisavalt tehtud ülekannet. Kostjal ei ole just tulenevalt heast pangandustavast ja euroopalikust ärikultuurist võimalik hagejale rohkem informatsiooni anda ega muid dokumente esitada. Ebamääraselt nõutud dokumentatsiooni andmine hagejale võib tähendada, et kostja rikub seadustest ja lepingutest tulenevat ärisaladuse ja konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustust oma klientide vastu. Ükski hageja 30. jaanuari 2008. a hagiavalduse täpsustuses nimetatud dokument ei ole koostatud hageja huvides. Samuti ei ole nendes dokumentides kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe (sest hageja ja kostja vahel polegi mingisugust õigussuhet) ega hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine (sest hageja ja kostja vahel pole kunagi mingisugust tehingut ette valmistatud). Varahalduse lepingut ei ole kunagi sõlmitud. Hageja eesmärgiks on kaasata kostja vaidlusesse, millega kostja ei ole kuidagi seotud. Tegemist on Läti Vabariigi aktsiaseltsi aktsionäride omavahelise vaidlusega ning kostja ei ole selles vaidluses ega aktsionäridevahelises õigussuhtes osaline. Raha ülekandmise tagajärjel ei ole tekkinud kolmiksuhet poolte ja kolmanda isiku vahel. Hageja ei
ole tõendanud ka seda, et poolte vahel on alusetust rikastumisest tulenev õigussuhe. Kostja tunnistab, et tegi ülekande kolmanda isiku korraldusel, s.o õiguslikul alusel.
4.Harju Maakohus rahuldas 16. novembri 2009. a otsusega hagi ja kohustas kostjat lubama hagejal tutvuda hagi täienduses märgitud dokumentidega. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust jätta hagi läbi vaatamata hageja esindajate esindusõiguse puudumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg 1 järgi eeldatakse advokaadist esindaja esindusõiguse olemasolu. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt võiks kohus seada hagejat esindavate advokaatide esindusõiguse kahtluse alla. Hageja dokumentidega tutvumise nõue on põhjendatud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kandis hagejale 3. novembril 2006 üle 15 mln USA dollarit. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja ei ole teda veenvalt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt teavitanud kõigist ülekandega seotud asjaoludest. Kostja selgitused raha ülekandmise asjaolude kohta on segased ja vastuolulised ega ärata kohtu usaldust. Kostja väide dokumentidega tutvumise nõude eelduste täitmata jätmise kohta on väär. VÕS § 1015 alusel dokumendiga tutvumise nõudmiseks peab olema täidetud vähemalt üks eeldus - kostja valduses on dokument, mis on koostatud hageja huvides, või kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe, või kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine. Praeguses asjas on täidetud nii esimene kui ka teine eeldus. Kõik hagis nimetatud dokumendid kajastavad hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Poolte õigussuhe tuleneb 3. novembril 2006 tehtud raha ülekandest, mille aluseks olevas maksekorralduses on viidatud hageja ja kostja vahelisele 25. oktoobri 2006. a varahalduslepingule. Isegi kui poolte vahel ei ole lepingulist suhet ja kostja tegi makse kolmanda isiku korraldusel, on kostja osaline tema, hageja ja kolmanda isiku vahelises kolmiksuhtes, kus kohustuse on täitnud kolmas isik. Ka juhul, kui kostja oleks teinud hagejale makse juhuslikult, soovita kanda hagejale raha üle, oleks poolte vahel alusetust rikastumisest tulenev lepinguväline võlasuhe. Seega on poolte vahel õigussuhe, mille juriidiline kvalifikatsioon peab nähtuma makse tegemise aluseks olevatest dokumentidest. Hagis nimetatud dokumendid on koostatud hageja huvides. Hageja huvi seisneb oma raamatupidamises äritegevuse õiges ja õiglases kajastamises hea raamatupidamise tava ning rahvusvahelise finantsaruandluse nõuete kohaselt. Raamatupidamiskirje ei saa olla suvaline ega põhineda oletustel, vaid peab õigesti ja õiglaselt kajastama tehtud majandustehingut. Lisaks on hageja põhjendatult esitanud oma huvi mitte olla ohustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt kriminaalõigusliku iseloomuga tehingutest. Arvestades asjaolu, et kostja kandis hagejale 3. novembril 2006 üle 15 mln USA dollarit, ja kostja vastuolulisi selgitusi ülekande kohta ning hagejal 4,2 miljoni AS-i Ventspils Nafta aktsia kadumist, on hagejal põhjendatud huvi ja õigus tutvuda dokumentidega, mille alusel kandis kostja hagejale üle sedavõrd suure rahasumma.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,
millega jätta hagi rahuldamata, kuna maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja jättis kohaldamata normid, mida tuli asjas esitatud asjaoludele kohaldada, samuti rikkus menetlusõiguse norme.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18. mai 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust ja rikkus kohtuotsust põhjendades ja tõendeid hinnates menetlusõiguse normi.
8.Riigikohus tühistas 17. jaanuari 2011. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsuse kohaselt tõlgendas ja kohaldas ringkonnakohus vääralt VÕS § 1015, jättes ühtlasi asjas tähtsad asjaolud tuvastamata. Asja lahendades pidi ringkonnakohus võtma seisukoha kõigi hageja nõutud dokumentide kohta ja põhjendama iga hageja esitatud nõude rahuldamata jätmist, sh võtma seisukoha kõigi hageja esitatud väidete kohta. Samuti asus ringkonnakohus põhjendamatult seisukohale, et hageja ei ole tõendanud VÕS §-s 1015 sätestatud eelduste olemasolu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. juuni 2011. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu otsuse järgi ei ole alust jätta hagi läbi vaatamata või peatada menetlus põhjusel, et hageja lepinguliste esindajate esindusõigus ei ole selge. Hagejat esindasid ja esindavad senini vandeadvokaadid, kelle esindusõigust eeldatakse TsMS § 226 lg 1 järgi. Väidet, et vastaspoole lepingulistel esindajatel vastav esindusõigus tegelikkuses puudub, peab põhistama väite esitaja. Kostja ei esitanud maakohtule selliseid tõendeid või tõendamisvahendeid TsMS § 235 mõttes, mille alusel oleks kohtul pidanud tekkima põhjendatud kahtlus esindajate volituste suhtes ning alus advokaatide esindusõiguse kontrollimiseks. TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Käesolevas asjas on Riigikohus asunud järgmistele seisukohtadele: 1) hageja nõue (selles nimetatud dokumendid) on piisavalt piiritletud (p 10); 2) iga nõutava dokumendi puhul tuleb kontrollida, kas see on koostatud hageja huvides ja/või kajastab hageja ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet ja/või nendevahelise tehingu ettevalmistamist; jaatava vastuse korral tuleb iga dokumendi puhul kontrollida, kas hagejal on õigustatud huvi konkreetse dokumendiga (dokumentide grupiga) tutvuda (p 14) ja kas hageja nõue on piiratud kostja kui dokumendi valdaja kaitsmist vääriva õigusliku huviga; 3) kohus võib otsuse resolutsioonis kindlaks määrata millisel viisil ja kus tutvumine toimub, samuti seda, et hageja on kohustatud seejuures hoidma ärisaladust (p 14); 4) samuti tuleb tuvastada, kas hagetav dokument on kostja valduses või peab seaduse kohaselt kostja valduses olema (p 15). Õige on kostja seisukoht, et maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud
nõudeid kohtuotsuse põhjendavale osale. Samuti rikkus maakohus TsMS § 438 lg-t 1. Maakohus on vaidluse lahendamisel õigesti lähtunud VÕS §-st 1015, kuid jätnud olulise osa oma järeldustest põhjendamata. Seetõttu ei ole ka maakohtu siseveendumuse kujunemine lahendist jälgitav. Maakohtu otsus ei sisalda põhjendusi, millest nähtuks, et VÕS § 1015 kohaldamise eeldused oleksid iga hagetava dokumendi puhul täidetud. Maakohus on otsuses tõdenud, et kõigis hagis loetletud dokumentides on kajastatud hageja ja kostja vahelist õigussuhet ning et kõiki dokumente tuleb pidada hageja huvides koostatuteks, samuti, et hagejal on õigustatud huvi dokumentidega tutvumise vastu. Milliste tõendite analüüsi ja milliste asjaolude tuvastatuse alusel maakohus sellistele järeldustele jõudis, otsusest ei nähtu. Maakohus on paljasõnaliselt hageja seisukohtadega nõustunud. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja on esitanud maakohtu menetluse kestel sisulisi vastuväiteid hageja seisukohtadele (I kd tl 68-75, III kd tl 87-91), kuid maakohus pole ühelegi neist vastanud. Lisaks pole maakohus võtnud seisukohta ühe VÕS § 1015 rakendamise kohustusliku eelduse täidetuse kohta - kas iga nõutav dokument on või peab olema kostja valduses. Asja lahendamisel tõendite hindamata ja oma järelduste põhjendamata jätmine tähendab seda, et maakohtu otsus on sedavõrd puudulik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik neid puudusi kõrvaldada ilma, et kohus rikuks poolte põhiseaduse (PS) § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigust vaidlustada kohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid ning tõendite hindamist tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Eeltoodu tõttu peab maakohus hageja nõude uuesti läbi vaatama ja andma hinnangu hindamata tõenditele ning põhjendama oma otsustusi seaduses sätestatud viisil. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada, et hageja nõue sisaldab viie eri nimetusega dokumente. Nendega tutvumiseks peavad VÕS § 1015 järgi olema iga dokumendi puhul tuvastatud järgmised tingimused: 1) dokument on koostatud hageja huvides või kajastab hageja ja kostja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist; 2) hagejal on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda ja 3) dokument, millega tutvumist taotletakse, on või seaduse järgi peab olema kostja valduses. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul iga hagetava dokumendi (dokumentide grupi) puhul tuvastada kõigi loetletud eelduste olemasolu ning kasvõi ühe neist tõendamatuse korral ei ole vastava dokumendi (dokumentide grupi) osas hagi rahuldamine põhjendatud. VÕS § 1015 kohaldamiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, et dokument, millega hageja tutvuda soovib, on koostatud hageja huvides või kajastab hageja ja kostja kui dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või nendevahelise tehingu ettevalmistamist. See tähendab, et tuleb tuvastada, kas dokument puudutab hageja õiguslikku positsiooni. Viidatud alused võivad esineda korraga, kuid hagi rahuldamiseks piisab ka ühe olemasolust. Dokument on koostatud hageja huvides, kui on viimasele vajalik tõend või vähemalt kinnitab tema õiguslikku positsiooni. Dokument kajastab hageja ja kostja vahelist õigussuhet, kui on sisult seotud hageja isikuga või dokumendi sisu on vaieldava õigussuhtega vahetult seotud. Erandjuhul võib hageja nõuda, et tal võimaldataks tutvuda ka sellise dokumendiga, mis kajastab hageja ja kolmanda isiku vahelist õigussuhet. Viimast on õigus nõuda vaid siis, kui hagejal ei ole võimalik muul viisil dokumendiga tutvuda. Tehingu ettevalmistamist puudutavateks dokumentideks, millega tutvumist hageja saab nõuda, on eelkõige kostja kui tehingu vahendajaga nii
enne kui pärast tehingu tegemist peetud kirjavahetus, kuid mitte kostja kui äriühingu sisekirjavahetus. Seega tuleb hageja 5. nõudepunktis nimetatud dokumentide grupi puhul tuvastada, kas ja millises ulatuses vastab kirjavahetus VÕS § 1015 tingimustele. Kui esimene VÕS § 1015 kohaldamise eeldus on tuvastatud, tuleb kontrollida, kas hagejal on õigustatud huvi iga hagetava dokumentide grupiga tutvuda. Nimetatud sätte mõttes on hagejal õigustatud huvi dokumendiga tutvuda juhul, kui tutvumine on vajalik mistahes õiguslikku kaitset vääriva huvi toetamiseks, säilitamiseks või kaitsmiseks, sealhulgas hageja õigusliku positsiooni kindlustamiseks ja selgitamiseks. Analüüsides, kas hagejal on õigustatud huvi või mitte, tuleb arvestada ka VÕS §-s 1014 sätestatut, mille kohaselt võib isik, kel on asja valdaja vastu asjaga seotud nõue või kes tahab kontrollida sellise nõude olemasolu või puudumist, nõuda asja ettenäitamist või ülevaatamist juhul, kui tal on selleks õigustatud huvi. Selle sätte mõtte kohaselt saab isik nõuda asja otseselt valdajalt asja ettenäitamist või ülevaatamist siis, kui tema ja asja otsese valdaja vahel ei ole õigussuhet, millest isikule selline õigus tuleneks, kuid isikul on õigustatud huvi asja ülevaatamise vastu ja ta tahab saada selgust, kas tal on kellegi vastu asjaga seotud nõue või ta soovib asjaga seotud nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Seejuures on isikul asja ettenäitamise vastu õigustatud huvi üksnes juhul, kui tal ei ole võimalik saada asjaga seotud nõude kohta selgust muul viisil. Hageja õigustatud huvi tuvastamisel tuleb võtta arvesse ka kostja õigustatud huve, see tähendab dokumendiga tutvumise nõue võib olla piiratud dokumendi valdaja kaitsmist vääriva õigusliku huviga. Seega tuleb kaaluda nii hageja huvi konkreetse dokumendiga (dokumentide grupiga) tutvuda kui ka kostja huvi dokumendiga tutvuda võimaldamisest keelduda (eelkõige kui see oluliselt riivaks tema ärisaladust). Kui kostja huvide riive on tuvastatud võib kohus lubada hagejal tutvuda dokumendiga üksnes viisil, mis ei riku kostja õiguslikku kaitset väärivat huvi, sealhulgas neutraalse kolmanda isiku vahendusel. Samuti võib kohus kohtuotsuses määrata, millisel viisil dokumentidega tutvutakse (kas nendest võib teha koopiaid, millises ulatuses) ja kus seda tehakse. Samuti võib kohus määrata, et hageja on kohustatud hoidma ärisaladust (TsMS §-d 38 ja 41). Lisaks eeltoodule peab dokumendiga tutvumise nõude rahuldamiseks olema tõendatud, et see dokument asub kostja valduses või peab seaduse kohaselt kostja valduses asuma. Tsiviilasja käigus on kostja hagi tagamise määruse alusel andnud kohtutäiturile hoiule osa hagetavatest dokumentidest (tl 155-157). Seega nende dokumentide valduse üle ei vaielda. Küll aga tuleb ülejäänute puhul hagi rahuldamisel tuvastada, kas ja kui, siis millise seaduse alusel igaüks neist kostja valduses olema peaks (kostja väite kohaselt tal rohkem hagetavaid dokumente ei ole).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks tal ei ole võimalik esitatud tõendite alusel teha ise asjas sisulist lahendit. Pooled on esitanud kõik vajalikud tõendid. Riigikohus on esitanud ringkonnakohtule selged juhised asja läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on rikkunud menetlusökonoomia põhimõtet.
11.Kostja toetab oma vastuses hageja kassatsioonkaebust.
12.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Praeguses tsiviilasjas ei ole maakohus rikkunud norme, mida ei oleks võimalik ringkonnakohtu menetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus rikkus asja tagasi saates TsMS § 656 lg-t 2. Ringkonnakohus tõlgendas valesti PS § 24 lg-t 5. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus on TsMS § 226 lg-t 1, § 227 lg-t 3 ja § 356 lg-t 1 rikkudes jätnud rahuldamata kostja taotlused peatada menetlus ja saada menetluskulude katteks hageja lepingulistelt esindajatelt tagatis. Ringkonnakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et hageja lepingulistel esindajatel pole esindusõigust. Samas ei tulene selline eeldus TsMS § 227 lg-st 3. Eelduseks on vaid ebaselge esindusõigus. Kostja on esitanud tõendid, mis võimaldaksid TsMS § 227 lg-t 3 kohaldada. Ringkonnakohus ei ole analüüsinud ega põhjendanud, miks ta on jätnud arvestamata kostja esitatud tõendid. Ringkonnakohus ei ole arvestanud Läti Vabariigi Kurzeme Ringkonnakohtu 11. septembri 2008. a otsuse ärakirja kohtuasjas nr C36032907, millega tunnistati kehtetuks hageja 19. märtsi 2007. a otsus, millega Martinš Kveps valiti hageja nõukogu esimeheks (hageja lepingulised esindajad tõendasid oma esindusõigust just tema volikirjaga). Samuti tunnistati sama otsusega kehtetuks hageja organite otsused nõukogu ja juhatuse liikmete vahetamise kohta, sh tunnistati kehtetuks Dzintars Kaši juhatuse liikmeks valimine, kellelt saadud volikirjaga tõendasid hageja lepingulised esindajad samuti esindusõiguse olemasolu. Ka hageja lepinguliste esindajate väited esindusõiguse kohta on olnud vastuolulised. Alguses tugineti M. Kvepsi antud volitusele. Kui selgus, et tema nõukogu esimeheks ja juhatuse liikmeks valimine tunnistati kehtetuks, tugineti D. Kaši volikirjale. Kui tuli välja, et ka viimati nimetatul polnud esindusõigust, tugineti hageja 30. aprilli 2007. a üldkoosoleku otsusele. Seega ei ole ka hageja lepingulistel esindajatel selge, mis on nende esindusõiguse aluseks.
13.Hageja toetab kostja kassatsioonkaebust osas, milles ringkonnakohtule heidetakse ette asja tagasisaatmist maakohtule. Ülejäänud osas vaidleb hageja kostja kassatsioonkaebusele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada, kostja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
15.Kolleegium nõustub mõlemas kassatsioonkaebuses esitatud väitega, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 656 lg 2 esimest lauset, kui saatis asja tagasi maakohtule. Nimetatud lause kohaselt ei pea ringkonnakohus saatma asja maakohtule uueks arutamiseks, kui maakohtu rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks on TsMS § 656 lg 2 esimese lause rikkumine.
16.Riigikohus on 24. oktoobril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06 tehtud otsuse p-s 12 leidnud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada.
13.aprillil 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 tehtud otsuse p-s 13 on Riigikohus leidnud et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt (TsMS § 2) peab ringkonnakohus vajadusel hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid. Eelkõige nendel juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 pd 1-4), on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. Viimati viidatud otsuse p-s 13 on Riigikohus leidnud ka seda, et arvesse võttes menetlusökonoomia tagamise eesmärki, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioon, mis ei võimalda ringkonnakohtu poolt uute tõendite hindamise ja materiaalõiguse kohaldamiseks vajalike asjaolude esimest korda tuvastamise korral hinnata Riigikohtul samu tõendeid ning tuvastada materiaalõiguse kohaldamiseks vajalikke asjaolusid (TsMS § 688 lg 3-5), kooskõlas PS § 24 lg-ga 5. Pooltel on muu hulgas õigus vaidlustada Riigikohtus ringkonnakohtu tuvastatud asjaolusid põhjusel, et ringkonnakohus rikkus tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 688 lg 4).
22.novembril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11 tehtud otsuse p-s 28 on nõustutud tsiviilasjas nr 3-21-11-11 PS § 24 lg-le 5 antud hinnanguga. Kolleegium jääb viidatud seisukohtade juurde. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus maakohtule ette heitnud eelmenetluse ülesannete täitmata jätmist, vaid tõenditele hinnangu andmata jätmist ja järelduste põhjendamata jätmist. Ringkonnakohus on viidanud asja tagasisaatmisel mh PS §-le 24, mille kohta on Riigikohus andnud hinnangu eespool viidatud kahes lahendis. Ka pooled kinnitavad kassatsioonkaebustes, et puudu on üksnes õiguslik hinnang esitatud tõendite kohta. Seega saatis ringkonnakohus asja põhjendamatult uueks lahendamiseks maakohtule, rikkudes nii mh TsMS §-st 2 tulenevat asja mõistliku aja jooksul lahendamise kohustust. Asja menetlemine on kestnud juba alates 19. aprillist 2007 ja võinuks nii kujuneda ettearvamatult pikaks. Kolleegium ei näe takistusi, miks ringkonnakohus ei oleks võinud asja ise lahendada, ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja tagasi uueks lahendamiseks.
17.Kolleegium kontrollib järgmisena kostja kassatsioonkaebuse väidet, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 226 lg-t 1 ja § 227 lg-t 3. TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause kohaselt eeldatakse advokaadi puhul tema esindusõigust. TsMS § 227 reguleerib ebaselge esindusõigusega isiku ajutist menetlusse lubamist. Ebaselge esindusõigusega on TsMS § 227 lg-te 1 ja 2 kohaselt isik, kes ei tõenda oma esindusõigust, kuid väidab seda olevat võimalik teha hiljem. Riigikohus on 27. oktoobril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11 tehtud määruse p-s 19 leidnud, et kuigi advokaadi puhul eeldatakse TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause järgi esindusõiguse olemasolu, ei tähenda see, et kahtluse korral ei tuleks ka advokaadi esindusõigust TsMS §-de 226 ja 227 järgi
kontrollida. Kolleegium on seisukohal, et kahtluse tekkimiseks nimetatud tähenduses tuleb mh lugeda piisavaks teise menetlusosalise põhistatud väiteid esindusõiguse puudumise kohta. Praegusel juhul on kahtluse tekkimiseks põhistatud väited kolleegiumi arvates esitatud ja seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et kohtutel ei pidanud tekkima kahtlust esindajate volituste suhtes ega alust advokaatide esindusõiguse kontrollimiseks. Siiski ei tulene sellest ringkonnakohtu seisukohast vale lõppjäreldust esindusõiguse kohta.
18.Hageja lepinguliste esindajate esindusõigus on menetluses põhinenud erinevatel alustel, kuid praegu tugineb nende esindusõigus 30. aprillil 2007 hageja juhatuse liikmeks valitud ja Läti äriregistrisse kantud (V kd tl 96, 186) D. Kaši antud volitusele (V kd, tl 99). Asjaolu, et 30. aprilli 2007. a otsus(ed) on Läti Vabariigi kohtus vaidlustatud, ei anna alust lugeda hageja lepingulisi esindajaid ebaselge esindusõigusega isikuteks, kes ei ole oma esindusõigust TsMS § 227 lg 1 tähenduses tõendanud. Pooled ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et 30. aprilli 2007. a otsus(t)e kohta on olemas Läti Vabariigi kohtu jõustunud otsus. Seega kehtib menetluslikult jätkuvalt TsMS § 226 lg 1 kolmandas lauses sätestatud eeldus advokaadi esindusõiguse olemasolu kohta. Kolleegium märgib, et kui menetluses peaks esitatama Läti Vabariigi kohtu jõustunud lahend, tuleb kohtutel rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 9 lg 1 järgi hinnata, kas hageja praegusel seaduslikul esindajal oli õigus anda volitus hageja esindamiseks praeguses kohtumenetluses. Kui seda õigust ei olnud, tuleb selgitada, kas esindamine on tagantjärele heaks kiidetud. Kuni nende küsimuste selgitamiseni võib kohus otsustada hageja esindajate menetluses osalemise ajutise lubatavuse TsMS § 227 järgi.
19.Menetluskulude jaotus määratakse tervikuna kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.
20.Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise ja kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjonid. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.