Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2012.a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-29570
Tsiviilasi
Helve Annoki ja Aivo Annoki kaebus kohtutäitur Jane Rumjantseva 9. juuni 2011 otsusele täiteasjas nr 189/2008/395
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2012.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Jane Rumjantseva määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) – kohtutäitur Jane Rumjantseva, esindaja Gaabriel Tavits Vastustaja (avaldaja) – Helve Annok (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja Aivo Annok
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Määruskaebus rahuldada.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 05. jaanuari 2012. a määrus osas, millega kohus tühistas kohtutäitur Jane Rumjantseva 14. aprilli 2011.a rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 189/2008/395. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta rahuldamata Helve Annoki taotlus nimetatud rahalise nõude arestimise akti tühistamiseks.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 05. jaanuari 2012. a määrus menetluskulude jaotamise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud Helve
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Helve Annok ja Aivo Annok esitasid 27.06.2011 maakohtule kaebuse kohtutäitur Jane Rumjantseva 09.06.2011 otsusele täiteasjas nr 189/2008/395, paludes tühistada kohtutäitur J. Rumjantseva 09.06.2011 otsus ja 14.04.2011 arestimisakt täiteasjas nr 189/2008/395, taandada kohtutäitur J. Rumjantseva täiteasja nr 189/2008/395 menetlusest ning kohustada kohtutäitur J. Rumjantsevat tasuma võlgnevus 223,69 eurot uuele võlausaldajale A. Annokile tema poolt näidatud arveldusarvele Sampo Pangas. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur J. Rumjantseva menetluses täiteasi nr 189/2008/395, mis on alustatud sissenõudja Ülo Annoki avalduse alusel. 13.04.2011 jõustus Tartu Maakohtu 19.10.2010 määrus, millega mõisteti kohtutäiturilt välja H. Annoki kasuks menetluskulu 3500 krooni (223,69 eurot). H. Annok on kohtutäiturit teavitanud, et palub väljamõistetud summa kanda A. Annoki kontole, kuna viimane kandis menetluskulud ning nõue kohtutäituri vastu 3500 krooni saamiseks on loovutatud A. Annokile. Sellekohased pöördumised on H. Annok teinud kohtutäiturile 19.10.2010, 22.12.2010, 18.04.2011 jne. A. Annok on samuti korduvalt teavitanud kohtutäiturit sellest, et nõudeõigus on loovutatud ning kohtutäitur peaks 3500 krooni kandma A. Annokile. Kohtutäitur J. Rumjantseva ei reageerinud teadetele mingil viisil ega tasunud nõutavat summat. A. Annok pöördus 02.05.2011 kohtutäitur R.L. poole sooviga esitada avaldus täitemenetluse alustamiseks kohtutäitur J. Rumjantseva vastu. Kohtutäitur R.L. väitis, et J. Rumjantseva olevat telefoni teel teavitanud, et nõutav summa on kohtutäitur J. Rumjantseva poolt arestitud. A. Annoki nõudel saatis kohtutäitur J. Rumjantseva 14.04.2011 koostatud arestimise akti. Kohtutäitur J. Rumjantsevale oli teada nõude loovutamine A. Annokile juba enne 14.04.2011, seega pidanuks ta oma vastuväited või arestimisakti edastama uuele võlausaldajale A. Annokile. Avaldajad kinnitavad, et kohtutäitur J. Rumjantseva ei ole arestimisakti tegelikkuses väljastanud enne kui 03.05.2011. Avaldajad esitasid kohtutäiturile 13.05.2011 kaebuse, milles väitsid, et kohtutäitur ei ole täitnud enda kohustust ja ei ole tasunud õigusabikulusid vaatamata korduvatele nõuetele. Kohtutäitur ei ole mingil viisil reageerinud ka nõudeõiguse loovutamisele A. Annokile, seega puudusid kohtutäituril vastuväited ning kohustus tulnuks täita. Kohtutäitur ei saa iseendale koostada arestimisakti ja see tulnuks väljastada avaldajatele õigeaegselt. Kohtutäitur ei oleks tohtinud arestitud summat üle kanda sissenõudjale Ü.A. ile enne, kui oli veendunud selles, et arestimisakti ei vaidlustata. Kohtutäitur J. Rumjantseva jättis oma 09.06.2011 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et kaebus on põhjendamatu. Avaldajad leiavad, et kohtutäituri 09.06.2011 otsus ei ole õige. 14.04.2011 arestimisakti näol on tegemist õigusliku nonsensiga. Arestimisakt tuleb tühistada, kuna kohtutäiturile oli teada, et H. Annok loovutas nõudeõiguse juba 22.12.2010 A. Annokile. Nõudeõiguse loovutamisest teatati kohtutäiturile korduvalt ning kohtutäitur ei vaielnud oma kohustusele vastu. Arestimisakti koostamine ja raha ülekandmine Ü.A. ile on ebaseaduslik. Kohustus avaldajate eest on jätkuvalt täitmata. Kohtutäituril puudus õigus iseenda kohustuse arestimiseks teises
täitemenetluses. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 118 võimaldab nõuet arestida kolmanda isiku juures, kuid seda ei ole võimalik kohtutäituril teha iseenda suhtes.
2.Puudutatud isik kohtutäitur J. Rumjantseva leidis, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu. Kohtutäitur on täitnud 3500 krooni maksmise kohustuse H. Annokile vabatahtlikult summas 500 krooni 04.06.2010 ja 3000 krooni 14.04.2011. Nõudeõiguse loovutamisest sai kohtutäitur teada 04.05.2011 e-maili teel. Kohtutäitur leidis, et loovutusdokument on koostatud oluliselt hiljem, kui seda väidavad avaldajad. Iseenda kohustuse arestimine ei ole seadusega keelatud ja seetõttu puudub alus akti tühistamiseks. Arestimisaktiga ei ole H. Annokile kahju tekitatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus tühistas 5. jaanuari 2012 määrusega kohtutäitur J. Rumjantseva 09.06.2011 otsuse nr 08-395 täiteasjas nr 189/2008/395 ning 14.04.2011 arestimisakti samas täiteasjas. Taotluse kohtutäitur J. Rumjantseva taandamiseks täitemenetluses nr 189/2008/395 jättis kohus rahuldamata. A. Annoki taotluse kohtutäitur J. Rumjantsevale rahalise kohustuse 3500 krooni panemiseks jättis kohus läbivaatamata. Menetluskulud jättis kohus kohtutäitur J. Rumjantseva kanda. Määruse kohaselt saab A. Annok käesolevas kaebemenetluses esineda üksnes H. Annoki lepingulise esindajana TsMS § 218 lg 1 p 5 alusel. Esindajana ei saa A. Annokil olla iseseisvat nõuet kohtutäitur J. Rumjantseva vastu. Kohtutäituril on täitmisel sissenõudja Ü.A. nõue võlgnik H. Annoki vastu rahalise kohustuse täitmiseks. TMS § 5 kohaselt ei saa A. Annok olla täitemenetluse osaliseks menetluses nr 189/2008/395. Seetõttu jättis kohus A. Annoki nõude kohustada kohtutäitur J. Rumjantsevat tasuma A. Annokile 3500 krooni (223,60 eurot) TsMS § 423 lg 2 ja § 477 lg 1 alusel läbivaatamata. A. Annokil on õigus oma nõude maksmapanemiseks esitada hagi üldises korras kohtutäituri vastu. Kohus möönis, et võlgnik H. Annokil oli üldine õigus oma rahalise nõude loovutamiseks A. Annokile. Samas tuleb TsÜS § 138 lg 1 kohaselt teostada tsiviilõigusi heas usus, lg 2 järgi ei ole lubatud õigusi teostada selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohtule ei ole esitatud mõistlikku põhjendust, miks pidi H. Annok loovutama oma pojale rahalise nõudeõiguse olukorras, kus tal endal on kolmanda isiku (Ü.A. ) ees täitmata märkimisväärne rahaline kohustus. Loovutustehinguga ei ole H. Annok midagi vastu saanud ja tehingul võib seetõttu olla kinke iseloom. H. Annok võis käituda pahauskselt ning soovis rahalist nõudeõigust loovutada üksnes oma võlausaldaja huvide kahjustamise ja täitemenetluse takistamise eesmärgil. Kirjeldatud asjaoludel võib loovutustehing olla tagasivõidetav TMS § 187; § 188 ja § 189 kohaselt. VÕS § 169 lg 1 kohaselt on võlgnikul õigus täita nõue esmasele võlausaldajale juhul, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma nõude loovutamisest. Vaidluse korral on õigeaegse teatamise tõendamise kohustus võlausaldajal. VÕS § 170 järgi on teatamise kohustus eelkõige esmasel võlausaldajal. Kuna teatamise osas on menetluses esitatud vastuolulisi tõendeid ning tegemist ei ole hagilise menetlusega nõudeõiguse osas, siis kohus esitatud tõendeid ei hinnanud. Kohtule on esitatud erinevaid pangadokumente (tl 18, 145), kuid nende põhjal ei ole selge, kelle kontole milline rahasumma ja mille alusel on kantud. Seetõttu ei ole kohtul võimalik asuda kindlale seisukohale rahalise kohustuse täitmise osas. Samas ei ole sellel küsimusel ka olulist tähendust, kuna käesoleva menetluse raames teeb kohus otsustuse üksnes arestimisakti põhjendatuse kohta. Huvitatud isikutel on õigus rakendada õiguskaitsevahendeid TMS § 220222 kohaselt või esitada hagi kahju põhjustanud isiku vastu. Hagita menetluses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise tulemusena ei saa kohus panna rahalisi kohustusi kohtutäiturile vastavalt avalduses esitatud taotlustele.
Kohus leidis, et esitatud asjaolude põhjal tuleb kohtutäituri poolt 14.04.2011 koostatud rahalise nõude arestimise akt (tl 17) tühistada. Kohtutäitur J. Rumjantseva on arestinud iseenda rahalise kohustuse H. Annoki ees summas 3500 krooni, mis tulenes Riigikohtu 19.10.2010 määrusest. Sissenõude pööramine nõudele on põhimõtteliselt lubatud TMS § 111 alusel. Kohtutäitur on sisuliselt asunud meelevaldselt käsutama iseenda kohustusi. Sisesuhtes H. Annokiga esineb kohtutäitur võlgnikuna summa 3500 krooni osas ja tal ei ole õigust ilma sissenõudja H. Annoki nõusolekuta oma kohustust täita kolmanda isiku Ü.A. i kasuks. Kohus märkis, et kohtutäitur sattus kohustuste kollisiooni, kuna tal oli samal ajal seadusest tulenev kohustus täita Ü.A. i sissenõuet ning arestida H. Annoki vara (rahaline nõue täituri enda vastu summas 3500 krooni). Tegutsedes Ü.A. nõude täitmisel, oli kohtutäituril kohustus teostada täitetoiming rahalise nõude arestimiseks. TMS § 7 lg-s 1 sätestatud alust toimingust keeldumiseks ei esine. Juba aastaid toimunud täitemenetluses toimingust keeldumine üksnes sellel alusel, et jõustunud kohtulahendiga pandi kohtutäiturile rahaline kohustus menetluskulude hüvitamiseks võlgnikule, ei saa olla mõistlik. Kohus leidis, et tegemist on ebatavalise olukorraga, kuid siiski ei saa õigeks pidada kohtutäituri kui võlgniku osalemist täitemenetluses kohustatud isikuna. Kohtutäitur J. Rumjantseva tegevus nõude arestimisel tuleb lugeda ebaseaduslikuks. Iseenda kohustuse (H. Annoki rahalise nõudeõiguse) arestimisel on kohtutäitur asunud täitma iseenda vastu suunatud nõuet ning on sellega rikkunud TMS § 9 lg 1 p 1 nõudeid. Kohtutäitur on sattunud olukorda, kus ta on ise võlgnik ning oleks pidanud seetõttu taandama ennast H. Annoki nõude täitmisest. Õiguspärane oleks olnud rahalise nõude vabatahtlik täitmine H. Annoki kontole või nõudeõiguse loovutuse saajale. Samuti oleks olnud võimalik nõude täitmine teise kohtutäituri vahendusel. Kohtutäituri taandamise alused on sätestatud TMS §-s 9. Täitemenetluse osalisel on õigus TMS § 9 lg 3 kohaselt esitada taotlus täituri taandamiseks. Asjaoludest nähtuvalt ei ole kohtutäituri vastu õigeaegselt taandamisavaldust esitatud. Samas on TMS § 9 lg 1 sõnastatud imperatiivselt ning kohtutäiturile on pandud otsene keeld täitemenetluse läbiviimiseks iseenda kohustuse täitmisel. Seetõttu kohtutäitur J. Rumjantseva poolt iseenda kohustuse arestimine on tühine. Kohus leidis, et täitemenetluse läbiviimisel on keelatud need toimingud, mida seadus sõnaselgelt ei luba. Kui seaduses on sätestatud täituri otsene kohus taanduda iseenda vastu suunatud nõude täitmisest, siis ei ole täituril võimalik seda eirata, antud küsimuses puudub täituril kaalutlusõigus. Samas puudub igasugune alus kohtutäituri taandamiseks täiteasja nr 189/2008/395 menetlusest, kuna selles menetluses puudub kohtutäituril huvide konflikt. Kohus leidis, et Ü.A. ei ole käesolevas kohtuasjas huvitatud isikuks, kuna asja lahendamine teda ei puuduta. Kaebuse rahuldamine või rahuldamata jätmine ei too Ü.A. ile kaasa negatiivseid tagajärgi, sh saadud raha tagastamise kohustust. Seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks Ü.A. i kaasamist menetlusse. Kohus leidis, et arestimisakt vastab TMS § 114 sätetele, sh lg 3 (kättetoimetamiskohustus) kohaselt. Kohtul puudub alus kahelda, et digitaalselt allkirjastatud ning H. Annoki elektronpostiaadressile XXXX saadetud dokumenti ei ole viimane saanud. Samas, isegi kui oletada, et H. Annok ei ole arestimisakti saanud, ei ole sellel sisulist tähendust TMS § 114 lg 5 kohaselt. Kohus märkis, et ekslik on H. Annoki ja tema esindaja arvamus, et kohtutäitur J. Rumjantseva kohustus summas 3500 krooni on vara, millele ei saa sissenõuet pöörata TMS § 131 kohaselt. Seaduses on eranditult nimetatud sissetulekute liigid, mis ei allu täitemenetlusele. Samas võib aga olla tegemist sissetuleku osaga, millele ei saa sissenõuet pöörata TMS § 132 kohaselt. Mõistet „sissetulek“ tuleb TMS § 132 kohaselt tõlgendada laiendavalt ning määravaks tuleb
pidada üksnes võlgniku sissetuleku absoluutset rahalist väärtust – juhul, kui see ei ületa TMS § 132 lg 1 suurust, ei saa seda arestida. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 172 lg 1 ja 10 alusel kohtutäituri kanda, kuna selline jaotus on õiglane, arvestades kohtutäituri ebaseaduslikku tegevust avaldaja nõudeõiguse arestimisel. Samuti on ilmne, et kohtumenetlus on põhjustatud kohtutäituri tegevusest, sh oli kohtutäituril võimalus oma eksimus heastada esmase kaebuse läbivaatamisel (tl 19-20).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Kohtutäitur J. Rumjantseva esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
5.jaanuari 2012 määruse tühistamist osas, millega kohus tühistas 14.04.2011 rahalise nõude arestimise akti ja jättis menetluskulud täies ulatuses J. Rumjantseva kanda, ning selles osas uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa nõustuda kohtu tõlgendusega TMS § 9 lg 1 p 1 osas. TMS § 9 lg 1 p 1 kohaselt ei või kohtutäitur täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on võlgnik või sissenõudja või tema esindaja, välja arvatud juhul, kui kohtutäitur nõuab sisse täitekulu. Arvestades täitemenetluse seadustiku sisu ja mõtet peetakse TMS §-s 9 võlgnikuna silmas TMS §-s 5 sätestatud võlgniku mõistest tulenevat isikut. Tulenevalt TMS §-st 5 on täitemenetluse osalisteks isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Sellest tulenevalt erineb võlgniku mõiste võlaõigusseaduses sätestatud tähenduses. Võlaõigusseadusest tuletatav võlgniku mõiste on defineeritud kohustuste kaudu, st mida üks või teine pooltest peab tegema (VÕS § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist). Kuivõrd täitemenetluse seadustiku puhul on võlgnikuks isik, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus, ei olnud J. Rumjantseva tegutsemine seadusega vastuolus ega keelatud TMS § 9 kohaselt. J. Rumjantseva suhtes ei olnud algatatud täitemenetlust ja sellest tulenevalt ei olnud J. Rumjantseva H. Annoki suhtes võlgnikuks täitemenetluse seadustiku tähenduses. Seega puudus J. Rumjantseval alus enda taandamiseks TMS § 9 lg 1 p 1 tähenduses ning õige ei ole kohtu väide, et J. Rumjantseva rikkus imperatiivset keeldu – läbi viia täitemenetlust iseenda kohustuse täitmisel; 2) ei saa nõustuda menetluskulude jätmisega J. Rumjantseva kanda. Menetluskulude jaotus saab toimuda üksnes selle alusel, missugused nõuded ja mis ulatuses rahuldati. Neljast kohtule esitatud nõudest rahuldati üks – tühistada 14.04.2011 arestimisakt, ülejäänud nõuded jäid kas läbivaatamata või rahuldamata. Sellest tulenevalt ei olnud kohtul ei sisuliselt ega ka õiguslikult võimalust jätta menetluskulud täies ulatuses J. Rumjantseva kanda.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.H. Annok vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude kohtutäitur J. Rumjantseva kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on õige kohtu seisukoht, et kohtutäitur on iseenda kohustuse arestimisel asunud täitma iseenda vastu suunatud nõuet ning on sellega rikkunud TMS § 9 lg 1 p 1 nõudeid; TMS § 9 lg 1 on sõnastatud imperatiivselt ning kohtutäiturile on pandud otsene keeld täitemenetluse läbiviimiseks iseenda kohustuse täitmisel. Kohtutäitur tõlgendab täitemenetluse seadustikku liialt kitsendatult ning lähtub ekslikult põhimõttest, et kõik, mis ei ole otsesõnu keelatud, on lubatud. TsÜS § 4 sätestab, et õigussuhet reguleeriva sätte
puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Isegi kui oletada, et kohtutäituri mõttekäik TMS § 9 lg 1 p 1 osas oleks õige ning ilmneks, et seadusandja on vaidlusaluse õigussuhte selgesõnaliselt reguleerimata jätnud, tuleks lähtuda TsÜS §-s 4 sätestatud analoogia kohaldamise põhimõttest. On ilmne, et vaidlusaluse õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile; 2) ei ole õige määruskaebuse väide, et kohtutäituri suhtes ei olnud algatatud täitemenetlust. Kohtutäitur J. Rumjantseva suhtes on ka praegu menetluses olev täitemenetlus (kohtutäitur J.P. ) ning kohtutäituril on jätkuvalt kohustus H. Annoki ees täitmata, ehkki vaidlustatud maakohtu otsus kuulub TsMS § 478 lg 4 alusel viivitamatule täitmisele sõltumata selle jõustumisest. Kohtutäituri tegevus näitab, et kohtutäitur ei täida kohtuotsust teadlikult ja tahtlikult H. Annoki kahjustamise eesmärgil; 3) on arestimisakt tühine ka seetõttu, et arestimisakti koostamisel ei ole kohtutäitur arvestanud sellega, et arestitud summa (3500 krooni) näol võis olla tegemist sissetuleku osaga, millele ei saa sissenõuet pöörata TMS § 132 alusel. H. Annok on kaebuses üksikasjalikult kirjeldanud oma sissetulekuid ning seega pidanuks kohtutäitur arestimisel arvestama TMS §-s 132 sätestatuga ehk pidanuks arestitud summat mitte arestima § 132 alusel; 4) on arestimisakt tühine ja sisu poolest on tegemist õigusliku nonsensiga, mis väljendub selles, et kohtutäitur J. Rumjantseva on kohtutäiturina arestinud enda võlgnevuse H. Annokile. Täitemenetluse seadustik sellist kohtutäituri teguviisi ei võimalda. TMS § 118 võimaldab nõuet arestida kolmanda isiku juures, kuid seda ei ole võimalik kohtutäituril teha iseenda suhtes; 5) on kohus jaganud menetluskulud kooskõlas seadusega. H. Annok esitas kohtusse kaebuse kohtutäituri otsusele, millega kohtutäitur jättis arestimisakti tühistamata. Seega oli tegemist sisuliselt ühe nõudega. A. Annoki kaebuse jättis kohus läbi vaatamata, mitte rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 kohaselt vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas ise uue määruse, jättes rahuldamata H. Annoki kaebuse kohtutäitur J. Rumjantseva tegevusele. Maakohtu määrus kuulub tühistamisele osas, milles kohus tühistas kohtutäitur J. Rumjantseva 14.04.2011.a rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 189/2008/395. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega jäeti menetluskulud asjas kohtutäitur Jane Rumjantseva kanda. Ringkonnakohus teeb ka selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud Helve Annoki kanda.
7.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus kohaldas asjas ebaõigesti TMS § 9 lg 1 p 1. Nimetatud sätte kohaselt ei või kohtutäitur täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on võlgnik või sissenõudja või tema esindaja, v.a juhul, kui kohtutäitur nõuab sisse täitekulu. Täitemenetluse seadustiku sisu ja mõtet arvestades keelab TMS § 9 lg 1 p 1 kohtutäituril teha täitetoiminguid ja viia läbi täitemenetlust olukorras, kus kohtutäitur ise on täitemenetluses võlgnik TMS § 5 lg 1 tähenduses, s.o isik, kelle vastu on konkreetses täitemenetluses täitmiseks esitatud nõue. Keelatud oleks olnud teha täitetoimingut juhul, kui tegemist olnuks H. Annoki kui sissenõudja avalduse alusel algatatud täitemenetlusega kohtutäitur J. Rumjantseva kui võlgniku suhtes. Käesolevas asjas ei ole tegemist niisuguse täitemenetlusega. TMS § 9 lg 1 p 1 ei keela
kohtutäituril viia läbi täitemenetlust asjades, kus tal on mõne menetlusosalisega võlasuhe, milles kohtutäitur on kohustatud pooleks. Keelatud on kohtutäiturina tegutsemine juhul, kui kohtutäitur ise on vahetult kas sissenõudjaks või võlgnikuks, kelle suhtes täitetoiminguid teostatakse. Sissenõude pööramist nõudele reguleerib TMS § 111, mille kohaselt arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. 14.04.2011.a rahalise nõude arestimise aktist (t lk 17) nähtuvalt on kohtutäitur kohustanud iseennast mitte tasuma H. Annokile võlgnetavat menetluskulu summas 3500 krooni ning palunud iseendal kanda see summa kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, nagu oleks kohtutäitur iseenda kohustuse (H. Annoki rahalise nõudeõiguse) arestimisel asunud täitma iseenda vastu suunatud nõuet, rikkudes sellega TMS § 9 lg 1 p-s 1 sätestatut. Antud menetlus (täiteasi nr 189/2008/395) ei olnud ega ole suunatud H. Annoki nõudeõiguse teostamisele kohtutäitur J. Rumjantseva suhtes. Käesoleva tsiviilasja asjaoludel on kohtutäitur seega mitte võlgnikuks TMS § 5 lg 1 mõttes, vaid võlgniku suhtes kohustatud kolmandaks isikuks TMS § 111 tähenduses. Seadus ei keela kohtutäituril viia täitemenetlust läbi olukorras, kus ta üheaegselt kohtutäiturina tegutsemisele osaleb kolmanda isikuna, keda kohustatakse nõuet täitma sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Seega ei anna TMS § 9 lg 1 p 1 alust lugeda kohtutäituri tegevust nõude arestimisel ebaseaduslikuks.
8.Kuna TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, v.a kui seadusest tuleneb teisiti, pidas ringkonnakohus vajalikuks hinnata ka TMS § 9 lg 1 p 6 võimalikku kohalduvust käesolevas asjas. TMS § 9 lg 1 p 6 kohaselt ei või kohtutäitur täitemenetlust läbi viia ka muudel juhtudel, kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Ringkonnakohtu arvates ei anna asjaolu, et arestitavaks varaks on teises täiteasjas võlgnikule (H. Annokile) kuuluv nõudeõigus asja menetleva kohtutäituri J. Rumjantseva vastu, siiski alust väita, nagu oleks kohtutäitur sundtäitmisest otse või kaudselt huvitatud. Nimetatud asjaolu ei loo ka iseenesest veel kahtlust, nagu ei tegutseks kohtutäitur asjas erapooletult. Kohtutäitur J. Rumjantseva rahaline kohustus H. Annoki suhtes on kindlaks tehtud jõustunud kohtulahendiga. Kohtutäitur J. Rumjantseva kui kohustatud isiku huvi, mis häiriks täitemenetluse erapooletut läbiviimist, võiks seisneda soovis hoiduda oma kohustuse täitmisest, kuid sellele viitavaid asjaolusid ei ole asjas esile toodud. Vastupidi, kohtutäitur on soovinud pöörata nõudele sissenõude täiteasjas nr 189/2008/395, mis tähendab kohustuse aktsepteerimist ning soovi kohustus täita. Ringkonnakohtu arvates on kõnealune olukord võrreldav sellega, kus kohtutäituri käes oleks võlgnikule kuuluv vallasasi. Ka sel juhul saaks kohtutäitur viia selle eseme suhtes vahetult läbi täitetoiminguid ilma, et seadus seda keelaks või et tekiks kahtlusi tema erapooletu tegutsemise osas. Samuti on maakohus vaidlustatud määruses leidnud, et täiteasjas nr 189/2008/395 puudub täituril huvide konflikt. Vastupidisele viitavaid asjaolusid ei ole asjas esile toodud. Seega ei esine Ringkonnakohtu arvates aluseid, mis oleksid keelanud kohtutäitur J. Rumjantseval teha vaidlustatud täitetoimingut, arestides iseenda vastu suunatud rahalise nõude. Puuduvad alused, mille tõttu kohtutäitur J. Rumjantseva pidanuks ennast täitemenetlusest taandama. 14.04.2011.a rahalise nõude arestimise akt on seaduslik ning alus selle tühistamiseks puudub.
9.Määruskaebusega vaidlustati Tartu Maakohtu 05. jaanuari 2012.a määrus osas, millega maakohus tühistas 14.04.2011.a rahalise nõude arestimise akti, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kuna Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti tühistanud 14.04.2011.a kohtutäituri arestimisakti ning maakohtu määrus selles osas tühistatakse, rahuldatakse H. Annoki kaebus kohtutäituri tegevusele maakohtu määruse resolutsiooni kehtima jääva osa kohaselt üksnes selles osas, millega maakohus tühistas kohtutäitur Jane Rumjantseva otsuse 09.06.11/08-395 täiteasjas nr 189/2008/395. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri nimetatud otsuse tühistamisel või mittetühistamisel ei ole asja lahendamisel sisulist tähtsust, kuivõrd tegemist on kohtutäituri otsusega jätta rahuldamata H. Annoki ja A. Annoki kaebus kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 189/2008/395. Vaidlustatud ei ole maakohtu seisukohti, mille kohaselt tuli jätta rahuldamata taotlus kohtutäitur J. Rumjantseva taandamiseks ning millega kohtutäitur jättis läbi vaatamata Aivo Annoki taotluse kohtutäitur J. Rumjantsevale rahalise kohustuse 3500 krooni panemiseks. Seega jääb põhilises osas rahuldamata H. Annoki kaebus kohtutäitur J. Rumjantseva otsusele täiteasjas nr 189/2008/395.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 172 lg 1 kohaselt võib kohus hagita menetluses juhul, kui menetluses osaleb mitu isikut, otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse puhul tasumisele kuuluva riigilõivu see menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Ringkonnakohtu arvates on asjaolusid arvestades õiglane ja põhjendatud jätta asjas kantud menetluskulud täies ulatuses vastustaja kanda, kuna tema esitatud kaebus kohtutäituri tegevusele osutus põhjendamatuks ning riigilõivu tema kanda jätmine tuleb vahetult menetlusseadustikust.
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.