Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

väidetavaid tööülesandeid on hageja rikkunud või täitmata jätnud, 29.03.2010 korraldusel toodud süüdistused on umbmäärased ja tõendamata. Hageja omab 50%-list osalust LED Master Baltic OÜ-s ja 2Intelligent Media OÜ-s, milleks hagejal on õigus vastavalt PS §-le 31, kuid tegemist ei ole kostjaga konkureerivate ettevõtetega töölepingu punkti 9.2 tähenduses. Töölepingus ei ole konkurentsipiirang üheselt ja selgelt piiritletud, mistõttu ei saa olla väidetav rikkumine ka töölepingu ülesütlemise aluseks. Lisaks on hageja seotud LED Master Baltic OÜ-ga juba 2008. a juulist ja kogu töötamise aja jooksul ei ole kostja täheldanud selle tõttu huvide kahjustamist. Samuti ei saa rikkumiseks olla hageja osanikuks olemine 2Intelligent Media OÜ-s, kuna tegemist on mittetegutseva firmaga, kus isegi tegevusala on määratlemata. Alusetud on kostja väited, et hageja kuulumine kahe äriühingu juhatusse põhjustasid puudusi hageja töös kostja juures. LED Master Baltic OÜ EMTAK kood oli aastal 2008 märgitud 466921 ja 2009. majandusaasta aruande esitamisel märgiti LED Master Baltic OÜ EMTAK kood 46699, seega isegi kui lähtuda vaid põhitegevusala koodist, ei ole kostja ja LED Master Baltic OÜ puhul tegemist konkureerivate ettevõtetega. Hageja sai juhatuse liikmeks alles 2008 juuli lõpust. 2009 – 2010. septembrini, mil hageja oli LED Master Baltic OÜ juhatuse liige, oli äriühingu tegevusala erinev kostjast. Isegi juhul, kui kostjal oleks sama EMTAK kood, on toodete ring, millega kaks äriühingut tegelevad, erinevad. Kostja pakub jõulüliteid, mis sobivad vaid tänavavalgusti pirnide tööle panemiseks, LED Master Baltic OÜ pakub oma tootevalikus vaid konstantse väljundvooluga LED valgustite toitemooduleid, mille eripäraks on stabiilne, muutumatu väljundvool. Tooted on mõeldud vaid LED valgustite tööle panemiseks ja neid ei saa kasutada ühegi teise valgusallika käitamiseks. Samuti on LED Master Baltic OÜ tooted mõeldud vaid sisetingimustesse. Kostja tootevalikus pole kunagi olnud sarnaseid tooteid, mis LED Master Baltic OÜ pakub. Kuna kahe ettevõtte poolt pakutavate toodete kasutusvaldkonnad on täiesti erinevad juba oma parameetrite poolest, siis võib näha, et nende ettevõtete poolt pakutavate toodete vahel ei ole mingeid sarnasusi ega seoseid. Mõisted „samalaadsed, samasugused“ tooted annab väga laia tõlgenduse, mistõttu ei ole põhjendatud süüdistada hagejat konkurentsipiirangu rikkumises. Hageja ei tegelenud kostja juures ei valguslahenduste ega LED-valgustitega. Hageja ei ole Led Master Baltic OÜ tarvis tellinud tooteid samalt tarnijalt kui kostja. Kirjavahetus näitab küll hageja suhtlemist kostja märgitud tarnijaga VSV Vossloh-Scwabe GmbH, kuid hageja tegi seda kui kostja müügijuht. Hageja 29.-30.03.2010 kirjavahetusest Yvonn Heimaniga ei selgu, millise vastuse hageja oma palvele sai ning kui uus töötaja rohkem kui kahe kuu pärast sooviski uuesti samale hankijale esitatud tellimusi tühistada, ei saa hageja vastutada tööde eest, mida tegi uus töötaja. Lisaks olid kõik tellitud kogused klientidega kooskõlastatud. Klientidel vajalike artiklite prognoos oli teada, mida tõendavad kirjavahetused ja kuna tarnimisega ei tohtinud olla probleeme, siis Soome emaettevõtte korraldusel pidi laos olema vähemalt kolme kuu komponentide varu. Hageja ei saanud oma initsiatiivil tellida sisse komponente nii suurel hulgal ja väga suure summa eest. Kui mingil hetkel kliendid ka tellitavaid koguseid vähendasid, ei saa süüdistada hagejat üleliigse kauba lattu tellimisel. Kostja väited hagejapoolse kahju tekitamise kohta on alusetud ja tõendamata. Hageja esitas klientidele tõest infot, laoprogrammi sisestusi ja müügiarveid tegi aga büroojuht, mitte hageja. Kuivõrd töölepingu ülesütlemise korralduses ei ole mingit viidet võimalikule kostjas usaldamatuse tekitamisele, on kostjapoolsed järeldused asjakohatud.

07.03.2011 esitas kostja Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse hageja suhtes kriminaalasja algatamiseks KarS § 377 tunnustel. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 11.03.2011 kriminaalmenetluse alustamata. Kostja rikkus oluliselt TLS §-s 88 lg-s 4 sätestatut, kui hageja ka ei reageerinud kostja 12.05.2008 saadetud kirjale, st ei laiendanud tootevalikut vastavalt kostja „suunamisele“ rohkem kui 1,5 aasta jooksul, siis ei saa see asjaolu olla kaudseks põhjuseks hageja töölepingu ülesütlemiseks ligi 2 aastat hiljem. Asjakohatu on 23.03.2009 saadetud e-kiri, kus hankija soovib tühistada ühte ekslikult kostjale saadetud arvet. Kostja ei ole tõendanud, et LED Master Baltic OÜ oleks tooteid tellinud ehk et arve pidanuks saama hagejale kuuluv äriühing. Samuti ei tõenda juuli - september 2009 kirjavahetused, et hageja oleks tellinud äriühingu Aldinet SL. käest tooteid ehk tegelenud LED Master Baltic OÜ majandustegevusega. Tegemist oli tavapäraste pakkumistega, mida tuli hageja kui müügijuhi e-posti pidevalt. Hageja oli tööl müügiesindajana, kellel oli vajadus olla kursis nii uute toodete pakkujate, hindade kui võimalike klientidega. Isegi juhul, kui hageja käinuks konkurentide kodulehtedel, polnuks see kuidagi keelatud tegevus. Ametiautot oli lubatud kasutada ka isiklikeks sõitudeks ning tööandja soovis sõidupäeviku fiktiivset pidamist selleks, et pääseda erisoodustusmaksu tasumisest. Saaremaal olid kostjal majandushuvid, st klient INCAP Electronics Estonia OÜ, kellega hageja tööalaselt suhtles. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Töölepingu lõpetamine hagejaga oli õiguspärane. Kuna hageja suulistele märkustele ei reageerinud, siis tegi kostja hagejale 29.03.2010 hoiatuse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, milles märgiti, et jätkuval tööülesannete mittetäitmisel või nende täitmisel mittekohaselt võib kostja samal alusel töölepingu lõpetada, korraldusele hageja keeldus allkirja andmast, mistõttu luges kostja korralduse hagejale ette ja palus küsimuste korral pöörduda kostja poole, mida hageja teinud ei ole. Kostja märkis ekslikult korraldusele 25.03.2010, tegelikult on korralduse tegemise kuupäev 29.03.2010, kuid kuupäeva parandamisega ei lange ära korralduse aluseks olnud asjaolud. Lisaks oli kostja sunnitud kaitsma äriühingu huve, et hageja ei saaks rohkem konfidentsiaalset infot oma huvides kasutada. Hageja pani toime mitmeid rikkumisi. Hageja tellis pidevalt lattu kostja vajadusest rohkem või vähem artikleid, mille tühistamise järel on tekkinud kostjale kahju üle 500 000 krooni. Hageja ei suutnud hallata müügisüsteemi s.o tellimusi, klientidele edastatavat infot, õigeaegsed tarneid jne, mida hageja selgitas klientide absurdsete tellimustega, mis on oluliselt kahjustanud kostja mainet. Samuti jättis hageja sisestamata andmeid kostja andmebaasi müügisüsteemi arvutis, mille põhjuseks tõi hageja teiste töötajate asendamise, mis samuti ei vasta tõele, kuna hageja ei ole pidanud kunagi kedagi asendama. Klientidele põhjendas hageja oma tegemata tööd elektronkirjade postkasti sisu hävimisega ja palus kirjad uuesti saata, kusjuures varem saadetud tellimuse kinnituse on hageja kinnitanud tellitud koguse kümme korda suuremana. Hagejal puudus ka iseseisev müügitöö oskus. Hageja kuulus LED Master Baltic OÜ juhatusse alates 24.07.2008, mis eeldab aktiivset tegevust ehk äriühingu juhtimist. LED Master Baltic OÜ põhitegevusala on kajastatud 2008. ja 2009. majandusaasta kohta EMTAK koodiga nr 46692, mis on elektrimaterjalide, -tarvikute ja –seadmete hulgimüük, sh kaablid. Sama EMTAK koodi kasutab ka kostja oma põhitegevusala kirjeldamiseks. Mais 2008 tuli kostjale koostööpakkumine tegeleda LED toodete edasimüügiga, mille kostja edastas hagejale, kes oli antud valdkonna spetsialist, eesmärgiga arendada madalpinge osakonda. Ehkki kostja LED tarvikuid ei ole ostnud ega

müünud, on seda kostja seadmeid kasutades teinud hageja ajal, kui ta oli kohustatud täitma tööülesandeid kostja heaks. 23.03.2009 elektronkirjast nähtuvalt teatatakse kostja elektronposti aadressil hagejale, et ekslikult on hankija teinud LED seadmete kohta arve kostjale ja palub selle hagejal hävitada. Samalt hankijalt VSV Vossloh-Schwabe GmbH ostab erinevaid muid seadmeid ka kostja, sh toiteid ja kontrollereid, millega sarnaseid tooteid pakub ka LED Master Baltic OÜ. Juulist kuni septembrini 2009 pärineb e-kirjavahetus Aldinet SLiga, millelt on näha, et kostja meiliaadressilt on hageja tellinud erinevaid LED seadmeid, mida kostja ei ole senini tarninud, ehkki oleks võinud, seega tellis ja esitas päringuid hageja ALDINET SL-ilt LED Master Baltic OÜ huvides. Seega on hageja teinud kostja vara ja tööaega kasutades tööd mitte sihipäraselt ning eeltoodust tulenevalt on LED Master Baltic OÜ konkureerivaid tooteid pakkuv äriühing. Kuulumine äriühingu 2Intelligent Media OÜ juhatusse ei ole passiivselt äriühingu osa omamine. Tegemist ei saa olla passiivsete omanikega, kui isikud, sealhulgas hageja, on juhtorgani liikmed, mis eeldab aktiivset tegevust. Nimetatud äriühingu osa omamine iseenesest ei ole töölepingu lõpetamise aluseks, kuid koostoimes juba ülal esitatud faktidega, oli kostjal alust arvata, et ka selle äriühingu kaudu võis hageja kahjustada kostja äritegevust. Kostja määratles hageja tööülesandena madalpinge osakonna töö koordineerimise ja juhtimise. Kostja heitis hagejale ette just madalpinge toodete valdkonnas konkureeriva ettevõtte omamist ja juhtimist. Tõendatud on, et LED seadmetega puutus hageja kokku ka läbi kostja. Kostja loeb konkureerivateks toodeteks ka toited ja kontrollerid, mis vastavad kostja poolt pakutavatele transformaatoritele ja konnektoritele. On ilmselge, et võimatu on töölepingus loetleda kogu sortimenti artiklite kaupa, millega hageja kostja juures kokku puutub. Pärast hageja lahkumist töölt selgus, et hageja kasutas muuhulgas kostja vara mittesihipäraselt. Hageja salvestas skänneriga projekte valgustuslahenduse kohta, mida kostja majandustegevuses ei ole esinenud. Elektronposti kontrollimisel serveri kaudu avastas kostja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt, millal hageja ei tegelenud tööülesannete täitmisega. Hageja tegeles töö ajal kostja juures uute tarnijate otsimisega LED seadmete osas Aasiast, millega tegelemisest kostja ei teadnud, kuna see arendus ju väidetavalt lõppes 2008, LED Master Baltic OÜ müügiarvete koostamise ja ostuarvetega tegelemisega, Swedbank business internetipanka logimisega, millist teenust hageja eraisikuna kasutada ei saaks, seega on hageja seda teinud mõne endaga seotud äriühingu nimel. Samuti koostas hageja e-maksuameti kodulehel deklaratsioone LED Master Baltic OÜ nimel, kostja juures tegeleb deklaratsioonide esitamisega finantsosakond. Seega hageja tegeles otseselt ka LED Master Baltic OÜ huvides projektlahenduste välja töötamisega. Kuna serversüsteemi väljavõttest selgus, et hageja tegeles kostja juures töö ajal isikliku äritegevusega, siis kontrollis kostja ka hageja töösõiduki kasutamist ning avastas mitmeid rikkumisi, hageja ei täitnud korrektselt sõidupäevikuid ning sõidupäevikutest ei nähtu isiklikud sõidud Saaremaale 16.-18.10.2009 ja 23.-25.12.2009. Samuti on sõidupäevikutes näidatud läbitud kilometraaž suuremana, seega kasutas hageja kostja sõidukit isiklikuks otstarbeks, kuid seda ei ole kajastatud sõidugraafikutes. Hageja tegevus LED Master Baltic OÜ-s oli aktiivne tegevus samal ajal, kui hageja töötas põhitöökohaga kostja alluvuses, kostja suhtes oli hagejal lojaalsuskohustus, mille üks osa on konkurentsikeeld. Hageja tegeles LED Master Baltic OÜ kaudu nende toodetega ja nende klientidega, kellega ta oleks pidanud tegelema madalpinge osakonna müügijuhina madalpinge osakonna arendamise käigus kostja alluvuses ning kasutas hagejaga seotud äriühingu huvides kostjalt saadud teavet tarnijate ja nende poolt pakutavate toodete kohta, kui tellis LED Master

Baltic OÜ-le samalt tarnijalt, kellelt hageja tellis kostja nimel tööülesandeid täites ka kostja huvides kaupu, s.o VSV Vossloh-Schwabe GmbH. Kuna kostja on kõrge krediidireitinguga ja rahvusvaheliselt mainekas ettevõtte, siis kasutas hageja kostja mainet enda huvides, kui esindas endaga seotud äriühingut kostja elektronposti aadressil tarnija esindajaga suheldes. Esimese astme kohtu otsus 12.10.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 03.05.2010 TLS § 88 lg 1 p 3 ja 8 alusel ilma etteteatamistähtajata. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja ülesütlemisavaldus on tühine ning vaidlus on ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimise üle. 03.05.2010 ülesütlemisavaldusele eelnes 29.03.2010 korraldus, millega kostja tegi hagejale hoiatuse tööülesannete mittekohase täitmise eest ja hoiatas, et kostja võib hagejaga töölepingu lõpetada TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Samuti sai kostjale teatavaks, et hagejale kuulub osalus kahes äriühingus LED Master Baltic OÜ-s ja 2Intelligent Media OÜ-s, millest esimene tegeleb samuti elektrikaupadega. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejale kuuluvad osalused nimetatud äriühingutes. Tõendamist ei leidnud, et hageja töös esines puudusi, samuti leidis kohus, et usaldusväärne ei ole 29.03.2010 korraldus, millega hagejale tehti hoiatus tööülesannete mittekohase täitmise eest, kuna hageja eitab korralduse kättesaamist ning kostja väitel tehti korraldus hagejale teatavaks tunnistajate juuresolekul, kelleks olid kostja juhatuse liige ja tema abikaasa, seega hoiatamise tõendamisest huvitatud isikud. Esitatud e-kirjavahetustega ei ole tõendatud kostjale tekitatud kahju, ei ole usutav, et hageja võis tellida ilma kooskõlastamata suurel hulgal kaupa lattu seisma ning ei ole tõendatud, et kostja ei ole andnud hagejale ise korraldust tellimuse tühistamiseks. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et hagejal puudus müügitöö oskus, samuti ei ole nimetatud väide usutav, kuna hageja töötas kostja juures alates 2007. a ning kostja ei ole varasemalt teinud etteheiteid hageja tööülesannete täitmise kohta. Kohus tuvastas, et hageja ohustas kostja tegevust seoses oma osalusega äriühingus LED Master Baltic OÜ-s. Hageja on nimetatud äriühingu juhatuse liige ja selle tegevusega aktiivselt seotud alates 2008. a juulist. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 3.2 kohaselt oli hageja tööülesanneteks madalpinge osakonna töö koordineerimine ja juhtimine, sh klientidega suhtlemine, tehniliste lahenduste pakkumine, pakkumiste ettevalmistamine ja esitamine, suhtlemine tootjatehastega, tootekoolituste korraldamine nii Eestis kui ka välisriikides. Töölepingu punkti 9.1 kohaselt töötaja ei või ilma tööandja sellekohase eriloata töölepingu kehtimise ajal tegutseda tööandjaga konkureerival tegevusalal. Punkti 9.2 järgi tegutsemiseks konkureerival tegevusalal loetakse sellise äriühingu asutamist, samuti osanikuna/aktsionärina või mistahes lepingu alusel töötamist/teenuste osutamist, äritegevuses aitamist ja nõustamist, milline kavandab, valmistab, remondib või müüb samasuguseid, samalaadseid või nendega konkureerivaid tooteid, milliste äritegevusega oli töötaja tööandja juures töötades seotud. LED Master Baltic OÜ põhitegevusalaks oli 2008. majandusaasta aruande kohaselt elektrimaterjalide, -tarvikute ja –seadmete hulgimüük, sh kaablid, EMTAK kood 466921, sama tegevusala oli ka kostjal 2008. majandusaasta aruande kohaselt. Kuigi 2009. majandusaasta aruande esitamisel märgiti LED Master Baltic OÜ EMTAK koodiks hoopis 46699 ning kostja pakub jõulüliteid, mis sobivad vaid tänavavalgusti pirnide tööle panemiseks ja LED Master Baltic OÜ pakub oma tootevalikus vaid konstantse väljundvooluga LED valgustite toitemooduleid, mille eripäraks on stabiilne, muutumatu väljundvool ja tooted on mõeldud vaid LED valgustite tööle panemiseks vaid sisetingimustesse, ei saa lugeda, et hageja ei ole kahjustanud kostja tegevust ja tegelenud

konkurentsiga. Kui hageja leidis, et ei kahjusta kostja tegevust, oleks hageja töölepingu konkurentsikeelu punktidest tulenevalt ning mõistliku inimese ja töötajana teavitanud kostjat enda osalusest LED Master Baltic OÜ-s, mida hageja aga ei teinud ning et sellist tegevust võib lugeda konkurentsi pakkuvaks. Samuti on tõendatud, et mais 2008 tuli kostjale koostööpakkumine tegeleda LED toodete edasimüügiga, mille kostja edastas hagejale, kes oli antud valdkonna spetsialist, eesmärgiga arendada madalpinge osakonda, kes aga hakkas, saades juulis 2008. a LED Master Baltic OÜ juhatuse liikmeks, nimetatud tooteid, mis kuuluvad samuti madalpinge tootegruppi, müüma oma osalusega äriühingus. 23.03.2009 elektronkirjaga on tõendatud, et kostja elektronposti aadressil teatatakse hagejale, et ekslikult on hankija teinud LED seadmete kohta arve kostjale ja palub selle hagejal hävitada. Samuti on hageja tööajal teinud tellimusi seoses oma äriühinguga samale hankijale, VSV VosslohSvhwabe GmbH, kellelt ostab erinevaid seadmeid ka kostja, millega sarnaseid tooteid pakub ka LED Master Baltic OÜ. Juulist septembrini 2009. a pärinevast e-kirjavahetusest nähtub hageja kirjavahetus Aldinet SL-iga, millelt on näha, et kostja meiliaadressilt on hageja tellinud erinevaid LED seadmeid, ning kuna kostja LED seadmetega ei tegele, on hageja teinud tehinguid LED Master Baltic OÜ huvides. Seega on hageja teinud kostja vara ja tööaega kasutades tööd mitte sihipäraselt ning LED Master Baltic OÜ on konkureerivaid tooteid pakkuv äriühing. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et hageja on töösuhte lõppedes kopeerinud kostja sülearvutilt, mis oli hageja valduses töötamise ajal, kogu informatsiooni, mis näitab, et hageja on soovinud ka edaspidi kasutada kostja kontakte ning tellimuste infot endaga seotud äriühingus. Hageja on kostjaga konkureeriv madalpinge toodete valdkonnas ning seda saab lugeda konkurentsiks töölepingu punkti 9.2 tähenduses. Kohus leidis, et töölepingus on konkreetselt ja arusaadavalt välja toodud, millega hageja ei tohi tegeleda. Seega hageja rikkus konkurentsipiirangu kohustust, nimetatud juhul ei ole eelnev hoiatamine vajalik TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ning põhjendatud oli ülesütlemine etteteatamistähtaega järgimata, kuna kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei olnud mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Apellatsioonkaebus E H palub Harju Maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega tuvastada tulenevalt TLS § 104 lg 1 apellandi töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 ja 8 alusel ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning mõista vastustajalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitisena apellandi kolme kuu keskmine töötasu 3 x 20 663,36 = 61 990 krooni, töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegade mittejärgimise eest TLS § 100 lg 5 alusel 30 kp (22 tp) keskmine töötasu 124 000 : 125 x 22 = 21 824 krooni - kokku 83 814 krooni ehk 5356,69 eurot. Menetluskulud jätta vastustaja kanda Apellant ei vaidlusta maakohtu otsuses toodud põhjendusi, mis puudutavad töölepingu ülesütlemise põhjendamatust TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, kohus jõudis õigele järeldusele, et esitatud tõenditega ei ole tõestatud apellandi väidetav puudulik töö ning vastustaja poolt esitatud 29.03.2010 korraldus pole usaldusväärne. Maakohus aga rikkus TsMS § 442 lg 8 sätestatut, jättes andmata hinnangu tõendile, millega vastustaja tõendab konkurentsikeelu rikkumist, kuid millele on apellant esitanud oma vastuväited. Ekslik on kohtu tõlgendus ettevõtte LED Master Baltic OÜ tegevusalast kui vastustajaga konkureerivast ettevõttest vastustaja tegevusalal töölepingu p 9.2. tähenduses. Enam kui eksliku hinnangu andmisel tulenevalt tegevusaladest on kohus apellandi arvates teinud eksliku järelduse kahe äriühingu tooteid võrreldes. Apellant selgitas kohtule, et peamiseks tehniliseks parameetriks, mille alusel hinnata kostja ja LED Master Balticu toodete erinevusi, on

väljundvoolu tugevus ja see on vastustaja komponentide puhul 8A või 12A, sõltuvalt tarbitavast koormusest. Vastustaja tooted on mõeldud kasutamaks vaid välistingimustesse ja ainult naatriumkõrgsurvelampide sisselülitamiseks. Antud toodetega (PR120/121K, PU12K ei saa ühtegi LED valgustit tööle panna. LED Master Baltic OÜ pakub oma tootevalikus vaid konstantse väljundvooluga LED valgustite toitemooduleid, mille eripäraks on stabiilne, muutumatu väljundvool 350mA (milliamper on 1000 korda madalam väärtus kui Amper) või 500mA või 700mA. Tooteid iseloomustab väga madal võimsus 6W, 11W, 15W,17W ja 20W (võrdluseks pakub Energel Estonia OÜ toode PR 12 KLC 60-700W võimsusvahemikku). Tooted on mõeldud vaid LED valgustite tööle panemiseks ja neid ei saa kasutada ühegi teise valgusallika käitamiseks. Samuti on LED Master Baltic OÜ tooted mõeldud vaid sisetingimustesse. LED Master Baltic OÜ müüb valmistoodet, seadet, ainult LED-valgusteid nii eraisikutele kui ettevõtetele. Vastustaja ettevõtte tootevalikus on aga elektroonikakomponendid (trükkplaadid, termopasta jmt) ja tema toodete sihtgrupp on elektroonikatööstused. Seega on toodete sihtgrupp, kasutusvõimalused, käsitlemine ja valik täiesti erinev, mistõttu on alusetu väide, nagu osutaks apellant oma ettevõtte tegevusega vastustajale konkurentsi. Apellandi arvates hindas maakohus ebaõigesti apellandile 12.05.2008 edasisaadetud kirja. Vastupidiselt kohtu tõlgendusele oli tegemist tavalise SPÄM-kirjaga, kus ei olnud sõnagi võimalikust koostööpakkumisest, mille vastustaja edastas apellandile ilma ühegi suuniseta. Apellandi arvates ei saanud kostja ka kuidagi 2010. maikuus viidata 2008. mais saabunud kirjale mittereageerimisele ja tõlgendada seda kui tõenduslikku materjali konkurentsi osutamises, kuivõrd apellandist 2008. juulis väidetava konkurendi juhatuse liige sai. TLS § 88 lg 4 lubab töölepingu erakorraliselt üles öelda vaid mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise aluseks olnud asjaolude teadasaamist. 23.03.2009 elektronkiri ei anna mingit alust süüdistada apellanti konkurentsi osutamises. Hankija soovis kirjas tühistada ühte ekslikult vastustajale saadetud arve, mida kohus on pidanud tõendiks, et samaaegselt vastustaja juures töötamisega tegutses apellant ka enda firmas, pakkudes reaalset konkurentsi vastustajale. Ühegi tõendiga pole tõendanud, et LED Master Baltic OÜ oleks tooteid tellinud ehk et arve pidanuks saama apellandile kuuluv äriühing. Ebaõige on kohtu järeldus, et juuli-september 2009 peetud kirjavahetusest nähtub apellandi poolt vastustaja vara ja tööaega kasutades mittesihipärase töö tegemine. Apellant on tõepoolest Aldinet SL-iga kirjavahetust pidanud, kuid nimetatust ei nähtu, et ta oleks seda teinud LED Master Baltic OÜ nimel või et ta üldse oleks mingeid tellimusi või tehinguid teinud. Tegemist oli tavapäraste pakkumistega, mida tuli hageja kui müügijuhi e-posti pidevalt. Madalpingeosakonna müügijuhina pidi ta kursis olema kõikide võimalike koostööpartnerite pakkumiste-müügitingimustega, ning tema tööks oligi klientidele uute, paremate pakkumiste leidmine, mis ei tähenda automaatselt konkurentsi osutamist. Ühestki asjas kogutud tõendist ei nähtu, et apellant oleks pärast töösuhte lõppemist kopeerinud tööandjale kuuluvalt arvutilt kogu informatsiooni ning millest tulenes kohtu järeldus, et ta soovis ka edaspidi kasutada vastustaja kontakte endaga seotud äriühingus. Apellant oli kohustatud informatsiooni salvestama mälupulgale vahetult enne oma puhkusele jäämist, kuna siis tehti arvutile täielik infosüsteemide vahetus. Töölepingu ülesütlemise dokumendi sai hageja ja leping lõpetati ette teatamata, ootamatult, ning siis ei tulnud apellandile mälupulk meeldegi. Sellel olevaid andmeid pole apellant kasutanud, vaid vastustaja töökohustuste rikkumise süüdistuse ümberlükkamiseks on ta kohtule ühe kirja

esitanud. Kindlasti ei järeldu sellest apellandi soov kasutada sealolevaid kontakte endaga seotud äriühingus. Apellant järgis töölepingus kokkulepitud tingimusi ega osutanud tööandjale konkurentsi lepingu p 9.2 mõttes. Vastustaja rikkus TLS § 23 lg 3 sätestatut, mille kohaselt peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud. Pooltevahelises töölepingus ei olnud konkurentsipiirang üheselt ja selgelt piiritletud, sisustamata on „samasuguste, samalaadsete“ toodete mõiste. Isegi juhul, kui kahe äriühingu tooted on väliselt sarnased, võib nende otstarve, kasutusala, tehnilised parameetrid olla nii erinevad, et ühe asendamine teisega on võimatu. TLS § 23 lg 4 kohaselt on samas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine. Järelikult ei saanud olla väidetav konkurentsikeelu rikkumine ka apellandi töölepingu ülesütlemise aluseks. Lisaks oli apellant seotud LED Master Baltic OÜ-ga juba 2008. a juulist ja kogu töötamise aja jooksul polnud vastustaja kordagi täheldanud selle tõttu Energel Estonia OÜ huvide kahjustamist ning pole nimetatud asjaolu tõendanud ka vastustaja ülesütlemisavalduses. Maakohus jättis põhjendamatult hindamata asjaolu, et Põhja Ringkonnaprokuratuur on 11.03.2011 jätnud kriminaalmenetluse alustamata, tuvastades, et apellant ei ole pannud toime tegu KarS § 377 järgi, st töö- või ametiülesannetega seoses isikule teatavaks saanud ärisaladuse avaldamise või kasutamise eest ilma ettevõtja loata, kui see on toime pandud ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil. Ka nimetatud tõend näitab, et apellant ei ole toime pannud ühtegi rikkumist, mis andnuks aluse tema töölepingu ülesütlemiseks. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja ning töövaidluskomisjoni toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada ja uue otsusega hagi osaliselt rahuldada. Maakohus on ebaõigesti tõendeid hinnates leidnud, et kostja on hagejaga kehtivalt töölepingu üles öelnud. Kolleegium saab asjas teha uue otsuse ja sellega hagi rahuldada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 järgi ning hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 järgi. Rahuldamata tuleb jätta hageja hüvitise nõue TLS § 100 lg 5 alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:

tagastama kõik tema poolt saadud või tema kasutusse muul viisil jäänud tööandja tegevust puudutavad materjalid ja nende ärakirjad ning eelviidatud kohustuse rikkumist käsitletakse konkurentsikeelu rikkumisena. 29.03.2010 on kostja vormistanud korralduse, millega tegi hagejale hoiatuse tööülesannete mittekohase täitmise eest. Korralduse hagejale teatavaks tegemist tõendavad kostja juhatuse liige T V ja tema abikaasa S V, kes on andnud selle kohta korraldusele allkirjad. 03.05.2010 korraldusega ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 8 järgi. Hagejale kuulub LED Master Baltic OÜ osa ja ta on LED Master Baltic OÜ juhatuse liige alates 24.07.2008. Pooled ei vaidle, et hageja keskmine töötasu enne töölepingu erakorralist ülesütlemist oli 20 663,36 krooni kuus.

Pooled vaidlevad töölepingu erakorralise üleütlemise õiguspärasuse üle. TLS § 88 lg 1 p 3 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ja lõige 8 järgi, kui töötaja on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Esmalt analüüsib kolleegium töölepingu erakorralise ülesütlemise aluste esinemist TLS § 88 lg 1 p 3 järgi. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6. TLS § 95 lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemisavaldust põhjendama. Vaidluse korral lasub tööandjal kohustus tõendada asjaolusid, mis on töölepingu üleütlemise aluseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks toime pannud tegusid, mida talle oli ette heidetud kostja 29.03.2010 korralduses ja mis olid ka aluseks 03.05.2010 töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg 1 p 3 järgi. Kolleegium leiab, et kostja 29.03.2010 korralduse põhjendused on üldsõnalised ja konkretiseerimata ja ka kohtumenetluse käigus ei ole kostja suutnud esitada täpseid asjaolusid, millest saaks järeldada 29.03.2010 korralduses toodud süütegude paikapidavust. Samuti ei ole 03.05.2010 töölepingu ülesütlemise korralduses kostja konkretiseerinud, millal ja milliseid töökohustusi on hageja rikkunud ja millal antud ning milliseid tööandja korraldusi on hageja täitmata jätnud. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas esinevad alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 8 järgi. Selleks tuleb esiteks tuvastada, kas pooltevahelise töölepingu sätted, mis puudutavad konkurentsipiirangut, on kehtivad. Tööleping sõlmiti ajal, kui kehtis eelmine TLS redaktsioon. TLS § 131 lg 1 järgi kohaldatakse enne 01.07.2009 sõlmitud töölepingutele alates 01.07.2009 praegu kehtivat töölepingu seadust ja lõige 2 järgi töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse enne 01.07.2009 kehtinud seadust. Kolleegiumi arvates ei anna poolte poolt esitatud asjaolud alust, et tuvastada töölepingu tühisus tulenevalt enne 01.07.2009 kehtinud TLS sätetest. Töölepingu ülesütlemise ajal kehtiv TLS § 23 lg 1 sätestab, et konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal, lg 2 järgi konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi,

mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada ja lg 3 järgi peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. TLS § 23 lg 4 kohaselt on eeltoodud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine. Pooled ei vaidle TLS § 23 lg-s 2 sätestatud konkurentsikeelu kokkuleppe sõlmimise eelduste olemasolu üle ja konkurentsipiirangu ajalise kehtivuse üle, milleks on töölepingu kehtivuse aeg. Samuti ei ole vaidlust ruumilise kehtivuse osas, millest tuleb järeldada, et pooled tõlgendavad konkurentsipiirangut geograafiliselt viisil, kus keelatud on konkurentsi osutada ükskõik kus. Ka konkurentsi osutavad tegevused on kolleegiumi arvates piisava täpsusega määratletud. Vaidlus on töölepingu p-s 9.2. toodud toodete osas, millele laieneb konkurentsipiirang. Hageja rõhutas, et konkurentsikeeld ei ole töötajale esemeliselt äratuntavalt piiritletud, viidates töölepingu p-s 9.2 olevale järgmisele sõnastusele „samasugused, samalaadsed või konkureerivad tooted“. Kostja on tõlgendanud eeltoodud sõnu viisil, kus hageja ei tohi tegelda toodetega, mis töötavad madalpingel, ja hageja selliselt, et konkurentsi ei tohi osutada madalpinge toodete osas nendes tootegruppides, mida turustab kostja. Järgnevalt tuleb kolleegiumil tuvastada, kas töölepingu p-s 9.2 toodud konkurentsipiiranguga hõlmatud tooted on töötaja jaoks äratuntavalt piiritletud. VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut töölepingule. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, lg 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis ja lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Töölepingu p 9.2 sõnastusest tuleneb, et konkurentsikeeld laieneb kostja poolt müüdavatele (samasugustele) toodetele ja kostja toodetega samalaadsetele ja konkureerivatele toodetele. Mõiste „samasugused tooted“ all tuleb mõista kostja poolt müüdavaid tooteid ja selles osas ei ole poolte vahel vaidlust. Vaidlus on eelkõige selles, kui laialt võib tõlgendada sõnu „samalaadne toodang“ ja „konkureeriv toodang“ ja kas nende mõistete alla võib paigutada kõik madalpingel töötavad seadmed. Madalpingeks on Wikipedia järgi pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 volti ja alalispinge puhul 1500 volti. Madalpinget tähistatakse tähisega LV ingliskeelse termini low voltage järgi. Madalpingeseade on vahelduvpingel 50 kuni 1000 volti ja alalispingel 75 kuni 1500 volti talitlev elektriseade. Seega on madalpingel töötavate toodete ja seadmete hulk väga lai ja sellesse spektrisse mahuvad nii igapäevased elektritarbed kui ka tööstuses ja elektroonikas kasutatav. VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi tuleb arvestada lepingu tõlgendamisel lepingu olemust ja eesmärki. Vaidlust ei ole, et kostja sortimenti kuulub piiratud valik madalpingeseadmeid, mis on kasutavad eelkõige tööstuses. Lähtudes lepingu eesmärgist, milleks oli hageja poolt kostjale konkurentsi osutamise välistamine, ei ole põhjendatud tõlgendada töölepingu p 9.2 viisil, kus töötajal oli piiratud tegutsemine nii töölepingu alusel kui ka äriühingu kaudu igasuguste madalpingel töötavate toodetega seoses. Kostja huvisid konkurentsi välistamisel tagab tõlgendus, mille kohaselt „samalaadse tootena“ tuleb käsitleda tooteid, mis on sarnased kostja toodetele oma tüübilt ja otstarbelt. Konkureerivate toodete osas tuleb eelkõige lähtuda kostja poolt müüdavatest toodetest või

juhul, kui kostjal oli ajal, millal hageja tema juures töötas, kindel plaan mingis sektoris oma tootevalikut laiendada, siis ka neist toodetest. Seega tuleb töölepingu p-s 9.2 sätestatut tõlgendada viisil, nagu seda tegi hageja ja ebaõige on kostja käsitlus, mille kohaselt hageja konkurentsikeeld laienes tegelemisele kõigi madalapingel töötavate elektriseadmetega. Seega on pooltevahelise töölepingu p-s 9.2 sätestatud konkurentsipiirang vastavuses TLS § 23 lg-tes 1-3 sätestatule ja seega kehtiv. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas LED Master Baltic OÜ, kus hageja oli juhatuse liikmeks, tegeles kostjaga samade või samaliigiliste või konkureerivate toodetega. Eeltoodud asjaolu tuli TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada kostjal. Kolleegium leiab, et kostja seda tõendanud ei ole. Tõendatud on, et LED Master Baltic OÜ tegutseb LED toodete müügiga, LED valguslahendustega ja LED konstrueerimisega ja tootmisega ning müüdavad seadmed on LED toodetega seotud (LED Master Baltic OÜ kodulehe väljatrükk, TVK toimik lk 36-38). Kostja kodulehe järgi on kostja müügiartikliteks elektroonikakomponendid, releekaitsed ja automaatika ning madalpingetoodetest kondensaatorid, harmoonilised filtrid, reaktiivvõimsuse kompenseerimise seadmed (TVK toimik lk 35). Tulenevalt toodetest on kostja põhiliselt tegutsev energeetika sektoris ja elektroonika sektoris ning tema tegevus ei ole seotud LED valgustite, ekraanide ja muu taolisega. LED seadmed erinevad kostja poolt müüdust ennekõike väljundvoolu tugevuse ja madala võimsuse osas ja vaidlust ei ole, et kostja LED seadmete ja nende tarvikute müügiga ei tegele. Kostja on tootevalikusse 2010 aprillis lisanud seadmed, mis on vajalikud luminofoor-, gaasilahendus- ja halogeenlampidele, kuid arvestades toodete olulist erinevust oma füüsikaliste parameetrite osas, siis ei saa neid tooteid pidada samaliigilisteks LED Master Baltic OÜ toodetega. Ebaõige on kostja väide, et LED Master Baltic OÜ ja tema EMTAK kood olid 2008.a aastaaruandes samad, mis viitab samadele toodetele. LED Master Baltic OÜ EMTAK kood oli 2008. a 46691 (TVK toimik lk 67) ja kostjal 46692. Kostja väitis, et tal oli kavatsus asuda tegutsema ka LED toodete ja seadmete osas. Kolleegiumi arvates on kostja sellesisuline väide jäänud paljasõnaliseks. Kuna kostja selgitas, et LED seadmetega ei ole kostja senini tegelema hakanud, siis ei ole alust väita, et LED seadmete müük LED Master Baltic OÜ poolt võiks talle osutada konkurentsi. Kostja on küll 2008. a mais suunanud hagejale Hiina RV äriühingu Junduoli Enterprise Group e-kirja, milles antakse teada, et eelnimetatud firma toodab LED seadmeid, kuid sellest ei saa järeldada, et kostjal oleks olnud endal plaan hakata tegelema LED seadmete müügiga. Kostja väite seab kahtluse alla ennekõike see, et e-kiri on hagejale edastatud 12.05.2008, kuid pärast seda ei ole kostja hagejale mingeid edasisi korraldusi andnud ega kontrollinud väidetava ülesande täitmist. Usutav on hageja tõlgendus, mille kohaselt oli tegemist e-kirjaga, mida tootjad uute partnerite leidmiseks võimalikele klientidele saadavad eelkõige huvi tekitamiseks nende toodete vastu. Ka e-kirja sisust ei tulene konkreetset ettepanekut koostööks. Kostja poolt viidatud kirjavahetusest VSV Vossloh-Schwabe GmbH-ga, kellelt kostja ostab seadmeid, ei saa järeldada, et hageja oleks osutanud kostjale konkurentsi. See, et VSV Vossloh-Schwabe GmbH on saatnud hagejale kirja, kus on tühistatud üks kostjale esitatud arve, ei tulene et hageja oleks müünud läbi LED Master Baltic OÜ kostjaga samaliigilisi tooteid. VSV Vossloh-Schwabe GmbH e-kirjast ei ole võimalik aru saada, millistel põhjustel on arve tühistatud ja kellele oli arve tegelikult adresseeritud (TVK toimik lk 72). Samuti ei saa järeldada kostja poolt esitatud hageja kirjavahetusest äriühinguga Aldinet SL, et hageja oleks kostja tootegruppide osas kostjale konkurentsi osutanud. Kirjavahetusest tuleneb, et 2009 suvel on hageja Aldinet SL esindajaga pidanud kostja elektronposti aadressilt

kirjavahetust muuseas ka LED seadmete teemal, kuid tellimust selles osas vormistatud ei ole. Kuna kostja ei tegelnud LED seadmetega, siis ei tõenda kirjavahetus konkurentsi osutamist, mis on käesoleva vaidluse lahendamisel oluline. Kostja väited, mille kohaselt hageja kasutas tööandja vara mittesihipäraselt ja külastas tööajal LED tootjate ja müüjate internetilehti, ei anna alust järeldada, et hageja osutas kostjale töölepingu p. 9.2 rikkudes konkurentsi. Kostja väide, et LED Master Baltic OÜ-l ja kostjal on samad kliendid, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole nimetanud, millised isikud on nii tema kui ka LED Master Baltic OÜ kliendid. Maakohus on hagejale ette heitnud, et ta oleks pidanud teatama kostjale oma tegutsemisest töölepingu alusel tehtava töö kõrvalt ka äritegevusega läbi äriühingu LED Master Baltic OÜ. Kolleegium möönab, et hageja poolt sellest kostja teavitamine oleks olnud viisakas, kuid arvestades, et hageja tegevus LED Master Baltic OÜ-s ei olnud kostjale konkurentsi osutamine töölepingu p 9.2 järgi, siis ei pidanud töötaja töölepingu p 9.1 järgi selleks tööandjalt luba küsima. Menetluse käigus on kostja hagejale ette heitnud ka seda, et hageja on kopeerinud kostja arvutist olulise informatsiooni, mille kohta hageja selgitas, et kopeerimine oli tööandja korraldus, seoses arvuti tarkvara uuendamisega ja see toimus töötamise ajal. Töölepingu p-s

TLS § 109 lg 1 järgi, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja on palunud välja mõista TLS § 109 lg 1 järgi hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses, see on 3 X 20 663,36 krooni=61 990 krooni ehk 3 961,88 eurot. Keskmise töötasu suuruse osas ei ole poolte vahel vaidlust. Kolleegiumi arvates on hageja nõue, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, põhjendatud. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue TLS § 100 lg 5 järgi hüvitise saamiseks. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja teatab ülesütlemisest vähem ette, kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgmisel. Kolleegium leiab, et eeltoodud alusel on võimalik töötajal nõuda hüvitist juhul, kui töölepingu ülesütlemine on kehtiv ja leping on üles öeldud alusel, kus ülesütlemisest tuleb töötajale ette teatada. Praegusel juhul ei ole töölepingu ülesütlemine kehtiv ja töölepingu lõpetab kohus. Sellisel juhul kuulub kohaldamisele hüvitise väljamõistmisel TLS § 109 lg 1. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega leiab kolleegium, et tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 ning sellest, et rahuldamata jäi ainult nõue TLS § 100 lg 5 järgi hüvitise saamiseks, tuleb maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 80% jätta kostja kanda ja 20% hageja kanda.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.