OÜ Saka Era hagi OÜ Adepte vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohustuse puudumise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
105 990.95 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Adepte apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13. september 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Adepte (registrikood: 10677206), esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann
esindajad
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 20. detsembri 2010 otsus
Vastustaja (hageja): OÜ Saka Era (registrikood: 10402283), seaduslikud esindajad Neil McDermott ja Peeter Grigorjev, lepinguline esindaja Marko Tiirik Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Viru Maakohtu 20. detsembri 2010 otsus ja teha asjas uus otsus. Jätta OÜ Saka Era hagi OÜ Adepte vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohustuse puudumise
tuvastamiseks rahuldamata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Saka Era kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Konekesko Eesti (endine ärinimi AS Kesko Agro Eesti) ja OÜ Adepte sõlmisid 18.03.2009 nõuete loovutamise kokkuleppe, mille kohaselt AS Konekesko Eesti loovutas OÜ-le Adepte AS Kesko Agro ja OÜ Saka Era vahel 14.04.2007 sõlmitud põllumajandustarvikute müügilepingust nr 301/08 A122 ja 29.08.2007 sõlmitud põllumajandustarvikute müügilepingust nr 301 A161 ning nende alusel OÜ-le Saka Era esitatud arvetest nr 211683, 211678, 213059, 213291, 213407, 215982, 218219, 224914, 225829 ja 4859 tulenevad nõuded summas 4 572 901,90 krooni. Sama lepinguga loovutas AS Konekesko Eesti OÜ-le Adepte 05.04.2005 ja 17.04.2008 AS Kesko Agro ja OÜ Saka Era vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingutega lepingutes nimetatud kinnistustele seatud ühishüpoteegid. OÜ Adepte esitas 12.08.2009 kohtutäiturile täitmisavalduse ühishüpoteegi realiseerimiseks ja täitedokumendina AS Konekesko Eesti ja OÜ Adepte vahel 18.03.2009 sõlmitud kokkuleppe nõuete loovutamise kohta. Kohtutäitur saatis 12.08.2009 OÜ-le Saka Era täitmisteate. Hageja leidis, et temal puudus täitmisteates nimetatud kohustus summas 1 658 398,06 krooni, mille täitmiseks soovib OÜ Adepte realiseerida ühishüpoteeki viiele kinnistule ning sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks. AS Kesko Agro Eesti ja OÜ Saka Era vahel sõlmitud põllumajandustarvikute müügilepingute nr 301/08 A122 ja nr 301 A161 järgi toimub müügihinna tasumine müüja poolt ostjale ainult esitatud arvete alusel. Hagi esitamise hetkel on hagejal olnud ainus tasumata võlg arve nr 211678 järgi summas 813 949,90 krooni, mis oli ajatatud 2010 jaanuarini. Seisuga 2010 jaanuar on nimetatud võlg tasutud. Seega hageja on tasunud kõik arved ära. Põllumajandustarvikute müügilepingute p 3.4 kohaselt toimub intressi maksmine esitatud arve alusel. AS Konekesko Eesti on hagejale esitanud lepingute nr 301/08 A122 alusel arve 248248, mis sisaldab viivist arvete 214383, 217305 ja 211680 eest ja intressi. Arve on tasutud 27.02.2009. Seega toimus nii viivise kui arvete maksmine esitatud arvete alusel nii pooltevahelisest lepingust tulenevalt kui ka praktikast lepingu täitmisel. Kostja poolt lepinguga omandatud nõue ei hõlma loovutamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud ning tulevikus tekkinud kõrvalnõudeid, kuna kõrvalnõudeid, sh viivised ja intressid, tuli tasuda esitatud arvete alusel.
Kostja nõue tugineb arvele nr 23/M, mis sisaldab põhinõuet, viivist ja intressi ning, mis oli esitatud hagejale alles 08.09.2010. Hageja on arves märgitud põhinõude ära tasunud. Täitemenetlus alustati 12.08.2009, s.o enam kui aasta enne arve 23/M esitamist. Kuna arve esitati pärast täitemenetluse alustamist, tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks. Kostja tegevus 1,5 aasta möödumisel nõude omandamisest viivise ja intressiarve esitamisel ei vasta TsÜS § 108 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõttele. Hagejale esitati kaks arvet ja need on tasutud, seega oli poolte vahel väljakujunenud tava, et viivise- ja intressinõude puhul esitatakse vastav arve. Kostja, omandades nõude 18.03.2009, nõustus vaikimisi hageja poolt esitatud maksegraafikuga, mille kohaselt hageja tasus alates 2009 augustist kuni 2010 jaanuarini. Kostjal oli kogu aeg teada asjaolu, et hageja tasus maksegraafikuga põhivõlgnevust ja võttis sellise täitmise vastu, teatamata kordagi hagejale, et ta arvestab põhivõlgnevuseks tasutud summad viiviste ja intresside katteks. Kostja poolt esitatud viivise arvestus summas 1 072 068,53 krooni on ilmselgelt hagejale koormav, ebamõistlik ja põhjendamatu, kui arvestada asjaolu, et nõue esitati alles 1,5 aastat pärast põhinõude omandamist. Samuti on hageja kõik viivise- ja intressiarved tasunud ning seisuga 2010 jaanuar oli tasutud ka kogu võlgnevus.
2.OÜ Adepte vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt sisalduvad müügilepingutes nr 301/08 A122 ja 301A 161 lisaks müügihinnale ka sätted intressi ja viivise kohaldamise kohta. Seadus ei sätesta intresside ja viivise sissenõudmiseks arve esitamise kohustust. Kostja esitas enne täitemenetluse alustamist 12.08.2009 hagejale veelkordselt võlgnevuse arvestuse. Kirjas toodud arvestus näitab muuhulgas ära, millises summas tuleb intressi ja viiviseid tasuda. AS Konekesko Eesti ja OÜ Adepte vahel sõlmitud nõude loovutamise kokkulepe p 1.1 hõlmab loovutatud nõue põhinõude ja loovutamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud ning tulevikus tekkivaid kõrvalnõudeid ja tagatisi. Vastavalt VÕS § 167 on nõudega seotud kõrvalkohustuseks võlausaldaja õigused intressidele, sh viivistele. Seega on nõude loovutamisega üle läinud muuhulgas ka nõude tagatiseks oleva müügilepingu p 3.6 kohane õigus võlgnevuse tasumisel lugeda kõigepealt tasutuks viivis, intress ja seejärel põhivõlgnevus. Seetõttu ei ole kohane loovutatud nõude suurust hinnata nõude loovutamise lepingu p 1.2 nimetatud arvete summa alusel. Hageja oli nõude loovutamise järgselt ostu-müügilepingu täitmisega viivituses ja summade tasumisega loeti lepinguga kooskõlas olevalt kõigepealt tasutuks viivisvõlgnevus. Kostja leiab, et laekumiste arvestamine viivise ja intressi katteks ei eelda eelnevalt arve esitamist. Kostja käsitles arvena müügiarvet, kust tuleneb intressi maksmiseks oluline informatsioon, sh võlgnevuse suurus. Intressi suuruse on sätestatud lepingus ja lõplikud andmed tulenevad müügiarvest. Kuivõrd arve maksetähtaeg oli märkimisväärselt pikk, leppisid pooled kokku intressi tasumises tasumata arvete saldost. Intressi arvutamise alus oli mõlemale poolele teada, intressikohustuse suurus muutus igapäevaselt ja oli sõltuvuses hageja tegevusest. Põhiteenuse eest arve esitamata jätmine (intressiarve antud juhul) ei õigusta intressi maksmata jätmist. See võib mõjutada vaid õigust viivisele. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ja lõpuks põhikohustuste katteks. VÕS § 88 lg 9 alusel ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kostja leidis, et tavad ja praktika nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ei lähe, mistõttu OÜ Adepte ja OÜ Saka Era vahel ei eksisteeri tavapärast käitumist ja praktikat.
Hageja väited maksegraafikuga nõustumise kohta ei tugine poolte kokkulepetel ega seadusel. AS Konekesko Eesti ja OÜ Saka Era vahel tasumise tähtaegades lepingust erinevaid kokkuleppeid ei olnud. Maksegraafikut ei nähtu ka nõuete loovutamise kokkuleppest. OÜ Adepte esitas arve 23/M hilisemalt, sest olukorras, kus kohustuse täitmise keeldumist põhjendatakse arve mitteesitamisega, on igati mõistlik arve esitada sõltumata selle esitamise kohustuse olemasolust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus 20. detsembri 2010 otsusega rahuldas hagi ja tuvastas OÜ-l Saka Era kohustuse puudumise 12.08.2009 täitmiseks esitatud 18.03.2009 sõlmitud notariaalse dokumendi nr 701 alusel. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt võib võlgnik TMS § 221 lg 1 järgi esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohtutäiturile esitatud täitedokumendiks, mille alusel alustati täitemenetlus, oli AS Konekesko Eesti ja OÜ Adepte vahel 18.03.2009 sõlmitud nõuete loovutamise kokkulepe. Kostja märkis oma nõude suuruseks täitemenetluses 2 599 566 krooni. Seisuga 15.11.2010 jäi hageja võlg kostja ees kokku 1 658 398,06 krooni, millest põhivõlgnevus on 1 286 577,24 krooni (koos käibemaksuga), intressivõlg 0 krooni ja viivisevõlgnevus 371 820,82 krooni. AS Konekesko Eesti ja OÜ Adepte vahel sõlmitud nõuete loovutamise kokkuleppe p 1.1 järgi loovutas AS Konekesko Eesti OÜ-le Adepte oma nõuded OÜ Saka Era vastu põhisummas 4 572 901,90 krooni, millele lisanduvad viivised ja intressid. Nõude omandamisega omandas OÜ Adepte ka kõik nõudega seotud kõrvalnõuded ning tagatised. Kokkuleppe p 1.2 järgi tulenevad nõuded AS Konekesko Eesti ja OÜ Saka Era vahel sõlmitud põllumajandustarvikute müügilepingutest nr 301/08 A122 ja nr 301 Al61 ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest. Hageja pidi põllumajandustarvikute müügilepingute p 3.4 järgi tasuma intressi talle esitatud arvete alusel kuni müügiarvete lõpliku tasumiseni ning intressi arvestatakse ostja poolt tasumata arvete saldost. Kohus nõustus kostja väitega, et intressi suurus sõltus tulenevalt lepingute p-st 3.4 OÜ Saka Era poolt arvete tasumisest ja laekunud maksetest, kuid ühestki lepingu punktist ega seadusesättest ei tulene OÜ Saka Era kohustust iseendale lähtudes oma teostatud maksetest müüjale või nõude loovutuse saajale intressi arvestada. Kohus leidis, et nõude loovutamisega omandas OÜ Adepte müügilepingutest tulenevate arvete alusel tasumata nõude koos kõrvalnõuetega, samuti arvete esitamise kohustuse. Kohus ei nõustunud väitega, et arve esitamine oli poolte vaheline tava või praktika. Intressiarve esitamine tuleneb lepingute p-st 3.4, ning seega OÜ Adepte jaoks algas intressi tasumise kohustus intressiarve saamisest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-5-08 leidnud, et kuna kostja pidi tasuma lepingu järgi teenuste eest arve alusel, siis pidi hageja tõendama, et ta kostjale ka arved nimetatud ajavahemikul esitas. Kui hageja arvete esitamist kostjale ei tõenda, ei ole tal ka lepingu järgi alust arvete esitamata jätmise tõttu kostjalt maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda. Lahendis nr 3-2-1-110-05 on Riigikohus märkinud, et nõue ei muutu sissenõutavaks vaatamata täitmise tähtpäeva saabumisele, kui täitmisega viivitanud pool saab esitada sissenõutavust edasilükkavaid vastuväiteid. OÜ Saka Era on esitanud vastuväite, et OÜ Adepte ei ole esitanud arvet, mille maksmisega oleks ta viivituses. Samas lahendis on Riigikohus leidnud järgmist: ainuüksi asjaolu, et lepingujärgselt tehtud tööde eest ei ole üks pool esitanud nõuetekohast arvet, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgsest kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Arve esitamisel võib lepingu
täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel. Kohus leidis, et intressina tasutava summa suuruse arvestamine ei olnud OÜ Saka Era kohustus, vaid tulenevalt müügilepingute p-st 3.4 müüja ning pärast nõude loovutamist uue võlausaldaja, s.o OÜ Adepte, kohustus. Kohus leidis, et AS Konekesko Eesti ja OÜ Saka Era vahel ei olnud sõlmitud kokkulepet tasumise tähtaegade kohta. Nõude loovutamise kokkulepe selliseid kokkuleppeid ei sisalda, nende olemasolu ei ole tõendanud kumbki pooltest. Samas OÜ Adepte on täitmisena hageja graafikujärgse tasumise vastu võtnud. Nõude omandamine loovutamise teel annab uuele võlausaldajale õiguse sõlmida võlgnikuga uusi kokkuleppeid. Hea usu põhimõttest tulenevalt oleks juhul, kui nõude omandaja OÜ Adepte soovis lepingute järgi tasu saada muul viisil, kui hageja makseid teostas, oleks tulnud sõlmida vastav kokkulepe. Õiguste teostamine ei ole lubatud muuhulgas selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on välistada võimalus, et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi. Hageja leidis, et arve 23/M esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Viivise- ja intressinõue summas 1 865 193,58 krooni, mis on esitatud 1,5 aastat pärast nõude omandamist ja 9 kuud pärast põhivõlgnevuse tasumist on ilmses vastuolus hea usu põhimõttega ning esitatud ilmse sooviga hagejale kahju tekitada. Arve nr 23/M kui sisuliselt täitemenetluse nõude alusdokument esitati kohtule 1,5 aasta pärast täitemenetluse alustamist, mida kohus ei pidanud õigustatuks ega põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et alust sundtäitmiseks ei ole.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Adepte esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 20. detsembri 2010 otsuse tühistamist ja uue otsus tegemist, millega hagi jäetakse rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) puudub vaidlus selles, et kostja on oma nõudest ja selle suurusest hagejat nõude omandamise järel teavitanud. Hageja leidis, et ta on kohustatud lepingujärgseks kohustuseks, sh kõrvalnõuete, täitmiseks vaid arve saamise korral. Kostja on seisukohal, et arve omab tähendust lepingujärgse kohustuse suuruse hindamisel ja lepingujärgsete kohustuse suurus oli hagejale teada, mh peale müügilepingu alusel esitatud arve suuruse oli hagejal teada intressi suurus ja müügiarve tasumise aeg. OÜ Konekesko Eesti ja OÜ Adepte sõlmisid nõuete loovutamise kokkuleppe 18.03.2009. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja asus hagejale koheselt nõude omandamise järgselt esitama nõudeid nii viivise, intressi kui ka põhivõlgnevuse osas. Kostja hinnangul on oluline asjaolu, et hageja oli teadlik tema vastu esitatud nõudest (uuest võlausaldajast, nõude maksmapanekust ning suurusest). Isegi juhul, kui hageja ei oleks sellest teadlik olnud, ei vabastaks nimetatu teda lepingulise kohustuse täitmisest; 2) ei vabasta asjaolu, et kostja ei ole arvet hagejale esitanud, hagejat kohustusest tasuda saadud teenuste eest. Käesolev vaidlus puudutab intressiarve tähendust ning seda, et kas teenuse (raha kasutusse andmine) eest tuli esitada arve ja kas arve mitteesitamine vabastab hageja intressi maksmise kohustusest. Kostja leiab, et intressiarve esitamise kohustuse olemasolu tuvastamine ei oma asjas tähendust, sest arve mitteesitamine ei vabastaks hagejat intressi maksmise kohustusest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-08 leidnud, et iseenesest on õige kohtute seisukoht, et arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata. Ka teenuste eest, mida kostja kasutas ajavahemikul, mille eest hageja talle arveid ei esitanud, on kostja kohustatud maksma. Kuna kostja pidi tasuma lepingu punkti 3.1 järgi teenuste eest arve alusel, siis pidi
hageja tõendama, et ta kostjale ka arved nimetatud ajavahemikul esitas. Kui hageja arvete esitamist kostjale ei tõenda, ei ole tal ka lepingu järgi alust arvete esitamata jätmise tõttu kostjalt maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda. Asjas nr 3-2-1-110-05 on Riigikohus märkinud, et ainuüksi asjaolu, et lepingujärgselt tehtud tööde eest ei ole üks pool esitanud nõuetekohast arvet, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgsest kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Seega põhiteenuste eest arve esitamata jätmine (antud juhul intressiarve) ei õigusta intressi maksmata jätmist. See võib mõjutada vaid õigust viivisele. Kostja intressiga tasumisega viivitamiselt viivist ei nõua ja kauba müügiarved on OÜ Konekesko Eesti poolt esitatud. Seega ei mõjuta intressiarve esitamata jätmine kostja õigust viivistele, sest intressi tasumisega viivitamisel viivise saamise õigus puudub; 3) ei ole esitatud sissenõutavust edasilükkavaid vastuväiteid. Kohus käsitles sissenõutavust edasilükkava vastuväitena hageja vastuväidet talle arve mitteesitamise kohta. Hageja käsutuses olid kõik andmed mitte ainult intressivõlgnevuse suurusjärgu, kuid ka intressivõlgnevuse täpse suuruse kohta. Seega ei saanud arve mitteesitamist sissenõutavust edasi lükata. Samuti ei ole hageja tõendanud, kuidas mõjutas arvete esitamata jätmine temapoolse kohustuse täitmist. Kohtuotsuse kohaselt lükkus kohustuse sissenõutavus edasi kuni arve esitamiseni. Seega kohtuotsuse kohaselt mingil määratlemata ajahetkel enne kohustuse sissenõutavaks muutumist minetas kostja õiguse kohustuse sissenõudmisele; 4) ei eelda laekumiste arvestamine viivise katteks eelnevalt arve esitamist. Kostja on arvestanud hageja makstud summasid muuhulgas viivisvõlgnevuse katteks, milleks annab õiguse põllumajandustarvikute müügilepingu p 3.6. Hageja tugineb ka nimetatud osas asjaolule, et viivisvõlgnevuse kohta arvet ei esitatud. VÕS § 113 kohaselt ei sõltu viivisenõude maksmapanek eelneva nõude esitamisest, seda enam arve esitamisest. Samas kostja on teavitanud hagejat oma nõudest, sealhulgas viivise ja intressi osas; 5) ei ole käsitletav hageja poolt pakutud maksegraafiku aktsepteerimisena kostjapoolne makse vastuvõtmine. Kohus asus seisukohale, et OÜ Adepte on graafikujärgse tasumise vastu võtnud ning juhul, kui OÜ Adepte soovis lepingute järgi tasu saada muul viisil kui hageja makseid teostas, oleks tulnud hea usu põhimõtte kohaselt sõlmida kokkulepe. Põllumajandustarvikute müügilepingu kohaselt oli hagejal kohustus maksta raha, mida hageja osaliselt ka tegi. Kohtu järeldusest tulenevalt oli kostjal võimalik vastu võtta hagejapoolne täitmine ainult koos hageja pakutud uue kokkuleppega. Kostja nimetatuga ei nõustu. Lepinguvabadus tähendab muuhulgas õigust lepinguid mitte sõlmida ning juba sõlmitud lepinguid mitte muuta. Kohus tuvastas, et lepingu tähtaegade osas lepingut muutvaid kokkuleppeid ei sõlmitud. Võlausaldaja, kes ei võta vastu talle tegelikult pakutud kohast täitmist, satub VÕS § 119 järgi vastuvõtuviivitusse. Siinkohal jääb selgusetuks, kuidas oleks kaevatava kohtuotsuse kohaselt saanud toimuda hageja poolt esitatud kokkuleppe-ettepanekuga mittenõustumine. Võlausaldaja poolne raha tagasisaatmine selleks, et võlgnik saaks saata raha uuesti selliselt, et ülekanne ei sarnaneks kuupäevaliselt ega summaliselt maksegraafikuettepanekule, on ilmselgelt vastuolus seadusega ja ebamõistlik. Hageja tegi ettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks, kostja sellele ei vastanud. VÕS § 20 lg 2 kohaselt vaikimine või tegevusetus leotakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Käesoleval juhul ei tulene see seadusest, poolte vahel pole vastavat kokkulepet, poolte vahel puudub mistahes praktika ning pooltel pole ühist tegevus- või kutseala. Lepingu kohane lepingu täitmise vastuvõtmine on hea usu põhimõttega täielikus kooskõlas olev tegevus; 6) on kostja tegevus hageja lepingulise kohustuse täitmisele sundimisel olnud kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega. Kohus on asunud seisukohale, et õiguste teostamine ei ole lubatud muuhulgas selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule
ning arve 23/M esitamine on ilmses vastuolus hea usu põhimõttega ja esitatud ilmse sooviga hagejale kahju tekitada. Kohus ei pidanud õigustatuks ega põhjendatuks arve kui täitemenetluse alusdokumendi esitamist kohtule 1,5 aastat pärast täitemenetluse alustamist. Kostja märgib, et täitemenetluse alusdokument ei ole arve. Täitedokumendiks on käesoleval juhul TMS § 2 lg 1 p 19 kohane notariaalselt tõestatud kokkulepe. Olukorras, kus kohustuse täitmisest keeldumist põhjendatakse arve mitteesitamisega, on igati mõistlik arve esitada sõltumata selle esitamise kohustuse olemasolust. Sellisel juhul on isikul võimalik (ka enda arvates) kohustus täita ning alus kohtumenetluseks langeb ära. Kostja ei asunud hagejalt nõudma viivist 1,5 aastat pärast täitemenetluse algatamist, vaid mõni päev pärast nõude omandamist. Lisaks on oluline märkida, et arve kui maksekohustuse tekkimise eeldusele hakkas hageja tuginema alles kohtumenetluses. Läbirääkimistel ja pankrotimenetluses hageja endal sellekohast takistust kohustuse täitmisele ei näinud. Kostja tegevus ei ole kantud eesmärgist tekitada hagejale kahju. Kostja eesmärgiks on hageja sundimine oma kohustuse täitmisele, millise tegevusega on hageja tegelenud nõude omandamisest alates. Kohtumenetluse käigus on kostja täpsustanud oma nõude suurust hageja vastu. Hageja arvutuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole.
5.OÜ Saka Era vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleneb VÕS § 76 lg-st 1, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. AS Kesko Agro Eesti ja OÜ Saka Era sõlmisid põllumajandustarvikute müügilepingud nr. 301/08 A122 ja nr. 301 A161. Lepingute p 3.1 kohaselt toimus müügihinna tasumine müüja poolt ostjale esitatud arvete alusel. Lepingute p 3.4 kohaselt toimus ka intressi tasumine müüja arve alusel. Maakohus on õigesti leidnud, et nõude omandamisega omandas kostja muuhulgas ka arvete esitamise kohustuse ning et intressiarve esitamine tuleneb lepingute p-st 3.4 ja seega OÜ Saka Era jaoks algas intressi tasumise kohustus intressiarve saamisest; 2) ei nõustu hageja kostja arvamusega, et asjas ei ole esitatud aktsepteeritavaid sissenõutavust edasilükkavaid vastuväiteid. Hageja on esitanud vastuväite sissenõutavuse edasilükkamise kohta põhjendusel, et kostja ei ole esitanud vastavat arvet. Kuna arve esitamise kohustus tulenes pooltevahelistest lepingutest, siis saab väidet arve esitamata jätmise kohta lugeda aktsepteeritavaks; 3) on AS Konekesko Eesti arvestanud välja nii tasumisele kuuluva viivise kui ka intressi ning esitanud vastava arve tasumisele kuuluva summa suurusega: viivisearve nr 4859 summas 27 022,40 krooni ning viivise- ja intressiarve nr 248248 summale 349 117 krooni, mille hageja on ka tasunud. Kuna tasumisele kuuluva summa suurus sai tuleneda üksnes esitatud arvest, siis ilma vastava arve saamiseta ei olnud hagejal võimalik tasutava summa suurust hinnata. Ka kostja on menetluse kestel korduvalt täpsustanud oma nõude suurust, mis tõendab seda, et kostja poolt nõutava summa suurus sai tuleneda üksnes arvest ning, et hagejal puudus vajadus ja ka lepinguline kohustus ise viivise- ja intressisumma suuruse arvestamiseks; 4) on kohus põhjendatult leidnud, et arve 23/M kui nõude alusdokumendi esitamine kohtule 1,5 aastat pärast nõude omandamist ja 9 kuud pärast põhivõlgnevuse tasumist on ilmses vastuolus hea usu põhimõttega ja esitatud ilmse sooviga hagejale kahju tekitada. OÜ Saka Era vastuväide on kogu menetluse kestel olnud kostjapoolse arve mitteesitamine. Ka kostja poolt hageja vastu esitatud pankrotiavaldusele (tsiviilasi nr 2-09-17734) vaidles hageja vastu põhjendusel, et nõue on ebaselge. Kostja on kogu hagejapoolse võlgnevuse tasumise, mis oli ajatatud 5 kuu peale, s.o kuni 2010 jaanuarini, vastu võtnud, vaidlustamata hageja poolt esitatud maksegraafikut. Kostjal oli selle ajavahemiku jooksul võimalus esitada hagejale vastavalt lepingule arve;
5) ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et VÕS § 113 kohaselt ei sõltu viivisenõude maksmapanek nõude esitamisest, seda enam arve esitamisest. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Lepingute p 3.4 kohaselt oli kostja lepinguline kohustus esitada vastav arve ning viivisenõude maksmapanek oli otseses sõltuvuses arve esitamisest. Tuginedes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-70-09 p-le 13 leiab hageja, et pooled leppisid kokku viivise ja intressi maksmise kohustuses arve esitamisega (lepingute p 3.4). Seega kostja poolt vastavate arvete esitamata jätmisega 1,5 aasta jooksul nõude omandamisest ja 9 kuu jooksul pärast põhivõlgnevuse tasumist jäi hagejal mulje, et kostja on oma viivise- ja intressinõuetest loobunud. Hageja ei saanud ette näha, et kostja, kes oma õiguseelneja kaudu esitas vastavalt lepingule nii viivise- kui ka intressiarve, võib nõuda viivise tasumist vastava arve esitamiseta või, et hagejal oli kohustus arvestada intressi ja viivist iseseisvalt, ilma vastavat arvet saamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 20. detsembri 2010 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab rahuldamata OÜ Saka Era hagi OÜ Adepte vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohustuse puudumise tuvastamiseks.
7.Nähtuvalt asja materjalidest esitas kostja 12.08.2009 kohtutäiturile täitmisavalduse ühishüpoteegi realiseerimiseks ja täitedokumendina AS Konekesko Eesti ja OÜ Adepte vahel 18.03.2009 sõlmitud kokkuleppe nõuete loovutamise kohta. AS Konekesko Eesti ja OÜ Adepte vahel sõlmitud nõuete loovutamise kokkuleppe (I kd tl 21-29) p 1.1. järgi loovutas AS Konekesko Eesti OÜ-le Adepte oma nõuded OÜ Saka Era vastu põhisummas 4 572 901,90 krooni, millele lisanduvad viivised ja intressid; nõude omandamisega omandas OÜ Adepte ka kõik nõudega seotud kõrvalnõuded ning tagatised. Kokkuleppe p 1.2 järgi tulenevad nõuded AS Konekesko Eesti ja OÜ Saka Era vahel sõlmitud põllumajandustarvikute müügilepingutest nr 301/08 A122 ja nr 301 Al61 ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest ja nende alusel OÜ-le Saka Era esitatud arvetest.
8.Hagiavalduse kohaselt on sundtäitmine hageja suhtes lubamatu seetõttu, et puudub täitmisteates nimetatud kohustus. Hageja võlg kostja ees summas 813 949,90 krooni on ajatatud kuni jaanuarini 2010 ning seetõttu on selles osas sundtäitmine lubamatu. Samuti on sundtäitmine lubamatu viivise ja intressi nõudes, sest tulenevalt lepingute p-st 3.4 algas OÜ Adepte jaoks intressi ja viivise tasumise kohustus vastava arve saamisest, kuid kostja ei ole esitanud hagejale täitemenetluses nõutava viivise ja intressi kohta arveid.
9.Õige on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et hageja poolt pakutud maksegraafiku aktsepteerimisena ei ole käsitletav kostjapoolne maksete vastuvõtmine. Asja materjalides on hageja 22.05.2009 ettepanek kostjale (I kd tl 49) võlgnevuse osas maksegraafiku sõlmimiseks. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks ettepanekuga (s.o hagejapoolse pakkumusega) nõustunud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kuna kostja on hagejapoolse graafikujärgse tasumise vastu võtnud, siis oli kokkulepe sõlmitud ning juhul, kui OÜ Adepte soovis lepingute järgi tasu saada muul viisil, kui hageja makseid teostas, oleks tulnud hea usu põhimõtte kohaselt sõlmida kokkulepe. Ringkonnakohus leiab, et võlgnevuse ajatamise osas puudub poolte kokkulepe. Hageja esitas küll kostjale pakkumuse, kuid asjas puudub kostja nõustumus. VÕS § 20 lg 1 kohaselt nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping ning sama paragrahvi lg 2 järgi vaikimine või tegevusetud loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see
tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Asjas puudub VÕS § 20 lg 1 kohane kostja nõusolek kokkuleppe sõlmimiseks, samuti ei saa kostja vaikimist lugeda VÕS § 20 lg 2 alusel nõustumuseks. Hagejal oli põllumajandustarvikute müügilepingust (nende alusel esitatud arvetest) võlgnevus kostja ees ning kui hageja soovis oma võlgnevust tasuda, ei olnud kostjal mingit alust keelduda tasutavate summade vastuvõtmisest. Õige on kostja vastuväide, et võlausaldaja poolne raha tagasisaatmine võlgnikule selleks, et võlgnik tasuks võlgnevust uuesti selliselt, et ülekanne ei sarnaneks kuupäevaliselt ega summaliselt maksegraafikuettepanekule, on vastuolus seadusega ja on ebamõistlik.
10.Ebaõige on hageja seisukoht, et sundtäitmine on lubamatu viivise ja intressi nõudes, sest tulenevalt lepingute p-st 3.4 algas OÜ Adepte jaoks intressi ja viivise tasumise kohustus vastava arve saamisest, kuid kostja ei ole hagejale esitanud täitemenetluses nõutava viivise ja intressi kohta arveid ning seetõttu ei ole tal õigus neid ka nõuda. Põllumajandustarvikute müügilepingute p 3.4. kohaselt intress arvestatakse käeoleva lepingu alusel müüdud kaupade eest ostja poolt tasumata arvete saldost. Intressi suurus ja arvestamise tingimused sätestatakse lepingu lisas; intressi maksmine toimub müüja arve alusel kuni müügiarvete lõpliku tasumiseni. Ringkonnakohus leiab, et kostja oli õigustatud arvestama hageja poolt tasutud summad viivise katteks eelnevalt arvet esitamata. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Asja materjalide kohaselt on hageja võlgnevuse aluseks põllumajandustarvikute müügilepingute alusel hagejale esitatud tasumata arved. Arvel on märgitud muuhulgas makse tähtaeg. Kuna hageja ei ole rahalist kohustust tähtajaks täitnud, siis tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 oli kostjal õigus nõuda viivist ja viivisenõue ei eelda veel eelnevalt iseseisva arve esitamist.
11.Iseenesest õige on hageja väide, et põllumajandustarvikute müügilepingute p 3.4. kohaselt pidi toimuma intressi maksmine müüja arve alusel, s.o hagejal oli lepingust tulenevalt kohustus tasuda intressi kuni müügiarvetel märgitud maksetähtpäeva saabumiseni, kuid kohustus muutus sissenõutavaks müüja poolt vastava arve esitamisest 14 kalendripäeva möödumisel (lepingute punkt 3.4.). Nähtuvalt asja materjalidest on kostja pärast nõude omandamist esitanud hagejale nõudeid nii viivise, intressi kui ka põhivõlgnevuse osas (toimusid läbirääkimised enne kostja poolt kohtule pankrotiavalduse esitamist ning samuti oli kohtule 22.04.2009 esitatud pankrotiavalduses muuhulgas märgitud intressi võlgnevus). Kuna täitemenetlus algas 12.08.2009, siis oli enne täitemenetluse alustamist kostja esitanud hagejale intressi nõude ning hagejal oli ka piisav tähtaeg intressi võlgnevuse tasumiseks. Kuigi kostja ei olnud enne intressinõude esitamist hagejale vastavat arvet esitanud, ei vabasta see asjaolu hagejat kohustusest tasuda kokkulepitud intressi. Riigikohus on 14. märtsi 2008 lahendis nr 3-2-1-5-08 leidnud, et „arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata. Ka teenuste eest, mida kostja kasutas ajavahemikul, mille eest hageja talle arveid ei esitanud, on kostja kohustatud maksma.“. Asjas nr 3-2-1-110-05 on Riigikohus märkinud, et ainuüksi asjaolu, et lepingujärgselt tehtud tööde eest ei ole üks pool esitanud nõuetekohast arvet, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgsest kohustusest tasuda tehtud tööde eest.“. Seega antud juhul intressiarve esitamata jätmine ei õigusta intressi mittemaksmist. Samuti on kostja hagejale esitanud nii enne täitemenetluse alustamist kui täitemenetluse käigus vastava
intressi arvestuse, s.o kui hageja leidis, et ta ise müügiarvete ja lepingute alusel ei suuda arvutada tasutava intressi suurust, siis on kostja talle tasumisele kuuluva intressi suuruse kohta vastava arvestuse esitanud ning seda arvestust võib käsitleda arve tähenduses.
12.Alusetu on maakohtu seisukoht, et arve 23/M(I kd tl 188) esitamine 1,5 aastat pärast täitemenetluse alustamist on ilmses vastuolus hea usu põhimõttega ja esitatud ilmse sooviga hagejale kahju tekitada. Antud juhul viidatud arve esitamisest või mitteesitamisest ei sõltu asja lahendamine ning seetõttu ei saa ka arve esitamine iseenesest hagejale kahju tekitada. Arve 23/M koos lisatud võlgnevuse arvestusega on vaadeldav kostjapoolse oma nõude suuruse täpsustusena. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja väide selle kohta, et talle ei ole esitatud intressiarveid, sissenõutavust edasilükkav vastuväide.
13.Vastavalt põllumajandustarvikute müügilepingute punktile 3.6 võlgnevuse tasumisel loetakse kõigepealt tasutuks viivis, intress ja seejärel põhivõlgnevus. Antud juhul ongi kostja toiminud lepingute punkti 3.6. kohaselt ning kuna hagejal oli kohustus lisaks põhivõlgnevusele tasuda ka intressi ja viiviseid, siis ei ole hageja oma kohustust täitnud ning sundtäitmine ei ole lubamatu. Sundtäitmise käigus on võimalik korrigeerida sissenõutava summa suurust. Seisuga 15.11.2010 jäi hageja võlg kostja ees kokku 1 658 398,06 krooni, millest põhivõlgnevus on 1 286 577,24 krooni (koos käibemaksuga), intressivõlg 0 krooni ja viivisevõlgnevus 371 820,82 krooni (I kd tl 206-212).
14.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda.
Lea Aavastik
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.