Võlaõigus › Võõrandamislepingud

(N) andma tahteavaldus KK (K )

asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega KK annab temale kuuluva Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX kantud 1⁄2 osa kinnistu omandist üle M N (N).

(A ) ja M N (N) andma tahteavaldus,

kustutatakse

Harju

Maakohtu

kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX teisest (2.) jaost AK ja KK omandit tõendav kanne ja kantakse sisse omanikuna AA ja MN võrdsetes mõttelistes osades s.o 1/2 osades. Hagejate menetluskulud jätta 90 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda, kostjate menetluskulud jätta nende enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jätta tema enda kanda. Välja mõista solidaarselt AA(A ) ja MN(N) riigilõiv summas 1 750 krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest alates Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900078444. Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamisel korral tuleb A

A (A ) ja M N (N) solidaarselt tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata riigilõivu summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad AK(edaspidi ka hageja I) ja KK(edaspidi ka hageja II) 30.01.2008.a kostjate ja A A iga kinnistu müügilepingu (edaspidi ka leping I) ning 28.02.2008.a kostjate, AS Sampo Pank ja AS LB vahel müügilepingu muutmise lepingu, müügilepingu osalise ülevõtmise kokkuleppe, kinnistu ühishüpoteegiga koormamise lepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (edaspidi ka leping II). Lepingute objekt on kinnistusraamatusse kantud XXX. Hagiavalduse esitamise ajaks on kostjate poolt täitmata lepingu 1 punktis 5.6 võetud kohustused ning hagiavalduse esitamise ajaks ei ole rajatud kõvakattega teed, ei ole rajatud tsentraalse vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrasside liitumispunkte kinnistu piirile ning ei ole tasutud vee- ja kanalisatsioonitrasside ja elektri kuni 16 A liitumistasusid, mille rajamise ja liitumistasud sisaldusid kinnistu müügihinnas. Kinnistu müügihind oli 900 000 krooni, mis on kostjatele tasutud. 14.07.2008.a lepingust taganemise avalduses teatasid hagejad, et nad soovivad lepingutest taganeda, kuna müüjate poolt on täielikult täitmata eelnimetatud kohustused. Hagejad soovisid tagasi saada kinnistu müügihinna ja leppetrahvi summas 40 000 krooni. Enne lepingust taganemise avalduse allkirjastamist andsid hagejad kostjatele mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks ning olid kostjatega pidevas kontaktis leidmaks kohtuvälist lahendit. Kostjad on hagejatele tekitanud olulist varalist kahju, mis seisneb hagejate poolt Danske Bank AS sõlmitud laenulepingust tulenevatest kodulaenu intressidest ja on hagi esitamise hetkeks kasvanud 28 191, 11 kroonile. Hagejad on kandnud kulutusi notaritasude ja riigilõivu näol kogusummas 8 560, 10 krooni. Hagejad paluvad välja mõista kostjatelt ka intressid rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu. Hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad kostjatelt solidaarselt välja mõista 900 000 krooni lepingutasu, leppetrahvi summas 40 000 krooni, kahju kantud notaritasude ja riigilõivu näol summas 8 560,10 krooni, kahju tasutud kodulaenuintresside tõttu 28 191,11 krooni, viiviseid summas 44 637,71 krooni. Menetluse jooksul täpsustasid hagejad kahjunõuet paludes lisaks hagiavalduses nõutule välja mõista pangale tasutud intressid summas 23 497,28 ja samuti täpsustasid viivisnõuet paludes välja mõista viivis seisuga 16.03.2010.a summas 174 343, 89 krooni ja sealt edasi viivis TsMS § 367 sätestatud alusel kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostjad hagi ei tunnista.

Kostja AA(edaspidi ka Kostja I) on seisukohal, et hagejate poolt 14.07.2008.a taganemisavaldus on tühine taganemise materiaalsete eelduste täitmata jätmise tõttu ning 30.01.2008.a. ja 28.02.2008.a. sõlmitud lepingud on jätkuvalt kehtivad. Kostja ei ole rikkunud Lepingu I punktis 5.6 sätestatud kohustusi. Kostjad kohustusid üksnes korraldama kommunikatsioonitrasside rajamise ja sidetrassi rajamise võimalikkuse. Nimetatud kohustuse täitmiseks kohustusid hagejad ise vastavalt lepingu I punktile 5.7.1. sõlmima hiljemalt asjaõiguslepingu sõlmimise päevaks AS-iga LB arendamis- ja liitumiste korraldamise lepingu. Hagejad ei ole esitanud kohtule nende ja AS LB vahel sõlmitud arenduslepingut, millisest nähtuks nimetatud poolte vahel kokkulepitud arenduse ja liitumise korraldamise tingimused. Arvestades, et lepingu I punkti 5.6 kohaselt oli kostjate otseseks kohustuseks killustikukattega tee väljaehitamine, millise kohustuse on aga hagejad arendajaga sõlmitud arenduslepingu alusel AS-ile LB üle andnud, lisaks vee, kanalisatsiooni- ja sidetrasside ehitamise ja liitumislepingute sõlmimise kohustustele on AS LB astunud nimetatud kohustuste täitmise osas kostjate asemele ning hagejad ei saa enam kostjatele ette heita nimetatud kohustuste mittetäitmist. Hagejad kandsid lepingu eseme ostuhinnast 78 520 krooni lepingu p. 4.3.2 järgi otse AS LB arveldusarvele, hagejate sellisest tegevusest võib järeldada, et hagejad olid nõus arenduslepingus sätestatud kohustuste ülevõtmisega AS LB poolt. Seega ei ole kostja müügilepingut rikkunud, rääkimata olulisest lepingurikkumisest, mistõttu ei ole täidetud taganemise materiaalsed eeldused ning taganemisavaldus on tühine. Juhul kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et kostjad on rikkunud lepingu I punktis 5.6 sätestatud kohustusi esitab kostja I ka alternatiivse vastuväite hagejate poolt esitatud taganemisavalduse kohta. Kostja on seisukohal, et hagejad ei ole kostjatele andnud täiendavat tähtaega tee väljaehitamiseks. Hageja AK -kirjas 03.07.2008.a väljendatut ei saa pidada täiendava tähtaja andmisena. Lisaks leiab kostja, et tee väljaehitamata jätmise näol ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega, mis annaks hagejatele aluse lepingust taganemiseks. Hagejad on esitanud ka leppetrahvi tasumise nõude summas 40 000 krooni, kahju hüvitamise ning intressi tasumise nõude. Kuna kostja I on jätkuvalt seisukohal, et lepingutest taganemine on tühine ning vaidlusalused lepingud on jätkuvalt kehtivad, puudub hagejatel igasugune õiguslik alus eelnimetatud nõuete esitamiseks. Lisaks sai lepingu I p. 8.3 alusel leppetrahvi nõude esitada üksnes lepingust taganemisel lepingu p-s 8.1 nimetatud alusel. Lepingu I punkt 8.1 käsitleb ostja ühepoolset lepingust taganemise õigust üksnes kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni s.o kuni 28.02.2008.a Käesoleval juhul esitasid hagejad taganemisavalduse alles 14.07.2008.a, mistõttu puudub hagejatel leppetrahvi nõudeõigus. Samuti on alusetu hagejate kahju hüvitamise nõue, kuivõrd hagejad ei ole tõendanud kahju hüvitamise eelduste täitmist. Isegi juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et taganemisavaldus oli õiguspärane, puudub hagejatel õigus nõuda kostjatelt tasutud kodulaenu intresside ja makstud notaritasu ja riigilõivu hüvitamist, kuivõrd kahju hüvitamine ei ole selle sätte eesmärgiks, mille väidetava rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Põhjendamatu ning alusetu on ka hagejate intressinõue, kuivõrd tühine taganemisavaldus ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi ning hagejatel puudub igasugune nõudeõigus kostjate vastu sh intressinõue. Lisaks leppisid pooled lepingu I p-s 8.5 kokku, et lepingust taganemisel tagastamisele kuuluvalt rahasummalt intressi ei maksta. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et taganemine on toimunud õiguspäraselt ning lepingupooled peaksid saadu tagastama, siis tekiks hagejatel samuti kohustus tagastada kostjatele saadu e kinnistu omandiõigus. Samas on hagejad kinnistu koormanud kolmandate isikute õigusega – kinnistule on seatud hüpoteek summas 975 000 AS Sampo Pank kasuks ning tähtajatu isiklik kasutusõigus AS LB kasuks – milline asjaolu toob hagejatele kaasa kohustuse hüvitada kostjatele üleantu väärtus, mis võrdub lepingu 2 p-s 5.1.1 märgitud kinnistu ostuhinnaga 900 000 krooni. Seega peaksid hagejad ise tagastama kostjatele sama summa, millise üleandmist nad käesoleva hagiavaldusega kostjatelt nõuavad. Tasaarvestuse tõttu välistab see hagejate nõude rahuldamise kuna poolte

vastastikused nõuded on tasaarvestuse tulemusel kattuvas ulatuses lõppenud. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata. Kostja MN (edaspidi ka kostja II) hagi ei tunnista. Kostja II on seisukohal, et kostjate kohustuseks lepingu I järgi oli kommunikatsioonitrasside rajamise korraldamine kuni krundi piiridel olevate liitumispunktideni ja sidetrassi rajamise võimalikkuse korraldamine kuni krundi piirideni. Kostjad on varasemalt möönnud, et lepingu II sätestatud kohustus tee väljaehitamiseks ei olnud taganemisavalduse tegemise ajaks täidetud. Samas ei ole õige hagejate väide, et tagatud ei ole juurdepääsu kinnistu piirini. Hagejad samastavad meelevaldselt killustikkattega tee puudumise juurdepääsu puudumisega kinnistule. Hageja väidete alusetust tõendab lepingu I punktis 2.2.6 sisalduv kinnitus, mille kohaselt on lepingu esemele tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kostja II on seisukohal, et ainult lepingu I ja lepingu II osa, mille osas eksisteeris viivitus taganemisavalduse esitamise ajal, oli kohustusena üle võetud L AS (endise ärinimega LB AS) poolt arenduslepinguga. Hagejad on hagi esitanud valede kostjate vastu. Hagejad tõlgendavad vääralt ja tehingute poolte tahtele mittevastavalt lepingut I ja lepingut II. Kuna arenduslepinguga võttis kolmas isik üle kommunikatsioonitrasside rajamise korraldamise kuni krundi piiridel olevate liitumispunktideni ja sidetrassi rajamise võimalikkuse korraldamise kuni krundi piirini ning teede ehitamise kohustuse, siis ei ole kostja II rikkunud ei lepingut I ega lepingut II ning taganemisavaldus on alusetu. Möönmata mis tahes osas hagejate taganemisavalduse või hagiavalduse põhjendatust esitab kostja II ka alternatiivsed vastuväited. Tulenevalt lepingu I punkidest 8.3 ja 8.1 oli hagejatel võimalik taganeda ja nõuda leppetrahvi ainult kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni. Kuna taganemine on toimunud pärast asjaõiguslepingu sõlmimist, siis ei olnud hagejatel õigust taganeda ning lisaks taganemisel põhinevate nõuete alusetusele on põhjendamatu ka leppetrahvi nõue. Vastavalt lepingu I p-le 8.5 on välistatud ka intressinõue. Kostja II on seisukohal, et kolmanda isiku poolt tee väljaehitamise kohustuse täitmisega viivitamine ei saa olla oluliseks lepingurikkumiseks. Viidatud kohustuse osakaal pooltevaheliste lepinguliste suhete kontekstis on väike. Hagejad ei ole kunagi määranud tähtaega puuduse kõrvaldamiseks ning seetõttu pole neil tekkinud taganemisõigust. Hagejate hagi on suunatud mitte taganemisest tulenevate tagajärgede saavutamisele vaid ainult rahanõude realiseerimisele. Kostjate poolt hagejatele kinnistu omandi üleandmisel oli see vaba mis tahes piiratud asjaõigustest. Lepinguga II koormasid hagejad kinnistu nii hüpoteegiga summas 975 000 krooni, kui ka isikliku kasutusõigusega, mida hagejad ja kolmas isik lepingu II punkti 13.7 kohaselt hindasid summale 25 000 krooni. Nähtuvalt hagiavalduses esitatud taotlusest soovivad hagejad tagastada kostjatele hüpoteegiga ja isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistu. Hagejatel ei ole õigust nõuda, et kohus kohustaks kostjat II tagastama lepingu II alusel üleantut. Kostja II soovib kasutada oma õigust keelduda hagejatele lepingu I ja lepingu II alusel saadu tagastamisest kuni hagejad on tagastanud kostjale II lepingu I ja lepingu II alusel üleantu.

3.ISIKU SEISUKOHT

Kolmas isik on seisukohal, et teda on asja arutamisele kaasatud põhjendamatult, kuna kostjatel ei saa kolmanda isiku vastu olla nõudeid, kuna kostjad ja kolmas isik on 17.04.2008.a arenduslepingus kokku leppinud, et kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale seoses lepingu objektiga kolmandate isikute ees võetud kohustuste kohase täitmise eest. Kohtuistungi protokolli parandamise taotluse lahendamine

Hageja II esitas asjas taotluse 04.10.2010.a kohtuistungi protokolli parandamiseks. (II kd, tlk 215-216). TsMS § 53 lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allakirjutamisest. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et hageja II protokolli parandamise taotlus on põhjendatud. Protokolli sissejuhatavat osa tuleb parandada nii, et hageja K K `t esindab IK ja hageja A K `d vandeadvokaat Enno Heringson.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud notariaalsest lepingust (I kd, tlk 8-12) nähtuvalt sõlmisid müüja A A , A A , müüja MN ja ostja AK30.01.2008.a kinnistu asukohaga XXX müügilepingu. 28.02.2008.a sõlmisid müüjad AA ja M N, ostjad AK ja K K , hüpoteegipidajana AS Sampo Pank ja kasutajana AS LB müügilepingu muutmise lepingu, müügilepingu osalise ülevõtmise kokkuleppe, kinnistu ühishüpoteegiga koormamise lepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (I kd, tlk 14-21). 14.07.2008.a. avaldusega (I kd, tlk 23-25) taganesid hagejad 30.01.2008.a ja 28.02.2008.a sõlmitud lepingutest. Vastavalt taganemisavalduse p-le 3.1 oli taganemise põhjuseks asjaolu, et müüjate poolt on täielikult täitmata 30.01.2008.a lepingu p-s 5.6 võetud kohustused ning käesoleva avalduse esitamise ajaks ei ole rajatud kõvakattega teed, ei ole rajatud tsentraalse vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrasside liitumispunkte kinnistu piiril ning ei ole tasutud vee- ja kanalisatsioonitrasside ja elektri kuni 16 A liitumistasusid, mille rajamise ja liitumistasud sisaldusid kinnistu müügihinnas 28.02.2008.a lepingu p 5.1.1 kohaselt. Kostjad on asjas tuginenud seisukohale, et taganemisavaldus ei ole kehtiv materiaalsete eelduste täitmata jätmise tõttu. Käesolevas asjas on kostjad tuginenud sellele, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingutele oli kostjatel ainult kohustus korraldada tsentraalse vee- ja kanalisatsiooni ning sidetrasside liitumispunktide rajamist lepingu esemeks oleva kinnistu piirile. Kostjad on seisukohal, et nemad on oma kohustuse täitnud, kuivõrd 17.04.2008.a. sõlmiti kostjate ja AS LB vahel arendusleping (I kd, tlk 99-104), mille p 1.4 järgi on lepingu objektiks arendaja poolt tellijatele arendusteenuse osutamine Harju Maakonnas Rae vallas Järveküla külas asuva Inno II maaüksuse arendamisel mh lepingu p 1.6.4.2 järgi vee, kanalisatsiooni, tee, sidekanalisatsiooni jm projekteerimine ning p 1.6.4.4 järgi nende ehitamine. Poolte vahel 30.01.2008.a sõlmitud lepingu p 5.6 (tlk 10) kohaselt müüjad ja ostja lepivad kokku, et müüjad on kohustatud hiljemalt 30. juuniks 2008.a korraldama kommunikatsioonitrasside (vee- ja kanalisatsioonitrasside) rajamise kuni krundi piiridel olevate liitumispunktideni ja sidetrassi rajamise võimalikkuse krundi piirini; vastavalt detailplaneeringule ehitama välja killustikkattega tee ning tagama juurdepääsu lepingu eseme krundi piirini. Poolte vahel 28.02.2008.a sõlmitud lepingu p-ga 5.1.1 muudeti 30.01.2008.a sõlmitud lepingu p-i 4.1 ja lepiti kokku, et lepingu eseme ostuhind sisaldab kõvakattega tee rajamist, tsentraalse vee-, kanalisatsiooni ja sidetrasside liitumispunktide rajamise korraldamist lepingu esemeks oleva kinnistu piirile ning lepingu eseme ostuhind sisaldab veeja kanalisatsioonitrasside ja elekter kuni 16A liitumistasusid. Võrreldes 28.02.2008.a sõlmitud lepingu p-i 5.1.1 oli 30.01.2008.a sõlmitud lepingu p-s 4.1 kokku lepitud, et lepingu eseme ostuhind sisaldab tee-, tsentraalse vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrasside liitumispunktide

rajamise korraldamist lepingu esemeks oleva kinnistu piirile, kuid lepingu eseme ostuhind ei sisalda eelnimetatud kommunikatsioonidega liitumistasusid. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad pidid kommunikatsioonide olemasoluks tegema kõik mõistlikult võimaliku või pidid nad oma tegutsemisega saavutama tulemuse st kommunikatsioonitrasside ja tee olemasolu. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. See tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Objektiivsel tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 4-6 märgitud asjaoludega. Eelkõige tuleb VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvestada mh lepingu olemust ja eesmärki. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostjad müüsid hagejatele elamumaa. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingutes on väljendatud vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrasside, samuti kõvakattega tee olemasolu vajadust, siis tuleb asuda seisukohale, et kostjatele pidi olema üheselt arusaadav ning äratuntav hagejate soov rajada ostetud kinnistule elamu. Arvestades eelnimetatud asjaolu ning samuti poolte vahel 28.02.2008.a. lepingu p 5.1.1 kokkulepet lepingu eseme ostuhinna suurendamiseks ja lepingu ostuhinnas liitumistasude sisaldumist, leiab kohus, et lepingu p-s 5.1.1 sätestatud kostjate kohustust korraldada kõvakattega tee rajamine, tsentraalse vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrasside liitumispunktide rajamine lepingu esemeks oleva kinnistu piirile, tuleb mõista nii, et kostjate kohustuseks oli tulemuse saavutamine st kokkulepitud ajal kõvakattega tee rajamine, tsentraalse vee-, kanalisatsioonija sidetrasside liitumispunktide olemasolu. Tuleb osutada sellele, et kui kostjate kohustuseks poleks olnud konkreetse tulemuse saavutamine, siis poleks olnud põhjendatud ka liitumistasude sisaldumine lepingu eseme ostuhinnas. Kuivõrd liitumistasud sisaldusid poolte vahel sõlmitud lepingu ostuhinnas ning hagejad on need kostjatele tasunud, siis ei ole asjakohased kostjate väited, et hagejad jätsid kolmanda isikuga 30.01.2008.a. lepingu p-s 5.7.1 märgitud lepingu sõlmimata. 30.01.2008.a lepingu p-s 5.7.1 leppisid hageja I ja kostjad kokku, et hiljemalt asjaõiguslepingu sõlmimise päevaks kohustub ostja sõlmima AS-iga LB (arendaja) lihtkirjaliku arendus- ja liitumiste korraldamise lepingu. 28.02.2008.a. müügilepingu muutmise lepingu ja asjaõiguslepingus leppisid aga hagejad ja kostjad kokku, et lepingu eseme ostuhind sisaldab ka liitumistasusid. Kohtu arvates tuleb sellest järeldada, et järelikult puudus vajadus ostjate ja arendaja vahel sellel hetkel eraldi lepingu sõlmimiseks. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et hagejate ja kostjate vahel 28.02.2008.a. sõlmitud tehinguga koos sõlmiti hagejate ja kolmanda isikuga samas isikliku kasutusõiguse seadmise leping, teiste lepingute sõlmimiseks hagejate ja kolmanda isiku vahel tahteavaldused puuduvad. Kohus on seisukohal, et tunnistaja JMütlused, mille kohaselt ei saanud AS LB trasse rajada, kuivõrd hagejad ei sõlminud kolmanda isikuga arenduslepingut ning ei teatanud oma plaanidest seoses vaidlusaluse kinnistuga ei ole veenvad, samuti on need vastuolus tunnistaja eelnevalt antud ütlustega. Nimelt nähtub tunnistaja eelnevatest ütlustest, et kui

kinnistu omanikud ei ütle kus on kinnistu piiril liitumispunkt ei takista see trasside projekteerimist. Nagu tunnistaja JM ütlustest nähtub osteti kostjatelt Inno II maaüksusel olevatest kinnistutest (tunnistaja KV ütluste kohaselt oli seal 64 kinnistut) ainult üks kinnistu – ostjateks olid hagejad ning seetõttu alustati uuesti kommunikatsioonide projekteerimisega. Asjas on tõendamata, et see projekt valmis. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 kohaselt ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid. Asjas on tõendamata, et kohalik omavalitsus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni projekti kinnitas ja andis nõusoleku ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni rajamiseks. Asja materjalidele lisatud vastuse (I kd, tlk 175) kohaselt teatakse, et detailplaneeringu alal, kus asub Saarma tee 10 kinnistu on välja ehitamata ühisveevärk ja - kanalisatsioon. Samuti on piirkonna arendajal sõlmimata ÜVK arendajaga liitumisleping WSE OÜ-ga. Siit tulenevalt ei saa AS E väljastada tehnilisi tingimusi nimetatud kinnistu kinnistusisese vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning veemõõdusõlme projekteerimiseks. Ehitusseaduse § 2 lg 4 järgi on projekteerimine:1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine, lg 5 järgi on projekteerimise tulemuseks ehitusprojekt. Eelnevast tuleb järeldada, et kuivõrd arenduspiirkonnas oli ühisveevärk- ja kanalisatsioon välja ehitamata, ei väljastatud hagejatele tehnilisi tingimusi, mille alusel oleks saanud asuda ehitist ja selle tehnosüsteeme projekteerima. Sellest tulenevalt ei saanudki hagejad esitada mingit projekti kolmandale isikule, mille puudumisele tunnistaja JM oma ütlustes viitas. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et tõendamata on kostjate väited, mille kohaselt ei ehitatud kommunikatsioonitrasse välja seetõttu, et hagejad jätsid kolmanda isikuga sõlmimata arenduslepingu. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks osutada ka sellele, et tunnistaja KV ütlustest nähtuvalt oli kostja MN 2008.a augustis-septembris seisukohal, et hagejate poolt oli lepingutest taganemine põhjendatud, tagasitäitmine jäi notari juures vormistamata seetõttu, et notari juurde ei ilmunud A A . Asja materjalidele lisatud kirjavahetusest (I kd, tlk 129-135) nähtub samuti, et notari juures aja määramisega tehingu tegemiseks MN nõustus. Poolte vahel on vaidlus ka selles kas kostjate kohustused on kolmandale isikule üle läinud. Kohus peab vajalikuks osutada, et kostjad, esitades väite, mille kohaselt on kostjate kohustus kolmandale isikule üle läinud, möönavad sellega, et hagejate poolt esiletoodud tööde tegemise kohustus oli vähemalt algselt kostjate kohustus. VÕS § 175 lg 2 järgi võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Vastavalt hagejate ja kostjate vahel 28.02.2008.a sõlmitud lepingu p-le 5.1.2 oli hagejatel kohustus tasuda kostjatele 800 000 krooni kolme pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Nimetatud punkti kohaselt palusid müüjad tasumisele kuuluva summa lepingus märgitud osades üle kanda kolmele isikule, sh 78 520 krooni AS LB arvelduskontole. Nimetatust nähtub, et hagejad kandsid AS-ile LB lepingus märgitud summa üle kostjate palvel, seega on kostja I seisukoht, mille kohaselt näitab selle summa ülekandmine hagejate poolt nõusolekut kohustuse ülevõtmiseks, väär. Nimetatud kostja väitest nähtub vaid, et

kostja möönab nende kohustuste olemasolu, millele hagejad on tuginenud. VÕS § 175 lg 1 järgi võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hagejate ja kolmanda isiku vahel taoline lepingu puudub. Seda tõendavad ka JM ütlused. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tsentraalseid vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrasse rajatud ei ole, kõvakattega tee puudub, vee- kanalisatsioonitrasside ja elektriga liitumiseks liitumistasusid tasutud ei ole. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostjad on rikkunud hagejatega sõlmitud lepinguid. Lepingust taganemiseks on üldjuhul vajalik, et lepingupool oleks lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud vastavalt VÕS §-le 116 lg 1. VÕS § 116 lg 1 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist ka siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Käesolevas asjas on hagejad leidnud, et andsid kostjatele täiendava tähtaja 10.juulini 2008.a vastavalt 03.12.2008.a kirjale (I kd, tlk 137). Nimetatud kirjast nähtuvalt teatas hageja I kostjatele, et lepingut ei ole kohaselt täidetud, hageja osutas õigusele lepingust taganeda ja määras selgituste esitamise aja 10 juulini 2008.a. Kirja sõnastusest nähtuvalt leiab kohus, et hageja ei andnud kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega VÕS § 114 mõttes. Samas tuleb osutada sellele, et VÕS § 116 ei defineeri olulist lepingurikkumist ega anna ammendavat loetelu olulistest lepingurikkumistest. VÕS § 116 lg 2 loetleb näitlikult juhud, mille esinemisel saab olla tegemist olulise lepingurikkumisega. VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi on olulise lepingurikkumisega tegu ka juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, p 4 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist ka siis, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Arvestades asjaolu, et hagejad ostsid kostjatelt elamumaa eesmärgiga ehitada sellele elamu, kuid selle eesmärgi realiseerimiseks võimalus puudus kuivõrd kommunikatsioonitrassid jäid kostjate poolt rajamata, samas oli hagejatel kohustus kostjatelt ostetud kinnisasja müügisumma finantseerijale tasuda igakuiselt laenumakseid ning intressi, siis tuleb asuda seisukohale, et asjas on tõendatud oluline lepingurikkumine tulenevalt VÕS § 116 lg 2 p-st 2. Samuti on kohtu arvates tõendatud kostjatepoolne oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi kuivõrd vastuseks hageja I 03.07.2008.a kirjale (I kd, tlk 137) teatas ainult AS LB esindaja, et ehitusprojektides tehakse olulisi muudatusi, seejärel alustatakse kooskõlastamist vajalikes ametkondades ning seejärel alustatakse ehitustöödega(I kd, tlk 136). Kostjad kirjale selgitust ei andnud, tähtaega millal trassid valmivad hagejatele ei teatatud. Kostja I on asjas tuginenud ka sellele, et hagejad on ebaõigesti taganenud lepingutest kui tervikutest. VÕS § 116 lg 3 kohaselt kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Arvestades eespool väljendatud seisukohti, mille kohaselt:1) puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et kostjad müüsid hagejatele elamumaa ning 2) kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingutes on väljendatud vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrasside, samuti kõvakattega tee vajaduse olemasolu, siis pidi kostjatele olema üheselt arusaadav ning äratuntav hagejate soov

rajada ostetud kinnistule elamu, leiab kohus, et kostja I väide ei ole asjakohane. Kohus osutab, et juhul, kui hagejad oleksid lepingust taganenud osaliselt, ainult vaidlusaluste kohustuste osas, siis poleks hagejad saanud kinnisasjale ikkagi elamut rajada. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagejate taganemisavaldus on põhjendatud ja kehtiv. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. 28.02.2008.a. lepingu p- 5.1.1 järgi tasusid hagejad kostjatele kinnistu müügihinna summas 900 000 krooni, mis tuleb kostjatel hagejatele tagastada. Kostjad on keeldunud nimetatud summat hagejatele tagastama, kuivõrd 28.02.2008.a. lepinguga seati kinnistule hüpoteek ja isiklik kasutusõigus. Vastavalt 28.02.2008.a. lepingu p-dele 7.1 ja 7.2 leppisid mõlemad hagejad hüpoteegipidaja AS-iga Sampo Pank kokku, et seavad hüpoteegipidaja kasuks hagejatele kuuluvatele mõttelistele osadele lepingu esemest ühishüpoteegi summas 975 000 krooni ning et lepingu eseme igakordne omanik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegipidaja ühishüpoteegiga seatud nõuete rahuldamiseks. 28.02.2008.a. lepingu p.13.3 leppisid hagejad ostjatena ja kasutaja AS LB kokku, et lepingu esemele seavad kostjad kasutaja kasuks lepingu esemele kinnistusraamatus teisele vabale järjekohale, tähtajatu isikliku kasutusõiguse kraavide ja drenaaživõrgu kaitsevööndi ulatuses kraavide ja drenaaživõrgu ehitamiseks, omamiseks, majandamiseks ja muul viisik kasutamiseks. Vastavalt lepingu p 13.1 järgi oli isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu eesmärgiks mh lepingu eseme koormamine isikliku kasutusõigusega kasutaja kasuks kraavide ja drenaaživõrgu ehitamiseks, omamiseks remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks kraavide ja drenaaživõrgu talituse tagamise eesmärgil. VÕS § 111 lg 1 järgi kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab, lg 3 kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Käesolevale asjale lisatud Danske Bank AS Eesti Filiaali (end. Sampo Pank) kinnituse (II kd, tlk 246) on hüpoteegipidaja nõus andma nõusoleku kinnisasja Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Saarma tee 10 osas hüpoteegi kustutamiseks juhul, kui hagejad täidavad 28.02.2008.a laenulepingust tulenevad kohustused sh viisil, et kohustuste täielikuks täitmiseks ja nimetatud laenulepingu lõpetamiseks vajalik rahasumma on notari deposiidis. Seega on hüpoteegipidaja nõus hüpoteegi kustutama, kui kostjatelt on kinnistu müügisumma deponeeritud notari deposiitkontole. Asjas on hagejad korduvalt kinnitanud oma valmisolekut kostjatelt ostetud kinnistu, mis on vabastatud kolmandate isikute õigustest, tagastada. Kolmanda isikuna asja menetlusse kaasatud L AS (endine AS LB) ei ole asjas väljendanud, et ta keeldub isikliku kasutusõiguse kustutamisest vaidlusaluselt kinnistult. Asjast nähtub, et kostjatele on korduvalt pakutud tehingu tegemiseks notari aegu (I kd, tlk 129-135) Eeltoodu alusel tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et kostjate väide oma kohustuste täitmisest keeldumise õiguse kohta ei vasta mõistlikkuse ja hea usu põhimõttele.

Asjas on hagejad hagiavalduses esitanud ka nõude, milles paluvad vaidlusaluse kinnistu jätta kostjate kaasomandisse. Hagejad nimetatud nõuet tagasi võtnud või nõudest loobunud ei ole. Kohus on seisukohal, et sisuliselt on hagejate poolt esitatud omandi tagasikandmise nõue, st hagetakse tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja nõusolekut kinnistusraamatu kande tegemiseks. Kohus on seisukohal, et hagejate nõue on põhjendatud. VÕS § 108 lg 2 esimese lause kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. TsÜS § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kohus on seisukohal, et hagejatel on õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja omandi tagasikandmist, kuivõrd kinnistusraamatusse kantud kinnistu omanikena võivad neil lasuda avalik-õiguslikud kohustused mh näiteks maamaksu tasumise kohustus. Hagejad on asjas esitanud ka kahju hüvitamise nõude. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hagejatele tekkinud kahju seisneb kinnistu ostusumma finantseerijaga sõlmitud laenulepingujärgsetest intressimaksetest ning kinnistu omandamiseks tasutud riigilõivust ning notaritasust. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuna 28.02.2008.a. müügilepingu muutmise lepingu, müügilepingu osalise ülevõtmise kokkuleppe, kinnistu ühishüpoteegiga koormamise lepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute pooleks oli peale kostjate ka hüpoteegipidaja ning lepingu p-s 9 nähtus, et ühishüpoteegiga on tagatud samal päeval s.o 28.02.2008.a hagejate ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded, siis on kohus seisukohal, et kostjatele pidi olema ettenähtav, et lepingu rikkumisel ning selle tagajärjel lepingust taganemise korral tekib hagejatele kahju kasutult tehtud kulutuste näol milleks on tehingu tegemiseks tasutud riigilõiv, notaritasu ja eelnimetatud intressid.. Kohus on seisukohal, et VÕS § 127 lg 2 alusel tuleb jaatada võlgniku poolt lepingurikkumise tõttu võlausaldajale kasutult tehtud kulutuste hüvitamise kohustuse tekkimist võlgnikule. Seetõttu leiab kohus, et hagejate kahjunõue on põhjendatud. Kuna asjaolu üle, et hagejad tasusid notaritasude ja riigilõivuna summa 8 560,10 krooni ning intressidena laenuandjale 51 688,39 krooni (arvestus I kd, tlk 237), poolte vahel puudub, leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt hagejate kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 60 248,40 krooni. Asjas on hagejad esitanud ka nõude leppetrahvi summas 40 000 krooni nõudes. Asjas puudub vaidlus selles, et leppetrahvi nõuavad hagejad 30.01.2008.a. sõlmitud lepingu p 8.3 alusel. 30.01.2008.a. müügileping p 8 sätestab lepingust taganemise alused ja tagajärjed. Vastavalt ple 8.1 on ostjal õigus kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni käesolevast lepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda lepingus järgnevalt loetletud alustel. Lepingu p 8.3 järgi lepingust taganemisel käesoleva lepingu punktis 8.1 nimetatud alusel on müüjad kohustatud 10 päeva

jooksul taganemisavalduse saamisest tagastama ostjale kõik ettemaksuna saadud summad ja tasuma ostjale viimase nõudmisel leppetrahvi 40 000 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käesolevale asjale lisatud 30.01.2008.a poolte vahel sõlmitud lepingus p-dest 8.1 ja 8.3 nähtub, et leppetrahvi nõudeõigus on seotud asjaoluga, kui ostja taganeb müügilepingust enne asjaõiguslepingu sõlmimist. Käesolevas asjas ei saa olla vaidlust selles, et käsitluse all olevast müügilepingust taganeti peale asjaõiguslepingu sõlmimist, kuivõrd müügileping sõlmiti 30.01.2008.a, asjaõigusleping 28.02.2008.a ning lepingust taganemise avaldus koostati alles 14.07.2008.a. Kuivõrd leppetrahvi nõudeõiguse esitamine oli ajaliselt piiratud, leiab kohus, et hagejate leppetrahvi nõue tuleb jätta rahuldamata. Hagejad on palunud kostjatelt välja mõista viivise seisuga 16.03.2010.a summas 174 343, 89 krooni ja sealt edasi viivis TsMS § 367 sätestatud alusel kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hagejate viivisearvestusest nähtuvalt on hagejad arvestanud viivist tagastamisele kuuluvalt müügihinnalt summas 900 000 krooni ja hagejate arvates tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt summas 40 000 krooni seadusjärgses määras. Hagejad on viivist arvestanud lepingutest taganemisest. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagejate nõue 900 000 krooni saamiseks on põhjendatud, kuid hagejate leppetrahvinõue ei ole põhjendatud. Arvestades hagejate esitatud viivisenõuet ning asjaolu, et kostjad ei ole viivise arvestuse aluseks olevatele elementidele vastu vaielnud, leiab kohus, et hagejate viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt.(900 000* 11%/360=275)*607= 166 925 krooni. Kohus on seisukohal, et TsMS § 367 juhindudes tuleb rahuldada ka hagejate nõue ning mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis põhinõudelt s.o 900 000 kroonilt alates 17.03.2010.a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, hagi rahuldatud ja rahuldamata osasid ning vaidluse olemust, leiab kohus, et hagejate menetluskulud tuleb 90 % ulatuses jätta solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nenede endi kanta. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kuna hagejad suurendasid menetluse jooksul oma kahju hüvitamise nõuet on hagi hinnaks 1 000 248, 40 krooni. Seega on hagilt tasutud vähem riigilõivu (39 500-37 750) = 1750 krooni. Kuna asjast nähtuvalt oli kahju hüvitise suurendamise nõue põhjendatud tuleb tasumata riigilõivu osa tasumise kohustus riigi tuludesse jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Seega tuleb tasuda riigilõiv riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.