M.M.`i hagi AS-i Eesti Statoil vastu töövaidluses. Hagihind 66 591 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
15. oktoober 2009.a
Istungil osalenud isikud
Hageja M.M. ja tema lepinguline esindaja Paavo Uibopuu; Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaadi vanemabi Triinu Hiob ja Hedi Nurme.
Resolutsioon
1.Jätta M.M.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi AS-i Eesti Statoil (registrikood 10180925, asukoht Pärnu mnt 13, 10148 Tallinn) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmise, töölepingu töötaja algatusel lõpetatuks tunnistamise ja kuue kuu keskmise töötasu 66 591 krooni väljamõistmise nõudes.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja M.M.’i kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.15. juulil 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte vahel 20.11.2008.a sõlmitud töölepingu nr. LV-104 alusel töötas hageja kostja juures müüja-klienditeenindajana. Tööandja 17.06.2009.a käskkirjaga nr. 4-097 tunnistati hageja süüdi distsiplinaarteo toimeopanemises ja lõpetati tööleping TLS §86 p6, p7 alusel. Distsiplinaarkaristus määrati töötaja poolt töökohustuste jämeda rikkumise tõttu, mis seisnesid selles, et töötaja ei kontrollinud dokumente alaealisel. Usalduse kaotus seisnes selles, et töötaja rikkus tubakaseaduse ja alkoholiseaduse sätteid, müües alaealisele tubakat ja alkoholi ja sellega seadis ohtu tööandja vara säilimise.
2.Hageja leidis, et puudub tema süü 26.05.2009.a AS-i Statoil Kukruse tanklas alaealisele tubakatoote ja alkoholitoodangu müümises. Tööandja ei esitanud töötajale distsiplinaarjuurdluse materjale, millega oleks tõendatud hageja süü distsiplinaarteo toimepanemises. Töötajat süüdistatakse alkoholiseaduse ja tubakaseaduse rikkumises. Tööandja ei ole pädev alkoholiseaduse ja tubakaseaduse rikkumisi menetlema ega selle eest karistusi määrama, sest nende seaduste sätete rikkumise eest karistuse määramise õigus on võimuorganitel. Kuna asja kohta ei ole väärteomenetlust alustatud ega väärteootsust tehtud, siis puudub väärteo toimepanemise fakt.
3.Kostja ja AS G4S puudub õigus alaealise osalemisega väärteo matkamiseks ja nende tegevus tubaka- ja alkoholitoodete ostmiseks alaealiste kasutamiseks on ebaseaduslik.
4.Hageja palus tunnistada töölepingu lõpetamine 17.06.2009.a käskkirja nr 4-097 alusel ebaseaduslikuks; muuta töölepingu lõpetamise alus, lugedes tööleping lõpetatuks töötaja soovil; välja mõista tööandjalt hüvitis kuue kuu keskmise töötasu 66 591 krooni ulatuses.
KOSTJA VASTUS
5.10. augustil 2009.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt poolte vahel 20.11.2008.a sõlmitud töölepinguga nr LV-104 kostja palkas hageja tööle müüjaklienditeenindajana. Töölepingu lisa nr 3 sätestas hagejale eraldi kohustuse täita alkoholi- ja tubakaseadust, kuna tööülesannete täitmisel puutus hageja otseselt kokku alkoholi- ja tubakatoodete müügiga.
6.26.05.2009.a teostati turvateenuste osutaja G4S-i sisekontrolliosakonna poolt AS-i Eesti Statoil tellimusel Kukruse teenindusjaamas alkoholiseaduse ja tubakaseaduse nõuete järgimise kontrollost. Kontrollostu teostamise käigus müüs hageja alaealisele kliendile, ilma tema dokumente kontrollimata, alkohoolse joogi „Gin Mohhiito“ ning tubakatoote „LM Blue Label“. Seda tehes rikkus hageja TubS-i, AS-i ning poolte vahel sõlmitud töölepingu tingimusi.
7.17.06.2009.a andis kostja välja käskkirja, millega lõpetati hagejaga sõlmitud tööleping seoses hagejapoolse jämeda töökohustuse rikkumisega TLS §86 p6, §103 lg2 alusel ning seoses hageja suhtes usalduse kaotamisega TLS §86 p7, §104 lg2 alusel.
8.Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostjal puudus pädevus antud rikkumiste menetlemiseks. TubS ning AS sätete rikkumise näol on küll tegemist väärteo toimepanemisega, kuid antud juhul tuleb eristada väärteo toimepanemist ning töötaja poolset töökohustuste rikkumist, s.t distsiplinaarsüüteo toimepanemist. TubS ning AS sätete järgimine
2 (8)
2-09-34293 kuulus vastavalt hageja ning kostja vahelise töölepingu lisale nr 3 ka hageja töökohustuste hulka. Antud juhul pole kostja käitunud väärteomenetlust läbiviiva organina, vaid ta on läbi viinud distsiplinaarmenetluse tööandjana. Kostja hinnanud, kas hageja on oma töökohustusi alaealisele isikule alkoholi- ning tubakatoodet müües rikkunud või mitte. Asudes seisukohale, et nii see tõesti oli, otsustas kostja hageja suhtes kohaldada distsiplinaarkaristust ning temaga tööleping lõpetada.
9.Hageja on pannud toime jämeda töökohustuste rikkumise ning põhjustanud tööandja usaldamatuse avaldaja vastu, kuna rikkus teadlikult alkoholiseaduse ja tubakaseaduse nõudeid, lõi tööandjale olulise kahju tekkimise ohu ning seadis ohtu tööandja maine. Alkoholi- või tubakaseaduse nõuete rikkumine võib kaasa tuua tööandja vastutuse väärteo korras, alkoholiseaduse rikkumisel teatud juhul koguni kriminaalkorras ning võib viia suure rahalise karistuse määramiseni tööandjale. Tõsisemal juhul võib alaealisele isikule alkoholitoote müümine viia koguni tööandja alkoholimüügi märke kustutamiseni majandustegevuse registrist ja seeläbi müügiõiguse kaotamiseni. Samuti võib olukord, kus mõni AS-i Eesti Statoil töötaja müüb alaealisele isikule keelatud tooteid, tuua kaasa Statoili negatiivse kajastamise meedias ja kahjustada mitte ainult AS-i Eesti Statoil, vaid kogu Statoili kontserni mainet avalikkuse, klientide ja koostööpartnerite silmis.
10.Distsiplinaarkaristuse määramisel hageja on arvestanud töötaja süüteo väga tõsist iseloomu ja taolise süüteo võimalikke tagajärgi tööandjale ning on õigesti määranud distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise TLS §86 p6 ja p7 alustel. Hageja süü on tõendatud kontrollostu aktiga ning kassatšekiga, kust nähtub vastav alkoholi- ning tubakatoote müügitehing, mille hageja kostja nimel alaealise isikuga 26.05.2009 a sõlmis. Et tegemist oli alaealise ostjaga, on kinnitanud kontrollostul osalenud alaealine ja tema vanem. Hagejat teavitati kohe tema poolt toime pandud süüteost teate andmisega. Hageja on oma süü tema poolt 26.05.2009.a koostatud seletuskirjas omaks võtnud.
11.Kostja teatas, et 2008.a suvel kostja viis sisse kassasüsteemi uuenduse eesmärgiga vältida töötajate inimlikku eksimust ja vanuse kontrollimise unustamist. Kui teenindaja sisestab alkohoolse joogi või tubakatoote triipkoodi, annab kassasüsteem hoiatusteate“ NB! Kontrolli vanust!. Ostja peab olema vähemalt 18-aastane!“.
KOHTUISTUNG
12.Kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi. Hageja seletuste kohaselt teatati talle, et ta on müünud tubakat ja alkoholi alaealisele isikule. Hageja mäletamist mööda ei ole ta alaealisele isikule tubaka- ja alkoholitooteid müünud. Tšeki peal märgitud ajal oli hageja tööl, sel ajal oli tema müügiaeg. Kuna sel hetkel oli palju kliente, siis ta ei mäleta, kellele millist kaupa müüs. Ülemus ütles talle, et kui ta kirjutab selle avalduse, siis on tal võimalus tööle jääda.
13.Hageja esindaja arvamuse kohaselt distsiplinaarkaristuse vormistamisel ja määramisel on tehtud mitu vormiviga. Sisuliselt pandi töötaja valiku ette. Seletuste võtmisel ei informeeritud hagejat, milles seisnes tema rikkumine, kes oli see isik, kellele müüdi alkoholi- ja tubakatoodet. Hagejal puudus kontrollimise võimalus. Samuti on arusaamatu, miks peab tööandja kontrollostu teostamisel kasutama alaealisi, seda enam, kui alaealine peab tubaka või
3 (8)
2-09-34293 alkoholi ostu eest ise olema karistatud. Kontrollost tehti sularahas, kuidas peab töötaja visuaalselt tuvastama, et tegemist on alaealise isikuga. Selline kontrollostu iseloom viitab tööandja soovile sellest töötajast lahti saada. Tööleping oli lõpetatud kahel alusel: jäme rikkumine ja usalduse kaotus. Töötaja katseaeg oli läbi. Kuidas sai tööandja kaotada usaldus selle töötaja vastu. Tööandja ei ole seda juhtumit avalikustanud ja selline range karistus ei ole kooskõlas seaduse eesmärgiga.
14.Kostja esindajad jäid kostja vastuses toodud põhjenduste juurde ja palusid jätta hagi rahuldamata ja asjaolu, kas oli müüdud alaealisele või mitte, jätta tähelepanuta, kuna uute asjaolude väljatoomise aeg on möödas. Esindajate seletuste kohaselt kostja kohustuseks ei ole tõendada, kuidas ostja välja nägi. Samuti ei ole kostja huvides töötajaid kiusata ja ilma põhjuseta töötajatest lahti saada. Täpselt samasuguse kontrolli teostavad kohalikud omavalitsused, kasutatakse samuti alaealisi lapsi. Karistus on nii range seepärast, et tegelikult sellest tulenev võimalik kahju on äärmiselt suur, sellised rikkumised võivad tuua raskeid tagajärgi. Väga kergesti võetakse ära müügiload. Ka ühiskonnale tekitatakse kahju, kui alaealised isikud saavad tanklatest alkoholi ja tubakatooteid osta. Peale selle on tegemist mainega, kostja ei saa endale lubada selliseid tõsiseid rikkumisi. Väärteomenetluse puudumine ei puutu kuidagi antud menetlusse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
16.Poolte vahel 20.11.2008.a sõlmitud töölepingu nr LV-104 alusel asus hageja kostja juurde tööle müüja-klienditeenindaja ametikohale (t.lk. 20, 21). Töölepingu punktis 3.2. leppisid pooled, et töötaja töö sisu ja töötajale kehtivad üldnõuded lepitakse kokku ametijuhendis, mis on töölepingu lisa nr.2. Ametijuhendi punkti 3.2. kohaselt müüja-klienditeenindajal on keelatud ebaseaduslikult piirata või soodustada kaupade või teenuste müüki, mõjutada tarbijat eksitava reklaami, teise müüja-klienditeenindaja kauba või teenuse halvustamise, firmanimetuse, kaubamärgi või teiste tunnuste lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus üldiste kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega (t.lk. 3-6). Pooltel ei ole vaidlust nende poolt töölepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimuste üle.
17.Tööandja 17.06.2009.a käskkirjaga nr 4-097 tunnistati hageja alkoholiseaduse ja tubakaseaduse rikkumise, st. alaealisele alkoholi ja tubaka müümise, eest süüdi ja määrati talle distsiplinaarkaristusena TLS §86 p6, p7 alusel töölepingu lõpetamise. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas töötaja rikkus töölepingust või normatiivaktidest tulenevaid müüja kohustusi; 2) kui jah, siis kas töötaja käitumise tekitas tema suhtes usalduse kaotuse; 3) kas tööandjal oli õigus hinnata töötajapoolse kohustuste rikkumist distsiplinaarsüüteona ja lõpetada töölepingu TLS §86 p6, p7 sätestatud alusel; 4) kas töölepingu lõpetamine oli põhjendatud ja otstarbekas.
18.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §230 lg1 esimesest lausest kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS §231 lg1 alusel tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus
4 (8)
2-09-34293 loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Pooled ei ole tõendamiskoormisest teisiti kokku leppinud. Seega käesolevas vaidluses tõendamisekoormis on kostjal. Hagi rahuldamata jätmiseks pidi hageja tõendama, et ta ei ole töölepingus sätestatud kohustusi rikkunud ehk distsiplinaarsüütegu toime pannud, mistõttu ei olnud tööandjal õigust distsiplinaarkaristuse määramiseks. Hagi rahuldamiseks pidi kostja tõendama, et distsiplinaarkaristuse määramisel ja töölepingu lõpetamisel ta on lähtunud seadusest, poolte vahel sõlmitud töölepingust jne.
19.Kostja vastuse juurde lisatud tõendi järgi 26.05.2009.a kell 11.10. toimus Kukruse teenindusjaamas alkoholiseaduse ja tubakaseaduse täitmise kontroll. Kontrollimise käigus müüs hageja alaealisele kliendile alkoholi ja paki sigarette, millega rikkus alkoholiseadust, tubakaseadust ja AS-i Eesti Statoil tööeeskirju (t.lk. 40). Kassatšekki järgi 26.05.2009.a kell
11.11.müüdi AS-i Eesti Statoil Kurkuse teenindusjaamas Gin Mohhiito hinnaga 22.90 krooni ja sigaretid L&M Blue Label hinnaga 32.00 krooni (t.lk. 38). Tšeki ja kohtuistungil antud hageja seletuste järgi tšekil märgitud ajal teenindas kliente hageja ise, teisi isikuid sellel ajal kaupu müüa ei saanud. 25.05.2009.a kirjutas hageja seletuse, milles kinnitas, et kontrollostu ajal müüs ta alaealisele kliendile alkoholi ja paki sigarette. Hageja teatas, et hindas kliendi vanust valesti ja arvas, et klient oli palju vanem (t.lk. 41)
20.Kohus ei nõustu kohtuistungil antud hageja väidetega alaealisele isikule alkoholi ja tubaka müümise fakti tõendamatuse kohta. Hagiavalduses väidab hageja, et distsiplinaarkaristus talle määrati alaealisele isikule alkoholi müümise eest. Hageja ei ole hagis alaealisele isikule alkoholi müümise fakti vastu vaielnud. TsMS §33 lg3 alusel uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne asja arutamist kohtuistungil. Sama paragrahvi lõike 4. järgi lõikes 3. nimetatud avaldusele esitatav vastuavaldus tuleb esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada mõistliku aja jooksul enne asja arutamist kohtuistungil. Hageja ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega ümber lükanud alaealisele isikule alkoholi müümise fakti. Hageja ei ole selle tõendamiseks tunnistajate ülekuulaamist ega enda vande all ärakuulamist taotlenud. Sellepärast ei ole hageja väitel mingit tõendamistähtust. Seega TsMS §229 lg1 alusel arvestab kohus hageja 25.06.2009.a poolt kirjutatud seletust dokumentaalse tõendina, mille järgi müüs ta alaealisele alkoholi ja sigarette.
21.Kuni 01.01.2009.a kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) §48 lg1 p1 ja §50 lg1 p1 alusel töötaja on kohustatud täitma töölepingu tingimusi ja tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorraldusteta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) kuni 01.01.2009.a kehtinud §2 lg1 järgi distsiplinaarsüüteod olid muu hulgas TLS §48 ja §50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine.
22.TLS §86 lg1 alusel oli tööandjal õigus lõpetada tööleping töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. Sama seaduse §103 lg2 alusel tööandja võis töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Alkoholiseaduse (AS) §46 sätestab, et allaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Sama seaduse §47 lg1, lg2 alusel alaealisel on keelatud omada või vallata alkohoolset jooki, alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine alaealisele on keelatud. AS §47 lg3 järgi sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud
5 (8)
2-09-34293 keelu järgimiseks võib alkohoolse joogi võõrandaja või üleandja nõuda vastuvõtjalt isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda alkohoolse joogi üleandmisest eelnimetatud dokumendi esitamata jätmise korral. Tubakaseaduse (TubS) §27 tulenevalt alla kaheksateist aasta vanusel isikul on suitsetamine või suitsuvaba tubakatoote tarvitamine keelatud. Sama seaduse §28 lg1 alusel alaealisel on keelatud omandada ja omada tubakatoodet ja lg2 alusel keelatud on müüa tubakatoodet alaealisele. Selle keelu järgimiseks on müüjal õigus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda tubakatoote müümisest, kui dokumenti ei esitata.
23.20.11.2008.a sõlmitud töölepingu lisas nr. 3 kinnitas töötaja, et ta on tutvunud ning kohustub täitma Eesti Vabariigis kehtivat alkoholiseadust ja tubakaseadust. Töötaja kinnitas oma allkirjaga, et vastavalt nimetatud seadustele kannab ta kehtestatud nõuete rikkumise eest füüsilise isikuna muu hulgas ka distsiplinaarvastutust seadusega ettenähtud korras (t.lk. 2). Kostja vastuse ja tunnistaja H. L.’a ütluste järgi, tööandja poolt sisse viidud muudatuse tõttu, iga kord, kui teenindaja sisestab alkohoolse jooki ja tubakatoote triipkoodi, annab kassasüsteem hoiatuse „Kontrolli vanust! Ostja peab olema vähemalt 18.aastane (t.lk. 56-58). Hageja ei ole seda vaidlustanud. Hageja, ilma isikut tõendava dokumenti küsimata, kassasüsteemist tuleneva isikut tõendava dokumendi kontrollimise hoiatuse eirates, on müünud alaealisele alkoholi- ja tubakatoodet, millega on rikkunud töölepingu, alkoholiseaduse ja tubakaseaduse sätteid. Hageja poolt toime pandud süüteo eest TubS §41 lg2 ja AS §67 lg2 alusel on võimalik määrata kostjale väärteokorras karistusena rahatrahvi kuni 50 000 krooni iga rikkumise eest.
24.Eeltooduga tuvastas kohus, et hageja, ametijuhendi (töölepingu lahutamatu osa) punktis
3.2.sätestatud keelu rikkudes, müüs ebaseaduslikult alkoholi- ja tubakatoote. Töötaja rikkus oma kohustusi, s.t pani toime distsiplinaarsüüteo. Hageja poolt toime pandud rikkumise laadi, sellega alaealisele tekkida võinud kahju hindades, ning selle eest töötajale ja tööandjale väärteo korras ettenähtud karistusi arvestades, nõustub kohus tööandjaga, et töötaja rikkus töökohustusi jämedalt. Sellises olukorras oli tööandjal õigus määrata töötajale distsiplinaarkarituse, sh. lõpetada tööleping TLS §86 p6 ja §103 lg2 alusel.
25.TLS §73 sätestas, et tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta töölepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale või tööandjale hüvitise maksmine või lepingu järgi saadu tagastamine. Tööandja 17.06.2009.a käskkirja nr. 4-097 järgi määrati distsiplinaarkaristus ka TLS §86 p7 ja TLS §104 lg2 alusel, kui neid sätteid ei ole töölepingusse töölepingu lõpetamise alusena kantud. Kuna hageja vaidlustab töölepingu ka TLS §86 p7 alusel lõpetamise fakti, siis kontrollib kohus edasi, kas töötaja suhtes usalduse kaotamisel töölepingu lõpetamine oli põhjendatud ja otstarbeks.
26.TLS §86 p7 annab tööandjale õiguse lõpetada tööleping töötaja suhtes usalduse kaotamisel, kui töötaja paneb toime muu hulgas sama seaduse §104 lg2 punktis 3. sätestatud rikkumise, s.o põhjustab tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 21.04.2003.a otsuse nr 3-2-1-46-03 punkti 10. kohaselt TLS §104 2g2 p.3 ei saa mõista nii, et lisaks töötaja tegudele, mis võivad põhjustada klientide usaldamatuse tööandja vastu, peab tööandja tõendama ka seda, et mõnel tarbijal, kliendil või äripartneril on
6 (8)
2-09-34293 usaldamatus tekkinud. Tööandja võib töölepingu TLS §104 lg2 p3 alusel lõpetada ka siis, kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse, s.t töötaja on käitunud viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas, või äripartneris usaldamatust tööandja vastu.
27.TLS §144 lg1 alusel vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle paragrahvi 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Hageja ebaseaduslikult soodustas alaealisele tubaka- ja alkoholitoodete võõrandmise, millega lõi alaealise tervisele reaalse ohtu tekkimise võimaluse. Kui võõrandmise fakt oleks avalikkusele teatavaks saanud, tekkis selle tagajärjel olukord, kus riik, tarbijad ja äripartnerid kaotaksid usalduse kostja vastu, kostjat ähvardaksid karistused AS ja TubS järgi väärteokorras, millega ilmselt kaasneksid ka alkoholi- ja tubakatoodete müügiõiguse kaotused. See, et hageja suhtes ei ole algatatud väärteomenetlust, ei välista TLS §86 p6, p7 tulenevat tööandja õigust lõpetada tööleping distsiplinaarkorras. TDVS §4 alusel distsiplinaarkaristuste määramise, täitmise ja ennetähtaegse kustutamise õigus kuulub tööandjale. TDVS §4 tulevalt oli tööandjal õigus määrata töötajale töökohustuste rikkumise eest distsiplinaarkaristus ka sama rikkumise eest väärteokorras karistamata töötajale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et distsiplinaarkarituse määramisel tööandja on lähtunud seadusest ning sellises situatsioonis määratud karistus, töölepingu lõpetamine, oli põhjendatud, otstarbekas ja seaduslik. Sellepärast tuleb hagi rahuldamata jätta.
28.Kohus ei nõustu hageja väidetega kostja poolt ebaseaduslikult kontrollostu tegemiseks alaealise kasutamise kohta. Kostja esitatud alaealise ja tema vanema poolt koostatud teatis ei ole tõend TsMS §229 lg1 mõistes, sest tõend on koostatud 22.05.2009.a, kuid selles väidetakse et kontrollostud toimusid alates 25.05.2009.a (t.lk. 39). Kostja tunnistaja R. V.`i ütlustega on tuvastatud, et kontrollost teostati lapsevanema nõusolekul (t.lk. 59). Tegemist oli turvafirma G4S osavõtul ja alaealise vanema nõusolekul alaealise poolt tehtud kontrollostuga. Tegelikult ei olnud alaealisel eesmärki tarvitada alkoholi ja tubakat. Ostetud kaup on koheselt tagastatud. Seega ei olnud alaealise tegudes TubS §48 ja AS §72 sätestatud väärteo koosseisu. TubS ja AS ei näe karistust alaealise tubaka ja alkoholi ostmiseks kasutamise eest, sest AS §47 lg3 ja TubS §28 lg2 alusel alkoholi- ja tubakatoode müümisel peab müüja ostja vanust kontrollima.
29.TLS §73 lg1 alusel kantakse töölepingus muu hulgas ka lepingu lõpetamise kuupäev. Hageja tööraamatusse ja töölepingusse tehtud kannete järgi lõpetati tööleping 22.06.2009.a (t.lk. 20, 21, 25). Tööandja käskkirja järgi lõpetati tööleping hagejaga alates 23.06.2009.a. Töölepingu lõpetamise kuupäeva muutmise nõuet hageja esitanud ei ole. TsMS §439 järgi kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagejal ei ole vaidlust töölepingu lõpetamise kuupäeva üle. Kuna nõuet töölepingu lõpetamise kuupäeva muutmiseks hageja ei ole esitanud, jätab kohus antud asjaolule hinnangut andmata.
MENETLUSKULUD
30.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §438 lg2 kohaselt kohus otsustab ka menetluskulude jaotuse. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
7 (8)
2-09-34293
31.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg 2, §631, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.