Janika Oja võlgade ümberkujundamise menetlus Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. septembri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rävala Laenud OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Rävala Laenud OÜ (rk: 12629269), esindaja Elmer Aros Vastustajad: Võlgnik: Janika Oja (ik: XXXXXXXXX) Võlausaldajad: Svea Finance AS (rk: 11200943), esindaja Piret Palm IPF Digital AS (rk: 11034137), esindaja Maarja Kruusma OK Incure OÜ (rk: 11542046), esindaja Maarja Kruusma Elisa Eesti AS (rk: 10069659), esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo (rk: 11930038), esindaja Anni Kennedy AS ÜHISTEENUSED (rk: 11052490), esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo (rk: 11930038), esindaja Anni Kennedy Aktiva Finance Group OÜ (rk: 10746479), esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo (rk: 11930038), esindaja Anni Kennedy
Ühisraha OÜ (rk: 11948363) Revensen OÜ (rk: 16625699) Bondora AS (rk: 11483929) Martin Pappel (ik: XXXXXXXXXXX) Kristjan Kriisa (ik: XXXXXXXXXXX) GRIFF Õigusbüroo Osaühing (rk: 12320307) Multitude bank p.l.c (rk: C56251) Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei Usaldusisik: Annika Rau (ik: XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 13. septembri 2023 määrus ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel.
4.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Janika Oja (võlgnik) esitas 29.12.2022 maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt töötab võlgnik puidutöötlejana Ilmre OÜ-s. Tema töötasu on 990 eurot ja toetused 750 eurot kuus. Abikaasa Kermo Oja töötasu on 1300 eurot kuus. Abikaasa pankrot on välja kuulutatud Tartu Maakohtu 24.11.2022 määrusega. Võlgnikul on viis ülalpeetavat last. Makseraskused tekkisid korteri remondiks ja jooksvateks kuludeks võetud laenukohustustest. Pere igakuised väljaminekud on 2640 eurot, võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 400 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduauto Seat Alhambra (väljalaskeaasta 1998) ja korteriomand asukohaga XXXXXXXX linn, mis on võlgniku ja tema pere elukohaks. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 92 759 eurot.
2.Maakohus võttis 03.01.2023 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Annika Rau.
3.Usaldusisik esitas 02.02.2023 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega. Usaldusisiku hinnangul võib võlgniku olla maksejõuetu, mistõttu tuleks talle anda võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotimenetluse kaudu.
4.Võlgnik jäi 13.02.2023 kohtuistungil taotluse juurde algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgniku väitel on ta lastele kodu säilitamise nimel motiveeritud kava täitma.
5.Maakohus algatas 07.03.2023 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Annika Rau.
6.Usaldusisik esitas 27.06.2023 kohtule võlgniku nimel 03.06.2023 koostatud ümberkujundamiskava koos lisadega. Ümberkujundamisele kuuluv võlgnevus on kokku 91 496,05 eurot. Hüpoteegipidaja ei ole andnud nõusolekut oma nõude 37 341,28 eurot (põhinõue 37 340,72 eurot, intress 0,56 eurot) ümberkujundamiseks, mistõttu kuulub tema nõue rahuldamisele 100% ulatuses. Pandiga tagamata võlausaldajate kõrvalnõudeid vähendatakse 100% ja põhinõuded täidetakse 50% ulatuses. Võlgniku kinnisvara müüakse kokkuleppe hinnaga 55 000 eurot pärast kava kinnitava kohtumääruse jõustumist tingimustel, et vara müügiga tasutakse kõik võlgniku võlad ning võlgnikuga sõlmitakse üürileping vähemalt kaheksaks aastaks. Müügisummast saab hüpoteegipidaja 37 341,28 eurot ja teised võlausaldajad 50% põhinõuetest, tasutakse tehinguga seotud kulud, panga teenustasud ja usaldusisiku tasu, millest on maha arvestatud deposiiti tasutud 1600 eurot. Ümberkujundamiskava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest (töötasu 737,62 eurot, peretoetused 1010 eurot), tema elatusmiinimumist 2023. aastal (1691,67 eurot) ja soovist säilitada võlgniku perele elukoht. Võlgnikule oleks ülejõukäiv tasuda lisaks üürile ka kavajärgseid makseid. Võlgade ümberkujundamisel rahuldatakse 91 496,05 euro suurusest võlgnevusest 53 054,89 eurot, s.o 57,99%. Võlgnik on hinnanud kinnisvara maksumuseks 78 000 eurot ja sõidukite maksumuseks 3000 eurot. Ümberkujundamiskavale esitasid vastuväite Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, OK Incure OÜ, IPF Digital AS, Bondora AS, Rävala Laenud OÜ, Svea Finance AS, Elisa Eesti AS, AS ÜHISTEENUSED ja Aktiva Finance Group OÜ.
7.Rävala Laenud OÜ vastuväite kohaselt ei nõustu võlausaldaja ümberkujundamiskavas toodud andmetega võlausaldaja nõude ja selle tagatuse kohta ning võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Rävala Laenud OÜ nõue on pandiga tagatud. Hüpoteegipidaja ei ole nõustunud oma nõude ümberkujundamisega. Seega tuleb koostoimes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-ga 33 ümberkujundamiskava kinnitamise järel arvutada võlausaldaja nõudele juurde intress ja viivis. Võlausaldaja on vastuses usaldusisikule viidanud, et nõue on ajas muutuv. Tagatisvara tuleks realiseerida avalikul enampakkumisel, müügihind 55 000 eurot ei ole mõistlik. Võlausaldaja nõustuks võla ümberkujundamisega, kui tagatisvara müügi korral tasutakse tema nõuded (sh lisanduvad intressid ja viivised) tehingu kuupäeva seisuga. 16.06.2023 seisuga on võlausaldaja nõude suurus 40 278,25 eurot, sh põhinõue 37 340,72 eurot, intress 1357,63 eurot, viivised alates 08.03.2023. a 1549,90 eurot ja sissenõudmisega seotud kulud (nõudekirjade tasud) 30 eurot.
8.Usaldusisik ei nõustunud vastuväite esitanud võlausaldajatega. Usaldusisik märkis, et menetluse peamine eesmärk on säilitada võlgnikule ja tema perele elukoht. Kinnisvaraturgu ja üldist majanduslangust silmas pidades ei ole võimalik hinnata korteri realiseerimisest saadavat tulu. Kinnistul on lisaks hüpoteegile isiklik kasutusõigus, mis mõjutab müügihinda. Usaldusisik palus teha kavas parandused, Rävala Laenud OÜ nõue lugeda pandiga tagatud nõudeks.
MAAKOHTU LAHEND
9.Tartu Maakohus rahuldas 13. septembri 2023 määrusega Janika Oja maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitas Janika Oja võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt: Võlausaldaja
Kohustuse kogusumma Ühekordse osamakse Kohustuse / sh põhinõue suurus (kohustuse rahuldamise täitmise summa)5 määr (%)
Rävala Laenud OÜ1
37 341,28 / 37 340,72
37 341,28
100,00
Svea Finance AS2
1683,42 / 1549,32
774,66
46,02
IPF Digital AS2
3011,68 / 1280,00
640,00
21,25
OK Incure OÜ2
1594,99 / 1139,66
569,83
35,73
OK Incure OÜ2
281,85 / 198,78
99,39
35,26
OK Incure OÜ2
1002,33 / 793,99
397,00
39,61
Elisa Eesti AS2
9290,63 / 4972,77
2486,39
26,76
AS ÜHISTEENUSED2
60,72 / 30,00
15,00
24,70
AS ÜHISTEENUSED2
60,72 / 30,00
15,00
24,70
Finance 267,01 / 228,26
114,13
42,74
Ühisraha OÜ2
579,90 / 500,00
250,00
43,11
Revensen OÜ2
542,06 / 426,10
213,05
39,30
Bondora AS2
3922,76 / 3418,12
1709,06
43,57
Bondora AS2
8260,00 / 7997,41
3998,71
48,41
ja 18 650,00 / 7148,01
2200,00
11,80
GRIFF
Õigusbüroo 364,68 / 360,00 Osaühing2
180,00
49,36
Multitude bank p.l.c2
1999,73
44,65
Tartu kohtutäitur 80,47 / 80,47 Oksana Kutšmei3
40,24
50,00
Tartu kohtutäitur 18,00 / 18,00 Oksana Kutšmei3
9,00
50,00
Tartu kohtutäitur 4,84 / 4,84 Oksana Kutšmei3
2,42
50,00
Aktiva Group OÜ2
Martin Pappel Kristjan Kriisa2, 4
4478,71 / 3999,45
91 496,05 / 71 515,90
53 054,89
pandiga (võlgniku vara ja Kermo Oja käendusega) tagatud kohustus tagamata kohustus
täitemenetluse kulud
tegemist on solidaarvõlausaldajatega
võlausaldajate kohustused täidetakse kahe kuu jooksul pärast korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX) müügitehingut ühekordse maksena
kestvuslepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel Maakohus tühistas ümberkujundamiskava täitmiseks korteriomandi müügitehingu tegemisel Tartu Maakohtu 7. märtsi 2023 määrusega kohaldatud abinõu, millega keelati Rävala Laenud OÜ-l krediidilepingu täitmise tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX IV jakku seatud hüpoteegist tulenevate õiguste teostamine.
Korteriomandi müügitehingu tegemisel lugeda lõppenuks ja kustutada IV jakku 22.02.2021 sisse kantud hüpoteek summas 52 500,00 eurot Rävala Laenud OÜ kasuks ja Coop Pank AS kasuks hüpoteeki koormav pant, III jakku 14.11.2018 sisse kantud tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus Maria Pajuma kasuks ning 21.07.2022 kohtutäituri avalduse alusel 28.07.2022 sisse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Renovum OÜ kasuks. Usaldusisiku Annika Rau tasuks määrati 3703,75 eurot Avitase OÜ-le, kelle kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisiku tasust 1600 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel, 2103,75 eurot kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) realiseerimisest saadud tulemi arvel ja puudujääv summa mõista välja Janika Ojalt Avitase OÜ-le. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik. Usaldusisikut kohustati esitama kohtule aruanne Janika Oja võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks. Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jäeti kindlaks määramata. Määruse kohaselt on 14 võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üheksa võlausaldajat ehk 64% võlausaldajatest. Seejuures on vastuväite esitanud võlausaldaja Rävala Laenud OÜ nõue tagatud pandiga. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Rävala Laenud OÜ hüpoteegipidajana ei ole nõude ümberkujundamisega nõustunud, mistõttu kuulub tema nõue rahuldamisele 100% ulatuses. Pandiga tagamata võlausaldajate nõuete vähendamine toimub selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse võrdses, s.o 50% ulatuses. Kõigi võlausaldajate nõuded tasutakse kinnisvara müügist saadud tulemi arvel kahe kuu jooksul ühekordse maksena. Võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Võlgniku huvid on võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil, eriti olukorras, kus makseraskustesse sattunud füüsilisele isikule on hädavajalik säilitada eluase. Menetluse peamine eesmärk ongi säilitada võlgnikule ja tema perele (seitse liiget) elukoht. Usaldusisiku andmete kohaselt oli menetluse algatamise seisuga võlgniku sissetulekuks töötasu 737,62 eurot ja peretoetused 1010 eurot kuus. Võlgnikul on viis ülalpeetavat, kellest neli on alaealised ja üks kutsekeskharidust omandav laps. Võlgnikule kuulub lahusvarana korteriomand (registriosa nr XXXXXXXX) ja sõiduauto Seat Alhambra (ehitusaasta 1998). Võlgnik on hinnanud korteriomandi väärtuseks 78 000 eurot ja sõiduki väärtuseks 1500 eurot, kokku vara väärtus 79 500 eurot. Võlgnikul on kohustusi 91 496,05 eurot, millest 71 515,90 eurot on põhinõuded ja 19 980,15 eurot kõrvalnõuded. Kava kinnitamisel rahuldatakse võlausaldajate nõuded summas 53 054,89 eurot (sh hüpoteegipidaja nõue 100% ning ülejäänud võlausaldajate põhinõuded 50%), mis on 57,99% kogunõudest ja 74,19% põhinõuetest. FiMS § 26 lg-t 4 arvestades ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid oma nõuded rahuldatud pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Pandieseme väärtus eelduslikult katab tagatava nõude. Seega ei satu pandipidaja võlgade ümberkujundamise menetluses halvemasse olukorda võrreldes pankrotimenetlusega. Tasutaotlusest nähtuvalt on usaldusisik saatnud kinnisvara hindamiseks päringuid, suhelnud kinnisvarahindajatega ja konsulteerinud pankrotihalduriga. Võlausaldajate seisukoht, et pankrotimenetluses võib kinnisvara müügist saada oluliselt suurema tulemi kui osaühing Comberra pakutud 55 000 eurot, on paljasõnaline. Kui pandiese õnnestuks pankrotimenetluses müüa 67 000 euroga (varanimekirjast nähtuvalt vajab korter kapitaalremonti), siis arvestades pandieseme müügi ja haldamisega seotud otseste kulutuste ning üldiste pankrotimenetluse kulude kandmisega 10/100 ulatuses oleks vahe 5000 eurot, mille puhul ei saa võlgniku perele kodu säilitamise eesmärki ning võlausaldajate paljusust ja võlgniku kohustuste kogusummat
arvestades asuda seisukohale, et võlausaldajad seatakse võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid pankrotimenetluse korral. Võlgniku sissetulekust ei ole võimalik kinnipidamisi teha. Kohus nõustus usaldusisikuga, et kuigi võlgniku korteriomand võlgade ümberkujundamise menetluses müüakse, muutub omandisuhe üürisuhteks ning kinnituskirjast nähtuvalt säilib suurperele elukoht vähemalt kaheksaks aastaks. Kohus ei nõustunud, et lisaks võlgniku vara võõrandamisele tuleb pikendada ümberkujundamiskava perioodi 60–72 kuud, et täita võlausaldajate põhinõuded kas 80% või täies ulatuses. Sellise kava täitmine ei oleks võlgnikule tema sissetulekuid, ülalpeetavate arvu, eluasemekulude suurust ning pärast vara realiseerimist jäävate põhinõuete suurust arvestades jõukohane ega pärast korteriomandi müüki ka motiveeriv. Maakohus leidis Rävala Laenud OÜ seisukoha osas, et vaidlust ei ole selles, et nõue on pandiga tagatud. Ümberkujundamiskavas on märgitud nõude suuruseks 37 341,28 eurot, sh põhinõue 37 340,72 eurot ja intress 0,56 eurot. Tegemist on võlausaldaja poolt usaldusisikule teatatud andmetega nõude suuruse kohta 03.01.2023 seisuga, mil kohus võttis maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgnikule usaldusisiku. FiMS § 16 lg 1 järgi peatub usaldusisiku nimetamisel viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Viivise ja ajas suureneva leppetrahvi arvestamise peatumine on vahendiks, millega tagatakse võlgniku jaoks õigusrahu võlgnevustega tegelemise ajaks. Seaduse kohaselt lähtutakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgniku kohustuste suuruse kindlakstegemisel maksejõuetusavalduse esitamise seisust (FiMS § 17 lg 1 p 2; § 21 lg 3). Kava vastab sellele nõudele. Kuna hüpoteegipidaja ei nõustunud pandiga tagatud nõude ümberkujundamisega (FiMS § 26 lg 6), ei ole tema nõude osas kasutatud FiMS § 21 lg-s 1 sätestatud võlgade ümberkujundamise meetmeid ning kavas on õigesti märgitud, et võlgniku kohustuse suuruseks pandipidaja ees on 37 341,28 eurot (põhinõue koos kõrvalnõuetega). Ümberkujundamiskavas märgitu, et vastavalt FiMS § 22 lg-le 1 loetakse kavas ümberkujundatavad krediidilepingud kava kinnitamisel lõppenuks, ei puuduta Rävala Laenud OÜ-d, kelle nõuet ümber ei kujundata (nõue rahuldatakse terves ulatuses pärast pandieseme võõrandamist) ja krediidileping on juba lõppenud 07.03.2023 ülesütlemisega. Usaldusisik on 08.03.2023 teinud ettepaneku, et kavas läheks võlausaldaja 06.03.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud nõue 38 728,35 eurot ümberkujundamisele selliselt, et nõuet vähendatakse teadete saatmise tasu (30 eurot) võrra ja nõue summas 38 698,35 eurot tasutakse kaheksa aasta jooksul 403,11 euro suuruste osamaksetena. Kuna võlausaldaja ettepanekuga ei nõustunud, on kavas põhjendatult märgitud võlausaldaja nõude suuruseks 37 341,28 eurot. Seisukoht, et Rävala Laenud OÜ nõustub kava kinnitamisega, kui tagatisvara müügi korral tasutakse võlausaldaja nõuded (sh lisanduvad intressid ja viivised) tehingu kuupäeva seisuga, kuigi alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest 08.03.2023 kaotas võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse, ei ole kooskõlas FiMS-s sätestatuga. Võlgade ümberkujundamise menetluses saab üldjuhul ümber kujundada maksejõuetusavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi (FiMS § 21 lg 3). Avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud kestvuslepingust tulenevaid kohustusi saab ümber kujundada üksnes FiMS § 22 alusel. Menetluses ei ole FiMS §-i 22 rakendatud. Kohus ei nõustunud hüpoteegipidaja seisukohaga, et kuna tema ei ole andnud nõusolekut nõude ümberkujundamiseks, tuleb koostoimes FiMS §-ga 33 ümberkujundamiskava kinnitamise järel arvestada nõudelt viivist ja leppetrahvi alates maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest esialgse õigussuhte järgi. Võlausaldaja ei ole oma nõudelt arvestanud viivist alates 03.01.2023 (maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest), vaid alates 08.03.2023 (krediidilepingu lõppemisele järgnevast päevast). Kava kinnitamisel kehtib see ka Rävala Laenud OÜ suhtes. Seega ei lange kava kinnitamise järel võlausaldaja nõude osas tagasiulatuvalt ära viivise ja
leppetrahvi arvestamise peatumine, vaid kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni (kavaga võetud kohustuste täitmiseni) kehtib FiMS § 16 lg 1. Kuna ümberkujundamiskava näeb ette korteriomandi müügi, siis analoogselt täitemenetluse seadustiku § 158 lg-ga 3 lõpeb müügitehingu tegemisel Rävala Laenud OÜ kasuks summas 52 500 eurot registriosa nr XXXXXXXX IV jakku sisse kantud hüpoteek ja Coop Pank AS kasuks hüpoteeki koormav pant ning lõppenuks loetakse ka kõik hüpoteegist kinnistusraamatusse kantud järjekohas tagapool olevad õigused: III jakku Maria Pajuma kasuks 14.11.2018 sisse kantud tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus ja 21.07.2022 kohtutäituri avalduse alusel 28.07.2022 sisse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Renovum OÜ kasuks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
10.Rävala Laenud OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
13.septembri 2023 määruse tühistamist osas, millega jäeti ümberkujundamiskava kinnitamisega rahuldamata Rävala Laenud OÜ intressi ja sissenõudekulude nõue, ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega kinnitada Rävala Laenud OÜ nõude suuruseks ümberkujundamiskavas 38 748,33 eurot, sh põhinõue 37 340,72 eurot, intressid (kuni 07.03.2023) 1377,61 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 30 eurot. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta võlgniku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole tagatisvara turuhinna määramiseks tehtud ühtegi aktsepteeritavat toimingut (puudub hindamisakt), aluseks on võetud võlgniku arvamus. Võlgnikul ja usaldusisikul puudub kinnisvara hindaja kvalifikatsioon. Võlausaldaja töötaja (kinnisvarahindaja) hinnangul on tagatisvara turuväärtus hetkel ligilähedane 90 000 eurole; 2) on ebamõistlik müüa tagatisvara tunduvalt all turuhinna olukorras, kus võlgniku kohustused ja tagatisvara väärtus on samaväärsed. Tagatisvara tuleb realiseerida avalikul enampakkumisel; 3) ei selgu määrusest, millise perioodi jooksul, millistel tingimustel ja hinnaga ning kellele peaks toimuma tagatisvara müük. Kohus ei ole sätestanud eeldusi, mille täitumisel hüpoteek kustutatakse. Hüpoteeki ei saa kustutada enne, kui on toimunud müügitehing ning raha on deponeeritud notari deposiiti või on kokku lepitud, millal raha hüpoteegipidajani jõuab. Kohus ei ole selgitanud, millal peab usaldusisik võlausaldajatele müügitehingust raha maksma; 4) on usaldusisik ümberkujundamiskava koostamisel oluliselt eksinud Rävala Laenud OÜ, OK Incure, IPF Digital AS, Aktiva Finance Group OÜ, Elisa Eesti AS ja AS Ühisteenused nõuete käsitlemisel. Määrusest ei selgu, et usaldusisik oleks seetõttu oma tasu vähendanud; 5) on kohus jätnud puudutatud isikuna menetlusse kaasamata tagatisvara suhtes tähtajatut tasuta isiklikku kasutusõigust omava Maria Pajuma, kuid on lugenud Maria Pajuma isikliku kasutusõiguse lõppenuks. Sellist otsust ei saa teha hagita menetluses, mistõttu tuleb määrus tühistada; 6) vastas võlausaldaja usaldusisiku päringule, et seisuga 11.01.2023 on võlausaldaja nõue 37 341,28 eurot, sh laenujääk 37 340,72 eurot ja intress 0,56 eurot, märkides, et nõue on ajas muutuv. Usaldusisik tegi 10.03.2023 võlausaldajale ettepaneku määrata kavas võlausaldaja nõudeks 38 728,35 eurot, sh tasumata krediidi põhiosa 37 340,72 eurot, intress 1357,63 eurot ja muud kulud 30 eurot. Intressi on võimalik arvutada kuni krediidilepingu ülesütlemiseni. FiMS § 16 lg 1 kohaselt peatub usaldusisiku nimetamisel viivise ja ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Kohus on sedastanud, et krediidileping on
lõppenud 07.03.2023 seoses ülesütlemisega. Nimetatud kuupäevani on võlausaldajal õigus võlgniku maksejõuetusmenetluses intressi arvestada. Sama põhimõte kehtib võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude kohta. Võlausaldaja soovib oma nõude rahuldamist vähemalt summas 38 748,33 eurot, sh põhinõue 37 340,72 eurot, intress kuni 07.03.2023. a 1377,61 eurot ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot. Vastupidiselt määruses märgitule ei ole võlausaldaja viivisnõuet menetluses esitanud.
TEISTE VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
11.Aktiva Finance Group OÜ leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Aktiva Finance Group OÜ ei olnud ümberkujundamiskavaga nõus, kuna kava ei arvesta piisavalt võlausaldajate õigustatud huvidega.
12.Svea Finance AS teatas, et jätab määruskaebuse taotluste rahuldamise kohtu otsustada, kuna esitatud taotluste suhtes puudub Svea Finance AS-l majanduslik huvi. Svea Finance AS toetab määruskaebuse põhjendavas osas esitatud seisukohti võlgniku kinnisasja hinna ja võõrandamise kohta, mis mõjutavad ümberkujundamiskava põhjendatust.
VÕLGNIKU JA USALDUSISIKU VASTUVÄITED
13.Võlgnik leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Intressi arvestamisega ei saa nõustuda, kuna seadus näeb ette, et intressid ja viivised peatuvad menetluse algatamisel.
14.Usaldusisik leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Usaldusisiku väidete kohaselt ei ole määruskaebuse p-d 2.1–2.8 võlausaldaja taotlust ja teiste võlausaldajate esindusõiguse puudumist arvestades asjakohased ning tuleks jätta tähelepanuta. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Usaldusisik tegi Rävala Laenud OÜ-le 10.03.2023 FiMS § 22 lg 2 alusel ettepaneku pandiga tagatud nõude ümberkujundamiseks. Rävala Laenud OÜ ettepanekuga ei nõustunud, seega lähtus usaldusisik FiMS § 16 lg-st 1 ning arvestas kavas pandipidaja nõude suuruse vastavalt pandipidaja 11.01.2023 esitatud infole. Võlgade ümberkujundamisel tuleb lähtuda nõuete suurusest maksejõuetusmenetluse algatamise seisuga. Nõustuda ei saa seisukohaga, et intressinõue on ajas muutuv. Sel juhul ei vastaks kava juba välja saatmisele järgneval päeval reaalsusele. Seadusandja on ajas muutuvate nõuete peatumist näinud ühe vahendina, millega tagada võlgnikule õigusrahu võlgnevustega tegelemise ajaks. Pandipidaja nõue saab rahuldatud seadusega ette nähtud tingimustel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu täielikult tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele ringkonnakohtu määruses esitatud põhjendustel.
16.FiMS § 2 lg 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Kava, millega kõik võlausaldajad ei nõustunud, võib kohus kinnitada üksnes FiMS § 26 lg-tes 2-9 sätestatut järgides. Nimetatud sättest järelduvalt tuleb võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel kaaluda nii võlgniku kui võlausaldajate huve. Maakohus on määruse p-s 19 märkinud, et antud asjas on võlgade ümberkujundamise menetluse peamine eesmärk säilitada võlgnikule ja tema perele
elukoht. Nimetatud seisukoht on iseenesest õige, kuid maakohus on võlausaldajate, eelkõige pandipidaja, huvid jätnud kava kinnitamist otsustades olulises ulatuses tähelepanuta. Pandiga tagatud nõude võib ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub (FiMS § 26 lg 6). Asja materjalidest pandipidaja nõusolekut esitatud kujul kava kinnitamiseks, pandieseme müügiks ja hüpoteegi kustutamiseks ei nähtu. Seetõttu tuleb J. Oja võlgade ümberkujundamise avaldus saata maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
17.Võlgade ümberkujundamiskava, millega maakohus nõustus, kohaselt rahuldatakse võlausaldajate kohustused korteriomandi müügist saadud raha arvelt. Võlgade ümberkujundamiskavale oli lisatud OÜ Comberra kinnituskiri (II kd, tl 51), milles viimase juhatuse liige kinnitas, et on nõus ostma korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX) hinnaga 55 000 eurot juhul, kui korteriomandi müügitehinguga saavad kaetud kõik võlgniku võlgnevused. Lisaks on kinnituskirjas märgitud, et ostja on nõus võtma senised elanikud üürile üürisummaga 500 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Asja materjalide kohaselt on võlgniku rahaliste kohustuste suurus 91 496,05 eurot ning kinnituskirjast ei nähtu, kas OÜ Comberra on nõus ostma korteriomandi ka siis, kui korteriomandi müügitehingust saadava raha arvelt ei ole võimalik täita kõiki võlgniku kohustusi. FiMS § 20 lg 1 p 2 kohaselt peab võlgade ümberkujundamiskavast nähtuma ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg. Ümberkujundamiskavas on märgitud kava täitmise tähtajaks 31.08.2028. Maakohtu määruses ei ole aga kohus ümberkujundamiskava tähtaega märkinud. Määruse resolutsiooni p-s 2 on üksnes märgitud, et võlausaldajate kohustused täidetakse kahe kuu jooksul pärast korteriomandi müügitehingut ühekordse maksena. Ümberkujundamiskava täitmisega täidab võlgnik vabatahtlikult võlausaldajate nõuded ning seega peab võlgnik võlausaldajate nõuete täitmiseks teadma, mis tähtaja jooksul tuleb tal korteriomandi müügikohustus täita. Määruskaebuses esitaja on nimetatud asjaolule õigesti tähelepanu juhtinud. Tegemist on võlausaldajate huvide rikkumisega, kuna nad ei tea, millisest tähtajast arvates võlgnik kava täidab ja oma ümberkujundatud kohustused rahuldab.
18.Maakohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava eesmärgiks on anda võlgnikule võimalus müüa korteriomand täitemenetluse väliselt ja koormatiste vabalt isikule, kes tagab võlgniku perekonnale korteriomandi kasutamise võimaluse ka pärast selle müüki. Sellist eesmärki ei ole võimalik kehtiva seaduse alusel käesolevas asjas usaldusisiku poolt võlgniku nimel koostatud kavaga saavutada. Registriosa nr XXXXXXXX väljavõttest nähtub, et korteriomandit koormab käsutamise keelumärge Renovum OÜ kasuks ja isiklik kasutusõigus M. Pajuma kasuks ning Rävala Laenud OÜ kasuks sisse kantud hüpoteek, mis on koormatud pandiga Coop Pank AS kasuks. Maakohtu määrusest ei nähtu, et korteriomandit oleks otsustatud müüa täitemenetluses. Seetõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et analoogselt TMS § 158 lg-s 3 sätestatuga lõppevad müügitehingu tulemusel Rävala Laenud OÜ kasuks sisse kantud hüpoteek ning hüpoteeki koormav pant Coop Pank AS kasuks, samuti kõik hüpoteegist kinnistusraamatusse kantud järjekohast tagapool olevad õigused, s.o käsutamise keelumärge Revonum OÜ kasuks ja isiklik kasutusõigus M. Pajuma kasuks. Eelmärgitud isikute näol on tegemist puudutatud isikutega KRS § 341 lg 1 tähenduses ning nende nõusolek kande kustutamiseks peab olema antud KRS § 341 lg-tes 5 või 51 ettenähtud vormis. TMS § 158 lg 3 kohaldub üksnes kinnisasja müügi korral täitemenetluses enampakkumisel. Kui kinnisasja müük täitemenetluses toimub ilma enampakkumiseta kohtutäituri kontrolli all, reguleerib asja müüki TMS § 102 ja kolmandate isikute õigused asjale lõpevad asjaõigusseaduse sätete kohaselt (TMS § 103 lg 3).
Võlgade ümberkujundamise menetluse puhul täidab võlgnik vabatahtlikult osa võlausaldajate nõuetest ning sellest tulenevalt ei ole kohtumäärus, millega kinnitatakse võlgade ümberkujundamiskava, sundtäidetav. Ka sel põhjusel ei ole maakohtu poolt TMS § 158 lg 3 kohaldamine põhjendatud.
19.Asja materjalide kohaselt on maakohus võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel peatanud täitemenetlused täiteasjades nr 084/2022/4115, nr 084/2022/7101 ja nr 084/2022/7100. Kui täitemenetlus peatati, siis jääb see ka kava kinnitamisel peatatuks (FiMS § 30 lg 1, 3, 4, § 32 lg 2 koosmõju). Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima. Andmaks võlgnikule võimalus müüa kinnisasi enda valitud isikule, otsustas maakohus kohtutäituri seatud keelumärke täitemenetluses koos kava kinnitamisega tühistada. Ringkonnakohus märgib, et FiMS-st ei tulene kohtu õigust tühistada võlgade ümberkujundamise menetluses kohtutäituri poolt täitemenetluses seatud keelumärge. Maakohus jättis ka tähelepanuta, et käsutuskeelu seadmine on üksnes vara arestimise tagajärjeks (TMS § 54). Asja käsutamine on võlgnikule keelatud kas alates keelust teadasaamisest arestimise akti kaudu (TMS § 75 lg 4) või alates registrisse keelumärke kandmisest. Eeldades, et ka täiteasjas nr 084/2022/4115 on korteriomand, mille müüki kavaga planeeritakse, kohtutäituri poolt arestitud, ei anna üksnes keelumärke tühistamine kohtu poolt võlgnikule tagasi õigust ilma kohtutäituri nõusolekuta oma vara käsutada. FIMS-st ei tulene ka kohtu õigust tühistada täitemenetluses toimunud vara arestimine. Sellist õigust täitemenetluses ei saa kohtule tuletada ka FiMS § 16 lg 3 teise lause p-st 2, mis annab kohtule õiguse tühistada võlgniku suhtes toimuvas teises kohtumenetluses kohtu poolt seatud hagi tagamise abinõusid, sh maksekonto arestimine. Ringkonnakohus rõhutab, et pandiga tagatud nõuet saab ümber kujundada üksnes pandipidaja nõusolekul (FiMS § 26 lg 6). Pandipidaja nõusolek tähendab ka seda, et kui pandiese on täitemenetluses arestitud, kava täitmiseks on vaja pandiese müüa ja seda ei soovita teha täitemenetluses kohtutäituri poolt läbiviidaval enampakkumisel TMS § 150 jj sätestatud korras, peab selliseks müügiks ja hüpoteegi kustutamiseks olema pandipidaja selge nõusolek. Ka täitemenetluses on muul viisil (väljaspool enampakkumist) arestitud asja müügiks (müük kohtutäituri kontrolli all) vajalik sissenõudja nõusolek (TMS § 102 lg 1). FiMS-s ei ole antud võlgnikule arestitud vara müügiks kohtutäituriga võrreldes suuremaid õigusi. Vara müük täitemenetluses eeldab ka täitemenetluse uuendamist. Kui panditud vara ei ole arestitud ja selle suhtes ei toimu täitemenetlust, võib kavaga panditud vara hõlmata ja selle müüki ette näha (sellist võimalust toetab mh ka FiMS § 26 lg 5 teine lause), kuid kui pandipidaja keeldub andmast nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks, siis saab seda vara müüa üldjuhul üksnes koos hüpoteegiga. Välistatud ei ole kavaga ette näha võimalus, et pärast pandieseme müüki ja pandipidaja nõude rahuldamist ning müügiga seotud kulude hüvitamist, rahuldatakse pandiga tagamata võlausaldajate kavaga ümberkujundatud nõuded pandieseme müügist järelejäänud raha arvel. Seda sõltumata sellest, kas pandieseme müük toimub täitemenetluses või väljaspool täitemenetlust. Asja uuel lahendamisel peab maakohus eelmärgituga arvestama.
20.FiMS § 25 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus esitada usaldusisikule vastuväiteid, kui ta ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega. Asja materjalide kohaselt ei nõustunud usaldusisik Svea Finance AS ning Elisa Eesti AS, AS ÜHISTEENUSED ja Aktiva Finance Group OÜ vastuväidetega (vt maakohtu määruse p-d 12-14) ning esitas oma seisukoha kohtule. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et maakohus lähtus ümberkujundamiskava kinnitamisel nõuete suuruse kindlaksmääramisel
usaldusisiku seisukohtadest. Kuigi maakohus selle kohta eraldi määrust ei teinud (FiMS § 25 lg 5) on selline määrus FiMS § 25 lg 6 järgi vaidlustatav. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtu määruse resolutsioonis tulnuks eraldi otsustusena märkida iga vastuväite esitanud võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus (FiMS § 25 lg 3). Maakohul tuleb uuesti lahendada ka kohtutäitur O. Kutšmei 06.06.2023 taotlus kohtutäituri tasunõude suuruse määramise osas. Maakohus on nimetatud kohtutäituri tasu nõuet käsitlenud määruse p-s 21 lähtuvalt kohtutäituri 06.06.2023 e-kirjast usaldusisikule. Maakohtu määrusest ei ole võimalik aru saada, kas maakohus käsitles seda e-kirja võlausaldaja puudustega vastuväitena FiMS § 25 lg 1 tähenduses. Juhul, kui tegemist oli puudustega vastuväitega, pidi usaldusisik andma kohtutäiturile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. FiMS § 25 lg 2 kohaselt kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldaja seisukohad, avaldused ja tõendid. Kohus otsustab vastavalt FiMS § 25 lg-le 3 esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. Kui tegemist oli kohtutäituri vastuväitega, tulnuks ka see FiMS § 25 lg 6 kohaselt lahendada määruse resolutsioonis. Kohtutäituri tasunõude suuruse ja tasunõude ümberkujundamise küsimust võlgade ümberkujundamise menetluses on Tartu Ringkonnakohus eelnevalt käsitlenud 29.06.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-12019 (jõustunud) , samuti 12.12.2023 määruses tsiviilasjas nr 223-5537.
21.FiMS § 16 lg 1 esimese lause kohaselt peatub usaldusisiku nimetamisel viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Määruskaebuse esitaja nõue sisaldas muu hulgas intressi 1357,63 eurot ja sissenõudmisega seotud kulusid (nõudekirjade tasud) 30 eurot. Maakohus nimetatud määruskaebuse esitaja nõuetega ei arvestanud ning on viidanud FiMS-i § 16 lg-le 1. Ringkonnakohus leiab, et kuna FiMS § 16 lg 1 kohaselt peatub usaldusisiku nimetamisel üksnes viivise ja ajas suureneva leppetrahvi arvestamine, siis jättis maakohus põhjendamatult määruskaebuse esitaja nõude suuruse kindlaksmääramisel arvestamata intressiga 1357,63 eurot ja sissenõudmisega seotud kuludega 30 eurot. Puudub vaidlus, et krediidileping, millelt on arvestatud leppetrahvi, lõppes 07.03.2023. Määruskaebus on selles osas põhjendatud. Asja uuel lahendamisel peab maakohus sissenõudmisega seotud kulude suuruse kindlakstegemisel arvestama VÕS §-s 1132 märgituga.
22.Menetluskulude suuruse määrab maakohus kindlaks asja uuel lahendamisel (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.