Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar, Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.10.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-14141
Kohtuasi
Metsatervenduse OÜ hagi AS Elering vastu kohustada AS-i Elering lammutama ja eemaldama hagejale kuuluvatelt Liinialuse, Suurpilli, Rohtniidu, Ala-Oina, Varese, Kalda, Haaviku, Kingo, Marimõisa, Koidu, Mäepilli, Herma, VäikseHärma ja Savi kinnistutelt sinna rajatud Tartu-Valmiera L301 kõrgepingeliini mastid, mastide vundamendid ning liinid / kaablid Metsatervenduse OÜ hagi AS Elering ja AS-i Connecto Eesti vastu kohustada AS-i Elering ja AS-i Connecto Eesti ja / või nende töövõtjaid hoiduma hagejale kuuluvate Liinialuse, Suurpilli, Rohtniidu, Ala-Oina, Varese, Kalda, Haaviku, Kingo, Marimõisa, Koidu, Mäepilli, Herma, VäikseHärma ja Savi kinnistute mistahes valdamisest ja kasutamisest, mis ei ole vajalik Tartu-Valmiera L301 kõrgepingeliini mastide, vundamentide ja liinide/kaablite lammutamiseks ning eemaldamiseks, välja arvatud, kui see toimub reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse alusel.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Metsatervenduse OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Metsatervenduse OÜ (registrikood 10224657), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Kostja I AS Elering (registrikood 11022625), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Veikko Puolakainen, Veiko Vaske
2-21-14141 Kostja II AS Connecto Eesti (registrikood 10722319), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Menetluse liik
Harju Maakohtu 18.04.2022 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Metsatervenduse OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 08.09.2021 maakohtule nõuded keelata asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel kostjatel ja / või nende töövõtjatel Liinialuse (94301:002:0721), Suurpilli (85501:001:0029), Rohtniidu (85501:001:0005), Ala-Oina (28901:001:0241), Varese (94302:002:0873), Kalda (82001:001:1460), Haaviku (82001:001:0580), Kingo (94302:002:0431, 94302:002:0432), Marimõisa (94302:002:1273, 94302:002:1274), Koidu (94301:002:0253), Mäepilli (94301:002:0690), Herma (94301:002:0480), Väikse-Härma (94301:002:0210) ja Savi (85501:001:0369) kinnistute (edaspidi kinnistud) reaalservituuti omamata igasugune kasutamine, valdamine ja omandiõiguse rikkumine, mis ei ole seotud olemasoleva Tartu–Valmiera L301 kõrgepingeliini (edaspidi õhuliini) remondi (liini ja mastidega seotud väikesemahulised tööd, mis on seotud olemasoleva liini töökorras hoidmiseks (nt katkenud liini parandustööd, masti värvimine)) ja hooldamisega (puhastamine, puittaimede raie). Alternatiivselt palus hageja keelata AÕS § 89 alusel kinnistute reaalservituuti omamata valdamine ja kasutamine pärast olemasoleva liini lammutamist (uute vundamendi aukude rajamine, vundamendi rajamine, uute mastide püstitamine).
2.Kinnistud kuuluvad hagejale ja asuvad õhuliini kaitsevööndis. Kinnistuid koormab kostjale I kuuluv enne 01.04.1999 rajatud elektriliin. 19.02.2021 sai hageja teada, et
2-21-14141 kostja I soovib rekonstrueerida olemasoleva õhuliini. 08.04.2021 sai hageja teada, et kostja I on tellinud rekonstrueerimistöö Tartu alajaamast kuni Eesti – Läti piirini kostjalt II.
3.Kostjate plaanitavad tööd ei kuulu asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 kohase talumiskohustuse hulka. Sätte kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Kostjad ei soovi olemasolevaid liine hooldada ega remontida, vaid lammutada ja uut ehitada. Kostja I peaks seadma hagejaga kokkuleppel kinnistutele isikliku kasutusõiguse, mille järgselt saaks teostada töid vastavalt poolte kokkuleppele. Hageja on väljendanud soovi alustada läbirääkimisi, millest kostja I on keeldunud. Kostjate vastuväited
4.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.AÕS § 89 alusel ei ole põhimõtteliselt võimalik esitada negatoorhagi kostja I vastu olukorras, kus tegelikult hageja omandiõigust ei rikuta ja hagejal lasub seadusest tulenev talumiskohustus kinnistuid läbiva liini suhtes. Ka ei ole kostja I hageja omandiõiguse rikkuja sama sätte tähenduses. Kostja I on Eestit katva põhivõrgu omanik, kel on seadusest tulenev kohustus tagada üleriigiline elektriga varustatus ja varustuskindlus. Seadusest tulenevate ülesannete täitmine, sh vajaduse korral ca 60 a vana liinivõrgu rekonstrueerimine mh selle amortiseerumise tõttu ei ole hageja omandiõiguse rikkumine AÕS § 89 tähenduses.
6.Olemuslikult on kostjale I kuuluv üle-eestiline põhivõrk avalikes huvides vajalik tehnovõrk AÕS § 1581 tähenduses. Kostja I on elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lõike 1 ja § 66 lõike 1 järgi põhivõrguettevõtja, kelle kohustuseks on vastutada mh kogu riigi elektri varustuskindluse tagamise eest. Lisaks on kostjal I kui tehnovõrgu omanikul maakasutusõigus seadusega antud kaitsevööndi ulatuses (ehitusseadustik (EhS) § 70). Tehnovõrgu kaitsevööndis teostatavate ehitustööde, sh rekonstrueerimistööde, teostamise õiguslikuks aluseks on ehitusteatis (EhS §-d 35–37). Talumiskohustuse tekkimise alus, sisu ja ulatus on määratud kindlaks seadusega.
7.AÕS § 89 alusel on erandlikult võimalik esitada hoidumisnõue ka tulevikku suunatult, kuid see eeldab olulist ja ähvardavat ohtu isiku omandiõigusele. Sellist olukorda praegu ei eksisteeri. Riiklikul tasandil kavandatud olulise energia varustuskindluse tagamisega seotud mastaapse projekti elluviimine, mida rahastatakse 75% ulatuses Euroopa Liidu EL) vahenditest, olulist või ähvardavat ohtu hageja omandiõigusele ei kujuta. Hageja on jätkuvalt talle kuuluvate kinnistute omanik ja saab omandit kasutada vastavalt senisele otstarbele senises ulatuses.
8.Põhivõrguettevõtja kohustuseks on vastutada mh kogu riigi elektri varustuskindluse tagamise eest, põhivõrgu arenduskohustuse täitmise eest ja vajalike riigiüleste võrguühenduste rajamise eest. Seega esineb ülekaalukas avalik huvi, mis igal juhul kaalub üles hageja väidetava omandiõiguse riive. Elektrienergiaga varustamise teenust ei saaks katkematult osutada, kui puuduks nõuetele vastav põhivõrk. Kõrgepingeliin on kogu ulatuses üks tervik sõltumata sellest, kelle kinnistuid see läbib. Liini remondi, hooldamise ja vajadusel amortiseerunud ca 60 a liini rekonstrueerimise kohustus on kostjal I liini suhtes tervikuna. Ei saa lasta tekkida olukorral, kus liini omanik saab
2-21-14141 rekonstrueerida kõrgepingeliini 77 km ulatuses, kuid 7 km ulatuses jääb rekonstrueerimata ühe maaomaniku vastuseisu tõttu. Vaidlusaluse liini rekonstrueerimine on osa Balti riike ja Poolat hõlmavast mastaapsest projektist. Sünkroniseerimine Mandri – Euroopa sagedusalaga maandab riski, et sõltuvust Venemaa energiasüsteemist ja sagedusalast võidakse Eesti vastu ära kasutada. Selle ajaliselt väga pingelise eesmärgi saavutamise kriitiliseks osaks on mh Eestit läbivate 330 kV kõrgepingeliinide rekonstrueerimine. Rekonstrueeritavad õhuliinid on muutumas ohtlikuks, kuna tegemist on aastatel 1950 / 1960 püstitatud ja nende eluiga on lõppemas. Sünkroniseerimise tööd peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.12.2025.
9.AÕSRS § 152 lõige 1 näeb ette üldreegli, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Tehnovõrgu ja -rajatise mõistega seonduvat saab sisustada AÕS §-dest 158 ja 1581 lähtuvalt. Talumiskohustuse tekkimise aluse, sisu ja ulatuse määrab konkreetsel juhul kindlaks seadus (AÕSRS § 152; AÕS § 158, § 1581). Talumiskohustust laiendavad eriseadused ja määrused – õhuliini puhul nt EhS § 70 lõige 2 ja § 77 lõige 2, seadme ohutuse seaduse (SeOS) §-d 4 ja 6 ning majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §-d 5–7 ja 9. Viidatud sätted kehtestavad suures ulatuses hoidumiskohustusi (nt hoiduda kaitsevööndis teatud tegevuste sooritamisest), aga ka talumiskohustusi (taluda tehnorajatist ja selle omaniku õigust teha kaitsevööndis ehitise ehitus-, remondi- ja hooldustöid). Kitsenduste eesmärgiks on tehnorajatise ohutuse tagamine. Tehnorajatise talumiskohustuse sisuks on taluda tehnorajatise kõrval ka selle kaitsevööndit koos kehtivate piirangutega.
10.Seadusjärgset talumiskohustust ei saa tõlgendada nii kitsalt nagu teeb seda hageja. Seadusjärgne talumiskohustus annab tehnovõrgu omanikule õiguse talumiskohustusega ehitist vajadusel rekonstrueerida. Ehitustööde tegemine hõlmab EhS-i järgi ka rekonstrueerimist (EhS § 4 lõige 3). Kuna liin on igapäevases kasutuses, on selle rekonstrueerimine sisuliselt vaadeldav remondi- ja hoolduskohustuse täitmisena laiemas tähenduses. Aja jooksul võib tekkida olukord, kus liini jätkuval amortiseerumisel rikked sagenevad, liini on vaja pidevalt remontida ja hooldustööde käigus tuleb välja vahetada kõik amortiseerunud või ohtlikud detailid, sh ka nt purunenud kõrgepingemastid. Seega lõpptulemus on samasugune nagu liini korraga rekonstrueerimisel. EhS § 70 lõike 2 järgsete piirangute puhul on tegemist avatud loeteluga, kuivõrd punkt 6 sisaldab viidet muudele seaduses sätestatud tegevustele.
11.Kostjate vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille raames kohustus kostja II rekonstrueerima liini hiljemalt 30.06.2023. Liin on üks kolmest Eesti ja Läti vahel paigaldatud 330 kV ühendust, mis vajab rekonstrueerimist, ning mille laiemaks eesmärgiks on ühendada Eesti Vabariik lahti Venemaa energiasüsteemist. Kostja II andmetel paikneb 84 km pikkusest liinist hageja kinnistutel 6889 m, millele jääb 21 masti ning ühe visangu pikkus on 350 m. Kostja II teostab rekonstrueerimistöid vastavalt kostja I tellimusele ja töövõtulepingu täitmiseks ning tegutsemisloa alusel. Hageja omandiõiguse rikkumine AÕS § 89 kohaselt on kostja II poolt välistatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-21-14141
13.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hagejale kuuluvad kinnistud asuvad Tartu– Valmiera ja Viru–Paide elektriliinide kaitsevööndis; kinnistutel asub kostjale I kuuluv kõrgepingeliin, mis on rajatud enne 01.04.1999 ja mille osas on hagejal talumiskohustus AÕSRS 152 lõike 1 alusel; kostjad on sõlminud töövõtulepingu, mille raames kohustus kostja II rekonstrueerima 330kV õhuliini hiljemalt 30.06.2023.
14.Hageja nõue tugineb AÕS §-le 89, mille kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. AÕSRS § 152 lõikes 1 on sätestatud, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist.
15.Tehnorajatise talumiskohustuse sisuks on taluda tehnorajatise kõrval ka selle kaitsevööndit koos kaitsevööndis kehtivate piirangutega. Õhuliinide kaitsevööndi ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” §-s 10, mille lõike 1 punkti 5 kohaselt on 330 kV nimipingega õhuliinide kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 40 m. Seega kogu kaitsevööndi laius on 80 m.
16.Riigikohus on tsiviilasjades nr 2-16-4856 (punkt 11) ja 3-2-1-33-05 (punkt 16) leidnud järgmist. AÕS §-s 89 sätestatakse üldine omaniku õigus nõuda ka omandi rikkumisest hoidumist, kui võib eeldada, et rikkumine toimub tulevikus, ning samasugune õigus tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lõike 1 punktist 5 ja §-st 1055. Kolleegium ei pidanud mõistlikuks käsitlust, mille järgi saaks õigustatud isik tema omandiõiguse eelseisva rikkumise puhul kaitsta ennast tsiviilkohtumenetluses alles siis, kui omandiõigust on juba rikutud. Seega ei ole viidatud sätete eesmärki silmas pidades hoidumisnõude rahuldamise eelduseks omandiõiguse rikkumise tuvastamine, vaid tulevikus toimuda võiva omandiõiguse rikkumise ohu tuvastamine. Riigikohus rõhutas, et ülaltoodut arvestades peab kohus välja selgitama, kas eksisteerib hageja omandiõiguse tulevase rikkumise oht või ähvardab kahju õigusvastase tekitamise võimalus.
17.Pooled ei vaidle, et kostja I soovib (kostjat II tööde teostajana kasutades) hageja kinnistutel asuvat elektriliini rekonstrueerida, kusjuures selle käigus asendatakse olemasolevad liinipostid ja liinid uutega. Liini rekonstrueerimine on üks osa suuremast, kogu Balti riike ja Poolat hõlmavast projektist. Balti riikide ja Poola peaministrite ja Euroopa Komisjoni presidendi poolt allkirjastati 28.06.2019 kokkulepe lahutada Balti riikide elektrisüsteemid hiljemalt 01.01.2026 Venemaa elektrisüsteemist ja ühendada need Mandri – Euroopa elektrisüsteemiga (I kd tl 103). Kostja I korraldusel on hageja kinnistutel läbi viidud geodeetilised uuringud liinipostide aluse maa seisundi hindamiseks (eeltööd ehituseks). Kostja on selgitanud, et liini esmase kasutuselevõtu aasta on 1960 ja liin on amortiseerunud. Hageja ei ole selle väitele vastu vaielnud.
18.Hageja leiab, et kuigi ta peab taluma liinide hooldust ja remonti, ei pea ta taluma uute postide ja liinide paigaldust. Kohus sellega ei nõustu. Hageja hinnangul oleks justkui lubatav vahetada remondi ja hoolduse käigus üks haaval välja kõik liini detailid, kuid mitte liini tervikuna rekonstrueerida (uuega asendada). Elektriliin on ehitis EhS § 3 lõike 1 tähenduses. Õhuliin on funktsionaalselt tervikuna toimiv ehitis, mis koosneb
2-21-14141 elektriliinist ning sellega seotud seadmestikust ja abirajatistest, mis on õhuliini käigus hoidmiseks vältimatult vajalikud, st, et ehitisest ühte osa ei ole võimalik eemaldada ilma, et ülejäänud süsteem lakkaks toimimast. Hageja käsitusest jääb ebaselgeks, kuidas ja kuhu oleks võimalik tõmmata õiguslik piir tehnorajatise üksikute detailide remondi korras vahetamise ja rekonstrueerimise vahel. Hageja käsitust järgides võiks jõuda järeldusele, et 84 km pikkusel liinil (u 300 masti) ühe masti purunemisel tuleks kogu kõrgepingeliin lammutada, kui amortiseerunud masti taastamine identsel kujul ei ole võimalik. Selline tõlgendus oleks vastuolus talumiskohustuse mõttega, milleks on kohustada maaomanikku taluma ajalooliselt olemas olnud liinist tulenevat mõju ja omandiõiguse kitsendust kui sellist, mitte konkreetset mastidetaili.
19.Vaidlusalune liin on üleriigilise elektri ülekandevõrgu oluline osa. Kostjal I on kehtivast õigusest tulenev kohustus tagada tarbijate varustuskindlus ja elektrienergia olemasolu üleriigiliselt. ELTS § 65 lõike 1 ja § 66 lõike 1 järgi on kostja I põhivõrguettevõtja, kelle kohustuseks on vastutada mh kogu riigi elektri varustuskindluse tagamise eest, põhivõrgu arenduskohustuse täitmise eest ja vajalike riigiüleste võrguühenduste rajamise eest. EhS § 70 lõige 2 ja § 77 lõige 2, SeOS §-d 4 ja 6 ning määruse nr 73 §-d 5–7 ja 9 kehtestavad suures ulatuses hoidumiskohustusi (nt hoiduda kaitsevööndis teatud tegevuste sooritamisest), aga ka talumiskohustusi (taluda tehnorajatist ja selle omaniku õigust teha kaitsevööndis ehitise ehitus, remondi- ja hooldustöid). Kitsenduste eesmärgiks on tehnorajatise ohutuse tagamine SeOS-i tähenduses. SeOS § 4 lõikest 1 tulenevalt peab kostja I kõrgepingeliinide kasutamisel tagama inimeste elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutuse. Kõrgepingeliinide ohutuse ja töökindluse tagamise eest kannab otsest seadusjärgset vastutust tehnovõrgu omanik. Kostjal I omanikuna on kohustus liini hooldada ja ajakohastada, sh asendada amortiseerunud liini osad uutega. Sel eesmärgil võib olla kümneid aastaid tagasi rajatud liini puhul mõistlikum või ka ainuvõimalik asendada vanad liini osad uutega.
20.Hageja on seadusjärgse talumiskohustuse sisustamisel viidanud AÕSRS-i muudatusele, millega eemaldati §-st 152 sõna „rekonstrueerimine“. Hageja väitel 26.03.2007 jõustunud muudatusega ei ole enam talumiskohustuse osaks rekonstrueerimise talumine. Kohus sellega ei nõustu. AÕSRS § 152 lõike 1 sõnastus on aastate jooksul korduvalt muutunud ja ajavahemikus 01.01.2003 – 25.03.2007 sisaldas kõnealune säte eraldi viidet rekonstrueerimisele. Viide kadus 26.03.2007 jõustunud muudatustega. Vastava eelnõu (1067 SE X Riigikogu menetluses) seletuskirjast ei ole aga võimalik leida kinnitust, et rekonstrueerimise õiguse küsimuses sooviti lisaks sõnastuslikule muudatusele kaasa tuua ka sisulist muudatust. Vastupidi, eelnõu punktis 6 on mõjude osas märgitud: „Eelnõu vastuvõtmise tagajärjel on realiseeritud kinnisasja omanike põhiseaduslikud õigused tehnorajatiste ja -võrkude talumise ning sellega seotud tasude saamise osas. Eelnõuga tagatakse olemasolevate tehnorajatiste püsimine praegustes asukohtades ning luuakse eeldused nende korrashoidmiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks. Tehnorajatise talumiskohustuse kehtestamine on sobiv abinõu tarbijate elektri, gaasi, vee, kanalisatsiooni, soojuse jm vajalikuga varustamiseks.“ Seega on seadusandja soov olnud, vaatamata sõnastuse muutmisele, jääda endiselt selle juurde, et omanikul oleks õigus liini vajadusel rekonstrueerida.
21.EhS § 4 lõike 3 kolmanda lause järgi tuleb ehitise ümberehitamise (rekonstrueerimise) all mõista eelkõige ehitamist, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise
2-21-14141 omadusi, sh välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. Kuivõrd tegemist on avatud loeteluga, võib ehitise rekonstrueerimisena käsitleda ka teisi seaduses nimetamata juhtumeid. Praegusel juhul tähendab rekonstrueerimine olemasoleva õhuliini, sh selle mastide, eemaldamist ja uute mastide ning uute õhuliinijuhtmete paigaldamist. Oluline on lammutamise eesmärk. EhS § 4 lõige 4 sätestab, et kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kohtu hinnangul vastab kostja I poolt soovitud vaidlusalust olukorda silmas pidades EhS § 4 lõikes 3 sätestatud ümberehitamise mõistele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et olemasolevate liinide talumiskohustus AÕSRS § 152 lõike 1 alusel hõlmab liini rekonstrueerimise talumist ning ka juhul, kui liin lammutatakse ja selle asemele rajatakse uus sarnane ja olemuslikult sama funktsiooniga liin, talumiskohustus ei lõpe, vaid kestab edasi.
22.Kohtu hinnangul võiks hageja õigusi rikkuda siiski see, kui rekonstrueerimise käigus muutuksid oluliselt liini olemus või sellest tulenevad piirangud kinnistu omanikule. Selliseid asjaolusid ei ole aga kohtu ette toodud. Kohus leiab, et selline rikkumine ei ole täielikult välistatud, kuid käesoleval ajal on hagi ennatlik, kuivõrd ei ole teada ühtki kriteeriumit, mis muudaks liini talumise hageja jaoks praegusest koormavamaks. Kostjad on selgitanud, et rekonstrueerimisel kasutatakse maksimaalselt ära olemasoleva 330 kV õhuliini koridori ning liini kaitsevöönd ei muutu, st kogu rekonstrueerimisega seotud ehitustegevus toimub olemasolevas õhuliini kaitsevööndis. Hageja ei ole esitanud väiteid ega tõendanud, et liini kaitsevöönd suureneks või see oleks talle muul moel koormavam kui olemasolev liin. Ehitise olemuslikku sarnasust aitab hinnata EhS § 4 lõike 4 neljas lause, mis näeb ette, et ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.
23.Ehitise kasutusotstarbed on reguleeritud majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” lisas, mille kohaselt liigitub 330 kV õhuliin kasutamise otstarbe nimetuse alla „110 kV ja kõrgema pingega õhuliin“ (tähistatud koodiga 22142). Kostjad on selgitanud, et rajatav liin vastab samale kirjeldusele. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist. Kostja I on selgitanud, et õhuliini L301 puhul selle arhitektuur mõnevõrra muutub, sest teatud lõikudes rekonstrueeritakse üheahelaline 330 kV õhuliin kaheahelaliseks (paigaldatakse korraga 330 kV ja 110 kV õhuliinijuhtmed), mis omakorda eeldab mõnevõrra suuremate ja kõrgemate mastide paigaldamist. Põhiolemuselt jääb liin aga sarnaseks (kõrgepingeliin), samuti ei muutu õhuliini asukoht, pingeklass ja kasutusotstarve.
24.Kohus selgitas istungil, et tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise hagi puhul peab olema tulevikus aset leidev rikkumine kindel või äärmiselt tõenäoline. Sealjuures peab hageja suutma selgitada ja tõendada, milles rikkumine seisneb. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tema talumiskohustus liini rekonstrueerimise tõttu suureneks või tema õigusi rikutaks muul moel. Täiendavalt küsis kohus hagejalt istungil, millised uued liinipostid on ja kas nende arhitektuur koormab hagejat rohkem kui praeguste oma (eeskätt laius). Hageja selgitas, et ei tea täna, millised postid olemasolevate asemele paigaldatakse. Sama kinnitas kohtule ka kostja I kui liini omanik, selgitades, et konkreetsete postide tüübi valik ei ole täna veel tehtud ja see on võimalik hagejaga läbi arutada. Kuivõrd käesoleval ajal ei ole teada, et liin hakkaks peale rekonstrueerimist hagejat praegusest enam koormama ega ole isegi
2-21-14141 teada, milline rekonstrueeritud liin (sh postid) olema saab, leiab kohus, et hagi on ennatlik. Kohus ei saa anda hagejale kaitset olukorras, kus ei ole teada, kas ja kui ulatuslik rikkumine võib tulevikus aset leida ja milles see täpselt seisneb.
25.Lõpetuseks märgib kohus, et hageja on menetluses avaldanud soovi, et kostja I lepiks hagejaga kokku isikliku kasutusõiguse seadmises kinnistule hagejale sobivatel tingimustel. Kohus märgib, et käesoleva vaidluse raamides ei saa lahendada isikliku kasutusõiguse seadmisega seotud küsimusi, kuna need väljuvad käesoleva menetluse raamidest. Ühtlasi ei ole hagejal võimalik isikliku kasutusõiguse seadmist hageda (nõuda enda kinnistute koormamist isikliku kasutusõigusega).
26.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta kõigis nõuetes mõlema kostja vastu rahuldamata. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
27.Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lõikele 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus
28.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ning mõista kostjatelt solidaarselt välja koos viivisega.
29.Maakohus kohaldas vääralt AÕSRS § 152 lõiget 1 ning EhS § 4 lõikeid 3 ja 4 ning § 70 lõiget 1. Hageja peab taluma olemasolevat liini olemasoleval kujul ilma, et seda füüsiliselt ja füüsikaliselt muudetaks. Olemasoleva liini talumiskohustust ei saa põlistada läbi „rekonstrueerimise“.
30.Maakohus jättis hageja tõendid (hagi lisa 4, 07.02.2022 vastuse lisad 4–8) hindamata. Need tõendavad, et kostjad ehitasid olemasolevast liinist füüsiliselt ja füüsikaliselt oluliselt erinevat liini, milline tegevus on vastuolus EhS § 4 lõikega 4.
31.Maakohus jättis hindamata järgmised hageja väited: 1) talumiskohustus AÕSRS § 152 lõike 1 tähenduses ei saa kehtida ehitisest eraldiseisvalt; kui olemasolev liin lammutatakse, kaob kostjal I õiguslik alus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lõike 2 kohaselt omada võõral maal ehitist, kuna ehitist enam ei ole; 2) rekonstrueerimise ehitusteatis ei anna maa kasutamise õigust; 3) kui uus liin olemuselt ei muutuks, ei peaks kostjad taotlema ehituslube, et siduda see teiste olemasolevate liinidega; eelprojekti seletuskirja punkti 1.2 kohaselt tuleb vastavalt EhSi lisale 1 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini ümberehitamiseks esitada ehitusteatis; teatis esitatakse olemasoleva 330 kV õhuliini rekonstrueerimiseks; uute, trassikoridorist välja jäävate 330 ja 110 kV liinirajatiste (sisseviikude ja haruühenduste) ehitamiseks taotletakse projekteerimistingimused ja ehitusload; kuna uue projektiga soovitakse rajada uued trassikoridorist välja jäävad rajatised, ei saa rääkida sarnasest ja sama kuju, trassi ja funktsionaalsusega liinist; uus liin ei ole sarnane ehitis EhS § 3 lõigete 1 ja 3 tähenduses; 4) pinge ei ole ainus füüsikaline parameeter (on seotud kaitsevööndi laiusega), mille järgi otsustada, kas uus liin erineb olemasolevast.
2-21-14141
32.Kohtuotsus on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 32, kui hagejale põlistatakse elektriliinide talumise kohustus, kuigi see tulenes vaid olemasoleva liini talumise kohustusest senisel füüsilisel ja füüsikalisel kujul. Selline põlistamine ei ole proportsionaalne ja rikub võrdsuspõhimõtet. Hageja ei ole kohustatud taluma kinnistute maapinna (põllud) rikkumist lammutus- ja ehitustööde käigus, kuna sellist talumiskohustust olemasoleva liini hooldus- ja remontööde talumine ette ei näe. On selgunud, et uued mastid on kolmandiku võrra kõrgemad kui olemasolevad ja võtavad enda alla kohati 20 m rohkem maad kui olemasolevad, mis on oluline omandiõiguse piirang hageja jaoks.
33.Omandiõiguse rikkumisest hoidumist saab nõuda kas tegevuse keelamisena või kohustada hoiduma tegevusest. Mõlemal juhul on mõte sama – kostjad ei tohi isiklikku kasutusõigust või reaalservituuti omamata hageja kinnistuid kasutada uue elektriliini ehitamiseks.
34.Maakohus tuvastas otsuse punktis 48 õigesti asjaolud, mille üle pooltel vaidlust ei ole. Küll aga ei ole hageja nõustunud kostjate väitega, et olemasolev L301 liin oli amortiseerunud. Hagi lisa 4 (kostja I brošüür „Eesti liitumine Mandri – Euroopa elektrivõrguga“ tõendab, et tööd on võetud ette selleks, et tänu EL-i rahastusele saaks Balti riigid Venemaa elektrivõrgust lahi ühendada ja ühendada Mandri – Euroopa võrguga. Kostja I ei tõendanud, et olemasolev liin oleks amortiseerunud.
35.Hageja ei ole väitnud, et tema hinnangul oleks lubatav vahetada remondi ja hoolduse käigus ükshaaval välja kõik liini detailid ühekaupa, kuid mitte liini tervikuna rekonstrueerida (uuega asendada). Hageja tõi hagis välja, et remondi korras saaks kõrvaldada konkreetse rikke ja hoolduse käigus teha isolaatori, traaversi ja piksekaitse vahetuse, masti värvimise, puittaimede raie. Remondi käigus ei tohi muuta ehitise piirde- ja kandekonstruktsioone, kuna sellisel juhul oleks tegemist ümberehitamisega. Remondi käigus ei tohi muutuda ehitise füüsilised ja füüsikalised omandused. Olemasoleva liini maha võtmine ja uue ehitamine rekonstrueerimise nime all ei ole töö, mida hageja peaks taluma. Kõik ehitusluba ja -teatist nõudvad tööd ei ole vaadeldavad remondi või hooldusena. Ehitusteatise kohustus näitab, et tegu on töödega, mis väljuvad AÕSRS § 152 lõike 1 talumiskohustuse raamest.
36.Maakohus ei saanud aru EhS § 4 lõigete 1 ja 4 mõttest. Mitte ühelegi tõendile ei tugine väide nagu oleks rajatav uus liin identne olemasolevaga. Uued mastid erinevad oluliselt olemasolevatest – on 1/3 võrra kõrgemad. Ka ei ole hageja omaks võtnud, et olemasolev liin on amortiseerunud ja kostjad seda asjaolu ei tõendanud.
37.Seletuskirjas 1067 SE rekonstrueerimist lubav väide on vastuolus 26.03.2007 kehtestatud AÕSRS § 152 lõike 1 sõnastusega. Ka muutus rekonstrueerimise mõiste 01.07.2015 jõustunud EhS-iga. Varasemalt ei tähendanud rekonstrueerimine olemasoleva lammutamist ja uue ehitamist. AÕSRS § 152 lõike 1 redaktsioonide võrdlus näitab seadusandja mõtet läbi ajaloo. Kui algselt nägi säte ette piiratud asjaõiguse lepingu sõlmimist, siis Eesti Energia AS-i eestvedamisel kehtestati automaatne ja laialivalguv talumiskohustus, mis oli PS-iga vastuolus (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-3-04, punktid 37, 38). Alates 26.03.2007 peab taluma vaid olemasolevat elektriliini. Kui seadusandja mõte oleks olnud jätta rekonstrueerimise talumise kohustus sisse, ei oleks seda 26.03.2007 muudatusega AÕSRS § 152 lõike 1 sõnastusest välja võetud.
2-21-14141 Seadusnorm peab olema üheselt arusaadav ja tõlgendusmeetodite järgi selle sisu tuvastatav ning vastuolukorral seletuskirjaga tuleb lähtuda seaduse sõnastusest. Kui kasutada grammatilist, loogilist, ajaloolist ja süstemaatilist tõlgendamist, oli muudatuse eesmärk kaotada seadusest rekontreerimine talumiskohustuse osana.
38.Rekonstrueerimine on ehitust reguleerivates seadustes ajas muutunud ning isegi 01.01.2003 jõustunud AÕSRS § 152 lõike 1 sõnastuse mõte ei olnud, et kinnistu omanik peab taluma olemasolevat liini läbi „rekonstrueerimise“ (vana lammutamine ja uue ehitamine) igavesti. Riigikohus leidis otsuse nr 3-4-1-3-04 punktis 37, et tehnorajatise piiramatu talumiskohustus võib takistada kinnistu eesmärgipärast kasutamist, samuti võib see oluliselt alandada kinnistu turuväärtust ja teatud juhul muuta kinnistu müügi võimaluse üldse küsitavaks; huvide kaalumise võimalus peab kolleegiumi arvates möödapääsmatult olema põhiseadusepärase regulatsiooni koostisosaks. Viidatud kohtuasja objektiks oli AS-i Eesti Energia poolne üürilepingu rikkumine, kuna viimane leidis, et ei pea enam üürilepingut täitma ja tal on võimalik kuni 01.01.2009 tasuta kasutada Tallinnas Pärnu mnt 142 hoones asuvaid ruume. Riigikohus leidis sama otsuse punktis 38, et AÕSRS § 152 lõikes 1 ette nähtud piirang ei ole mõõdukas, kuna ei võimalda kinnistu omanikel vaidlustada talumiskohustust ja võimaldab nõuda tehnorajatise kõrvaldamist vaid juhul, kui seda ei kasutata enam eesmärgipäraselt; säte piirab ebaproportsionaalselt kinnistu omaniku PS § 32 lõike 2 esimeses lauses sätestatud põhiõigust omandi vabale valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele ning on seetõttu Põhiseadusega vastuolus; seadusandja peab ette nägema täiendava mehhanismi kinnistu omanike õiguste kaitseks ja võimaldama erinevate huvide kaalumist. Seega kuni 26.03.2007 kehtinud AÕSRS § 152 alusel tehtud kohtuotsused ei ole tänasel päeval kohased väitmaks, et talumiskohustuse osaks on ka rekonstrueerimise õigus, kuna varasem AÕSRS § 152 piiras ebaproportsionaalselt põhiseadusvastaselt omaniku õigusi. Hilisemate muudatusetega on seadusandja talumiskohustuse piire oluliselt kitsendatud ning ära kaotanud rekonstrueerimise talumise kohustuse.
39.Kui hageja peab AÕSRS § 152 lõike 1 kohaselt taluma olemasolevat L301 liini olemasoleval kujul (mastide ja liini parameetrid), on PS § 32 vastane laiendada seda kohustust lõpmatuseni rekontreerimise võimaldamisega. Talumiskohustus läbi rekonstrueerimise ei saa olla lõpmatu, kuna töödega kaasneb ebaproportsionaalne maa kasutus ja kahju tekitamine. Olemasolevate mastide lammutamist ja uute rajamist teostatakse rasketehnikaga, mis lõhub pinnast.
40.EhS-i rekonstrueerimise mõiste käib ehitiste kohta ega muuda AÕSRS § 152 lõike 1 sisu taluda liine olemasoleval kujul. EhS § 4 lõiked 3 ja 4 reguleerivad rekonstrueerimist kui ehituslikku tegevust, mille eeldus on kinnistu omaniku nõusolek. Kohalik omavalitsus võib väljastada ehitusloa / -teatise, kuid see ei anna õigust ehitada võõrale kinnistule. AÕSRS § 152 lõikest 1 ega EhS §-st 4 ei tulene, et kostjad võiks hageja nõusolekuta ehitada kinnistutele uue liini, seega on kostjate tegevus õigusvastane.
41.Kuni 01.07.2015 kehtinud EhS § 23 lõike 4 kohaselt pidi ehitise lammutamiseks hankima lammutamisloa, mida kehtiva EhS-ga muudeti. See omakorda kinnitab, et olemasoleva liini rekontreerimisega, millele eelneb lammutamine, lõpeb olemasoleva liini talumiskohustus. Kostja I ajab segamini ehitusliku rekonstrueerimise õigusega omada kinnistutel AÕSRS § 152 lõike 1 alusel elektriliini. Ehitusõiguslik võimalus liine rekonstrueerida ei taga õigust teha seda hageja kinnistutel, mis peavad taluma vaid olemasolevat liini.
2-21-14141
42.Elektriliini asjaõiguslik talumiskohustus tekib kas sundvalduse seadmisega või kokkuleppe teel isiklik kasutusõiguse lepingu sõlmimisega. Kostja I on keeldunud läbirääkimistest liinialuste kinnistute osas isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimiseks.
43.AÕSRS § 152 lõikest 1 tulenev talumiskohustus on ajutine meede, mis erandlikult rebiti üldisest piiratud asjaõiguste kontekstist välja (01.01.2003 jõustunud AÕSRS § 152 lõige 1), et tagada varustuskindlus olemasolevate liinide toimivuse tagamiseks. Seadusandja mõte on olnud pärast Riigikohtu poolt AÕSRS § 152 lõike 1 PS-ga vastuolus olevaks tunnistamist, et taluma peab vaid olemasolevaid liine, kuna Eesti Energia AS-ile käis kõigi liinialuste maaomanikega piiratud asjaõiguse lepingute sõlmimine üle jõu. Olukorras, kus kostja I teadis, et tal on vaja Eesti võrk ühendada Mandri – Euroopa võrguga, pidi ta asuma maaomanikega piiratud asjaõiguse lepinguid sõlmima.
44.Olemasolevale, praegusel füüsilisel ja füüsikalisel kujul eksisteerivale liinile kui talumiskohustuse objektile kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lõige
2.Hetkest, mil olemasoleva liini mast eemaldatakse kaotab kostja õiguse kinnistutel piiratud asjaõiguseta omada ehitist. Uute mastide püstitamiseks puudub igasugune õiguslik alus ning need muutuvad TsÜS § 54 lõike 1 kohaselt kinnistute oluliseks osaks.
45.Kui vaadelda EhS § 70 lõiget 1 ja AÕSRS § 152 lõiget 1 koostoimes, ei ole võimalik järeldada, et olemasoleva liini lammutamisega (kui kaitsevöönd lõpeb, kuna ei ole ehitist, mille ohutuse tagamiseks on vööndit vaja) jääb talumiskohustus kehtima. Talumiskohustus ei saa kehtida ehitisest eraldiseisvalt. Maakohtu järeldus, et EhS § 4 lõigete 3 ja 4 kohaselt liini rekonstrueerides jätkub talumiskohustus katkematult edasi, on vastuolus formaalloogika reeglitega, kuna talumiskohustus ei saa eraldi olemasolevast liinist kehtida. Talumiskohustuse põlistamine ei ole sobiv, vajalik ja mõõdukas omandiõiguse piirang. Hageja on väljendanud nõusolekut sõlmida turutingimustel isikliku kasutusõiguse leping, millega oleksid tagatud ka avalikud huvid põhivõrguteenuse osutamisel.
46.Kohtuotsus, millega põlistatakse elektriliinide talumiskohustus, on vastuolus ka üldise võrdsusõiguse põhimõttega. Rekonstrueerimise
AÕSRS
§
lõike
talumiskohustuse osaks lugemisega on tekitatud kostjale I konkurentsieelis võrreldes võrguteenuste osutajatega, kes soovivad uusi liine rajada ning kohustuvad selleks sõlmima piiratud asjaõiguslepingud või seadma sundvalduse. Antud juhul on võrdses olukorras need maaomanikud, kuhu soovitakse uut liini rajada ja hageja, kus olemasolev liin lammutatakse ning soovitakse uus liin asemele ehitada. Uute mastide jaoks rajatakse sügavamad vundamendid, mastid on kolmandiku võrra kõrgemad ja võtavad enda alla oluliselt suurema maa-ala, kui olemasolevad mastid.
47.Uued mastid ja liin on olemuslikult erinev olemasolevast. Postimehes 26.08.2021 ilmunud artiklist nähtuvalt soovitakse uue liiniga lisaks Venemaa elektrivõrgust lahti ühendamisele tõsta liini läbilaksevõimsust 1800 MW-ni. See on olemuselt erinev liin, kui olemasolev, mille läbilaskevõimsus on 1000 MW. Kõik olemasolevad mastid asendatakse uutega, lisaks tõstetakse samadele mastidele paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid. Mastidele paigaldatakse kiudoptilise sidekaabliga piksekaitsetross. Olemasolevatel mastidel on ainult 330 kV liin, uue puhul tõstetake lisaks kõrvale 110kV liin. 110 kV liin ei läbi kõiki hageja kinnistuid. Eelprojekti (punkt 1.1) kohaselt lahendatakse olemasolevast trassikoridorist väljaminevad liinirajatised, mis on vajalikud olemasolevate liinidega sidumiseks, eraldi projektiosadena, millele
2-21-14141 taotletakse projekteerimistingimused ja tehnilised tingimused ning võetakse eraldi ehitusload. Eelprojekti seletuskirjast nähtub, et ei vasta päris tõele kostja I väide, et kõik toimub olemasolevas trassikoridoris. Kui uus liin oma olemuselt ei muutuks, ei peaks kostjad taotlema ehituslube, et siduda liin teiste olemasolevate liinidega (seletuskirja punkt 1.2). Kuna soovitakse rajada uued trassikoridorist välja jäävad rajatised, ei saa rääkida sarnasest ja sama kuju, trassi ja funktsionaalsusega liinist. Ehitatakse uued sisseviigud ja haruühendused. Kõik uued mastid on vähemalt 37, 5 m kõrgused, mis on vähemalt 10 m kõrgemad kui olemasolevad. Kõrgemate mastidega kaasneb suurem maakasutus.
48.Hagi esitamisel oli vahetu ja reaalne oht, et kostjad tulevad teostama geoloogilisi ja geodeetilisi uuringud, mis hõlmas aukude puurimist maapinda. Maakohtu menetluse ajal teostasid kostjad geoloogilisi ja geodeetilisi uuringuid, mis sisult on AÕS § 89 tähenduses omandiõiguse rikkumine, mille talumise kohustust hagejal AÕSRS § 152 lõike 1 kohaselt ei ole. Edasine menetlus
49.08.01.2023 esitas hageja taotluse nõuete asendamiseks, kuna apellatsioonkaebuse esitamise ajaks ei olnud olemasolevaid maste lammutatud ja uusi ehitatud. Suvel 2022 lammutati olemasolevad mastid ja ehitati uued koos vundamentidega. Hageja eesmärgiks on olnud välistada igasugused tööd kinnistutel, mis ei ole seotud mahavõetud liini hoolduse, remondi ja mastide lammutamisega. Hageja ei pea AÕSRS § 152 lõike 1 kohaselt taluma kinnistutele rajatud uusi maste koos vundamentidega. Hageja pöördus kohtusse kohe pärast seda, kui oli selge, et reaalne ja vahetu oht omandiõiguse rikkumiseks seisab ees.
50.Hageja lootis kiire kohtumenetlusega ohtu ennetada, mis aga ei realiseerunud. AÕS § 89 õiguskaitse rakendamiseks faktilised asjaolud on menetluse kestel kostjate õigusvastase tegevuse tulemusena muutunud. Kinnistutele on ebaseaduslikult rajatud uued mastid, vundamendid ja mastidele on tõmmatud liin ja hagejal on õigus nõuda AÕS § 89 alusel juba toime pandud rikkumise kõrvaldamist. Kõik planeeritud tööd ei ole lõpuni viidud, kuna kostja I soovib mastide asukohti Mäepilli kinnistul muuta. Lisaks on terviku Tartu –Valmiera L301 kõrgepingeliini ehitustööd pooleni.
51.Hageja taotlusel asendas ringkonnakohus 22.03.2023 määrusega hageja nõuded järgmiselt: 1) kohustada AÕS § 89 alusel kostjat I lammutama ja eemaldama Liinialuse (94301:002:0721), Suurpilli (85501:001:0029), Rohtniidu (85501:001:0005), Ala-Oina (28901:001:0241), Varese (94302:002:0873), Kalda (82001:001:1460), Haaviku (82001:001:0580), Kingo (94302:002:0431, 94302:002:0432), Marimõisa (94302:002:1273, 94302:002:1274) Koidu (94301:002:0253), Mäepilli (94301:002:0690), Herma (94301:002:0480), Väikse-Härma (94301:002:0210) ning Savi (85501:001:0369) kinnistutelt sinna rajatud Tartu – Valmiera L301 kõrgepingeliini mastid, mastide vundamendid ning liinid/kaablid; 2) kohustada AÕS § 89 alusel kostjaid ja / või nende töövõtjaid hoiduma samade kinnistute mistahes valdamisest ja kasutamisest, mis ei ole vajalik Tartu – Valmiera L301 kõrgepingeliini mastide, vundamentide ja liinide/kaablite lammutamiseks ning nende eemaldamiseks kinnistult, välja arvatud juhul kui see toimub reaalservituudi või isiklikku kasutusõiguse alusel.
2-21-14141
52.Hageja eesmärk hagi esitamisel oli AÕS § 89 alusel omandiõiguse rikkumisest hoidumine, milleks oli hagi esitamise ajal vahetu ja reaalne oht, mis on tänaseks päevaks juba realiseerunud (uued ja suuremad mastid ja vundamendid on õigusvastaselt ehitatud) ja omandiõiguse rikkumist võidakse panna jätkuvalt toime. Hageja ei saa ette näha kõiki võimalikke omandiõiguse rikkumisi (puuduvad teadmised ja kogemused elektriliinide ehitamisel), mida kostjad ja nende alltöövõtjad võivad veel toime panna seonduvalt liini töökorda seadmise ja pingestamisega.
53.Arvestades, et kostjad on õigusvastaselt hagejaga piiratud asjaõiguse lepingut sõlmimata ehitanud uued suuremad mastid, vundamendid ja tõmmanud mastidele uued liinid, on toime pandud AÕS § 89 (esimene lause) rikkumine, mida hageja püüdis ära hoida kohtusse pöördudes (AÕS § 89 teine lause) hoidumisnõude esitamisega. Kuna kostja II peatöövõtjana on rajanud uued mastid, vundamendid ja liinid kostja I nõudel, kes peab ennast uute mastide / liini omanikuks, siis asendatud nõude kohaselt tuleb kostjal I lammutada ja eemaldada rajatud mastid jmt. Sellega taastatakse rikkumiseelne olukorda.
54.Kui kostja I väidete kohaselt on kõrgepingeliin üks tervik ja tal on õigus kasutada lammutatud liini aluseid kinnistuid uue ehitamiseks, siis need väited ei vasta asjaolule, et kostja I huvides on esitatud detailplaneering, millega oluliselt muudetakse kõrgepingeliini asukohta, mis välistab võrdluse vana tervikliku liiniga. Vastustajate seisukohad
55.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele ja nõuete asendamisele vastu ja paluvad jätta kaebuse rahuldamata ning nõuded asendamata. Samuti vaidlevad nad vastu asendatud nõuete rahuldamisele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
56.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja uurinud ning hinnanud apellatsioonimenetluses kogutud täiendavaid tõendeid kogumis maakohtus kogutud tõenditega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lõike 1 punkti 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleksid viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Samuti jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud.
57.Hageja esitas maakohtus esmase ja alternatiivse nõude, mis olid suunatud hageja omandiõiguse tulevasest rikkumisest hoidumisele kostjate poolt. Hagi alusena tõi hageja maakohtus esile ohu, et kostjad (kostja I liinide omanikuna, kostja II kostjaga I sõlmitud töövõtulepingu(te) alusel tegutseva töövõtjana) asuvad tema kinnistutel paiknevat kõrgepingeliini ümber ehitama, kuid hageja arvates ei kuulu plaanitavad tööd seadusest tuleneva talumiskohustuse hulka ja töid ei tohiks jätkata enne, kui on sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud. Hageja tõi esile, et maakohtumenetluse ajal asusid tema kinnistutel sinna enne 01.04.1999 ehitatud kostjale I kuuluvad liinid (mastid, kaablid jmt). Maakohus nõustus hageja õigusliku kvalifikatsiooniga ja kohaldas vaidluse lahendamisel AÕS § 89.
2-21-14141
58.Ringkonnakohus nõustub hageja nõuetele maakohtus antud kvalifikatsiooniga, mis kohaldub ka asendatud nõuetele. 08.01.2023 menetlusdokumendis tõi hageja esile, et eluline olukord on peale apellatsioonkaebuse esitamist oluliselt muutunud – kostjad lammutasid senise liini, aga ehitasid ka uue (püstitasid uued mastid uutele vundamentidele, ühendasid uute kaablitega), mistõttu ei ole hageja omandiõiguse kaitseks enam piisav nõue tulevasest rikkumisest hoidumiseks, vaid vajalik on esitada nõuded juba toimunud omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise (uue liini lammutamise) saavutamiseks. Eluliste asjaolude muutumisele kostjad vastu ei vaielnud.
59.Ringkonnakohus jääb 22.03.2023 määruses avaldatud põhjenduste juurde, et praeguses asjas on täidetud TsMS § 376 lõike 4 punkti 3 alusel seniste nõuete (esmane + alternatiivne) asendamine kahe mittevaralise nõudega eluliste asjaolude muutumise tõttu. Õiguskirjanduse kohaselt kui hagi aluseks olevad asjaolud menetluse kestel muutuvad, võib hageja kohandada nõuet peale hagiavalduse esitamist muutunud asjaoludega nii, et ei lähe seejuures üle täiesti uuele asjaolude kogumile (hagi alusele), vaid see jääb suures plaanis samaks; hagi aluse muutmisena ei ole käsitatav tuginemine sellel asjaolule, mis tõi kaasa nõude kohandamise vajaduse (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2017, lk 505–506).
60.Seoses eluliste asjaolude muutumisega ja vastavalt nõuete asendamisega tuleb jätta maakohtu otsuse põhjendustest välja osa, milles kohus käsitas võimalikku tulevikus toimuvat rikkumist ja sellel alusel esitatud hagi ennatlikkust (punkt 58 esimene ja teine lause; punkt 60).
61.Ka asendatud nõuete alusel pooltevahelisi õigussuhteid analüüsides on asjakohane kohaldada AÕS § 89, mille kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega; kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist; nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Sarnaselt maakohtus lahendatud nõuetele on kostjad asendatud nõuete puhul seisukohal, et kinnistute, mida läbib kostja I tellimusel kostja II poolt püstitatud kõrgepingeliin L301, omaniku kohustus taluda tehtud töid tuleneb AÕSRS § 152 lõikest 1. Hageja vaidleb kostjatele endiselt vastu ja soovib viidatud sätte lõike 3 (omaniku õigus nõuda talumiskohustuse puudumisel tehnovõrgu kõrvaldamist kinnisasjalt AÕS §-s 89 sätestatud korras) kohaldamist. Seega nii maakohtus menetluses olnud nõuete kui asendusnõuete puhul on sama ka tõendamiskoormus, mida ringkonnakohus selgitas pooltele 22.03.2023 määruses.
62.Hageja kinnistute omanikuna peab esmalt tõendama enda omandiõiguse rikkumise ja kostjad peavad tõendama omaniku omandiõiguse rikkumise puudumist ja / või temal talumiskohustuse olemasolu. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et tema omandiõigust on kostjate poolt rikutud sellega, et kostjad on senise kõrgepingeliini asemele püstitanud (maakohtumenetluse ajal olid püstitamas) uue liini (uued mastivundamendid, mastid, kaablid). Seda asjaolu (senise liini mahavõtmist ja uue püstitamist) kostjad ei vaidlusta, kuid on seisukohal, et tegemist ei ole olemuslikult uue liiniga, vaid seni kinnistutel asunud (1960-ndatel aastatel püstitatud) liini rekonstrueerimisega (uuega asendamisega), mille osas säilib senine seadusest tulenev talumiskohustus. Seega taandus nii maakohtus kui taandub apellatsioonimenetluses poolte vaidlus asjaolule, kuidas õiguslikult kvalifitseerida faktilist olukorda seniste
2-21-14141 mastide asendamisel uutega ja kas hageja talumiskohustus on õiguslikult seotud vaid nn vana liiniga (vanade mastide, kaablite jmt-ga) ning lõppes koos selle lammutamisega.
63.Poolte vaidluse sisuks on seega sarnaselt maakohtumenetlusega sama õiguslik asjaolu – AÕSRS § 152 lõikest 1 tuleneva talumiskohustuse sisustamine konkreetsete eluliste asjaolude alusel. Maakohus asus kokkuvõtlikult seisukohale, et tegemist on olemasoleva liini rekonstrueerimisega; õhuliin on funktsionaalselt tervikuna toimiv ehitis EhS § 3 lõike 1 tähenduses; kostja I on põhivõrguettevõte; EhS § 70 lõike 2, § 77 lõike 2, seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 4 ja 6 ning Majandus- ja taristuministri määruse „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndis tähistusele esitatavad nõuded“ § 5–7 ja 9 alusel kuulub talumiskohustuse hulka ehitus-, remondi- ja hooldustööde tegemise talumine; kitsenduste eesmärgiks on rajatise ohutuse tagamine ja sel eesmärgil on omanikul õigus liini hooldada ja ajakohastada, sh asendada amortiseerunud osad uutega; AÕSRS-i sõnastusest sõna „rekonstrueerimine“ kadumine 2007. a ei toonud kaasa seaduse sisulist muutumist (viide eelnõu seletuskirja punktile 6); uus liin on põhiolemuselt sarnane senisele – samaks jääb kasutusotstarve, asukoht, pingeklass.
64.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, sh AÕSRS § 152 lõikele 1 antud tõlgendusega, mille kohaselt 2007. a muudatuse tulemusena säilis kinnistu omaniku seadusjärgse talumiskohustuse sisus kohustus taluda enne 01.04.1999 tema maatükile püstitatud tehnovõrgu või -rajatise rekonstrueerimist (põhjenduste punkt 56). Samas peab kolleegium vajalikuks selle sätte eesmärgi ja sisu osas maakohtu põhjendusi täiendada, kuna vaidlusaluseid töid asus kostja I tegema aastal 2021, mil AÕSRS § 152 lõige 1 kehtis järgmises sõnastuses: „Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist“. Samas sõnastuses kehtib säte alates 01.01.2019. Seega omab omaniku talumiskohustuse tuvastamisel tähtsust, kuidas tõlgendada sätte kontekstis sõna „olemasolevat“, milline lisati seadusandja poolt alates 01.07.2015 kehtestatud redaktsiooni. AÕSRS § 152 lõige 1 on muutumine läbi aja järgmiselt: 1) kuni aastani 2003 oli ette nähtud võõral maatükil asuva tehnorajatise omaniku õigus nõuda 10 aasta jooksul maatüki kinnistusraamatusse kandmisest kas reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmist rajatise teenindamiseks ja remontimiseks; 2) 01.01.2003 kuni 26.03.2007 muutus sätte pealkiri (uus „Tehnovõrgu ja -rajatise talumine“) ning sätestati, et kinnisasja omanik peab mh võimaldama teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid; samas oli sätestatud, et omanik võib nõuda tehnorajatise eemaldamist, kui see ei ole enam eesmärgipäraselt kasutusel; 3) 26.03.2007 kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli kinnisasja omanik kohustatud taluma tehnovõrku või -rajatist, mis oli püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui see toimus enne 01.04.1999; pidi taluma ka juhul, kui esinevad AÕS § 1581 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus; 4) alates 01.07.2015 lisandus sõna „olemasoleva“ (olemasolevat tehnovõrku või rajatist).
65.Eeltoodust tulenevalt ei pidanud seadusandja alates 26.03.2007 enam vajalikuks tuua seaduse tekstist esile talumiskohustuse sisu elemente, mis aga ei tähenda, et sätte eesmärgis ja sisus endas oleks toimunud olulisi muudatusi. Talumiskohustuse sisu saab järeldada maakohtu poolt esiletoodud muudest õigusaktidest. Sõna „olemasolev“ toodi seadusesse samaaegselt EhS-i kehtestamisega, seega on asjakohane ka maakohtu käsitus EhS §-st 4, millega ringkonnakohus nõustub ja mida ei pea vajalikuks korrata (TsMS § 654 lõige 6). Maakohus asus viidatud sätte alusel mh seisukohale, et kostjate tegevus vastab EhS-i mõttes ehitise ümberehitamisele, mis kuulub AÕSRS § 152 lõike
2-21-14141 1 kohase seadusjärgse talumiskohustuse koosseisu. Kolleegium märgib, et ümberehitamist tuleb vaadelda kui terviklikku protsessi, mille puhul ei ole alust eristada lammutamist uue ehitamisest. Konkreetsel juhul ehitasid kostjad olemasoleva tegutseva kõrgepingeliini ümber selliselt, et järkjärgult lammutati senised mastid jmt liini osad ja asendati uutega. Kõrgepingeliin oli ja on senises asukohas ning oli ja on olemuslikult sama ehitis. Maakohus märkis asjakohaselt, et tähtis on lammutamise eesmärk.
66.Kolleegium märgib, et seda, et seadusest tuleneva talumiskohustuse olemasolu kindlaksmääramise peamised põhimõtted on jäänud sõltumata AÕS-i ja AÕSRS-i muudatustele siiski samaks, nähtub ka kehtivast kohtupraktikast (Riigikohtu otsus nr 2-15-17137, punktid 15, 20, 20.4; Tartu Ringkonnakohtu määrus nr 2-22-4354, punkt 9).
67.TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt pidid pooled tooma maakohtus esmalt esile elulised väited, mille alusel nad leiavad, et tegemist on vastavalt kas uue liini rajamisega (hageja) või vana liini rekonstrueerimisega (kostjad) ning juhul, kui vastaspool väidetele vastu vaidleb, esitama väite kohta tõendid. Vastavate väidete hulgas tõi kostja I välja, et liini kasutusotstarve (olemus, pingeklass - jääb 110kV ja kõrgema pingega õhuliiniks), arhitektuuriline lahendus (arhitektuur mõnevõrra muutub - teatud lõikudes muutub üheahelaline 330kV õhuliin kaheahelaliseks ja seetõttu püstitatakse mõnevõrra suuremad ja kõrgemad mastid) ega füüsiline maht (kaitsevööndi ulatus) ei muutu. Hageja tõi esile, et olemasolevatest ehitatakse kõrgemad, suuremad, sügavamad vundamendid / mastid, mis võtavad enda alla rohkem põllumaad; liini läbilaskevõime suureneb 1000MW-lt 1800MW-ni; kõiki hageja kinnistuid 100kV liin ei läbi, aga hakkab läbima 330kV liin; osad uued liinirajatised (sisseviigud, haruühendused) jäävad trassikoridorist välja; olemasolevad mastid on 20,5–27,5m, uued on u 50m kõrged ja 31t rasked; rajatakse nii tõmmitsate kui vabalt seisvaid maste; olemasolevad vundamendid on u 1m maa sees, uued rajatakse u 4,5m sügavuselt; ei ole eluliselt usutav, et kaitsevööndi ulatus ei muutu, kui uusi suuremaid maste ei ole võimalik füüsiliselt vanade mastidega samadesse kohtadesse paigaldada; mastide demontaaži käigus kahjustatakse põllumaad. Kostjad hageja faktilistele väidetele, mis nähtuvad õhuliini rekonstrueerimise projektist, vastuväiteid ei esitanud, vaid tõid esile, et kohtuväliselt on hagejale selgitatud, et tema kinnistutel on vanad mastid kõrgusega 23,2–34,2m, uute kõrguseks on 27,5–37,5m; uute vabalt seisvate mastide alt ja külgedelt on võimalik põllumajandustehnikaga läbi sõita.
68.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hageja esiletoodud ja tõendatud (II kd tl 62, 68–72, 89–89 pöördel, 108–110, 111) erinevused lammutatud ja püstitatud vundamentide, mastide jmt eluliste asjaolude kohta ei anna siiski alust asuda seisukohale, et olemuslikult oleks püstitatud liin erinev enne lammutamist olemas olnud liinist, st et tegemist oleks uue ehitisega, mille talumiskohustusele kohalduks AÕS § 1581 lõige 1. Hageja kinnistutele oli enne esmakinnistamist ehitatud kõrgepingeliin, see oli kuni osade vahetamiseni / kaasajastamiseni tegutsev (ei olnud kasutusest välja langenud) ning on ka edasi tegutsev samal otstarbel kõrgepingeliinina. Tartu Ringkonnakohus asus sama õhuliini puudutavat tsiviilasja lahendades (jõustunud määrus nr 2-22-4354, punkt 9.1) mh seisukohale, et asjaolu, et uus õhuliin on mastaapsem, st mõnevõrra muutub rajatise välimus ja tehnilised näitajad ja seda eelkõige seetõttu, et ajaga on tehnoloogia edasi arenenud, ei tähenda, et tegemist on uue tehnorajatise esmakordse püstitamisega. Tallinna Ringkonnakohus nõustub kehtiva kohtupraktikaga ega näe alust seisukohtade ümbervaatamiseks.
2-21-14141
69.Eeltoodust tulenevalt on seega tõendatud hageja kui kinnistute omaniku kohustus taluda kostjate vaidlusalust tegevust, mistõttu on AÕS § 89 kolmanda lause kohaselt välistatud hageja nõuete rahuldamine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
70.Kuna maakohtu otsuse resolutsioon muutmisele ei kuulu, ei ole alust rahuldada apellatsioonkaebust maakohtumenetlusega seotud kulude jaotamise osas. Kulude jäämine TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda on asjakohane, kui hagi jääb rahuldamata.
71.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
72.Kuna maakohus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Menetluskulud määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest (TsMS § 177 lõige 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.