Metsatervenduse OÜ hagi AS Elering ja AS Connecto Eesti vastu omandiõiguse rikkumisest hoidumiseks
Hagi hind
7 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Metsatervenduse OÜ (registrikood 10224657) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Veso Kostja I: AS Elering (registrikood 11022625) Kostja I lepingulised esindajad: vandeadvokaat Veikko Puolakainen ja vandeadvokaat Veiko Vaske Kostja II: AS Connecto Eesti (registrikood 10722319) Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarvo Lindma
Jätta hageja 25.03.2022 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta kõik menetluskulud Metsatervenduse OÜ kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded (17.11.2022 menetlusdokument):
•
Keelata AÕS § 89 alusel AS-il Elering, AS-il Connecto Eesti ja/või nende töövõtjatel Liinialuse (94301:002:0721), Suurpilli (85501:001:0029), Rohtniidu (85501:001:0005), Ala-Oina (28901:001:0241), Varese (94302:002:0873), Kalda (82001:001:1460), Haaviku (82001:001:0580), Kingo (94302:002:0431 ja 94302:002:0432), Marimõisa (94302:002:1273 ja 94302:002:1274) Koidu (94301:002:0253), Mäepilli (94301:002:0690), Herma (94301:002:0480), Väikse-Härma (94301:002:0210), Savi (85501:001:0369) kinnistu, ilma reaalservituuti omamata, igasugune kasutamine, valdamine ja omandiõiguse rikkumine, mis ei ole seotud olemasoleva Tartu-Valmiera L301 kõrgepingeliini remondi (liini ja mastidega seotud väikesemahulised tööd, mis on seotud olemasoleva liini töökorras hoidmiseks nagu näiteks katkenud liini parandustööd, masti värvimine) ja hooldamisega (puhastamine, puittaimede raie).
•
Alternatiivselt keelata AÕS § 89 alusel AS-il Elering, AS-il Connecto Eesti ja/või nende töövõtjatel Liinialuse (94301:002:0721), Suurpilli (85501:001:0029), Rohtniidu (85501:001:0005), Ala-Oina (28901:001:0241), Varese (94302:002:0873), Kalda (82001:001:1460), Haaviku (82001:001:0580), Kingo (94302:002:0431 ja 94302:002:0432), Marimõisa (94302:002:1273 ja 94302:002:1274) Koidu (94301:002:0253), Mäepilli (94301:002:0690), Herma (94301:002:0480), Väikse-Härma (94301:002:0210), Savi (85501:001:0369) kinnistu, ilma reaalservituuti omamata, valdamine ja kasutamine pärast olemasoleva Tartu-Valmiera L301 kõrgepingeliini lammutamist (uute vundamendi aukude rajamine, vundamendi rajamine, uute mastide püstitamine);
Hagis tugines hageja järgnevale. Hagejale kuuluvad kinnistud Liinialuse (94301:002:0721), Suurpilli (85501:001:0029), Rohtniidu (85501:001:0005), Ala-Oina (28901:001:0241), Varese (94302:002:0873), Kalda (82001:001:1460), Haaviku (82001:001:0580), Kingo (94302:002:0431 ja 94302:002:0432), Marimõisa (94302:002:1273 ja 94302:002:1274) Koidu (94301:002:0253), Mäepilli (94301:002:0690), Herma (94301:002:0480), Väikse-Härma (94301:002:0210), Savi (85501:001:0369), mis asuvad Tartu-Valmiera elektriliini kaitsevööndis ja Metsapere kinnistu (katastritunnus 23401:004:0060), mis asub Viru-Paide elektriliini kaitsevööndis. Kinnistuid koormab kostjale I kuuluv enne 01.04.1999 rajatud elektriliin.
Empower AS saatis hagejale 19.02.2021 teavituskirja, et tema omandis oleval Metsapere maaüksusel (katastritunnus 23401:004:0060 asukohaga Võrevere küla, Järva vald, Järva maakond) soovib põhivõrguettevõtja kostja I rekonstrueerida olemasoleva 330 kV õhuliini. Kirjas selgitati, et maaüksusel paikneb L356 õhuliini mast nr 452, mis asendatakse uue mastiga samas asukohas. Kaitsevööndi ulatus 330 kV liini puhul on 40 m liini teljest mõlemale poole. Ettevalmistustöödena koostatakse liinikoritori geodeetiline mõõdistus ning mastide asukohtades teostatakse geoloogilised uuringud, milleks puuritakse pinnasesse piisava sügavusega auk, et kandev pinnas kätte saada. Pinnase kandevõimest oleneb masti vundamendi tüüp.
Kostja I saatis hagejale 08.04.2021 kõigi Tartu-Valmiera L301 liini alla jäävate kinnistute osas teavituse, et kostja I on tellinud rekonstrueerimistöö Tartu alajaamast kuni Eesti-Läti piirini kostjalt II. Kõnealune 330 kV õhuliin läbib hagejale kuuluvat Liinialuse kinnistut (94301:002:0721), kus paiknevad mast või mastid numbriga 600. Rekonstrueerimistööd ise algavad küll alles järgmisel sügisel, aga sellele eelnevad geoloogilised ja geodeetilised uuringud. Tööde käigus võetakse pinnaseproove
laboriuuringuteks, kaardistatakse maapealne ja maa-alune olukord ning valmistatakse ette geodeetiline plaan, mis on projekteerimise aluseks. Kõigi kinnistute osas saadetud teavitustele oli lisatud teostatavate tööde teabeleht Eesti liitumine Mandri-Euroopa elektrivõrguga.
Hageja leidis, et kostja I ning tema töövõtjate AS Empower ja kostja II poolt plaanitavad tööd hageja kinnistutel ei kuulu AÕSRS § 152 talumiskohustuse hulka ning esitas 09.04.2021 kostjale I nõude, milles selgitas, et kostjal I ning tema töövõtjatel ei ole õigust ilma hageja nõusolekuta teostada kinnistutel geoloogilisi ja geodeetilisi uuringuid ega muid töid, mis seonduvad uute liinide rajamisega, kuna need tööd väljuvad eelviidatud õigusaktidega sätestatud talumiskohustuse raamest. Samuti nõudis hageja, et kostja I lõpetaks koheselt hagejale kuuluvatel kinnistutel tehnovõrkude „rekonstrueerimise“ tööd, mida ei tohi jätkata enne, kui on sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud. Kostja I vastas 07.05.2021 hageja nõudele ning selgitas, et kostjal I kui elektriliini omanikul on õigus nimetatud uuringuid läbi viia, kuivõrd selline tegevus toimub liini rekonstrueerimise eesmärgist lähtuvalt ja seega on hõlmatud olemasoleva elektriliini talumiskohustusega. Hageja vastas 17.05.2021 kostja I nõudele ning selgitas, et hagejal ei ole kohustust taluda oma sisult olemasoleva elektriliini lammutamist ja uue ehitamist ning sellega seotud töid.
R OÜ saatis hagejale 17.05.2021 kirja, milles selgitas, et Metsapere kinnistul (23401:004:0060) asuva masti juures toimuvad geoloogilised uuringud. Ta selgitas, et puurmasin liigub mööda liini alust maad mastilt mastile, kraavide ületamiseks kasutatakse paigaldatavaid sildasid. Hageja edastas R OÜ-le ja kostjale I 17.05.2021 selgituse ja nõude, et kostjal I ning tema koostööpartneritel ei ole õigust elektriniini väidetavate rekonstrueerimistööde käigus hageja kinnistuid kasutada.
Kostja II saatis hagejale 19.07.2021 kirja, milles selgitas, et sai kostjalt I kirja, et võib seoses 330 kV õhuliini Taru-Valmiera (L301) rekonstrueerimisega hageja kinnistutel asuvate mastide juures töid teostada ehk alustada geoloogiliste uuringutega. Hageja vastas 26.07.2021 kostja II kirjale ning teavitas, et kostjal I ega tema koostööpartneritel, sh kostjal II, ei ole õigust viibida hagejale kuuluvatel kinnistutel muul eesmärgil kui olemasoleva tehnovõrgu hoolduseks ja vältimatuks remondiks.
Kostja II esindaja helistas hageja juhatuse liikmele A Eule, et nad tulevad 01.09.2021 hageja kinnistule geoloogilisi uuringuid teostama. A E palus saata e-mailile vastav teade. Kostja II edastas 31.08.2021 hagejale teate, et tuleb kostjaga I geodeetilisi töid teostama. Kaasas on ka kostja I esindaja (masti number 630 liinil L301m, koordinaadid on: 57.85570895085668, 26.17005678084563).
Kostjad tulid 01.09.2021 geoloogilisi uuringuid teostama Kalda kinnistule (82001:001:1460). Hageja juhatuse liige kohtus 01.09.2021 kostjate töötajatega Kalda kinnistu piiril ning teavitas veelkord, et neil on keelatud hageja omandis olevale Kalda kinnistule siseneda, kuna uue Tartu-Valmiera liini rajamise tarbeks tehtavad geoloogiliste ja geodeetiliste uuringute jaoks neil ei ole õigust ja hageja luba. Hageja juhatuse liige kutsus kostjate potentsiaalse õigusrikkumise juurde ka Valga Vallavalitsuse.
10.AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Hageja kinnistuid koormab enne 01.04.1999 rajatud Tartu-Valmiera kõrgepingeliin L301. Kehtivast AÕSRS § 152 lg-st 1 tuleneva talumiskohustuse raames on hageja kohustatud taluma vaid olemasoleva liini ja mastide hooldust ja remonti. Antud juhul ei soovi kostjad olemasolevaid liine hooldada ega remontida, vaid nende eesmärk on olemasolevate
liinide lammutus ja uute ehitamine, millele eelneb geoloogilised ja geodeetilised uuringud, mida kostjad soovivad kinnistutel kohe teostada.
11.Kostja II poolt hagejale saadetud teavituskirja lisast nähtuvalt on liini rekonstrueerimise eesmärgiks Eesti liitumine Mandri-Euroopa elektrivõrguga, kus selgitatakse tööde eesmärki - riskide maandamiseks ja võimaluste laiendamiseks ühendatakse oma elektrisüsteemid Venemaa omast lahti ning liitutakse Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga. Kirjas selgitati, et kuna sünkroniseerimine võimaldab taotleda ELi toetust ka amortiseerunud kõrgepingeliinide rekonstrueerimiseks, ei tule selleks vajaminev investeering tarbija taskust. Sünkroniseerimine maksab Balti riikide ja Poola jaoks kokku hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot, Eesti osa sellest on ca 300 miljonit eurot. Eeltoodust tulenevalt on selge, et tegelikkuses on kostjate ainsaks sooviks kasutada hageja kinnistuid vaid geoloogilisteks ja geodeetilisteks uuringuteks ning olemasoleva elektriliini lammutamine ja uue ehitamine. AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenevalt ei ole tegu olemasoleva liini talumiskohustusega, kuna hageja peab taluma olemasolevat liini, milline talumiskohustus lõppeb olemasoleva liini lammutamisega (kinnistult mastide ja liinide eelmadamine).
12.Hageja hinnangul peaks kostja I seadma temaga kokkuleppel kinnistute osas isikliku kasutusõiguse lepingu, mille järgselt saaks kostja I teostada kinnistutel töid vastavalt poolte kokkuleppele. Elektriliini asjaõiguslik talumiskohustus tekib kas sundvalduse seadmisega või kokkuleppe teel isiklik kasutusõiguse lepingu sõlmimisega. Hageja on väljendanud kostjale I soovi alustada läbirääkimisi vaidlusaluse liini aluste kinnisute osas isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimiseks, millest kostja I on keeldunud. Seni ei ole kostja I näidanud ülesse soovi saada endale piiratud asjaõigus, mis võimaldaks tal kinnistutel liine rekonstrueerida.
KOSTJA I VASTUS
13.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
14.Hagiavalduses loetletud faktiliste asjaoludega seoses saab kostja I kinnitada üksnes seda, et hagejale kuuluvad hagiavalduse p-s 1.1. loetletud kinnistud ning et neid kinnistuid läbib kostjale I kuuluv elektriliin (kõrgepingeliin L301 Tartu-Valmiera), mis on rajatud enne 01.04.1999. Seega ei ole vaidlust faktides, et hageja on kinnistute omanik ja kostja I kõrgepingeliini omanik.
15.Hageja märgib hagiavalduses, et tema põhiline eesmärk on takistada Tartu-Valmiera kõrgepingeliini rekonstrueerimist, mis leiab aset tulevikus perioodil 2022-2025. Hagi tagamise kontekstis väitis hageja enda peamiseks eesmärgiks olevat hoopis isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise kostjaga I. Kostja I hinnangul ei saa see olla AÕS § 89 alusel esitatava negatoorhagi sisu, mõte ega tegelik eesmärk. Samuti ei lahendata sellise hagiga hagimenetluses reaalservituudi seadmisega ja/või isikliku kasutusõigusega seotud küsimusi.
16.AÕS § 89 kohaldamise eeldused on, et nõudeõigust omaval isikul on omandiõigus, tema omandiõigust rikutakse, nõue on suunatud rikkuja vastu ning see on oma eesmärgi kohaselt suunatud kestva omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisele või ähvardavast omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. AÕS § 89 lause 3 järgi on nõue välistatud, kui kinnisasja omanik on kohustatud rikkumist taluma. Antud juhul lasub hagejal kõrgepingeliini L301 Tartu-Valmiera suhtes seadusest tulenev talumiskohustus.
17.Kostja I on seisukohal, et täidetud on vaid üks AÕS § 89 kohaldamise oluline eeldus – hageja on kinnisasjade omanik. Küll aga on täitmata kõik ülejäänud AÕS § 89 kohaldamise olulised eeldused. Esiteks puudub hageja omandiõiguse rikkumine. AÕS § 89 alusel esitatav hagi eeldab kestvat omandiõiguse rikkumist, mis üldjuhul peab olema juba aset leidnud või siis hagi esitamise momendil püsivalt ning jätkuvalt kestma. AÕS § 89 alusel ei ole põhimõtteliselt võimalik esitada negatoorhagi kostja I vastu olukorras, kus tegelikult hageja omandiõigust ei rikuta ja hagejal lasub seadusest tulenev talumiskohustus tema kinnistuid läbiva kõrgepingeliini suhtes.
18.Teiseks, kostja I ei ole hageja omandiõiguse rikkuja AÕS § 89 tähenduses. Kostja I on tervet Eestit katva põhivõrgu omanik, kellel on otsene seadusest tulenev kohustus tagada üleriigiline elektriga varustatus ja varustuskindlus. Seadusest tulenevate ülesannete täitmine kostja I poolt, sh vajaduse korral ca 60 aastat vana liinivõrgu rekonstrueerimine mh selle amortiseerumise tõttu ei ole kindlasti hageja omandiõiguse rikkumine AÕS § 89 tähenduses. Põhivõrgu omaniku käsitlemine rikkujana selle sätte tähenduses on väär. Rikkuja olemasolu tuvastamine on aga negatoorhagi esitamise (ja rahuldamise) üks vältimatu eeldus.
19.Kolmandaks kehtib hageja kinnistuid läbivate tehnovõrkude suhtes seadusjärgne talumiskohustus. AÕSRS § 152 lg 1 näeb ette, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, s.o enne 01.04.1999. Olemuslikult on kostjale I kuuluv üle- eestiline põhivõrk ka avalikes huvides vajalik tehnovõrk AÕS § 1581 tähenduses. Kostja I on ELTS) § 65 lg 1 ja ELTS § 66 lg 1 järgi põhivõrguettevõtja, kelle kohustuseks on vastutada muuhulgas kogu riigi elektri varustuskindluse tagamise eest. Lisaks on kostjal I kui tehnovõrgu omanikul maakasutusõigus seadusega antud kaitsevööndi ulatuses (EhS § 70). Tehnovõrgu kaitsevööndis teostatavate ehitustööde (mille hulka kuuluvad ka rekonstrueerimistööd) teostamise õiguslikuks aluseks on ehitusteatis (EhS § 35-37). Seega on talumiskohustuse tekkimise alus, sisu ja ulatus määratud kindlaks seadusega.
20.AÕS § 89 alusel on erandlikult võimalik esitada hoidumisnõue ka tulevikku suunatult, kuid see eeldab olulist ja ähvardavat ohtu isiku omandiõigusele. Sellist olukorda praegu ei eksisteeri. Riiklikul tasandil kavandatud olulise energia varustuskindluse tagamisega seotud mastaapse projekti elluviimine, mida rahastatakse 75% ulatuses Euroopa Liidu vahenditest, olulist või ähvardavat ohtu hageja omandiõigusele ei kujuta. Hageja on jätkuvalt talle kuuluvate kinnistute omanik ja ta saab omandit kasutada vastavalt senisele otstarbele senises ulatuses.
21.Kostja I märgib selgitavalt, et vaidlusalune Tartu-Valmiera kõrgepingeliin L301 on üleriigilise elektri ülekandevõrgu, täpsemalt põhivõrgu oluline osa. Vaidlust ei ole faktis, et kõrgepingeliini omanik on kostja I. Vaidlust ei saa olla ka faktis, et kostjal I on kehtivast õigusest tulenev kohustus tagada tarbijate varustuskindlus ja elektrienergia olemasolu üleriigiliselt. ELTS § 65 lg 1 ja ELTS § 66 lg 1 järgi on kostja I põhivõrguettevõtja, kelle kohustuseks on vastutada muuhulgas kogu riigi elektri varustuskindluse tagamise eest, põhivõrgu arenduskohustuse täitmise eest ja vajalike riigiüleste võrguühenduste rajamise eest.
22.Hageja kinnistutega on puutumuses vaid osa liinist. Tartu-Valmiera kõrgepingeliin on Eesti territooriumil 84 kilomeetrit pikk. Hageja kinnistutega seonduvalt omab liin puutumust kokku vaid umbes 7 kilomeetri ulatuses ning sedagi viisil, et see 7 kilomeetrit ei kulge katkematult, vaid hageja kinnistud asuvad liinitrassil erinevates kohtades.
23.Elektrienergiaga varustatuse tagamine üleriigiliselt on kostja I põhiülesanne ja tegemist on elutähtsa teenusega hädaolukorra seaduse tähenduses. Seega esineb ka ülekaalukas avalik huvi, mis igal juhul kaalub üles hageja väidetava omandiõiguse riive (kuigi tegelikult hageja omandiõigust ei rikuta ja tal on otse seadusest tulenev talumiskohustus). Elektrienergiaga varustamise teenust ei saaks katkematult osutada, kui puuduks nõuetele vastav põhivõrk, mis on kogu Eestit hõlmava ülekandevõrgu n-ö selgroog. Kõrgepingeliin on kogu ulatuses üks tervik sõltumata sellest, kellele kuuluvaid kinnistuid see läbib. Kõrgepingeliini remondi, hooldamise ja vajadusel amortiseerunud ca 60 aastat vana kõrgepingeliini rekonstrueerimise kohustus on kostjal I liini suhtes tervikuna. Ei saa lasta tekkida olukorral, kus liini omanik saab rekonstrueerida kõrgepingeliini 77 kilomeetri ulatuses, kuid 7 kilomeetri ulatuses jääb liini rekonstrueerimine teostamata ühe maaomaniku vastuseisu tõttu. Taoline „tükeldamine“ ei ole faktiliselt võimalik.
24.Vaidlusaluse kõrgepingeliini rekonstrueerimine on üks osa suuremast, kogu Balti riike ja Poolat hõlmavast mastaapsest projektist. Nimelt, Balti riikide peaministrite, Poola peaministri ja Euroopa Komisjoni presidendi poolt allkirjastati 28.06.2019 kokkulepe lahutada Balti riikide elektrisüsteemid hiljemalt 01.01.2026 Venemaa elektrisüsteemist ja ühendada need Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Sünkroniseerimine MandriEuroopa sagedusalaga maandab riski, et sõltuvust Venemaa energiasüsteemist ja sagedusalast võidaks Eesti vastu ära kasutada. Selle ajaliselt väga pingelise eesmärgi saavutamise kriitiliseks osaks on mh Eestit läbivate 330 kV kõrgepingeliinide L300 Balti-Tartu, L301 Tartu-Valmiera ning L353 Viru-Tsirguliina rekonstrueerimine. Varustuskindluse tagamise aspektist on oluline, et liinid L300 ja L301 peavad saama enne rekonstrueeritud, kui saab alustada töödega liinil L353. Kõnealuste kõrgepingeliinide rekonstrueerimise üheks eesmärgiks on õhuliinide ohutuse ja töökindluse tagamine. Rekonstrueeritavad õhuliinid on muutumas ohtlikuks, kuna tegemist on juba 1950/1960. aastatel püstitatud liinidega, mille eluiga on lõppemas.
25.Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga maksab Balti riikide ja Poola jaoks kokku hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot, Eesti osa on sellest 300 miljonit eurot. Projekti rahastab 75% ulatuses Euroopa Liit. Kõik tööd peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.12.2025, mis on ka üheks rahastuse eelduseks. Seega ilmselgelt on tegemist ülekaaluka avaliku huviga. Tähtaja eiramine võib kaasa tuua EL-i poolse rahastamisotsuse muutmise või lausa kaotuse. AÕSRS § 152 lg 1 näeb ette üldreegli, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, s.o enne 01.04.1999. Tehnovõrgu ja -rajatise mõistega seonduvat saab sisustada AÕS §-dest 158 ja 1581 lähtuvalt. Talumiskohustuse tekkimise aluse, sisu ja ulatuse määrab konkreetsel juhul kindlaks seadus (AÕSRS § 152, AÕS § 158 ja § 1581). Puudub vaidlus selle üle, et kostja I omandis olev õhuliin L301 Tartu-Valmiera on püstitatud enne maa esmakinnistamist, mistõttu kehtib sellele seadusjärgne talumiskohustus. Riikliku ehitisregistri (EHR) andmetel on liini esmaseks kasutuselevõtu aastaks juba 1960.
31.Talumiskohustust laiendavad mitmed eriseadused ja määrused – õhuliini puhul nt EhS § 70 lg 2 ja § 77 lg 2, SeOS §§-d 4 ja 6 ning majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §§-d 5, 6, 7 ja 9. Viidatud sätted kehtestavad suures ulatuses hoidumiskohustusi (nt hoiduda kaitsevööndis teatud tegevuste sooritamisest), aga ka talumiskohustusi (taluda tehnorajatist ja selle omaniku õigust teha kaitsevööndis ehitise ehitus-, remondi- ja hooldustöid). Kitsenduste eesmärgiks on tehnorajatise ohutuse tagamine SeOS tähenduses. Tehnorajatise talumiskohustuse sisuks on taluda tehnorajatise kõrval ka selle kaitsevööndit koos
kaitsevööndis kehtivate piirangutega. Kostja I on seisukohal, et hageja omandiõigust ei rikuta. Hageja on endiselt kinnistute omanik, kes saab neid jätkuvalt vallata, kasutada ja käsutada. Hageja kinnistuid läbiva Tartu- Valmiera L301 kõrgepingeliini omanik on kostja I, kellel on samamoodi õigus oma omandit, s.o kõrgepingeliini, seadusjärgse kaitsevööndi ulatuses vallata, kasutada ja käsutada. EhS § 70 lg 1 kohaselt on ehitise kaitsevöönd ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.
32.Õhuliinide kaitsevööndi ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” §-s 10, mille lg 1 p 5 kohaselt on 330 kV nimipingega õhuliinide kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 40 meetrit. Seega kogu kaitsevööndi laius on 80 meetrit.
33.Kostja I arvates ei saa AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenevat seadusjärgset talumiskohustust tõlgendada nii kitsalt nagu seda teeb hageja. Seadusjärgne talumiskohustus annab tehnovõrgu omanikule lisaks talumiskohustusega ehitise remont- ja hooldustööde teostamise õigusele mh õiguse talumiskohustusega ehitist vajadusel rekonstrueerida. EhS § 70 lg-s 2 on nimetatud kaitsevööndis kehtivad piirangud, s.o tegevused, mis kaitsevööndis on keelatud. Ehitustööde tegemine hõlmab EhSi järgi teatavasti ka rekonstrueerimist (EhS § 4 lg 3). Kuna kõrgepingeliin L301 on igapäevases kasutuses, siis on selle rekonstrueerimine sisuliselt vaadeldav remondi- ja hoolduskohustuse täitmisena laiemas tähenduses. Aja jooksul võib tekkida olukord, kus liini jätkuval amortiseerumisel rikked sagenevad, liini on vaja pidevalt remontida ja hooldustööde käigus tuleb välja vahetada kõik amortiseerunud või ohtlikud detailid, sh ka nt purunenud kõrgepingemastid. Seega lõpptulemus on samasugune nagu liini korraga rekonstrueerimisel. Kostja I ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt talumiskohustus lõppeb liini (või mõne masti) lammutamisega.
34.EhS § 70 lg 2 järgsete piirangute puhul on tegemist avatud loeteluga, kuivõrd EhS § 70 lg 2 p 6 sisaldab viidet ka muudele seaduses sätestatud tegevustele. EhS § 70 lg 5 p 2 kohaselt on kaitsevööndiga ehitise omanikul kohustus arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist.
KOSTJA II VASTUS
35.Kostja II enda vastu suunatud nõudeid ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
36.Kostja II ei vaidlusta asjaolu, et kostjate vahel on sõlmitud töövõtuleping nr 1.14/2020/618, mille raames kohustub kostja II rekonstrueerima 330kV õhuliini nr. L301 hiljemalt 30.06.2023. Eelnevalt märgitud õhuliin on üks kolmest Eesti ja Läti vahel paigaldatud 330 kV ühendust, mis vajab rekonstrueerimist, ning mille laiem eesmärk on ühendada Eesti Vabariik lahti Venemaa energiasüsteemist.
37.Kostja II andmetel paikneb eelnevalt viidatud 84 km pikkusest liinist hageja kinnistutel 6889 meetrit, millele jääb 21 masti ning ühe visangu pikkus on 350m. Kostja II teostab rekonstrueerimistöid üksnes vastavalt kostja I tellimusele ja töövõtulepingu täitmiseks ning tegutsemisloa alusel.
38.Hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldsegi võimalik, hagiavaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvi kaitseks ning hagiga ei ole võimalik saavutada
hageja poolt taotletavat eesmärki. Hagi ei ole suunatud kostja II töövõtulepingu alusel tööde teostamise keelamine ja seega hageja omandiõiguse rikkumise välistamisele. Hageja tegelikuks sooviks on sõlmida kostjaga I kokkulepe isikliku kasutusõiguse seadmiseks hagejale sobivatel tingimustel. Seega on hagejal võimalik saavutada oma eesmärk – kostjaga I kasutusõiguse lepingu sõlmimine – muul viisil, ilma kostjat II kaasamata. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja II vastu hagi vaid selleks, et survestada kostjat I sõlmima isikliku kasutusõiguse leping.
39.Hageja omandiõiguse rikkumine AÕS § 89 kohaselt on kostja II poolt välistatud. Kostja I ei ole rikkuja AÕS § 89 mõttes. Rikkujaks on AÕS § 89 puhul eelkõige isik, kelle kestva teo või tegevusetuse tõttu on tekkinud teise isiku omandiõiguse rikkumine. Kostja II teostab töid kostjale I kuuluval liinil kostjaga I sõlmitud lepingu alusel. Liin kuulub kostjale I ja liini seisundi eest vastutab kostja I, mitte kostja II. Kostja II täidab liinikoridoris ülesandeid kostja I loa alusel ning tal puudub kohustus hinnata, kas kostja I poolt kostjale II pandud tööülesanded rikuvad hageja omandiõigust või mitte. Juhul, kui liinikoridoris asuv tehnorajatis (sh sellele tehtavad tööd) mõjutab hageja omandiõigust ulatuses, millele ei laiene hageja talumiskohustust, ei saa tagajärgede eest vastutada kostja II kui töövõtja, vaid vastutab tehnovõrgu omanik.
40.Samuti on AÕS § 89 suunatud kestva omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisele või ähvardavast omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. Kohaldamisala osas tuleb arvestada, et sätte kohaldamisalasse ei kuulu juba toimunud omandiõiguserikkumise tagajärgede kõrvaldamine, st olukord, kus omandiõiguse rikkumise aluseks olev kolmanda isiku tegu on lõpule viidud ning omaniku nõue on suunatud sellise lõpule viidud rikkumise tagajärgede kõrvaldamisele. AÕS § 89 kohaldamine eeldab rikkuja poolt õigusvastase olukorra loomist ning selle edasikestvust kõrvaldamis- või hoidumisnõude esitamise ajal. Seega, isegi juhul, kui väita, et geoloogiliste ja geodeetiliste uuringutega on rikutud hageja omandit ja hagejal puudus talumiskohustus (millega kostja II ei nõustu), kuid millised tööd on teostatud ehk lõppenud ning puudub omandiõiguse rikkumine, siis puudub alus hageja hagi rahuldamiseks eeltoodud alusel ning töödega seonduvalt.
41.Tehnovõrgu talumiskohustust ei saa tõlgendada kitsendavalt, nagu seda teeb hageja. Hageja on omandanud kinnisasjad koos tehnovõrguga ning on talunud tehnovõrke aastaid ega ole nõudnud nende eemaldamist. Kinnistu omaniku AÕSRS § 152 lg-st 2 tulenev talumiskohustus ei lõpe mastide väljavahetamisel ning antud juhul on hagejapoolne tõlgendus AÕSRS 152 lg-st 2 liiga kitsas. Ükski kinnisasjadel kavandatav töö ei välju praegusest liinikoridorist. Samuti on kõik kostja II poolt teostatud ja teostatavad tööd hõlmatud omaniku (hageja) eelnimetatud talumiskohustusega ega välju sellest.
42.Eelnevalt viidatud sätte mõtteks ei ole talumiskohustuse lõppemine, vaid tagada tehnovõrkude omanikele liini kui terviku omamine kinnistul, sealhulgas annab tehnovõrgu omanikule õiguse teha tehnorajatiste teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid, mis omakorda tagab isikutele tehnorajatistest lähtuva hüve jätkuva saamise. Seega ei lõpe talumiskohustus kinnistul paikneva rajatise osa kasutamise ajutise katkemisega, näiteks amortiseerumise, purunemise või rekonstrueerimiseks eemaldamise tõttu. Kui lähtuda hageja positsioonist, siis mis tahes detailide väljavahetamine (nt ohtliku masti asendamisel teise mastiga) ei oleks hõlmatud talumiskohustusega ning oleks välistatud.
43.Tehnovõrgu olemus (kõrgepingeliin), asukoht, pingeklass ja kasutusotstarve ei muutu, mistõttu on kavandatavad tööd hõlmatud talumiskohustusega.
PROTOKOLLI PARANDAMISE TAOTLUSE LAHENDAMINE
44.Hageja esitas 18.02.2022 taotluse Harju Maakohtu 16.02.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Nimelt märgib hageja: protokolli lk- 5 eelviimases lõigus teine lause Hageja lep. esindaja: „Praegu meil ei ole piiratud asjaõigust, sest rakendusseaduse § 15 lg 2 talumiskohustus ei ole piiratud asjaõigus.“ Hageja palub kohtul parandada viide seadusnormile, milleks oli AÕSRS § 152. Hageja palub parandada sõnastuse vastavalt: „Praegu meil ei ole piiratud asjaõigust, sest rakendusseaduse § 152 talumiskohustus ei ole piiratud asjaõigus.“
45.Kohus leiab, et ei ole olulise veaga protokollis ja ka paranduseta on ilmne, et silmas on peetud AÕSRS § 152. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
VASTUVÄITE LAHENDAMINE KOHTU TEGEVUSELE
46.Hageja esitas kohtule 25.03.2022 vastuväite kohtu tegevusele seoses Harju Maakohtu 22.03.2022 määrusega, milles kohus määras, et ei luba hagi muuta.
47.Kohus jätab vastuväite rahuldamata, jäädes enda 22.03.2022 määruses väljendatud seisukohtade juurde. Hageja muutis hagi korduvalt enne ja peale menetlusse võtmist. Kohus võttis hagi menetlusse 17.11.2021 esitatud sõnastuses. TsMS § 376 lg-s 1 on sätestatud, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostjad vaidlesid hagi muutmisele vastu. Seega eeldab hagi muutmine peale kohtu nõusolekut. Vastavalt TsMS § 376 lg-le 2 nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 376 lg-s 2 sätestatud eeldusi hagi muutmiseks nõusoleku andmiseks. Ühtlasi nõustub kohus kostjate seisukohaga, et hageja on muutunud hagi olulisel määral ja asendanud algsed haginõuded sisuliselt uute nõuetega. Kohus ei anna luba hagi muutmiseks. Kui hagejal on siiski soov, et kohus selliseid nõudeid menetleks, on tal võimalik esitada soovi korral kohtule uus täiendav hagi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
48.Pooled ei vaidle järgnevavate asjaolude üle: -
hagejale kuuluvad kinnistud Liinialuse (94301:002:0721), Suurpilli (85501:001:0029), Rohtniidu (85501:001:0005), Ala-Oina (28901:001:0241), Varese (94302:002:0873), Kalda (82001:001:1460), Haaviku (82001:001:0580), Kingo (94302:002:0431 ja 94302:002:0432), Marimõisa (94302:002:1273 ja 94302:002:1274) Koidu (94301:002:0253), Mäepilli (94301:002:0690), Herma (94301:002:0480), Väikse-Härma (94301:002:0210), Savi (85501:001:0369), mis asuvad Tartu-Valmiera elektriliini kaitsevööndis ja Metsapere kinnistu (katastritunnus 23401:004:0060), mis asub ViruPaide elektriliini kaitsevööndis.
-
Kinnistutel asub kostjale I kuuluv kõrgepingeliin, mis on rajatud enne 01.04.1999 ja mille osas hagejal on talumiskohustus AÕSRS 152 lg 1 alusel.
-
Kostja I ja kostja II on sõlminud töövõtulepingu (nr 1.14/2020/618), mille raames kohustub kostja II rekonstrueerima 330kV õhuliini nr L301 hiljemalt 30.06.2023.
49.Hageja nõue tugineb AÕS §-l 89, mille kohaselt omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.
50.AÕSRS § 152 lg-s 1 on sätestatud, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on liini aluste kinnistute omanik, hageja kinnistutel asub kostjale I kuuluv kõrgepinge-elektriliin. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et liin on rajatud enne 01.04.1999 ja selle osas kehtib AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenev talumiskohustus. Tehnorajatise talumiskohustuse sisuks on taluda tehnorajatise kõrval ka selle kaitsevööndit koos kaitsevööndis kehtivate piirangutega. Õhuliinide kaitsevööndi ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” §-s 10, mille lg 1 p 5 kohaselt on 330 kV nimipingega õhuliinide kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 40 meetrit. Seega kogu kaitsevööndi laius on 80 meetrit.
51.Riigikohus on tsiviilasjades nr 2-16-4856 (p 11) ja 3-2-1-33-05 (p 16) tehtud lahendites leidnud järgmist. AÕS §-s 89 sätestatakse üldine omaniku õigus nõuda ka omandi rikkumisest hoidumist, kui võib eeldada, et rikkumine toimub tulevikus, ning samasugune õigus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 ja §-st 1055. Kolleegium ei pidanud mõistlikuks käsitlust, mille järgi saaks õigustatud isik tema omandiõiguse eelseisva rikkumise puhul kaitsta ennast tsiviilkohtumenetluses alles siis, kui omandiõigust on juba rikutud. Seega ei ole viidatud sätete eesmärki silmas pidades hoidumisnõude rahuldamise eelduseks omandiõiguse rikkumise tuvastamine, vaid tulevikus toimuda võiva omandiõiguse rikkumise ohu tuvastamine. Riigikohus rõhutas, et ülaltoodut arvestades peab kohus välja selgitama, kas eksisteerib hageja omandiõiguse tulevase rikkumise oht (vt AÕS § 89) või ähvardab kahju õigusvastase tekitamise võimalus (vt VÕS § 1055 lg 1).
52.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I soovib (kostjat II tööde teostajana kasutades) hageja kinnistutel asuvat elektriliini rekonstrueerida, kusjuures rekonstrueerimise käigus asendataks olemasolevad liinipostid ja liinid uutega. Vaidlusaluse kõrgepingeliini rekonstrueerimine on üks osa suuremast, kogu Balti riike ja Poolat hõlmavast mastaapsest projektist. Nimelt, Balti riikide peaministrite, Poola peaministri ja Euroopa Komisjoni presidendi poolt allkirjastati 28.06.2019 kokkulepe lahutada Balti riikide elektrisüsteemid hiljemalt 01.01.2026 Venemaa elektrisüsteemist ja ühendada need Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga (vt tlk 103). Kostja I korraldusel on hageja kinnistutel läbi viidud geodeetilised uuringud liinipostide aluse maa seisundi hindamiseks (eeltööd ehituseks). Kostja on selgitanud, et liini esmase kasutuselevõtu aasta on antud juhul 1960 ja liin on amortiseerunud. Hageja ei ole selle väitele vastu vaielnud.
53.Hageja leiab, et kuigi ta peab taluma liinide hooldust ja remonti, ei pea ta taluma uute postide ja liinide paigaldust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
54.Hageja hinnangul oleks justkui lubatav vahetada remondi ja hoolduse käigus üks haaval välja kõik liini detailid ühekaupa, kuid mitte liini tervikuna rekonstrueerida (uuega asendada). Elektriliin on ehitis EhS § 3 lg 1 tähenduses. Õhuliin on funktsionaalselt tervikuna toimiv ehitis, mis koosneb elektriliinist ning sellega seotud seadmestikust ja abirajatistest, mis on õhuliini käigushoidmiseks vältimatult vajalikud. See tähendab, et ehitisest ühte osa ei ole võimalik eemaldada, ilma et ülejäänud süsteem lakkaks toimimast. Hageja käsitlusest jääb ebaselgeks, kuidas ja kuhu oleks võimalik tõmmata õiguslik piir tehnorajatise (antud juhul kõrgepingeliini) üksikute detailide remondi korras
vahetamise ja rekonstrueerimise vahel. Hageja käsitlust järgides võiks jõuda järeldusele, et 84 km pikkusel liinil (kus on suurusjärgus 300 masti) ühe masti purunemisel tuleks kogu kõrgepingeliin lammutada, kui amortiseerunud masti taastamine identsel kujul ei ole võimalik. Selline tõlgendus oleks vastuolus talumiskohustuse mõttega, milleks on kohustada maaomanikku taluma ajalooliselt olemas olnud liinist tulenevat mõju ja omandiõiguse kitsendust kui sellist, mitte konkreetset mastidetaili.
55.Vaidlusalune Tartu-Valmiera kõrgepingeliin L301 on üleriigilise elektri ülekandevõrgu, täpsemalt põhivõrgu oluline osa. Vaidlust ei ole faktis, et kõrgepingeliini omanik on kostja I. Kostjal I on kehtivast õigusest tulenev kohustus tagada tarbijate varustuskindlus ja elektrienergia olemasolu üleriigiliselt. ELTS § 65 lg 1 ja ELTS § 66 lg 1 järgi on kostja I põhivõrguettevõtja, kelle kohustuseks on vastutada muuhulgas kogu riigi elektri varustuskindluse tagamise eest, põhivõrgu arenduskohustuse täitmise eest ja vajalike riigiüleste võrguühenduste rajamise eest. EhS § 70 lg 2 ja § 77 lg 2, SeOS §§-d 4 ja 6 ning majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §§-d 5, 6, 7 ja 9. Viidatud sätted kehtestavad suures ulatuses hoidumiskohustusi (nt hoiduda kaitsevööndis teatud tegevuste sooritamisest), aga ka talumiskohustusi (taluda tehnorajatist ja selle omaniku õigust teha kaitsevööndis ehitise ehitus-, remondi- ja hooldustöid). Kitsenduste eesmärgiks on tehnorajatise ohutuse tagamine SeOS tähenduses. SeOS § 4 lg 1 tulenevalt peab kostja I kõrgepingeliinide kasutamisel tagama inimeste elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutuse. Kõrgepingeliinide ohutuse ja töökindluse tagamise eest kannab otsest seadusjärgset vastutust tehnovõrgu omanik ehk antud juhul kostja I. Kostjal I liini omanikuna on kohustus liini hooldada ja ajakohastada, sh asendada amortiseerunud liini osad uutega. Sel eesmärgil võib olla kümneid aastatid tagasi rajatud liini puhul mõistlikum või ka ainuvõimalik asendada vanad liini osad uutega.
56.Hageja on seadusjärgse talumiskohustuse sisustamisel viidanud AÕSRS-i muudatusele, millega eemaldati AÕSRS § 152 sättest sõna „rekonstrueerimine“. Hageja väitel 26.03.2007 jõustunud AÕSRS § 152 muudatusega ei ole enam talumiskohustuse osaks rekonstrueerimise talumine. Kohus sellega ei nõustu. AÕSRS § 152 lg 1 sõnastus on aastate jooksul korduvalt muutunud ja ajavahemikus 01.01.2003–25.03.2007 sisaldas kõnealune säte tõepoolest ka eraldi viidet rekonstrueerimisele. Antud viide kadus 26.03.2007 jõustunud seaduse muudatustega. Vastava eelnõu (1067 SE X Riigikogu menetluses) seletuskirjast ei ole aga võimalik leida kinnitust, et rekonstrueerimise õiguse küsimuses sooviti lisaks sõnastuslikule muudatusele kaasa tuua ka sisulist muudatust. Vastupidi, eelnõu p-s 6 on eelnõu mõjude osas märgitud järgmist: „Eelnõu vastuvõtmise tagajärjel on realiseeritud kinnisasja omanike põhiseaduslikud õigused tehnorajatiste ja võrkude talumise ning sellega seotud tasude saamise osas. Eelnõuga tagatakse olemasolevate tehnorajatiste püsimine praegustes asukohtades ning luuakse eeldused nende korrashoidmiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks. Tehnorajatise talumiskohustuse kehtestamine on sobiv abinõu tarbijate elektri, gaasi, vee, kanalisatsiooni, soojuse jm vajalikuga varustamiseks.“ Seega on seadusandja soov olnud, vaatamata sätte sõnastuse muutmisele, jääda endiselt selle juurde, et liini omanikul oleks õigus liini vajadusel rekonstrueerida.
57.EhS § 4 lg 3 ls 3 järgi tuleb ehitise ümberehitamise (rekonstrueerimise) all mõista eelkõige ehitamist, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate
nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. Kuivõrd tegemist on avatud loeteluga, võib ehitise rekonstrueerimisena käsitleda ka teisi seaduses nimetamata juhtumeid. Praegusel juhul tähendab rekonstrueerimine olemasoleva õhuliini, sh selle mastide eemaldamist ja uute mastide ning uute õhuliinijuhtmete paigaldamist. Oluline on lammutamise eesmärk. EhS § 4 lg 4 sätestab, et kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kohtu hinnangul vastab kostja I poolt soovitu vaidlusalust olukorda silmas pidades EhS § 4 lg-s 3 sätestatud ümberehitamise mõistele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et olemasolevate liinide talumiskohustus AÕSRS § 152 lg 1 alusel hõlmab liini rekonstrueerimise talumist ning ka juhul, kui liin lammutatakse ja selle asemele rajatakse uus sarnane ja olemuslikult sama funktsiooniga liin, talumiskohustus ei lõppe, vaid kestab edasi.
58.Kohtu hinnangul võiks hageja õigusi rikkuda siiski see, kui rekonstrueerimise käigus muutuksid oluliselt liini olemus või sellest tulenevad piirangud kinnistu omanikule. Selliseid asjaolusid ei ole aga kohtu ette toodud. Kohus leiab, et selline rikkumine ei ole täielikult välistatud, kuid käesoleval ajal on hagi ennatlik, kuivõrd ei ole teada ühtki kriteeriumit, mis muudaks liini talumise hageja jaoks praegusest koormavamaks. Kostjad on selgitanud, et rekonstrueerimisel kasutatakse maksimaalselt ära olemasoleva 330 kV õhuliini koridori ning liini kaitsevöönd ei muutu, st kogu rekonstrueerimisega seotud ehitustegevus toimub olemasolevas õhuliini kaitsevööndis. Hageja ei ole esitanud väiteid ega tõendanud, et liini kaitsevöönd suureneks või see oleks talle muul moel koormavam kui olemasolev liin. Ehitise olemuslikku sarnasust aitab hinnata EhS § 4 lg 4 ls 4, mis näeb ette, et ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.
59.Ehitise kasutusotstarbed on reguleeritud Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” lisas, mille kohaselt liigitub 330 kV õhuliin kasutamise otstarbe nimetuse alla „110 kV ja kõrgema pingega õhuliin“ (tähistatud koodiga 22142). Kostjad on selgitanud, et rajatav liin vastab samale kirjeldusele. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist. Kostja I on selgitanud, et õhuliini L301 puhul selle arhitektuur mõnevõrra muutub, sest teatud lõikudes rekonstrueeritakse üheahelaline 330 kV õhuliin kaheahelaliseks (paigaldatakse korraga 330 kV ja 110 kV õhuliinijuhtmed), mis omakorda eeldab mõnevõrra suuremate ja kõrgemate mastide paigaldamist. Põhiolemuselt jääb liin aga sarnaseks (kõrgepingeliin), samuti ei muutu õhuliini asukoht, pingeklass ja kasutusotstarve.
60.Kohus selgitas asjas toimunud istungil, et tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise hagi puhul peab olema tulevikus aset leidev rikkumine kindel või äärmiselt tõenäoline. Sealjuures peab hageja suutma selgitada ja tõendada, milles rikkumine seisneb. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et tema talumiskohustus liini rekonstrueerimise tõttu suureneks või tema õigusi rikutaks muul moel. Täiendavalt küsis kohus hagejalt istungil, millised uued liinipostid on ja kas nende arhitektuur koormab hagejat rohkem kui praeguste oma (eeskätt laius). Hageja selgitas, et ei tea täna, millised postid olemasolevate asemele paigaldatakse. Sama kinnitas kohtule ka kostja I kui liini omanik, selgitades, et konkreetsete postide tüübi valik ei ole täna veel tehtud ja see on võimalik hagejaga läbi arutada. Kuivõrd käesoleval ajal ei ole teada, et liin hakkaks peale rekonstrueerimist hagejat praegusest enam koormama ja ei ole isegi veel teada, milline rekonstrueeritud liin (sh postid) olema saab, leiab kohus, et hagi on ennatlik. Kohus ei saa anda hagejale kaitset olukorras, kus ei ole teada, kas ja kui ulatuslik rikkumine võib tulevikus aset leida ja milles see täpselt seisneb.
61.Lõpetuseks märgib kohus, et hageja on menetluses avaldanud oma soovina, et kostja I lepiks hagejaga kokku isikliku kasutusõiguse seadmises kinnistule hagejale sobivatel tingimustel. Kohus märgib, et käesoleva vaidluse raamides ei saa lahendada ka isikliku kasutusõiguse seadmisega seotud küsimusi, kuna need väljuvad käesoleva hagimenetluse raamidest. Ühtlasi ei ole hagejal võimalik isikliku kasutusõiguse seadmist hageda (nõuda enda kinnistute koormamist isikliku kasutusõigusega).
62.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta kõigis nõuetes mõlema kostja vastu rahuldamata.
MENETLUSKULUD
63.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
64.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
65.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.