lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-17689/28

Tööõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-17689/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1263
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-17689

Tsiviilasi

Urmas Miško-Ordõnski hagi Riigi Kinnisvara AS-i vastu töötasu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 13. aprilli 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Urmas Miško-Ordõnski määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: Urmas Miško-Ordõnski (hageja), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja advokaat Eve Laine Vastustaja: Riigi Kinnisvara AS (kostja), rk 10788733; esindajad vandeadvokaadid Tauno Tark ja Rahel Behrsin

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 13. aprilli 2023 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Urmas Miško-Ordõnski kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Urmas Miško-Ordõnski (hageja) esitas hagi Riigi Kinnisvara AS-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt mõista välja hageja kasuks 386,40 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud riigi kanda. Hageja viibib alates 2018. a novembrist kinnipeetavana Tartu Vanglas. Talle mõistetud karistuse täielikul ärakandmisel lõpeb karistusaeg 8. jaanuaril 2024. Tartu Vangla direktori 6. septembri 2019 käskkirjaga nr 6-3/283: 1) lubati hageja alates 7. septembrist 2019 tööle kostja Tartu osakonna territooriumile Turu 56, Tartu; 2) lubati kinnipeetaval seoses töötamisega kostja ehitus- ja remonditöödel liikuda väljaspool eluosakonda koos töövahenditega ilma saatjata kuni vangla perimeetrini või autolüüsini. Liikumine lubati vastavalt ettevõtte kehtestatud töökorraldusele ja tööaegadele.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
7.septembril 2019 vormistati hageja kostja juurde tööle ja määrati kindlaks tööülesanded ning töötasu 1,6 eurot tunnis. 2020. a kevadel ei lubatud kostjat enam tööle. Ühtegi dokumenti töösuhte lõpetamise kohta ei antud. Viimane töötasu laekus 5. mail 2020 summas 69,60 eurot selgitusega aprillikuu töötasu. Hagejal on saamata ületundide eest tasu 386,40 eurot. Ebaõige on kostja seisukoht, et poolte vahel ei olnud eraõigussuhet. Töösuhtes määrati kindlaks töötingimused.
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna nõue ei allu maakohtule. Hageja töötas avalik-õigusliku suhte alusel Tartu Vanglas vangla territooriumil asuvas kostja käitises, hageja ja kostja vahel puudub eraõiguslik töösuhe. Kohustatud isikuks saaks olla Tartu Vangla.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Tartu Maakohus jättis 13. aprilli 2023 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Hagiavalduse lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Maakohtud vaatavad TsMS § 11 järgi esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. TsMS § 1 kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kinnipeetava töötamine vanglas on reguleeritud vangistusseaduse (VangS) ja vangla sisekorraeeskirjaga. Tegemist on avalik-õiguslike normidega, mille täitmise tagamisel rakendab vangla avalikku võimu. Kinnipeetaval on tulenevalt VangS § 37 lg-st 1 üldine kohustus töötada, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, st on olemas sobilik töö ning ei esine töötamisest keeldumise aluseid (VangS § 37 lg 2 ja 3), siis vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle (VangS § 38 lg 1 ja lg 21). Asjaolu, et lisaks vangla direktori käskkirjale (mis on haldusakt), vormistati kostja ja hageja vahel otsus, milles olid kirjas töötingimused, sh ametinimetus ja töötasu, ei tähenda veel seda, et tegemist on eraõigusliku töösuhtega, millele kohalduks töölepingu seaduse regulatsioon. Olenemata sellest, et VangS § 38 lg 3 järgi võib kinnipeetavale töö tagamiseks vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse, sest kinnipeetaval puudub töölepingu sõlmimise

vabadus ning tema tööle asumine sõltub vangla ühepoolsest haldusaktist. Seega tuleb vaidlus lahendada halduskohtus. Kuna kohus on ekslikult hagi menetlusse võtnud, tuleb see analoogia korras TsMS § 371 lg 1 p-i 1 ja TsMS § 423 lg 1 p-i 13 alusel jätta läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohule läbivaatamiseks. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja taotluse tõendi kogumiseks (riigi ja kostja vahel Tartu Vangla territooriumile käitise rajamiseks sõlmitud lepingu saamiseks). Kostja ja riigi vahel sõlmitud käitise rajamise lepingu sisuga tutvumata ei saa teha adekvaatseid järeldusi lepingust tekkivate õigussuhete olemuse kohta ja kokkuvõttes ka selle kohta, kes on käitises töötamisest tuleneva vaidluse pooled, milliseid õigusnorme tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada ning milline kohus on pädev vaidlust lahendama. Vangistusseaduses (VangS) ja selle alusel antud õigusaktides puudub kinnipeetava vangla territooriumil asuvas eraõiguslikus käitises töötamise täpsem regulatsioon. Samas erineb eraõiguslikus käitises töötamine oluliselt VangS §-s 38 sätestatud teistest kinnipeetava vangla territooriumil töötamise vormidest (töötamisest majandustöödel ja vangla enda rajatud käitises). Erisused tulenevad eelkõige VangS § 38 lg-st 3, milles on sätestatud vangla territooriumil tegutseva eraõigusliku käitise rajamise õiguslik alus (käitise omaniku ja riigi vahel sõlmitud leping), ja VangS § 37 lg-st 5, mille kohaselt võib kinnipeetava nimetatud käitisesse tööle rakendada üksnes kinnipeetava nõusolekul. Vaidlust ei ole ka selles, et käitis pidas määruskaebuse esitaja kohta tööajaarvestust, millest nähtuvalt töötas hageja ka väljaspool käitises kehtivat üldist tööaega ja puhkepäevadel (tegi ületunnitööd) ning arvestas ja maksis määruskaebuse esitajale välja palga. Varasemalt on õigusalases kirjanduses asutud seisukohale, et kinnipeetava töötamisel vangla territooriumil asuvas eraõiguslikus käitises tekivad kahesugused õigussuhted. Vangla ja käitise eraisikust omaniku vahel on tegemist vangla haldusülesande (kinnipeetava tööga kindlustamise) täitmise delegeerimisega eraõiguslikule isikule, mis oma olemuselt on avalikõiguslik suhe; kinnipeetava ja käitist omava isiku vaheline suhe aga on oma olemuselt eraõiguslik (vt ka Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Kirjastus Juura, 2009, § 37 komm 4.2).
5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Töölepingulise suhte tekkimine on selgesõnaliselt ette nähtud VangS § 41 lõikes 2 ehk üksnes juhul, kui kinnipeetav töötab järelevalveta väljaspool vangla territooriumi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6 koosmõjus §-ga 659).
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguses asjas on tegemist avalik-õigusliku ja seega halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega, kuna vangistuses viibival isikul tekkis töötamisest õigussuhe riigiga.

Hagis esitatud asjaolude kohaselt töötas hageja vangla territooriumil asuvas käitises. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui nõustuda hagejaga, et vangistusseaduses (VangS) ja selle alusel antud õigusaktides puudub täpsem regulatsioon kinnipeetava töötamise kohta vangla territooriumil asuvas eraõiguslikus käitises, ei anna see alust nõuet läbi vaadata tsiviilkohtumenetluses. VangS § 38 lg 3 kohaselt võib vangla kinnipeetavale töö tagamiseks vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu. Lepingu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 28. juuni 2001 määrusega nr 50 kehtestati vangla territooriumile käitise rajamise lepingu nõuded. Nimetatud määruse § 3 lg 1 kohaselt kinnipeetava tööle võtmise ja käitises tööle lubamise otsustamiseks võib vangla direktor moodustada komisjoni, mille ülesandeks on vabadele töökohtadele esitatavatele kutseoskustele vastavate kinnipeetavate väljaselgitamine. Viidatud regulatsioonidest tuleneb, et kinnipeetava töötamine sõltub täiel määral vanglast. Vanglal on pädevus anda kinnipeetavale tööle asumise korraldus VangS § 38 lg 22 alusel ka vangla territooriumil asuvasse käitisesse. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei saa konkreetne leping riigi (justiitsministri) ja RKAS-i vahel Tartu Vangla territooriumile käitise rajamiseks olla hageja ja kostja vahelise tsiviilõigusliku suhte aluseks, mistõttu puudub käesoleval juhul alus maakohtule ette heita tõendi kogumata jätmist.

8.Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli töötamisest tulenev avalik-õiguslik suhe riigiga ja tal võib olla nõudeõigus kahju hüvitamiseks riigi (vangla kaudu) vastu. Konkreetne vangla territooriumil asuv tööandja, käesoleval juhul Riigi Kinnisvara AS, saab olla haldusvaidlusse kaasatud HKMS § 20 järgi kolmanda isikuna. Kahju hüvitamise nõude läbi vaatamisele on VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu esmalt tuleb esitada vaie vanglale.
9.Ringkonnakohtumenetluses kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel saab kohus arvestada, et määruskaebemenetluses ei esitanud pooled uusi väiteid ega seisukohti, vaid kordasid varem maakohtule esitatut. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja