Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
AS-i LHV Pank hagi Ü OÜ, K OÜ, M.N. ja T.N. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i LHV Pank määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja AS LHV Pank, lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja Ü OÜ, seaduslik esindaja T.N. Kostja K OÜ, seaduslik esindaja T.N. Kostja M.N. Kostja T.N.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-16071 ja Harju Maakohtu 15. veebruari 2022. a määrus samas asjas. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
1.AS LHV Pank (hageja) esitas 13. oktoobril 2021 hagi Ü OÜ (kostja 1), K OÜ (kostja 2), M.N. (kostja 3) ja T.N. (kostja 4) vastu. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt 4 kostja 1 kasuks välja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 53 603 eurot 66 senti ja kostjalt 1 hageja kasuks 61 158 eurot 33 senti. Kostjalt 3 palus hageja mõista kostja 2 kasuks välja 9164 eurot 65 senti ja kostjalt 2 hageja kasuks 10 400 eurot 19 senti. Hagiavalduse kohaselt oli kostja 3 olnud kostja 2 juhatuse liige alates viimase asutamisest kuni
6.veebruarini 2020. a ning kostja 4 on kostja 1 juhatuse liige alates 2015. aastast. Kostjad 3 ja 4 on kostjate 1 ja 2 juhatuse liikmetena rikkunud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust ja tekitanud sellega
2-21-16071 kostjatele 1 ja 2 kahju. Hageja on kostjate 1 ja 2 võlausaldaja, kes ei saa oma nõudeid rahuldada kostjate 1 ja 2 vara arvel. Seetõttu on hagejal õigus nõuda, et kostjad 3 ja 4 hüvitaksid juhatuse liikmetena kostjatele 1 ja 2 tekitatud kahju. Hageja sõlmis kostjatega 1 ja 2 võimendusega tehingute ja tuletistehingute lepingu (leping), mille alusel andis hageja kostjatele 1 ja 2 tagatisvara tagatisel laenu tehingute tegemiseks väärtpaberitega.
14.novembril 2019 oli kostjal 2 1000 SWEDA aktsiat ning kostjal 1 10 000 SWEDA aktsiat. Kostjad 1 ja 2 andsid üksteise suhtes ostukorraldused 10 000 SWEDA aktsia ostuks. Süsteem tekitas mõlemale kontole juurde 10 000 SWEDA aktsiat ja arvas maha 10 000 SWEDA aktsiat, mida tegelikult ei eksisteerinud. Seetõttu tekkis kostjatele 1 ja 2 juurde 20 000 SWEDA aktsiat. Ükski kostjatest tekkinud olukorrast ja süsteemi veast hagejat ei teavitanud. Pärast seda võtsid kostjad 1 ja 2 n-ö libaaktsiate arvel võimendusega tehingute laenu. Kui hageja märkas kirjeldatud olukorda, olid kostjad juba võimenduslaenust saadud vahendid nii kostja 1 kui ka kostja 2 kontodelt realiseerinud (välja kandnud) ning nii kostja 1 kui ka kostja 2 kontodel ei olnud enam vabu vahendeid olukorra taastamiseks. Kuivõrd tegemist oli pettusega, teavitati sellest kostjat 4 ning nii kostja 1 kui kostja 2 kontolt võeti maha 10 000 SWEDA aktsiat, taastades pettusliku tehingu eelse seisu. Eeltoodust tulenevalt tekkis kostjal 1 hagejale võlgnevus 53 603 eurot 66 senti ning kostjal 2 võlgnevus 9164 eurot 65 senti. Kuigi lepingu järgi võib võimenduslaenu vahendeid kasutada üksnes väärtpaberite soetamiseks, siis kanti kostja 2 väärtpaberite kontolt kostja 2 tavakontole kokku 148 400 eurot. Kostja 2 sõlmis
15.jaanuaril 2018 hagejaga deebetkaardi lepingu, mille kasutajaks oli kostja 3. Kostja 3 tõstis seejärel korduvalt kaardilimiite ning tasus mitmete toodete ja teenuste eest, mis ei pruugi olla seotud äriühingu tegevusega ning mis tekitas olukorra, kus kostja 2 ei ole võimeline täitma enda kohustusi hageja vastu. Eeltoodust tulenevalt on kostja 3 tekitanud kostjale 2 kahju, millest omakorda tulenevalt on kostja 2 tekitanud hagejale kahju kokku 9164 eurot 65 senti. Kostja 1 väärtpaberite kontolt kanti kostja 1 tavakontole pärast n-ö libaaktsiate alusel võimenduslaenu võtmist kokku 185 850 eurot. Kostja 1 sõlmis hagejaga 14. jaanuaril 2019 deebetkaardi lepingu, mille kasutaja oli kostja 4. Kostja 4 tegi selle kaardi abil 62 490 euro eest tehinguid, mis ei olnud kostja 1 huvides. Sellega on kostja 4 tekitanud kostjale 1 kahju, millest tulenevalt on omakorda kostja 1 tekitanud hagejale kahju kokku 53 603 eurot 66 senti, sest kostja 1 ei suutnud hagejale enda kohustusi täita.
2.Kostja 3 palus jätta hagi tema osas läbi vaatamata. Hagejal ei ole õnnestunud kostja 2 vastu oma nõuet maksma panna põhjusel, et kostja 2 ei tunnista hageja nõuet, mitte seetõttu, et kostja 2 on varatu ning et sellise seisundi on tekitanud kostja 3. Õiguslik vaidlus hageja ja kostja 2 vahel ei anna hagejale alust esitada hagi ka kostja 2 endise juhatuse liikme kostja 3 vastu. Hagejal pole kostja 2 vastu täitedokumenti ja kostja 2 pole varatu. Ei ole täituri kinnitust, et seda nõuet pole õnnestunud kostja 2 vara arvel muul moel rahuldada. Ainuüksi sellest tulenevalt on hagi kostja 3 vastu põhjendamatu ja alusetu. Kuna kohus lõpetas kostja 2 pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, on ilmselge, et kohtud ei pidanud kostjat 2 maksejõuetuks. Kostja 4 palus jätta tema osas hagi läbi vaatamata. Kostja 4 väitel ei ole hagejal õnnestunud kostja 1 vastu oma nõuet maksma panna mitte kostja 1 varatusest tingituna, vaid seetõttu, et kostja 1 ei tunnista hageja nõuet, kuna see on nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendamatu. Õiguslik vaidlus hageja ja kostja 1 vahel ei anna hagejale alust esitada hagi ka kostja 4 vastu. Hagejal pole kostja 1 vastu täitedokumenti. Pole täituri kinnitust, et hageja nõuet pole õnnestunud kostja 1 vara arvel muul moel rahuldada. Kostja 1 pole varatu. Hageja on kostja 1 vastu esitanud pankrotiavalduse, kuid kohus lõpetas kostja 1 pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata. Seega on ilmselge, et kohtud ei 2(9)
2-21-16071 pidanud kostjat 1 maksejõuetuks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja 4 rikkus juhatuse liikme kohustusi, ega isegi põhistanud, et hagi võiks rahuldada mõnel muul alusel.
3.Harju Maakohus jättis 15. veebruari 2022. a määrusega hagi kostjate 3 ja 4 osas läbi vaatamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kostjate 3 ja 4 vastu esitatud nõue õiguslikult perspektiivikas. Hagejal pole õnnestunud kostjate 1 ja 2 vastu oma nõuet maksma panna põhjusel, et kostjad ei tunnista hageja nõuet, mitte seetõttu, et nad oleksid varatud. Hageja ei ole tuginenud sellele, et tal oleks kostjate 1 ja 2 vastu täitedokument või et tema nõuet kostjate 1 ja 2 vastu oleks tunnustatud või et täitur oleks kinnitanud, et hageja nõuet pole õnnestunud kostjate 1 ja 2 vara arvel muul moel rahuldada. Samuti ei ole välja kuulutatud kostjate 1 ja 2 pankrotti, kuna maakohus lõpetas hageja avalduste alusel algatatud pankrotimenetlused pankrotti välja kuulutamata. Hageja põhjendused, et täitedokument tekib käesoleva hagi rahuldamisest, on oletuslik, kuivõrd käesolevas menetlusetapis ei ole võimalik ennustada, milline on vaidluses tehtav lõpplahend. Maakohtu hinnangul ei anna üksnes õiguslik vaidlus hageja ja kostjate 1 ja 2 vahel hagejale alust esitada hagi kostjate 3 ja 4 vastu.
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega saata asi tagasi menetluse jätkamiseks kostja 3 ja kostja 4 vastu esitatud nõuete osas. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et kostjad 1 ja 2 ei ole maksejõuetud. Hageja ei saanud kostjate väiteid ka ümber lükata, sest ta ei teadnud, kas ja milliseid väiteid kostjad esitavad. Kui kostjad 1 ja 2 on maksejõuetud, on täidetud ka eeldused kostjatelt 3 ja 4 raha väljamõistmiseks. Maakohus jättis hageja esitatud alternatiivsed nõuded tähelepanuta.
5.Kostjad 3 ja 4 vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukoha ja põhjendustega, mille kohaselt ei ole kostjate 3 ja 4 vastu esitatud hagi perspektiivikas. Ringkonnakohus selgitas, et kostjate 3 ja 4 vastu esitatud nõude eeldustena tuleb hagejal välja tuua järgmised asjaolud: kehtiv võlasuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel; juhatuse liige on rikkunud enda kohustust; osaühingule on tekkinud või tekib rahaline kahju; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos; puuduvad vastutust välistavad asjaolud, st ei ole tõendatud, et juhatuse liige on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega; osaühingu võlausaldajal on täitedokument osaühingu vastu; täitedokumendi järgne täitmine osaühingu vastu on ebaõnnestunud osaühingu vara puudumise tõttu (s.o osaühing on varatu). Hagi rahuldamise esmane eeldus on see, et võlausaldaja ei saa rahuldada oma nõudeid osaühingu vara arvel. Hagejal tuleb niisiis esile tuua, kas tal on osaühingu vastu täitedokument ja kui hagejal täitedokumenti ei ole, siis mida hageja on selle saamiseks teinud. Hagejal ei ole kostjate 1 ja 2 vastu täitedokumenti. Hageja on küll välja toonud, et on esitanud avalduse kostja 2 pankroti väljakuulutamiseks, kuid kohus jättis ajutise pankrotihalduri nimetamata ja lõpetas pankrotimenetluse. Hagi aluseks olevad väited on jäänud kostjate varatuse osas üldiseks. Hageja tugineb põhiliselt asjaolule, et kostjatel 1 ja 2 puudub vara, kuivõrd majandusaasta aruanded ei vasta tegelikkusele ning kinnisasjad on võõrandatud. Sellest ei saa teha järeldusi kostja 1 ega 2 varatuse kohta. Praegu ei ole sellist erandlikku olukorda, mis õigustaks võlausaldajal nõuda osaühingu kasuks nõude maksma panemist otse juhatuse liikmetelt. Seda eriti olukorras, kus alles käib vaidlus 3(9)
2-21-16071 selle üle, kas hageja nõuded osaühingute vastu tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu arvates ei ole osaühingul vara väidetav puudumine äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4 kohaldamiseks põhjendusena piisav. Võimatus osaühingu suhtes oma nõudeid maksma panna võib viidata ka osaühingu maksejõuetusele, mille korral ei ole hagimenetlus õige koht nõude üle vaidlemiseks ega hageja õige isik sellise nõude esitamiseks. Osaühingu maksejõuetuse korral tuleb esitada pankrotiavaldus ning osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Võimatus nõue osaühingu vastu maksma panna peaks olema seotud mingite täiendavate asjaoludega, mis õigustaks võlausaldajal panna osaühingu eest maksma nõue juhatuse liikmete vastu. Hageja ei ole esitanud kostja 3 vastu nõuet, millega nõuaks kostjalt 3 enda kasuks kahju hüvitamist. Hageja nõue, millega ta nõuab kostjalt 4 enda kasuks kahju hüvitamist, on esitatud pärast hagiavalduse menetlusse võtmist, millega hageja on muutnud hagi eset. Sellises olukorras oleks hageja pidanud esitama maakohtule hagi muutmise avalduse, mida hageja ei teinud. Seega ei pidanud maakohus hindama, kas kostjad 3 ja 4 vastutavad hageja ees deliktiõiguse järgi ja maakohus on õigesti jätnud hageja nõuded kostjate 3 ja 4 vastu läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks kostjate 3 ja 4 vastu esitatud nõuete osas. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et hagejal peab ÄS § 187 lg 4 alusel esitatud nõude eeldusena olema osaühingu vastu täitedokument. Selle nõude maksmapanekuks piisab ka sellest, kui kostjast osaühing ei ole võimeline hageja nõudeid rahuldama. Viimast on hageja tõendanud. Ka juhul, kui täitedokumendi olemasolu on vältimatu tingimus, tekiks see käesoleva menetluse tulemusena, kui kohus hagi kostjate 1 ja 2 vastu rahuldaks. Sellises olukorras ei ole põhjendatud jätta kostjate 3 ja 4 vastu esitatud hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et hageja on muutnud hagi eset, kui esitas kostjate 3 ja 4 vastu alternatiivsed nõuded, milles nõudis neilt kahju hüvitamist kostjate 1 ja 2 asemel endale. Hageja on taotlenud kahju hüvitamist ka endale ja kohus oleks pidanud välja selgitama hageja nõuded. Hageja ei muutnud hagi eset, vaid esitas pärast hagiavalduse esitamist alternatiivsed nõuded, mida ei saa pidada hagi muutmiseks, sest kostjate ring on sama ja hageja eesmärk on suunatud sama kahju hüvitamisele. Isegi siis, kui tegu oli hagi muutmisega, oleks maakohus pidanud sellest aru saama ja hagi muutmise avalduse kohta seisukoha võtma.
8.Kostjad 3 ja 4 vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3, § 695 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada. Asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Kolleegium selgitab esmalt, millised võimalused on osaühingu võlausaldajal oma nõude rahuldamiseks osaühingu juhatuse liikmelt, kes on tekitanud oma tegevusega osaühingule kahju (I). Seejärel selgitab kolleegium, millised eeldused on ÄS § 187 lg 4 esimese lause alusel esitatud nõudel ja kuidas sellist hagi menetletakse (II). Viimaks lahendab kolleegium määruskaebuse ja teeb menetluslikud otsustused (III). 4(9)
2-21-16071
I
11.Äriühingu juhtorgani liikmete vastutuse aluseid äriühingu võlausaldajate ees tulenevalt juhtorgani liikme kohustuste rikkumisest on Riigikohus oma varasemas praktikas korduvalt selgitanud, rõhutades, et ehkki äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees, juhul kui juhatuse liikmed rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või muuhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt RKTKo 20.06.2018 2-14-50307/132, p 16.2 (kohustus esitada õigel ajal pankrotiavaldus); RKTKo 31.03.2010 3-2-1-7-10, p 30; RKTKo 17.06.2015 3-2-1-69-15, p 11; RKTKm 02.11.2007 3-2-1-90-07, p 13).
12.Kui osaühingu juhatuse liige ei ole toime pannud sellist rikkumist, mis tooks kaasa ka deliktiõigusliku vastutuse osaühingu võlausaldaja ees, vastutab juhatuse liige eelkõige oma juhatuse liikme kohustuste (lojaalsus- või hoolsuskohustuse) rikkumisega tekitatud kahju eest osaühingu ees. Äriühingu juhatuse liige rikub lojaalsuskohustust muu hulgas siis, kui ta käitub huvide konfliktis tegutsedes vastuolus äriühingu huvidega ja eelistab enda huve (RKTKo 29.05.2013 3-2-1-40-13, p 27). Hoolsuskohustus tähendab muu hulgas seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske (RKTKo 03.03.2014 3-2-1-197-13, p 19). Selliste kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest vastutab juhatuse liige äriühingu, mitte selle võlausaldajate ees.
13.Olukorras, kus osaühingul on juhatuse liikme vastu viimase kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue, kuid osaühing ei ole selle nõudeõiguse teostamisest huvitatud, on osaühingu võlausaldajal kaks võimalust saavutamaks osaühingu nõude maksmapanek. Mõlemal juhul on jätkuvalt tegu osaühingule kuuluva nõudega juhatuse liikme vastu, kuid võlausaldajale on seadusega antud võimalus esitada see nõue osaühingu asemel.
14.Esmalt saab võlausaldaja, kellel on osaühingu vastu olemas täitedokument (nt on jõustunud kohtuotsusega mõistetud osaühingult võlausaldaja kasuks välja rahasumma), pöörduda täitmisavaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 jj võimaldavad pöörata sissenõude võlgnikule kuuluvale nõudele, milleks võib juriidilisest isikust võlgniku korral mh olla ka kahjuhüvitise nõue oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme vastu (vt alljärgnev p 14.1). Kui sissenõudja on märkinud täitmisavalduses talle teadaolevad andmed võlgnikust osaühingul oma juhatuse liikme(te) vastu nõudeõiguse olemasolu kohta (TMS § 23 lg 2 p 4), saab kohtutäitur koostada sellele nõudele sissenõude pööramiseks nõude arestimise akti, millega kohustatakse võlgniku suhtes kohustatud isikut (juhatuse liiget) täitma kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile (TMS § 114 lg 1). TMS § 118 lg 1 esimese lause kohaselt on sissenõudjal nõude arestimise puhul õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Sisuliselt paneb hageja (võlausaldaja) sel viisil maksma osaühingu nõuet juhatuse liikme vastu.
14.1.Eelkäsitletud viisil saab võlausaldaja muuhulgas maksma panna ka osaühingu nõuet oma juhatuse liikme vastu ÄS § 187 lg 2 alusel koostoimes võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-ga 1 tulenevalt viimase poolt äriühingule kahju tekitamisest (vt selle nõude eelduste kohta kokkuvõtvalt RKTKo 03.01.2020 2-17-13855/81, p 10). Seejuures ei pea juhatuse liikme poolt osaühingule kahju tekitamine olema enne tehtud kindlaks kohtulahendi vm täitedokumendiga, vaid TMS § 118 järgi saab sissenõudja vajaduse korral ise esitada hagi juhatuse liikme kui võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Hageja peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse 5(9)
2-21-16071 liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2).
14.2.TMS §-de 111–114 järgi on sissenõuet võimalik pöörata mh tulevastele ja tingimuslikele nõuetele, samuti nõuetele, mille kohta seni puudub täitedokument. TMS § 114 lg 5 kohaselt kehtib kohtutäiturilt kolmandale isikule täitmiseks saadetud nõude arestimise akt kuni nõude täitmiseni. Seega juhul, kui kahjuhüvitise nõue osaühingu juhatuse liikme vastu rahuldatakse, on osaühingu võlausaldajal sissenõudjana õigus TMS § 118 lg 1 esimese lause alusel nõuda juhatuse liikmelt täitmist võlgnikust osaühingu asemel enda kasuks kohtutäiturile. See tähendab, et juhatuse liikme vastu algatatud täitemenetluses saadud raha arvel rahuldatakse sissenõudja nõue võlgnikust osaühingu vastu. Sama tulemus on saavutatav täitemenetluseta, kui pärast nõude arestimist täidab juhatuse liige osaühingu nõude vabatahtlikult.
15.Teine võimalus osaühingu võlausaldaja jaoks osaühingu juhatuse liikme vara arvel enda nõue rahuldada on ÄS § 187 lg 4 esimesest lausest tulenev võlausaldaja derivatiivnõue. Selle sätte esimese lause kohaselt võib sama paragrahvi teises lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel (vt selle nõude kohta otsuse p-e 17–19).
16.Kummalgi eelnimetatud juhul ei ole tegu hageja (võlausaldaja) enda nõudega juhatuse liikme vastu, vaid osaühingu nõudega, mille enda nimel esitamiseks on seadusandja andnud võimaluse ka osaühingu võlausaldajale. Seega ei tekita kumbki võimalus juhatuse liikme otsevastutust osaühingu võlausaldaja ees, vaid osaühingu võlausaldajale on antud võimalused panna oma nimel maksma osaühingu nõuet olukorras, kus osaühing ise ei ole sellest huvitatud. Eesmärk on suurendada vara hulka, mille arvel saab võlausaldaja rahuldada enda nõude osaühingu vastu. II
17.ÄS § 187 lg 4 esimese lause järgi võib oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda osaühingu juhatuse liikmetelt ka osaühingu võlausaldaja, kes ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel (edaspidi ka derivatiivnõue). Selle nõude esmase eeldusena peab võlausaldajal olema osaühingu vastu sissenõutavaks muutunud nõue (vt alljärgnev p 18). Teiseks peab kostja olema osaühingu juhatuse liikmena täitnud oma käitumisega juhatuse liikme vastutuse kogu koosseisu osaühingu ees (vt ÄS § 187 lg-d 1 ja 2, VÕS § 115 jj; vt otsuse p 14.1, RKTKo 22.11.2019 2-17-1725/117, p 11; RKTKo 24.11.2015 3-2-1-129-15, p 13). Kolmandaks peab hageja tõendama, et ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel (vt otsuse p 19).
18.ÄS § 187 lg 4 alusel esitatud nõude esmase eeldusena peab hageja tõendama, et ta on osaühingu võlausaldaja. Võlausaldajaks olemine tähendab, et hagejal on osaühingu vastu sissenõutavaks muutunud rahaline nõue.
18.1.Kui hagejal on osaühingu vastu juba täitedokument, on tal seega võimalik valida, kas nõuda osaühingu juhatuse liikmelt TMS § 118 lg 1 esimese lause alusel kahju hüvitamise kohustuse täitmist osaühingu asemel enda kasuks kohtutäiturile (vt otsuse p-d 14–14.2) või esitada juhatuse liikme vastu hagi ÄS § 187 lg 4 alusel, nõudes kahju hüvitamist osaühingule. ÄS § 187 lg 4 alusel saab osaühingu võlausaldaja esitada juhatuse liikme vastu hagi aga ka juhul, kui tal endal veel osaühingu vastu täitedokumenti ei ole. See tähendab, et kohus ei või TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda hagi menetlusse võtmisest põhjusel, et võlausaldajal ei ole täitedokumenti osaühingu 6(9)
2-21-16071 vastu (vt alljärgnev p 18.2). Võlausaldaja võib nõude olemasolu kinnituseks esitada ka muid tõendeid, millest nähtub nõude olemasolu. Osaühingu juhatuse liikme hagemine ÄS § 187 lg 4 järgi juba enne osaühingu vastu täitedokumendi saamist on vajalik olukorras, kus osaühingu nõue oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme vastu võib aeguda enne seda, kui võlausaldaja saab osaühingu vastu oma nõude kohta täitedokumendi. Sel juhul kaotaks võlausaldaja aegumise tõttu väljavaate, et tema nõue rahuldataks hüvitise arvel, mille tasub võlgnikust osaühingu suhtes oma kohustusi rikkunud juhatuse liige osaühingule.
18.2.Kui hageja soovib osaühingult sellise suurusega rahalise nõude väljamõistmist, mille täitmiseks osaühingu varast ilmselt ei jätku, on hagejal võimalik esitada kõnealused hagid (s.o võlausaldaja enda materiaalõiguslik nõue osaühingu vastu ja derivatiivnõudena osaühingu kahjuhüvitise nõue oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme vastu) kas mitme hagina eraldi menetlustes või TsMS § 207 lg 1 järgi ühes menetluses. Osaühingu juhatuse liikme vastu suunatud derivatiivnõude esitamisel tuleb hagejal kohtule põhistada ka seda, milliseid samme on hageja astunud enda ja osaühingu vahelises võlasuhtes täitedokumendi saamiseks (nt on ta esitanud osaühingu vastu hagi viimaselt enda kasuks võlgnevuse väljamõistmiseks). Sellises olukorras tuleb kolleegiumi hinnangul vähemalt derivatiivnõude menetlusse võtmise staadiumis lähtuda eeldusest, et hageja on osaühingu võlausaldaja, ja juhatuse liikme vastu esitatud derivatiivnõuet ei saa jätta menetlusse võtmata põhjusel, et hageja nõue osaühingu vastu ei ole veel selge.
18.2.1.Kohus ei saa siiski rahuldada võlausaldaja derivatiivnõuet osaühingu juhatuse liikme vastu ÄS § 187 lg 4 alusel, kuni pole tõendatud, et võlausaldaja enda nõue osaühingu vastu, mille maksmapanek osaühingu muu vara arvel on takistatud, on põhjendatud ja sissenõutav. Vastasel korral oleks täitmata ÄS § 187 lg-s 4 sätestatud nõude materiaalõiguslik eeldus, mille kohaselt derivatiivnõude esitaja peab olema osaühingu võlausaldaja.
18.2.2.Kui kohus otsustab menetleda kaht nõuet ühes menetluses, tuleb silmas pidada nende nõuete maksmapanekuga seotud erisusi. Sealjuures hageja nõude puhul osaühingu vastu on kostja osaühing, kuid derivatiivnõude puhul on kostja juhatuse liige. Osaühing ja juhatuse liige ei ole vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes. Nad ei ole ka solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 mõttes. Seega tuleb eri nõudeid menetledes teha vahet, millise kostja vastu milline nõue on esitatud. Välistatud ei ole aga kummagi osalemine teise vastu esitatud hagi menetlemisel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna.
18.2.3.Kohtul on õigus TsMS § 375 lg 1 alusel eraldada derivatiivnõue osaühingu vastu esitatud hagiasjast määrusega eraldi menetlusse, kui ta leiab, et eraldi arutamine võimaldab asja kiiremini läbi vaadata või lihtsustab menetlust oluliselt. Sellise otsustuse korral on kohtul võimalik TsMS § 356 lg 1 alusel peatada menetlus, mille esemeks on juhatuse liikme vastu esitatud derivatiivnõue, sest selles asjas tehtav otsus sõltub osaühingu vastu esitatud nõude lahendamisest. Kui jõustub kohtulahend, millega osaühingu vastu esitatud nõue rahuldatakse, saab derivatiivnõude üle peetava menetluse uuendada ja käsitada hagejat osaühingu võlausaldajana ÄS § 187 lg 4 mõttes.
18.3.Juhul, kui hageja on juba enne esitanud hagi osaühingu vastu ja selle menetlemise ajal on oht, et osaühingu nõue juhatuse liikme vastu aegub (vt otsuse p 18.1), on hagejal võimalik esitada ÄS § 187 lg 4 alusel ka eraldi hagi juhatuse liikme vastu. See tähendab, et neid nõudeid ei pea tingimata esitama koos. Olenevalt sellest, millises staadiumis on osaühingu vastu esitatud nõude menetlemine, võib kohtul olla otstarbekas liita need hagid TsMS § 374 alusel ühte menetlusse, sest need nõuded on õiguslikult omavahel seotud selle kaudu, et osaühingu vastu esitatud nõude rahuldamine on ÄS § 187 lg 4 alusel esitatava nõude eeldus. Kui aga kohtu hinnangul ei ole hagide liitmine otstarbekas, saab derivatiivnõude menetlemise sarnaselt p-s 18.2.3 märgituga peatada. 7(9)
2-21-16071 Osaühingu vastu esitatud nõude lahendamisel eraldi menetluses tuleb hagejat ÄS § 187 lg 4 alusel esitatud nõude menetlusse võtmisel käsitada tinglikult kui osaühingu võlausaldajat ning derivatiivnõuet ei saa jätta menetlusse võtmata põhjusel, et hagejal ei ole osaühingu vastu (veel) täitedokumenti (vt selle kohta ka tagasivõitmise hagi kontekstis RKTKm 26.01.2022 2-20-10358/92, p-d 15.2–15.3).
18.4.ÄS § 187 lg 4 sõnastuse järgi saab võlausaldaja esitada kahju hüvitamise hagi osaühingu juhatuse liikme vastu, taotledes selle nõude täitmist osaühingule. Kõnealuse derivatiivnõude esitamine võimaldab osaühingu võlausaldajal jõuda tulemusele, kus hagi rahuldamise korral saab osaühing oma kohustusi rikkunud juhatuse liikmelt kahjuhüvitisena raha, mis omakorda võimaldaks täita võlausaldaja nõude osaühingu vastu. Ilma nimetatud eesmärgita ei ole võlausaldajal õiguslikku huvi kaitsta osaühingu huve, nõudes juhatuse liikmelt osaühingu kasuks raha väljamõistmist. Seega peab hageja ÄS § 187 lg 4 järgi hagi esitades kohtu ette tooma asjaolud, millest järelduvalt on tal sissenõutavaks muutunud nõudeõigus ka osaühingu vastu ning ta on tarvitusele võtnud abinõusid selle nõude kohta täitedokumendi saamiseks (eelkõige esitanud hagi osaühingult selle võlgnevuse väljamõistmiseks). Vastasel korral võib kohus jätta derivatiivnõude hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu menetlusse võtmata ja juba menetlusse võetud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel samal põhjusel läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust ei ole derivatiivnõude rahuldamiseks piisav ainuüksi see, kui tõendatud on asjaolu, et võlausaldaja nõude rahuldamine osaühingu (muu) vara arvel ei ole (tõenäoliselt) võimalik. Ka osaühingu arvatava varatuse korral tuleb ennast osaühingu võlausaldajaks pidaval hagejal saavutada enda osaühingu vastu suunatud nõude tunnustamine jõustunud kohtulahendi vm täitedokumendiga.
18.4.1.Pole välistatud, et juhul, kui nii võlausaldaja nõue osaühingu vastu kui ka ÄS § 187 lg 4 alusel esitatud derivatiivnõue rahuldatakse, täidab juhatuse liige oma kahju hüvitamise kohustuse osaühingule enne, kui hageja algatab täitemenetluse osaühingu vastu. Kui osaühing täidab juhatuse liikmelt saadud raha arvel hageja nõude asemel mõne muu oma kohustuse, ei pruugi derivatiivnõude esitamine hageja huve toetada. Niisuguse olukorra vältimiseks võib hageja taotleda osaühingu vastu esitatud hagi tagamiseks TsMS § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p 2 alusel selle kahju hüvitamise nõude arestimist, mis on osaühingul juhatuse liikme vastu tulenevalt viimase kohustuse rikkumisest.
18.4.2.Nõude arestimisel tekib TsMS § 389 lg 1 kohaselt lisaks käsutamiskeelule ka arestipandiõigus, mis annab hagejale (sissenõudjale) tulevases täitemenetluses eelisõiguse oma nõude rahuldamiseks (RKTKm 20.03.2013 3-2-1-135-12, p 13).
19.Erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium, et ÄS § 187 lg 4 alusel juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamise kohustuslik eeltingimus ei ole see, et võlausaldaja nõude täitmine osaühingu suhtes oleks ebaõnnestunud osaühingu varatuse tõttu, vaid võlausaldajal on võimalik ka muude tõenditega tõendada, et tema nõude rahuldamine osaühingu vara arvel on ebatõenäoline. Selleks peab hageja sisuliselt tõendama seda, et osaühing on maksejõuetu või muutuks maksejõuetuks juhul, kui hageja nõue osaühingu vastu rahuldataks. Kolleegiumi hinnangul saab osaühingu maksejõuetust tõendada igal viisil (TsMS § 232 lg 2). Selleks ei pea olema toimunud osaühingu suhtes täitemenetlust, mis on ebaõnnestunud vara puudumise tõttu. Samuti ei pea olema välja kuulutatud osaühingu pankrotti. Viimasel juhul saaks ÄS § 187 lg 4 teise lause kohaselt nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur (RKTKo 20.06.2018 2-14-50307/132, p 16.3).
8(9)
2-21-16071 Hageja saab osaühingu maksejõuetust tõendada nt sellega, et osaühingu majandusaasta aruannetest nähtuvalt ei ole osaühingul vara. Kui hageja on oma tõendamiskoormise täitnud, saab juhatuse liige esitada tõendid selle kohta, et osaühingul on hagejale teadmata vara, mille alusel saab hageja nõuet rahuldada. Eeltoodust tulenevalt on ekslik ringkonnakohtu põhjendus, et derivatiivnõude eeldus on see, et täitedokumendi täitmine osaühingu vastu on ebaõnnestunud osaühingul vara puudumise tõttu. III
20.Eelnevast tulenevalt tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks ka kostjate 3 ja 4 suhtes. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele derivatiivnõude lahendamise eeldusi ja tõendamiskoormist (vt otsuse p-d 17–19).
21.Kuna kohtute määrused tühistatakse ja asi saadetakse tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks, tuleb tühistada ka kohtute määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulud jaotatakse hagi lahendamisel. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.