Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 08.03.2023. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1) Avaldaja A. N. (töötaja, hageja) esitas 29.06.2021 (täiendatud 12.07.2021) töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK-le) töövaidluskomisjoni asjas nr 4-1/1180/21 avalduse, milles palus: a) tuvastada 31.05.2021 avaldajale saadetud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; b) lõpetada tööleping alates 31.08.2021 (TLS § 107 lg 2); c) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel A. N. kolme kuu keskmine töötasu, so 79 800 euro ulatuses; d) mõista välja tulemustasu 241 200 eurot; e) mõista välja hüvitis kasutamata 66 puhkuse päeva eest summas 63 041,38 eurot; f) mõista välja lisatasu 19 800 eurot; g) mõista välja lahkumistoetus summas 60 000 eurot; h) kõikidelt rahalistelt nõuetelt mõista välja viivis (TVK tl 1-7; 73-75; 137-142). 2) TVK menetluses on toimund istungid 21.09.2021 ja 24.09.2021, mil kuulati tunnistajana üle P. P. (TVK tl 194-200). 3) TVK 24.09.2021 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 4-1/1180/21 jäeti avaldaja A. N. avaldus rahuldamata (TVK tl 201-205; I kd, tl 40-43). 4) Hageja esitas 08.11.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu samade nõuetega, mille esitas TVK-le (I kd, tl 2-16). Kohus võttis hagi menetlusse 18.02.2022 (I kd, tl 2122). 5) Kohus nõudis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-le 24 lg 6 töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid töövaidlusasjas nr 4-1/1180/21 ning võttis materjalid käesoleva tsiviilasja toimikute juurde. 6) Tsiviilasjas on toimunud kolm kohtuistungit: 29.06.2022 (I kd, tl 142-147); 12.10.2022 (III kd, tl 123) ja 30.11.2022 (III kd, tl 53-70).

HAGEJA NÕUDED

7) Hageja (töötaja) on esitanud hagi kostja (tööandja) vastu, milles palub kohtul (I kd, tl 216):

-

Tuvastada A. N. ja Aasa Polska S.A vahel 01.07.2019 sõlmitud töölepingu 31.05.2021 erakorralise ülesütlemise tühisus.

-

Lõpetada A. N. ja Aasa Polska S.A vahel sõlmitud tööleping alates 31.08.2021.

-

Mõista Aasa Polska S.A-lt A. N. kasuks välja hüvitis töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest TLS § 109 lg 1 alusel summas 79 800 eurot.

-

Mõista Aasa Polska S.A-lt A. N. kasuks välja tulemustasu summas 241 200

eurot. -

Mõista Aasa Polska S.A-lt A. N. kasuks välja hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 63 041,38 eurot.

-

Mõista Aasa Polska S.A-lt A. N. kasuks välja lisatasu summas 20 000 eurot.

-

Mõista Aasa Polska S.A-lt A. N. kasuks välja lahkumistoetus summas 60 000 eurot.

-

Mõista Aasa Polska S.A-lt A. N. kasuks välja viivised rahalistelt nõuetelt alates 09.11.2021 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni; alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

8) 01.07.2019 sõlmisid hageja A. N. (töötaja) ja kostja Aasa Polska S.A (tööandja) töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle Grupi xxxna (inglise keeles Group Chief Financial Officer, lühend CFO). Töölepingu p 1.1 reguleerib Grupi mõiste ning selle kohaselt kuulusid Aasa Gruppi lisaks kostjale ehk tööandjale (Aasa Polska S.A) Supernova JV S.a r.l., Aasa Global AS, Aasa Oy, AA-Yleislaina OÜ, Aasa Prime Oy, Aasa Czech A.S., Aasa Kredit Svenska AB, Aasa Finance IFN S.A., Aasa Finance Spain S.L., AS Big Data Scoring, Andumus Oy, Big Data Scoring America SpA, Inversiones Isla Terranova SpA, Senter Investments Sp. Z o.o, CashCollector Solutions OU, FIN Yritysrahoitus Oy ning kõik uued ettevõtted, mis registreeritakse Supernova JV S.a.r.l. tütarettevõttena või selle tütarettevõttena (edaspidi Grupp). 24.09.2019 sõlmisid hageja ja tööandja töölepingu muudatuse, mille kohaselt lepiti muuhulgas kokku, et hageja saab igakuist töötasu summas 20 000 eurot. 2019. aasta detsembris valiti hageja kostja juhatuse liikmeks (vastav kanne tehti äriregistrisse 23.01.2020). 2020. aasta jaanuari lõpus, peale endise Grupi tegevjuhi (CEO) K. R. lahkumist, valiti ja nimetati hageja ka Aasa Grupi ettevõtete emaettevõtte Supernova JV S.a.r.l juhatuse liikmeks. Sellise ühise nimetamise järgselt tekkisid hagejale ka täiendavad tegevjuhi (CEO) ülesanded, mida hageja täitis mitte kostja ehk Aasa Polska ees, vaid kogu Grupi ees, samal ajal jätkates Grupi CFO ülesannete täitmist kostjaga sõlmitud töölepingu alusel. Oluline on selgelt eristada kolme õigussuhet: 1) hageja ja kostja vahelist töölepingut, mille alusel täitis hageja kogu Grupi CFO ülesandeid ning mille ülesütlemist hageja käesoleval juhul vaidlustab; 2) hageja kui kostja juhatuse liikme ja kostja vahel eksisteerivat õigussuhet; 3) hageja kui Grupi CEO ja Grupi vahel eksisteerivat õigussuhet. Kõik hagejale kostja juhatuse liikme positsiooniga ning hiljem Grupi CEO positsiooniga kaasnevad ülesanded lisandusid lisaks hageja poolt alates 01.07.2019 töölepingu alusel täidetavatele Grupi CFO ülesannetele, asendamata ega hõlmamata viimaseid mitte mingis ulatuses. 9) 31.05.2021 edastas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate, millega ütles hagejaga Aasa Grupi xxx ametikohale sõlmitud töölepingu üles alates 31.08.2021 muuhulgas töökohustuste rikkumise ning tööandja usalduse kaotuse tõttu (TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5). Ülesütlemisavalduses oli märgitud, et hageja tööülesannete täitmine ei vasta kostja poolt kontserni xxxks ja juhatuse liikmeks olevale töötajale seatud ootustele ja nõuetele. Sellega eristas tööandja veel töösuhte lõpetamiselgi selgelt hagejal kahte positsiooni – juhatuse liikme ametit ja Grupi xxx (CFO) ametit. 10) Hageja ja kostja vahel eksisteeris kuni 31.08.2021 tööleping. Antud töövaidluse lahendamiseks on esmatähtis eristada hageja ja kostja vahel eksisteerivat töösuhet, mille raames on hageja tegutsenud kogu Aasa Grupi (st mitte üksnes kostja ehk Aasa Polska) xxxna, ning hageja ja kostja vahel eksisteerivat juhatuse liikme suhet, mille raames on

hageja tegutsenud (üksnes Aasa Polska) juhatuse liikmena. Vaidlusalune tööleping on käsitletav eraldiseisva töölepinguna juhatuse liikme lepingu kõrval ning tööleping ei lõppenud hageja kostja juhatuse liikmeks valimisega. Töölepingu alusel täitis hageja kohu Aasta Grupi xxx ülesandeid. Hageja peamiseks tööandjaks oli küll kostja, kuid täidetavate ülesannete ring ning alluvussuhe laienes ka teiste Grupi ettevõtetele. Hageja kostja juhatusse valimine oli puhtalt formaalse eesmärgiga kogu kontserni restruktueerimise lõpule viimiseks. Ülesütlemisavalduse kohaselt ei vasta hageja tööülesannete täitmine kostja poolt kontserni xxxks ja juhatuse liikmeks määratud töötaja osas seatud ootustele ja nõuetele. Kostja on hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemist põhjendanud muuhulgas viie ülesütlemisavalduses välja toodud alusega. Hageja ei ole töölepingut rikkunud, mistõttu oli töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt õigusvastane ning hageja palub kohtul tuvastada kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping alates 31.08.2021. Lisaks ei ole kostja hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatanud. 11) Hageja on kostja vastu esitanud mitmed töölepingust tulenevad rahalised nõuded. Tulemustasu nõue summas 241 200 eurot. Tulemustasu ehk Annual Performance Premium osas sätestab töölepingu p 8.3 järgneva: Ettevõte maksab Tegevjuhile aastast tulemustasu (aastane tulemustasu), mida Ettevõte hindab, arvutab ja maksab 21 päeva jooksul pärast Grupi ettevõtete majandusaasta aruande valmimist, s.t Poola, Soome, Rootsi oma audiitorite poolt (majandusaasta aruanded). Järelevalvaja määrab pärast alguskuupäeva ja iga järgneva kalendriaasta alguses viivitamata (mõistlikult) selle aasta tulemuslikkuse eesmärgid, mida kasutatakse aastase tulemustasu määramisel. Kui Järelevalvaja ja Tegevjuht ei ole kokku leppinud teisiti, on aastane tulemustasu kuni 60% asjaomase majandusaasta aruande aasta brutopõhipalgast ja see makstakse Tegevjuhile välja, kui alltoodud eesmärgid on saavutatud. Iga-aastase tulemustasu määramine on seotud: a) iga riigi tulemuslikkusega järgmiselt: 45% Poola, 45% Soome, 10% Rootsi; b) grupiettevõtte teguriga, mis hõlmab muu hulgas laenude bilansilist väärtust, kogutulu, äritulemust, äritegevuse netorahavoogu ja keskmisi viivislaene aastate kaupa. Hagiavalduse esitamise seisuga on Poola, Soome ja Rootsi 2019. aasta majandusaastaaruanded kinnitatud. Samuti on kinnitatud Soome ning esitatud Rootsi ja Poola 2020. aasta finantsaruanded. See tähendab, et eeldused tulemustasuks on täidetud. Kostja poolt on tulemustasu aga seni välja maksmata. Hageja arvutuste kohaselt on käesoleva hagiavalduse esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud kostja kohustus tasuda hagejale aasta tulemustasu kogusummas 241 200 eurot – 109 200 eurot 2019. aasta eest ja 132 000 eurot 2020. aasta eest. Kostja ei ole välja toonud ühtegi muud piisavat põhjendust, miks ei ole hagejal õigust viidatud tulemustasule. Seda ei saagi teha, kuna vastupidi, töölepingu punkti 8.3 sõnastus viitab üheselt sellele, et kui järelevalve teostaja ja hageja ei ole teisiti kokku leppinud, siis on hageja õigustatud saama tulemustasuna 60% enda töötasust. Hageja valiti kostja juhatuse liikmeks alles 2019. aasta detsembrikuus, mis tähendab, et isegi juhul, kui kohus kvalifitseerib hagejaga sõlmitud ning kostja poolt 31.05.2021 lepingu juhatuse liikme lepinguks (millele hageja vaidleb vastu), oli hageja kuni kostja juhatuse liikmeks nimetamiseni kostja töölepingu alusel töötav töötaja ning 2019. aasta tulemustasu summas 109 200 eurot kuulus maksmisele (vähemalt) kuni hageja juhatusse valimise hetkeni kahtlemata kehtiva töölepingu alusel. Juhatuse liikmeks valimise tulemusena ei kaotanud hageja õigust saada asjakohast tulemustasu kogu 2019. aastal töötatud perioodi eest. Seega olenemata sellest, kas kohus kvalifitseerib kostja poolt hagejaga sõlmitud ning 31.05.2021 kolmekuulise etteteatamistähtajaga üles öeldud lepingu töö- või juhatuse liikme lepinguks (millega hageja ei nõustu), kuulub 2019. aasta tulemustasu kostja poolt siiski maksmisele hageja ja kostja vahel (vähemalt) kuni 2019. aasta detsembrikuuni kehtiva töölepingu alusel. 12) Hageja on esitanud kasutamata puhkusehüvitise nõude 66 puhkuse päeva eest summas 63 041,38 eurot TLS § 71 alusel. Poolte vahel eksisteeris kuni 31.08.2021 tööleping,

millest tulenevalt on hageja kasutanud oma töölepinguseaduses ja töölepingust tulenevat puhkust ka pärast kostja juhatuse liikmena tegutsema asumist, mida kostja on igati aktsepteerinud ning töölepingu tingimuste ning töölepingu seaduse kohaselt alati hüvitanud (sealhulgas pärast seda, kui hageja kostja juhatuse liikmeks määrati). Seega on vastavalt viidatud punktides välja toodule kostja tunnistanud poolte vahel eksisteerivat töösuhet ning sellest tulenevat hageja õigust puhkusele ning selle nõuetekohasele hüvitamisele. Keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra § 2 lg 2 kohaselt keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Käesoleval juhul muutus hageja puhkusehüvitise nõue sissenõutavaks töölepingu lõppemisel 31.08.2021, millest tulenevalt on selle arvutamise vajaduse tekke kuuks 2021. aasta augustikuu. Puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul (veebruar 2021 – juuli 2021) on hageja teeninud 166 200 eurot (millest 120 000 eurot põhitöötasu ning 46 200 eurot lisatasu ajutise lisatasude kava kohaselt). Viidatud periood koosneb 181-st kalendripäevast, millest keskmise töötasu arvutamiseks on arvesse võetavad 174 päeva. Sellest tulenevalt on hageja päevatasu viidatud perioodil 955,17 eurot. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad õigused sissenõutavaks. Käesoleva hagiavalduse esitamise hetke seisuga ei ole kostjalt hagejale vastavat hüvitist laekunud. Kuna töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamise ja arvestuse pidamine on tööandja kohustuseks, peaks hagejal kasutamata jäetud puhkuse puudumist või hageja poolt nõutust erinevat suurust tõendama kostja. 13) Hageja on esitanud kostja vastu lisatasu nõude summas 20 000 eurot (I kd, tl 2-16). 09.04.2021 sõlmisid hageja ja kostja täiendava töölepingu lisa, mis sätestas ajutise lisatasude maksmise kava (edaspidi lisatasude kava, inglise keeles Temporary Incentive Plan). Lisatasude kava kohaselt oli see seatud ajavahemikuks detsember 2020 - detsember 2021 seoses Grupi restruktureerimisega ning sellest tulenevalt muuhulgas loomaks juhtkonnale ja võtmetöötajatele piisava stiimuli ja motivatsiooni juhtida ettevõtet ning hoolitseda tõusetuvate probleemide ja ülesannete eest (preambuli p-d 1-2). Lisatasude kava alusel tehtavad maksed on teostatavad vastavalt järgmisele lisatasude ajakavale ja need makstakse tegevjuhtidele (kelleks oli töölepingu kohaselt ka hageja) järgmiste lisatingimuste alusel: Töötamise periood Makse aeg Makse fikseeritud kuupalga suhtes 12/2020 – 3/2021 (4 kuud) 4/2021 33% 4/2021 – 6/2021 (3 kuud) 7/2021 33% 7/2021 – 9/2021 (3 kuud) 10/2021 50% 10/2021 – 12/2021 (3 kuud) 1/2022 100% 14) Lisatasude kava kohaselt oli hageja seega õigustatud saama perioodi eest aprill-juuni 2021 (lisatasude kavas 4/2021 – 6/2021) lisatasu 33% vastava perioodi töötasust, s.o 19 800 eurot. Vastav summa maksti hagejale välja 21.07.2021 ehk pärast töölepingu ülesütlemist etteteatamise perioodi kestel (ning peale hageja poolt avalduse esitamist töövaidluskomisjoni). Sellest tulenevalt on kostja igati tunnistanud lisatasu maksmise nõude olemasolu ja selle tasumise kohustust pärast hagejaga töölepingu ülesütlemist ning etteteatamistähtaja jooksul ega ole vaielnud sellele vastu. Lisatasude kava preambulis on muuhulgas sätestatud (preambuli 4. punkt), et lisatasude kava kehtimise ajal saab kostja kasutada oma õigust lõpetada hageja olemasolev tööleping vastavalt kehtivale ja kehtivale põhitöölepingule ja/või kohaldatavale tööõigusele, millisel juhul kohaldatakse lisatasude kava kuni etteteatamistähtaja lõpuni. Sellest tulenevalt on hagejal töölepingust tulenev sõnaselge õigus saada lisatasu arvutatuna kuni töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja

lõpuni ehk kuni 31.08.2021. Kuivõrd hageja tööleping kehtis pärast selle ülesütlemist kostja poolt kuni selle lõppemiseni 31.08.2021 edasi, on hageja lisaks eeltoodule õigustatud saama lisatasu proportsionaalselt juulist augustini töötamise eest ehk 2/3 ulatuses vastava perioodi lisatasust. Võttes arvesse, et hageja töötasu oli vastaval perioodil kokku 40 000 eurot, moodustab sellest 50% 20 000 eurot. Lisatasu nõue muutus sissenõutavaks töölepingu lõppemisega 31.08.2021. 15) Hageja nõuab kostjalt lahkumistoetuse 60 000 euro väljamõistmist töölepingu p 13.2 alusel, millest nähtub, et töölepingu ülesütlemisel kostja poolt peab kostja järgima etteteatamistähtaega ja lisaks maksma hagejale lahkumistoetuse hageja töölepingust tuleneva kolme kuupalga ulatuses. Samuti nähtub viidatud töölepingu punktist, et kui kostja töölepingu ülesütlemise tähtaega ei järgi, peab ta hüvitama vähem ette teatatud aja rahas ja täiendavalt maksma lahkumistoetust hageja kolme kuupalga ulatuses. Tegemist on hüvitisega, mis on ettenähtud töölepingu ülesütlemise puhuks mis iganes põhjusel kostja poolt, mis on selgelt eristatav töötasust, muudest tasudest ja hüvitistest, muuhulgas ainuüksi selle töölepingus „hüvitiseks“ nimetamise kaudu. 16) Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et poolte vaheline töösuhe on hageja juhatuse liikmeks nimetamisega lõppenud, siis palub hageja käsitleda sõlmitud ja 31.05.2021 kostja poolt üles öeldud lepingut juhatuse liikme ülesannete täitmist reguleerinud käsunduslepinguna ning mõista kõik eelnevalt punkti 2.3 all toodud rahalised nõuded kostjalt välja käsunduslepingu alusel. Kui kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud töösuhe lõppes hageja juhatuse liikmeks valimisega, palun hageja alternatiivselt tuvastada poolte vahel käsundussuhte olemasolu, millele poolte vastastikku käitumisest tulenevalt kohaldusid kõik varasemalt töölepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimused, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja: 2019. aasta tulemustasu summas 109 200 eurot töösuhte alusel; 2020. aasta tulemustasu summas 132 000 eurot; hüvitis kasutamata jäänud 66 puhkuse päeva eest summas 63 041,38 eurot; lisatasu summas 20 000 eurot; lahkumistoetus summas 60 000 eurot (I kd, tl 2-16; 108-122; 151-155; 195-198; II kd, tl 59-64, 106-138; 145-209; III kd, tl 13-18; 27-30).

KOSTJA VASTUS HAGILE

17) Kostja palub enda vastuses jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda (I kd, tl 29-39). Hageja ei saa esitada nõudeid töölepingu ja töölepingu seaduse (TLS) alusel. Hageja oli 31.05.2021 ülesütlemisavalduse tegemise ajal kostja (edaspidi Aasa) juhatuse liige. Hagejaga öeldi üles juhatuse liikme leping, mitte tööleping TLS § 1 tähenduses. Lepingu ülesütlemine hagejaga oli õiguspärane. Kui juhatuse liikmega ei ole sõlmitud kirjalikku juhatuse liikme lepingut, siis kohalduvad poolte vahel suuliselt kokku lepitud tingimused ning seadusest tulenevad nõuded ja juriidilise isiku põhikirjas sätestatu (ning nõukogu või osanike sellekohased otsused). Juhatuse liikme saab teda valinud organ tagasi kutsuda. Juhatuse liikme lepingu lõpetamisele ei kohaldu TLSis sätestatud piirangud ning pooled saavad omavahel lepingu lõpetamise tingimustes kokku leppida. Hageja on kohtule esitanud kostja nõukogu otsuse A. N. juhatuse liikme kohalt vabastamise kohta. Kostja lõpetas lepingu hagejaga õiguspäraselt, tulenevalt nõukogu usalduse puudumisest ning ülesütlemisavalduses välja toodud hoolsus- ja lojaalsuskohustuste rikkumisest. Kui kohus leiab, et poolte vahel oli 31.05.2021 kehtiv tööleping (st juhatuse liikme ülesannete kõrval oli võimalik eristada alluvususuhet xxxna), siis tuleb lähtuda sellest, et kostja ütles õiguspäraselt üles töölepingu A. N.ga, sest ta rikkus töölepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi. Hagejaga ei olnud võimalik lepingut jätkata. 18) Kõik hagis kostja vastu esitatud rahalised nõuded on alusetud. Kuna lepingu (mis ei olnud

tööleping) ülesütlemine oli õiguspärane, ei ole hagejal kostja vastu hüvitise nõuet TLS § 109 lg 1 alusel. Kui kohus leiab, et lepingu kui töölepingu 31.05.2021 ülesütlemine oli tühine, kuulub TLS § 109 lg 1 alusel makstav hüvitis vähendamisele nullini. Kui leitakse, et tööleping kuulub TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamisele ülesütlemisavalduses märgitud kuupäeval, s.o. 31.08.2021, siis on kostja maksnud hagejale põhjendamatult töötasu kuude eest, mil hageja ei töötanud. Samuti ei ole hagejal ühtki muud rahalist nõuet kostja vastu. A. N. ja Aasa vahel kehtis 31.05.2021 juhatuse liikme leping ning A. N. täitis üleütlemisavalduse saamisel kostja juhatuse liikme kohustusi. Vastavalt TLS § 1 lg-le 5 ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. See tähendab, et juhatuse liikme leping ega juhatuse liikme ametisuhe ei allu töölepingu seaduse regulatsioonile. Hageja pole välja toonud ühtegi konkreetset ülesannet, mis oleks eristatav äriühingu juhatuse liikme kohustustest. Seetõttu lõppes tööleping hageja juhatusse liikmeks valimisega. Ülesütlemisavaldusest ei tulene, et üles öeldi "xxxga sõlmitud tööleping" ega seda, et juhatuse liikme positsiooni kõrval täitis hageja eristatavaid ülesandeid töölepingu alusel. Vastupidi, kuna ülesütlemisavalduses on kasutatud ühendit "finantsjuht ja juhatuse liige", mitte ei ole eraldi viidatud hagejale kui xxxle, siis see hoopis kinnitab juhatuse liikme lepingu lõpetamist. Sõnaühendi "finantsjuht ja juhatuse liige" kasutamine ei kinnita hageja väidet, et kostja eristas ülesütlemisavalduse tegemisel eraldi hageja kaht positsiooni. Finantsülesanded kuulusid hageja kui juhatuse liikme vastutusalasse. Hageja töölepinguline suhe kostjaga lõppes juhatuse liikmeks valimisega. Kui isik annab nõusoleku juhatuse liikmeks valimiseks ja äriühing selle kinnitab, siis on poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme leping, mis ei ole reguleeritud töölepinguseadusega (vaid käsunduslepingu sätetega). 16.12.2019, kui hageja andis juhatuse liikmeks oleku nõusoleku ja nõukogu otsustas hageja juhatuse liikmeks valimise, tekkis hagejal Aasaga juhatuse liikme õigussuhe. Selle üle pooled ei vaidle. Hageja väidab, et pärast juhatuse liikme lepingu sõlmimist kehtis tema tööleping edasi (kuni 31.08.2021). Kostja hagejaga ei nõustu. Hagejal ei olnud pärast 16.12.2019 Aasaga alluvussuhet TLS § 1 lg 1 tähenduses ning selgelt eristatavaid ülesandeid, mille kohta saaks öelda, et hageja täitis neid eraldi töölepingu alusel. 19) Lisaks hageja tööülesanded ja juhatuse liikme ametikohustused kattusid. Hageja ei täitnud alates 16.12.2019, pärast Aasa juhatusse valimist enam kitsalt finantsjuhtimisega seotud ülesandeid, vaid kõiki juhatuse liikme ülesandeid, sealhulgas finantsküsimuste eest vastutamist. Hagejal puudus alluvussuhe kostjaga ja eristatavad kohustused xxxna. Hageja ei ole esile toonud ülesandeid (kohustusi), mis erinesid juhatuse liikme ülesannetest (kohustustest), mida ta täitis töötajana, mitte juhatuse liikmena, pärast juhatuse liikmeks valimist 2019. a detsembris. Samuti pole kunagi eristatud töölepingut ja juhatuse liikme õigussuhet näiteks igakuise tasu maksmisel, kuna hageja saigi alates 2019. a detsembrist kogu tasu juhatuse liikmena (mitte töötajana). 20) Kõik hageja rahalised nõuded on põhjendamatud, sest lepingu ülesütlemine oli õiguspärane. 31.05.2021 ülesütlemisavalduses nimetatud hageja rikkumised olid äärmiselt tõsised. Hageja nõue hüvitise saamiseks TLS § 109 lg 1 alusel on põhjendamatu, kuna hüvitise maksmise eeldused ei ole täidetud. Isegi kui tööleping oleks 31.05.2021 seisuga eksisteerinud (millega Aasa ei nõustu), oleks lepingu ülesütlemine õiguspärane. Sellest

tulenevalt ei saa hageja nõuda ka hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja hüvitise nõue summas 79 800 eurot on seetõttu alusetu. Kui kohus asub seisukohale, et poolte vahel oli kehtiv tööleping ja see kuulub lõpetamisele TLS § 107 lg 2 alusel, ei ole põhjendatud TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise maksmine kolme kuu suuruse töötasu ulatuses. Aasa palub vähendada TLS § 109 lg 1 alusel makstavat hüvitist nullini. TLS § 109 lg 1 eesmärk on hüvitada reaalselt tekkinud kahju. Hagejale ei ole tekkinud kahju. Juhul kui kohus peaks tuvastama töölepingu ülesütlemise tühisuse ja mõistma hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel, tuleks tasaarvestada hageja nõue vastustaja poolt hagejale makstud kolme kuu suuruse tasuga, mida hagejale maksti (töö)lepingu ülesütlemise järgselt. Hageja sellel perioodil tööd enam ei teinud, seega tuleb vaadelda tasu väljamaksmist kui hüvitist. Kui kohus leiab, et hagejal on õigus saada hüvitist töölepingu õigusvastase lõpetamise eest, siis peaks tööandjal olema õigus saada kolme kuu väärtuses makstud tasu summa tagasi. Kokkuvõttes tähendab see, et hageja hüvitise nõuet summas 79 800 eurot ei saa rahuldada. 21) Hagejal puudub tulemustasu nõue summas 241 200 eurot. Hageja on esitanud tulemustasu nõude summas 241 200 eurot, sh 109 200 eurot 2019. a eest ja 132 000 eurot 2020. a eest. Hageja on tulemustasu nõudmisel tuginenud lepingu punktile 8.3. Hageja on seejuures esitanud Lepingu punktist 8.3 vaid osalise (endale sobiva) tõlke, kostja esitab tervikliku tõlke. Tulemustasu nõude esitamisel on hageja püüdnud jätta muljet, et kuna lepingus on tulemustasu maksmist käsitlev säte, siis tuli igal juhul tulemustasu maksta. Hageja väitel oli tulemustasu maksmise ainsaks eeltingimuseks Grupi ettevõtete (Pool, Soome, Rootsi) majandusaasta aruannete kinnitamine. See väide on ebaõige ja kohut eksitav. Lepingu punkti 8.3 järgi sõltus tulemustasu arvestamine ja maksmine tulemuslikkuse eesmärkide (targets) täitmisest (nii firmaülesed kui ka personaalsed). Tulemuslikkuse eesmärke ei seatud ei 2019. ega 2020. aastaks, sest finantsolukord ei olnud piisavalt hea (majanduslik olukord oli kehv, osaliselt tingituna Covid-19 pandeemiast). Lepingu punkt 8.3 seejuures ei määratle tulemuslikkuse eesmärke. See omakorda tähendab, et Lepingu punkti 8.3 alusel ei saa hinnata eesmärkide täitmist ega ka seda, kui palju tulemustasu on välja teenitud. Lepingu punktist 8.3 nähtub samuti, et tulemustasu maksmine ei ole garanteeritud. Tulemustasu maksmine on sõltuvuses ärilistest tulemustest, mistõttu ei saanud ka tekkida tulemustasu maksmise suhtes õigustatud ootust. Lepingu punkt 8.3 sätestab sõnaselgelt, et hagejal ei olnud õigust eeldada tulemustasu maksmist. Samuti ei tulene Lepingu punktist 8.3, nagu oleks aastane tulemustasu võrdunud 60%-ga brutopõhipalgast. Lepingu punkt 8.3 toob välja, et aastane tulemustasu saab olla kuni 60% asjaomase majandusaasta brutopõhipalgast, kui Järelevalvaja ja Tegevjuht ei ole kokku leppinud teisiti. Ka see tingimus näitab, et tulemustasu arvestamiseks ja väljamõistmiseks (hageja nõudeõiguse tekkimiseks) oli vajalik nõukogu otsus tulemustasu suuruse osas. Sellist otsust hagejale makstava tulemustasu osas ei eksisteeri. Lisaks sellele ei ole hageja selgitanud, kuidas on kujunenud tema tulemustasu nõue summas 241 000 eurot. Hageja brutopõhipalk Lepingu punkti 8.2 järgi (hiljem kokkuleppel) oli 132 000 eurot aastas, st 60% vastavast aastapalgast oleks 79 200 eurot. Boonus poole aasta eest (hageja töötas 2019. aastal Aasas alates 01.07.2019), oleks 39 600 eurot. Hageja arvestus sellele ei vasta (vt ülal punkt 47). Seega ei saaks hageja mingil juhul nõuda tulemustasu summas 241 000 eurot. Väär on hageja väide, et kostja ei ole tulemustasu summa suurust töövaidluskomisjonis vaidlustanud (hagi punkt 2.3.1.2). Kostja on seda ühemõtteliselt

teinud. Kuna kostja seisukoht oli, et hagejal puudub mis tahes tulemustasu nõue, ei esitanud kostja eraldi vastuväiteid tulemustasu nõude konkreetse suuruse osas (mille hageja välja mõtles). Aasa juhatuse liikmena oli hageja ka selgelt teadlik, et tal ei olnud õigust nõuda tulemustasu maksmist (lisaks suurele juhatuse liikme tasule, lisatasudele ja 2019. aastal kahel korral makstud ühekordsetele boonustele kokku summas 100 000 eurot). Tulemustasusid ei ole hagejale määratud ning hagejal puudub õigus seda nõuda. 22) Hagejal puudub lisatasu nõue summas 20 000 eurot. Lisatasude kava mõttega on vastuolus hageja tõlgendus, mille järgi peaks Aasa pärast lepingu ülesütlemist hagejaga (tulenevalt hageja olulistest rikkumistest), maksma hagejale lisatasu kava järgi, mille mõte oli motiveerida juhti jätkama Aasa Grupis töötamist kuni restruktureerimiskava lõpuleviimiseni. Lepingu üldsätete (preambuli) ja täpsustavate lisatasu maksmise sätete vastuolu korral, tuleb lähtuda viimastest, s.o "Ajutise stimuleerimiskava rakendamise" sätetest. Lisatasu summas 20 000 eurot, mida hageja nõuab, tuli lisatasude kava järgi välja maksta oktoobris 2021. Järelikult ei saa hageja nõuda "lisatasude kava" järgi lisatasu summas 20 000 eurot tasumist. Õige ei ole hageja väide, et kuna kostja maksis hagejale välja lisatasu summas 19 800 eurot pärast 31.05.2021 ülesütlemisavaldust, siis on kostja tunnistanud lisatasu maksmise kohustust kuni 31.08.2021. Lisaks sellele, kostja tõepoolest ei oleks lisatasu kava järgi pidanud juulis 2021 maksma hagejale lisatasu (sh perioodi eest juuni 2021). Kostja sai sellest veast aru pärast väljamakse tegemist ja on esitanud ka tagasinõude. 23) Hagejal puudub kasutamata puhkuse hüvitise nõue summas 63 041,38 eurot. Hageja ei saa esitada nõuet töölepingu lõppemisel kohalduva TLS § 84 lg 1 ja TLS § 71 alusel (ega tugineda teistele TLS sätetele). Pooled ei lõpetanud 31.08.2021 töölepingut. Hagejal oli Aasaga sõlmitud juhatuse liikme leping, mis lõppes vastavalt 31.05.2021 ülesütlemisavaldusele 31.08.2021. Isegi kui hageja tõendaks, et töölepingu alusel (2019. aasta juuli kuni detsember eest) oleks kasutamata puhkuse jääk, siis oleks see aegunud TLS § 68 lg 6 alusel. Pooled ei vaidle, et sõlmisid Lepingu 01.07.2019. Hageja väidab, et 31.08.2021 seisuga oli tal kasutamata puhkusepäevi 66, arvestatuna perioodi eest 01.07.2019 kuni 31.08.2021. Kokku sai selle perioodi eest aga koguneda 61 puhkusepäeva, s.o 14 kalendripäeva 2019. a eest, 28 kalendripäeva 2020. a eest ja 19 kalendripäeva 2021. a eest. Seega saaks hagejal Lepingu alusel teoreetiliselt üldse olla 61 puhkusepäeva. Hageja aga ei väidagi, et pole üldse puhkusepäevi kasutanud. Hageja enda esitatud tõendid näitavad, et hageja on kasutanud suures ulatuses puhkusepäevi. Isegi kui hageja ei kasutanud 2019. a välja teeninud puhkusepäevi, siis on 2019. a puhkusepäevad aegunud (TLS § 68 lg 6). Seega tuleb hageja taotletud hüvitisest igal juhul maha arvestada hüvitis 14 "kasutamata puhkuse päeva" eest. Sellest tulenevalt saaks hageja teoreetiliselt nõuda hüvitist 61-14=47 päeva eest. 24) Hageja enda esitatud dokumentide järgi on hageja kasutanud 32 puhkuse päeva ja selle eest tasu saanud. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja kasutas perioodidel 19.06.2020–21.06.2020; 02.12.2020–13.12.2020 ja 18.12.2020–03.01.2021 kokku 32 kalendripäeva puhkust (vt hagi lisad 15 ja 16). Hageja on puhkusepäevade kasutamist selgesõnaliselt hagis kinnitanud (hagi punkt 2.1.26). Seega tuleb 47 päevast maha arvestada veel vähemalt 32 puhkuse päeva. Alles jääb 47-32=15 puhkuse päeva. Lisaks 32 puhkuse päeva kasutamise tõendamisele on hageja kinnitanud, et palus puhkust perioodil

23.01.2020–06.02.2021, mille kooskõlastas nõukogu liikmega H. K. (hagi punkt 2.1.26). See periood on 15 kalendripäeva, mis võrdub hagejal olnud puhkusega. Hageja väidab nüüd hagis, et ei ole seda kasutanud. Kostja selle väitega ei nõustu. Hagejal oli õigus sellel perioodil puhata ning kas ta seda tegi või ei teinud oli tema isiklik valik (juhatuse liikmena). Hageja ei ole tõendanud, et tal on 66 kasutamata puhkuse päeva eest hüvitise nõue summas 63 041,38 eurot (ega saagi seda eeltoodud põhjendustel teha. J. L. e-kiri ei tõenda hageja väidet, et 31.05.2021 seisuga on hagejal olnud kokku 59 kasutamata puhkuse päeva (hagi punkt 2.1.27; hagi lisa 17). Nimetatud e-kiri ja selles esitatud tabel ei ole käsitatav tõendina, sest selle alusel ei ole hageja väidet võimalik kindlaks teha. Lisaks on kostja eelnevaid vastuväiteid arvesse võttes ilmne, et e-kirja väidetav arvestus ei saa olla õige. Seega tuleb hageja hüvitise nõue kasutamata 66 puhkuse päeva eest jätta rahuldamata. Hagejal puudub vastav hüvitise nõue Aasa vastu muuhulgas põhjusel, et poolte vahel ei eksisteeri alates 2019. a detsembrist töölepingut. Hageja ei ole hüvitise nõuet ka tõendanud. 25) Hagejal puudub lahkumistoetuse nõue summas 60 000 eurot. Lahkumistoetuse nõue puudub isegi juhul kui leida, et Lepingu punkt 13.2 oli 31.05.2021 kehtiv. Lepingu punkt 13.2 sätestab, et Aasal tuleb teatada Lepingu lõpetamisest ette 90 päeva ning selle perioodi eest tuleb maksta Lepingu punktile 8.2.2 vastavat töötasu. Hageja ei ole väitnud (pooled ei vaidle), et Aasa maksis hagejale ülesütlemisavaldusele järgneva ja temaga sõlmitud lepingu lõppemisele eelneva kolmekuulise perioodi (01.06.2021–31.08.2021) eest heas usus kolme kuu tasu. See ongi tasu, mida on mõeldud Lepingu punktis 13.2. Lepingu punkti 13.2 loogika vastab TLS § 100 lg-le 5 (mis kasutab samuti mõistet "hüvitis"). Lepingu punkti 13.2 mõte on sätestada 90-päevane etteteatamistähtaeg ning tasu maksmise kohustus selles samas ulatuses. Sõna "severance" (kuidas iganes seda eesti keelde tõlkida) on üheselt seotud etteteatamistähtajaga, mida rõhutab hageja ka ise hagi punktis 2.3.4.2. 26) Lepingu punktist 13.2 ei tulene hagejale õigus saada Lepingu ülesütlemise järgselt topelt töötasu kuude eest, mil Leping veel kehtib. Lepingu punkt 13.2 ei sisalda viidet "täiendav makse" või "lisaks töötasule". Lepingu punkt 13.2 sätestab etteteatamise perioodi 90 päeva ja õiguse saada selle aja eest töötasu. See on arusaadav igale mõistlikule isikule. Hageja käsitluse järgi oleks tegemist boonusega lepingu ülesütlemise eest (sõltumata põhjustest), mis tuleks maksta lisaks töötasule. Antud juhul hageja ka ei teinud sellel perioodil tööd, vaid sai lihtsalt tasu, st tegemist ongi sisuliselt hüvitisega. Eeltoodud põhjendustel puudub alus rahuldada hageja nõuet lahkumistoetuse summas 60 000 eurot väljamõistmiseks. Isegi, kui juhatuse liikme lepingule kohaldus Lepingu punkt 13.2, siis vastavalt Lepingu punktile 8.2.2 saaks vastav nõue olla maksimaalselt 33 00 eurot (3 x 11 000). Lepingu punkti 8.2.2 järgi oli hageja töötasu 11 000 eurot kuus. Töötasu suuruses 20 000 eurot kuus oli ajutine ning seda ei saa kohaldada. Järelikult ei saaks hageja "lahkumistoetuse" nõue olla mingil juhul 60 000 eurot, vaid maksimaalselt 33 000 eurot. 27) Hageja viivisenõuded on alusetud, sest põhinõuded on alusetud. Samuti ei ole viivisenõuded piisavalt selgelt väljendatud ega tõendatud (I kd, tl 29-39; II kd, tl 98-106; III kd, tl 30-35).

KOHTU PÕHJENDUSED

28) Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 29) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • 01.07.2019 sõlmisid hageja A. N. (töötaja) ja kostja Aasa Polska S.A (tööandja) töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle Grupi xxxna (inglise keeles Group Chief Financial Officer, lühend CFO) (TVK tl 8-15; I kd, tl 44-48). • Töölepingu p 1.1 reguleerib Grupi mõiste ning selle kohaselt kuulusid Aasa Gruppi (Gruppi) lisaks kostjale ehk tööandjale (Aasa Polska S.A) veel Supernova JV S.a r.l., Aasa Global AS, Aasa Oy, AA-Yleislaina OÜ, Aasa Prime Oy, Aasa Czech A.S., Aasa Kredit Svenska AB, Aasa Finance IFN S.A., Aasa Finance Spain S.L., AS Big Data Scoring, Andumus Oy, Big Data Scoring America SpA, Inversiones Isla Terranova SpA, Senter Investments Sp. Z o.o, CashCollector Solutions OU, FIN Yritysrahoitus Oy ning kõik uued ettevõtted, mis registreeritakse Supernova JV S.a.r.l. tütarettevõttena või selle tütarettevõttena (edaspidi Grupp) (TVK t14 ). • Töölepingu punkti 8.2.1 kohaselt on hageja töötasuks 132 000 eurot (bruto) aastas ning punktist 8.2.2 tulenevalt on põhipalga brutosumma igakuiselt 11 000 eurot (TVK tl 8-15; I kd, tl 44-48). • 24.09.2019 sõlmisid hageja ja tööandja töölepingu muudatuse, mille kohaselt lepiti muuhulgas kokku, et hageja saab igakuist töötasu summas 20 000 eurot (TVK tl 16-17). • 16.12.2019 valiti hageja kostja juhatuse liikmeks (vastav kanne tehti äriregistrisse 23.01.2020) (Poola äriregistri väljavõte TVK tl 18-26). • 2020. aasta jaanuari lõpus, peale endise Grupi tegevjuhi (CEO) K. R. lahkumist, valiti ja nimetati hageja ka Aasa Grupi ettevõtete emaettevõtte Supernova JV S.a.r.l juhatuse liikmeks. • 31.05.2021 edastas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate, millega ütles hagejaga Aasa Grupi xxx ametikohale sõlmitud töölepingu üles alates 31.08.2021 muuhulgas töökohustuste rikkumise ning tööandja usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel (TVK tl 27-32). 30) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas hageja ja kostja vahel 01.07.2019 sõlmitud tööleping lõppes poolte kokkuleppel hageja kostja juhatuse liikmeks nimetamisega 2019 detsembris. Kui kohus jõuab aga järeldusele, et tööleping siiski kehtis 31.05.2021 seisuga, siis on vaidlus selles, kas on täidetud 31.05.2021 tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise alused ehk kas tööandjapoolne erakorraline töölepingu ülesütlemine on põhjendatud ja seaduslik. Samuti on vaidlus selles, kas esinevad TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise nõude, tulemustasu nõude, kasutamata puhkusehüvitise nõude, lisatasu ja lahkumistoetuse nõude rahuldamise eeldused. 31) TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Juhindudes TsMS § 5 lg-st 1

menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19 teine lõik). 32) Kohus käsitleb lahendi selguse huvides esmalt, milline leping poolte vahel 31.05.2021 seisuga kehtis – kas tööleping ja/või juhatuse liikme leping (I). Seejärel analüüsib kohus hageja nõudeid, alustades töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudest (II); jätkates töölepingu lõpetamise nõude (III); TLS § 109 lg 1 hüvitise nõude (IV); tulemustasu nõude (V); kasutamata puhkusehüvitise nõude (VI); lisatasu nõude (VII); lahkumistoetuse nõude (VIII) ja viiviste nõudega (IX). Lõpetuseks käsitleb kohus menetluskuludega seonduvat (X).

I

33) Vaidlustamata asjaoludel sõlmisid pooled 01.07.2019 töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle Grupi xxxna (inglise keeles Group Chief Financial Officer, lühend CFO) ning 2019. aasta detsembris valiti hageja kostja juhatuse liikmeks (vastav kanne tehti äriregistrisse 23.01.2020). Kostja seisukoha järgi lõppes tööleping alates hageja kostja juhatusse valimisest ja poolte konkludentsel kokkuleppel. Hageja leiab, et tööleping kehtis edasi ka peale hageja kostja juhatusse valimist, peale mida kehtisid nii tööleping kui ka juhatuse liikme leping. 34) Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 alusel teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Seega on töölöeping suunatud töö tegemise protsessile, töötaja peab lähtuma tööandja juhistest ja olema talle lojaalne TLS § 15 lg 1 tulenevalt jms. Töölepingulist suhet iseloomustab alluvussuhe Juriidilise isiku juhtorgani liikmele töölepingu seadus ei laiene, kuna TLS § 1 lg 5 kohaselt töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 35) Aktsiaseltsi juhatuse pädevus on reguleeritud äriseaduslikus (ÄS) §-s 306. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 2 teise lause ja ÄS § 306 lg 1 ja § 316 kohaselt on aktsiaseltsi juhtorganid juhatus ja nõukogu. Aktsiaseltsi juhatuse liikme ametisuhtest tulenev juhtimiskohustus ja esindusõigus ning nõukogu korralduste täitmise kohustus tulenev ÄS §-st 306. Õiguskirjanduses on leitud, et juriidiline isik ja juhtorgani liige võivad lepinguvabadusest tulenevalt kokku leppida, et nendevahelistes suhetes kohaldatakse vähemalt mingeid töölepinguseaduse sätteid, mis ei ole vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seaduse imperatiivsete normidega. Mõeldav on ka see, et juhtorgani liikmel on juriidilise isikuga tööleping seoses tema mingi erialase tööga, mis ei hõlma tegevust juhtorgani liikmena. Nii võib näiteks aktsiaseltsi nõukogu liige töötada samas aktsiaseltsis töölepingu alusel raamatupidajana (vt nt Riigikohtu otsused asjades nr

3-2-1-134-02, p 10; 3-2-1-108-05, p 25) (Võlaõigusseadus III, kommenteeritud väljaanne, P.Varul, I.Kull jt, Juura 2021, lk 601). 36) Töölepingulist suhet iseloomustab alluvussuhe, kus töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1); poolte vahel on töötasu kokkulepe (TLS § 1 lg 2) ja töötajal on konkreetsed tööülesanded. 37) Vaidlustamata asjaoludel valiti hageja 2019. aasta detsembris kostja juhatuse liikmeks (vastav kanne tehti äriregistrisse 23.01.2020), (I kd, tl 48). 2020. aasta jaanuari lõpus valiti ja nimetati hageja ka Aasa Grupi ettevõtete emaettevõtte Supernova JV S.a.r.l juhatuse liikmeks. Sellise ühise nimetamise järgselt tekkisid hagejale ka täiendavad tegevjuhi (CEO) ülesanded, mida hageja täitis mitte kostja ehk Aasa Polska ees, vaid kogu Grupi ees, samal ajal jätkates Grupi CFO (xxx) ülesannete täitmist kostjaga sõlmitud töölepingu alusel. Seega tuleb antud asjas eristada: 1) hageja ja kostja vahelist töölepingut, mille alusel täitis hageja kogu Grupi CFO (xxx) ülesandeid; 2) hageja kui kostja juhatuse liikme ja kostja vahel eksisteerivat õigussuhet; 3) hageja kui Grupi CEO (tegevjuhi) ja Grupi vahel eksisteerivat õigussuhet. 38) Kohus annab hinnangu, kas vaidlusalune tööleping on käsitletav eraldiseisva töölepinguna juhatuse liikme lepingu kõrval. Töölepingust nähtub, et töölepingulisest suhtest tulenevalt tegutses hageja kogu Aasa Grupi (mitte ainult kostja) xxxna, kuid juhatuse liikme lepingu alusel tegutses hageja üksnes kostja juhatuse liikmena. Töölepingust tulenevalt oli hageja peamiseks tööandjaks küll kostja, kuid alluvussuhe laienes ka teistele grupi ettevõtetele. Kostja juhatuse liikmena tegutsedes hageja vastutusala teisi grupi ettevõtteid ei hõlmanud. 39) 01.07.2019 sõlmisid hageja A. N. (töötaja) ja kostja Aasa Polska S.A (tööandja) töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle Grupi xxxna (inglise keeles Group Chief Financial Officer, lühend CFO). Töölepingus on hagejat korduvalt nimetatud tegevjuhiks (kostja tegevjuhiks). Töölepingu punktis 2.1 on märgitud, et tegvjuhi töösuhe algab 01.07.2019 ning see on tegevjuhi (hageja) ja Aasa OY (kostja) vahel 30.04.2018 sõlmitud töölepingu jätk. Lisaks on töölepingu p-s 1.1 sätestatud, et „esmane kohustus“ tähendab grupi xxx ametikohta ning „gruppi“ kuuluvad lisaks kostjale ehk tööandjale (Aasa Polska S.A) Supernova JV S.a r.l., Aasa Global AS, Aasa Oy, AA-Yleislaina OÜ, Aasa Prime Oy, Aasa Czech A.S., Aasa Kredit Svenska AB, Aasa Finance IFN S.A., Aasa Finance Spain S.L., AS Big Data Scoring, Andumus Oy, Big Data Scoring America SpA, Inversiones Isla Terranova SpA, Senter Investments Sp. Z o.o, CashCollector Solutions OU, FIN Yritysrahoitus Oy ning kõik uued ettevõtted, mis registreeritakse Supernova JV S.a.r.l. tütarettevõttena või selle tütarettevõttena ning grupi ettevõte tähendab mõnda neist (edaspidi Grupp). Samuti on töölepingu p-s 1.1 „Järelvalvaja“ peatükis nimetatud, et tegevjuht tegutseb oma pädevuse piires grupi xxxna ja kõigis muudes küsimustes, mis puudutavad tegevjuhi töösuhteid selle lepingu alusel, on grupi tegevjuht ja ettevõtte direktorite nõukogu (TVK tl 8-15; I kd, tl 44-48). Töölepingu tekstis on tuletatav, et kostja on eristanud kostja tegevjuhti, grupi finantsjuhti ((CFO) ja grupi tegevjuhti (CEO). Töölepingu kohaselt võetakse tegevjuht ettevõtte poolt tööle Grupi xxxna. Tööleping eristab grupi finantsjuhti (CFO) ja grupi tegevjuhti (CEO). Töölepingu p 3.1 kohaselt tegevjuht on kohustatud käesoleva lepingu kehtivuse ajal: 1) (p 3.1.1) Seoses oma Esmase Kohustustega (tähendab Grupi xxx ametikohta) teenida Ettevõtet ja teisi Grupi liikmeid, nagu Ettevõte (või Ettevõtte volitatud isikud) seda aeg-ajalt nõuavad; 2) (p 3.1.2) nõustada Ettevõtet või mõnda Grupi ettevõtet nende ees seisvates strateegilistes küsimustes; 3) (p 3.1.3) täita ustavalt ja hoolikalt oma ülesandeid ning kasutada neile vastavaid volitusi, mida Ettevõte võib aeg-ajalt talle määrata või talle usaldada, kui need on kooskõlas tegevjuhi Esmase Kohustusega; 4) (p 3.1.4) teha kõik, mis tema võimuses, et kaitsta,

edendada, arendada ja laiendada Ettevõtte ja Grupi ärihuve ja mainet; 5) (3.1.5) alati ja igal juhul järgida Ettevõtte (või Ettevõtte volitatud isikute) seaduslikke ja mõistlikke suuniseid; 6) (p 3.1.6) anda Ettevõttele (või Ettevõtte volitatud isikule) ja grupile viivitamatult kirjalikult (kui seda taotletakse) kogu teave, selgitused ja abi, mida võib vaja minna seoses Ettevõtte või mõne Grupi liikme äri ja asjaajamisega, mis kuuluvad tema kohustuste hulka. Punkti 3.2 kohaselt tegevjuht järgib Järelevalvaja juhiseid ja suuniseid ning annab Järelevalvajale teavet ja selgitusi (TVK tl 8-15, I kd tl 44-48). 40) Seega võib töölepingu punktist 3.1.1 ja 3.1.6 järeldada, et hageja, täites töölepingu alusel grupi xxx (CFO) kohustusi ja juhatuse liikme kohustusi, allus kostja juhatusele ja nõukogu kontrollile, kuna töölepingust tulenes hageja kui töötaja kohustus alluda kostja volitatud isiku(te)le kui tööandjale ja ka teistele Grupi ettevõtetele. 41) Hageja on seisukohal, et kõik hagejale kostja juhatuse liikme positsiooniga ning hiljem Grupi CEO (tegevjuhi) positsiooniga kaasnevad ülesanded lisandusid lisaks hageja poolt alates 01.07.2019 töölepingu alusel täidetavatele Grupi CFO ülesannetele, asendamata ega hõlmamata viimaseid mitte mingis ulatuses, millele kostja vaidleb vastu. 42) Kostja nõukogu liikmeteks olid H. K., P. R. ja K. H. (I kd, tl 50). Kostja nõukogu 16.12.2019 otsusega nimetati hageja kostja äriühingu juhatuse liikmeks kolmeks aastaks (I kd, tl 50), milleks andis hageja nõusoleku 16.12.2019 (I kd, tl 49). Kohtu hinnangul kehtis hageja tööleping edasi ka pärast kostja juhatuse liikmeks nimetamist ning hageja tööleping ei lõppenud poolte kokkuleppel hageja valimisega kostja juhatusse. Hageja töölepingust tulenev CFO amet nägi ette hageja tööülesandeid kogu Grupi ees, mitte ainult kostja ees (TVK tl 8-15, I kd, tl 44-48). Kostja juhatuse liikmeks valimisega lisandusid ka uued ülesanded. Juhatuse liikmeks määramine ei too automaatselt kaasa töösuhte lõpetamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2020 otsust tsiviilasjas nr 2-1819299). Kostja finantsküsimuste valdkond oli kostja juhatuse tegevus- ja vastutusvaldkond ka enne, kui hageja kostja juhatusse valiti, kuid neid ülesandeid täitis töölepingu alusel hageja kui kogu Grupi finantsjuht (CFO). Hageja kostja juhatuse liikmeks valmine ei tähendanud seda, et kõik tema töölepingust tulenevad kohustused langevad kokku hageja kui kostja juhatuse liikme kohustustega. Töölepingu alusel täitis hageja kogu Grupi xxx ülesandeid. Kostja juhatuse liikmena kuulusid hageja ülesannete hulka lisaks seadusest ja põhikirjast tulenevate juhatuse liikme kohustustele vaid kostja esindamine. Sellised ülesanded ei kattunud hageja kui Grupi xxx (CFO) ülesannetega. Kohtu hinnangul kaasnesid hageja kostja juhatuse liikmeks nimetamisega küll täiendavad ülesanded, kuid need olid selgelt eristatavad Grupi xxx (CFO) ülesannetest ning kostja juhatuse liikme ülesannete hulka ei kuulu Grupi xxx töö. Ka pärast Grupi tegevjuhina (CEO) tegutsema asumist jätkas hageja edasi oma töölepingu järgsete kohustuste täitmist. 43) Kostja põhikirja § 18 kohaselt hõlmab ettevõtte juhatuse tegevusvaldkond kõiki küsimusi, mis ei ole reserveeritud üldkoosolekule ja nõukogule ning juhatus tegutseb kehtiva seaduse ja põhikirja alusel ning üldkoosolek ja nõukogu ei või teha juhatusele siduvaid juhiseid äriühingu asjaajamise kohta (I kd, tl 64-74). Samas oli hageja ja kostja nõukogu liikme H. K.i vahel alluvussuhe, mil hageja andis H. K.ile ülevaateid tehtud tööülesannetest (vt nt 02.06.2020 e-kirjavahetust, I kd, et 128). Samuti H. K. annab perioodil 2020 kuni 2021 konkreetseid juhiseid tööülesannete täitmiseks, kontrollib ja suunab tööülesannete täitmist, samuti määrab koosolekute päevakorda, mida saab pidada töölepingust tulenevaks alluvussuhteks hageja ja H. K.i vahel (TVK tl 151-160). Juba enne hageja kostja juhatuse liikmeks nimetamist leidis H. K. enda 28.11.2019 e-kirjas, et ta usub, et A.l (hagejal) on soov, et juhatuse kõrval võiks ta siiski säilitada oma audiitori kõlbuliku staatuse. H.K. jätkab kirjas, et loomulikult nad soovivad, et A. ja tema võtaksid

istet ka asjaomastes organites, kuna nad usuvad, et kõiki tulevasi volitusi (võimet tegutseda) allkirjastada asjaomaste ettevõtete nimel oleks selles formaalses postitsioonis palju lihtsam korraldada (TVK tl 143). 44) Vaidlustamata asjaoludel valiti hageja 2019. aasta detsembris kostja juhatuse liikmeks (vastav kanne tehti äriregistrisse 23.01.2020), (I kd, tl 48). 2020. aasta jaanuari lõpus valiti ja nimetati hageja ka Aasa Grupi ettevõtete emaettevõtte Supernova JV S.a.r.l juhatuse liikmeks. Sellise ühise nimetamise järgselt tekkisid hagejale ka täiendavad tegevjuhi (CEO) ülesanded, mida hageja täitis mitte kostja ehk Aasa Polska ees, vaid kogu Grupi ees, samal ajal jätkates Grupi CFO (xxx) ülesannete täitmist kostjaga sõlmitud töölepingu alusel. Kostja põhikirja § 18 kohaselt hõlmab ettevõtte juhatuse tegevusvaldkond kõiki küsimusi, mis ei ole reserveeritud üldkoosolekule ja nõukogule ning juhatus tegutseb kehtiva seaduse ja põhikirja alusel (I kd, tl 64-74). Seega tuleb antud asjas eristada: 1) hageja ja kostja vahelist töölepingut, mille alusel täitis hageja kogu Grupi CFO (xxx) ülesandeid; 2) hageja kui kostja juhatuse liikme ja kostja vahel eksisteerivat õigussuhet; 3) hageja kui Grupi CEO (tegevjuhi) ja Grupi vahel eksisteerivat õigussuhet. 45) Kohus leiab, et vaidlusalune tööleping on käsitletav eraldiseisva töölepinguna juhatuse liikme lepingu kõrval. Töölepingust nähtub, et töölepingulisest suhtest tulenevalt tegutses hageja kogu Aasa Grupi (mitte ainult kostja) xxxna, kuid juhatuse liikme lepingu alusel tegutses hageja üksnes kostja juhatuse liikmena. Töölepingust tulenevalt oli hageja peamiseks tööandjaks küll kostja, kuid alluvussuhe laienes ka teistele grupi ettevõtetele. Kostja juhatuse liikmena tegutsedes hageja vastutusala teisi grupi ettevõtteid ei hõlmanud. 46) Kostja tööandjana on töölepingu ülesütlemisel eristanud kahte eraldiseisvat õigussuhte hageja ja kostja vahel – hageja töölepingulist suhet ning hageja kui kostja juhatuse liikme ja kostja vahelist suhet. Töölepingu ülesütlemisavaldusest nähtuvalt pidas kostja hagejaga sõlmitud töölepingut kehtivaks (TVK 27-32, tl 188-189). Kostja on 31.05.2021 kahe erineva õigussuhte lõpetamisel lähtunud erinevatest alustest, etteteatamistähtaegadest ja tingimustest (TVK tl 145-147). Kostja on hagejaga töölepingu üles öelnud viitega TLS §le 88 lg 1 p 3 ja p 5 põhjustele, millest on üheselt arusaadav, et kostja on pidanud hagejat kui alluvussuhtes olevaks töötajaks, kellele on heitnud ette kohustuste täitmata jätmist just töölepingu seaduse kohaselt. Kostja juhatuse liikme kohalt kutsuti hageja tagasi 31.05.2021, kuid hageja ja kostja vaheline tööleping kehtis edasi kuni etteteatamistähtaja lõpuni 31.08.2021. Tööandja töökohusest vabastamise teate kohaselt vabastati hageja töökohustustes alates 13.07.2021 kuni töösuhte lõpetamise kuupäevani (TVK tl 149-150). Samuti on käsitletud 2021. aastal pooltevahelises kirjavahetuses hagejaga sõlmitud töölepingut (TVL tl 151-154, p 12; tl 155-156, p 11). Nii hageja kui kostja jätkasid töölepingu täitmist töölepingu tingimustele ka peale hageja kostja juhatuse liikmeks nimetamist 2019 detsembris. Pooled on sõlminud 09.04.2021 ajutise lisatasu kokkuleppe 01.07.2019 töölepingu juurde (TVK tl 68-69; I kd, tl 94). Samuti on tööandja jätkanud töölepingu kohaselt puhkuse andmist ja hüvitamist. Näiteks on H. K. kiitnud 16.01.2020 heaks hageja puhkuse perioodil 23.01.2020 kuni 06.02.2020 (TVK tl 161-162). Samuti on hageja võtnud välja puhkuse erinevatel ajaperioodidel ajavahemikus 2020 juunist kuni 2021 jaanuarini. Kostja tööandjana on palgateatisesse märkinud, et hageja kogupalga arvutamisel on eraldi arvesse võetud hageja kui põhitöötaja töötasu töötatud päevade eest ning hageja kui põhitöötaja puhkusetasu (TVK tl 163-164). 47) Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel oli 31.05.2021 seisuga kehtiv töölepinguline suhe (paralleelselt juhatuse liikme lepinguga).

II 48) Kuivõrd kohus on leidnud, et poolte vahel 01.07.2019 sõlmitud tööleping kehtis 31.05.2021 seisuga, siis alljärgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet, tuvastada hageja ja kostja vahel 01.07.2019 sõlmitud töölepingu tööandjapoolne 31.05.2021 erakorralise ülesütlemise tühisus. 49) Kohus peab kontrollima, kas on järgitud seaduslikke nõudeid tööandjapoolseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kui seaduse nõudeid töölepingu ülesütlemisel ei ole järgitud, siis on automaatselt töölepingu ülesütlemine tühine. Töölepingu ülesütlemine peab vastama seaduse nõuetele nii formaalselt kui ka materiaalselt. Käesolevas asjas puudub vaidlus töölepingu ülesütlemise formaalsete eelduste olemasolus. Pooled on erinevatel seisukohtadel töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsete eelduste esinemise osas. 50) 31.05.2021 edastas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate, millega ütles hagejaga Aasa Grupi xxx ametikohale sõlmitud töölepingu üles alates 31.08.2021, muuhulgas töökohustuste rikkumise ning tööandja usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel (TVK tl 27-32; tl 188-192). Töötamise registris (vastavad kanded teeb tööandja) on märgitud, et hageja töötas kostja juures alates 01.07.2019 kuni 31.08.2021 finantsdirektori ametikohal ning tööleping lõppes TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (töökohustuste rikkumine; I kd, tl 131). 51) TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-52-14, p 13). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja sai kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 31.05.2021. Tööandja on ülesütlemist põhjendanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega vastab ülesütlemisavaldus vormilt TLS § 95 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud nõuetele. 52) TLS §-st 87 tulenevalt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. TLS § 97 lg 1 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. 53) TLS § 15 lg-st 1 ja lg 2 p-st 9 tuleneb, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu

lojaalselt, hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 1 lg-st 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse muu hulgas töölepingule. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. 54) Kostja on esitanud hagejale 31.05.2021 töölepingu ülesütlemise avalduse (TVK tl 27-32, terviklik tõlge TVK tl 188-192). Ülesütlemise avalduse kohaselt on tööleping lõpetatud muu hulgas töökohustuste rikkumise ja usalduse kaotamise tõttu Eesti töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktid 3 ja 5 alusel. Tööleping hagejaga lõpetatakse, sest hageja ei täitnud oma töökohustusi nõuetekohaselt ega vastanud tööandja ootustele kui töötaja, kes on kontserni xxx ametikohal ja ettevõtte juhatuse liige. Ülesütlemise avalduses on välja toodud 5 hagejapoolset töölepingu rikkumist: i) Hageja suutmatus esitada audiitorile õigeaegselt reservide arvutust 27. maiks 2021 seoses Konkurentsi- ja tarbijakaitseametile esitatud juhtumi mõjuga, mille tagajärjel ei saanud lõpetada finantsauditit planeeritud ajaks, st 31. maiks 2021. ii) Rahuldava teabevoo ja suhtluse puudumine ettevõtte nõukoguga, näiteks ei teavitanud hageja ettevõtte nõukogu ettevõtte olukorda puudutavatest olulistest sündmustest, eriti seoses ettevõtte kohta Konkurentsi- ja tarbijakaitseameti väljastatud otsuse asjaolude ja juhtumi ajakohastatud staatusega, ning seoses tuvastatud maksuriskidega, mis olid potentsiaalselt suuremad kui teavitatud ja hõlmasid võimalikku ettevõtte tulumaksu võlga, mis on eriti oluline, sest eelnimetatud sündmused mõjutavad oluliselt ettevõtte olukorda, sealhulgas asjaolu, et nende tagajärjel võib ettevõte kaotada oma finantslikviidsuse või olla sunnitud oma tegevust oluliselt piirama. Selliselt rikkus hageja muu hulgas töölepingu punkti 3.1.6 ja see põhjendab töölepingu lõpetamist kooskõlas töölepingu punktiga 13.1.1. iii) Sidusa ja rahuldava koostöö puudumine ettevõtte nõukoguga oma seadusest tulenevate kohustuste täitmisel. Näiteks 2021. aasta aprillis keeldus hageja tegemast koostööd ettevõtte nõukogu valitud välisaudiitoriga (sealhulgas ei andnud teavet ega selgitusi), mille tõttu ei saanud ettevõtte nõukogu oma kontrolli- ja juhtfunktsioone nõuetekohaselt täita. Sellega rikkus hageja Poola äriseadustikku (muuhulgas Artikkel 382 § 4) ja töölepingu sätteid (muuhulgas punkti 3.1.6), mis õigustab töölepingu lõpetamist töölepingu punktide 13.1.1 ja 13.1.2 alusel. iv) 22. aprillil 2021 MS Teamsis toimunud veebikoosolekul H. K.iga (ettevõtte nõukogu liikmega) teatas hageja kavatsusest alustada koos teise ettevõtte juhtkonna liikmega äritegevust, mis keskendub klientide toetamisele laenuettevõtetel (sealhulgas ettevõttele) nõuete esitamisel, ja kasutada selles tegevuses ettevõtte kliendiandmebaasi. Teisisõnu, ähvardas hageja ettevõttele kahjulikke tegevusi, kasutades ettevõtte ärisaladusi ja rikkudes isikuandmete kaitse eeskirju. Hageja eiras häbematult oma kohustust olla ettevõtte suhtes lojaalne ja kaitsta ettevõtte konfidentsiaalset teavet ning teatasite oma kavatsusest tegutseda isikliku finantskasu saamiseks, tuues samal ajal kahju ettevõttele ja raskelt rikkudes kohaldatavaid seadusi. Eelnimetatu on eriti laiduväärne, arvestades, et hagejal on kõrgeim juhtiv ametikoht ettevõtte juhatuse liikmena. v) Hagejapoolne ettevõtte ootuste ja standardite mittejärgimine seoses ettevõtte äritegevust

käsitlevate põhimõtete täitmisega, st hageja sobimatu suhtlus ettevõtte nõukoguga viis isikliku konfliktini ettevõtte juhtkonna ja nõukogu vahel, mis takistab nende kahe organi nõuetekohast koostööd, ning ülejäänud viidatud põhjuste tõttu usu kaotamiseni hagejasse, kes on kõrgeimal juhtival ametikohal ettevõtte juhatuse liikmena, kellelt eeldatakse iseäranis tööandja parimate huvide nimel tegutsemist, ettevõtte ärisaladuste ja konfidentsiaalse teabe kaitsmist, tõhusat suhtlust, läbipaistvust, koostööd ettevõtte nõukoguga ning ettevõtte tegevust või finantsseisundit otseselt või kaudselt negatiivselt mõjutada võivate olukordade vältimist. 55) Lisaks on kostja töölepingu ülesütlemisavalduses välja toonud, et hageja on rikkunud Eesti töölepingu seaduse §-s 15 lõikes 1 sätestatud lojaalsuskohustust, mille kohaselt peab käituma heas usus ja tööandja parimates huvides, ning kohustust teha kokkulepitud tööd (TLS § 15 lg 2 p 1), st täita töölepingus kokku lepitud töökohustusi ning täita õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi (TLS § 15 lg 2 p 3). Samuti on ülesütlemise avalduses märgitud, et tööandja peab lõpetama töölepingu, sest hageja töökohustuste täitmise üldine viis ei vasta tööandja nõuetele ja ootustele isiku suhtes, kellel on xxx ametikoht ja kes juhib ettevõtte tegevust (TVK tl 27-32, 188-192). 56) TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3) ja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5). Tööandja ehk kostja on töötajaga ehk hagejaga töölepingu erakorraliselt üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel. Hageja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, mistõttu peab kohus kontrollima, kas töötaja on pannud toime (teo) teod, mis võisid põhjustada tööandja usalduse kaotuse hageja suhtes. 57) Kostja heidab hagejale ette (p-s i) suutmatust esitada audiitorile õigeaegselt reservide arvutust 27. maiks 2021 seoses Konkurentsi- ja tarbijakaitseametile esitatud juhtumi mõjuga, mille tagajärjel ei saanud lõpetada finantsauditit planeeritud ajaks, st 31. maiks 2021. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hagejal vastav kohustus töölepingust tulenevalt oli, kuna ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja juhatuselt või nõukogult vastav juhis või korraldus hagejale antud. Vaidlustamata asjaoludel pidi kostja finantsauditi läbi viima firma BDO Poola (BDO). BDO poolt esitatud tabelist nähtuvalt 31.05.2021 seisuga kostja poolt BDO-le edastamata mitmed muud dokumendid ja teave, mille esitamine ei olnud hageja kohustuseks (TVK tl 33-34). Seega pole tõendatud, et kostja 2020. aasta finantsaudit on jäänud 31.05.2021 lõpule viimata hagejapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu. 58) Kostja on ülesütlemisavalduses korduvalt hagejale ette heitnud koostöö ja suhtluse puudumist ettevõtte nõukoguga (p-des ii, iii ja v), mille kohaselt on kostja arvates hageja rikkunud töölepingu punkti 3.1.6. Töölepingu punkti 3.1.6 kohaselt on hageja kohustus anda viivitamata, kui seda nõutakse, siis kirjalikult, kostjale (või kostja poolt volitatud isikutele) ja Grupile kogu teavet, selgitusi ja abi, mis võib olla vajalik kostja või mis tahes Grupi liikme äri ja asjadega seoses, mille jaoks ta on kohustatud ülesandeid täitma. Vastav

töölepingu punkt ei näe ette hageja otsest kohustust selles punktis nimetatud tööülesannete täitmisel alluda nõukogule, mille tegemata jätmist käesoleval juhul kostja hagejale ette heidab ning millele muu hulgas töölepingu ülesütlemisel tuginenud on. 59) Hageja on 26.04.2021 edastanud nõukogule juhatuse 23.04.2021 koosoleku protokolli, mis muu hulgas kajastas mõlemat kostja poolt ülesütlemisavalduse punktis (ii) välja toodud küsimust (TVK tl 37-39). Sellise nõude esitas kostja nõukogu 09.04.2021 juhatusele, hageja kui xxx poole ei ole nõukogu vastavate küsimustega pöördunud. Samas on hageja 10.05.2021 vastanud nõukogu 29.04.2021 päringule (TVK tl 41-47). 29.09.2019 esitati nõukogule kostja suhtes tehtud Poola konkurentsi- ja tarbijakaitseameti otsuse finantsülevaade (TVK tl 48-55). Kostja juhatuse liige P. P. soovitas 01.02.2021 nõukogul küsida välist juriidilist nõu (TVK tl 55-56), mida on kinnitanud P. P. ka tunnistajana ülekuulamisel (TVK tl 194-200). Hageja on 21.08.2019 edastanud nõukogu liiketele H. K.ile ja P. R. kostja suhtes läbi viidud hoolsuskontrolli (inglise keeles due diligence) maksude ja finantside osas (TVK tl 58-59). Hageja, kostja juhatuse liige P. P. ja nõukogu liikmed H. K. ja P. R. on arutanud Poola ettevõtte tulumaksu arvutusi, mille järel palus H. K. edastada talle näite ühe esitatava võtmeküsimuse kirjeldusega. Hageja on edastanud vastava ülevaate oma 10.12.2020 kirjas (TVK tl 60-63). Hageja on vastava arvutuse ja kirjelduse esitanud kõigile kõnest osa võtnud isikutele 21.01.2021 (TVK tl 6465). Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et hageja oleks jätnud täitmata ülesütlemisavalduse punktis (ii) välja toodud kohustusi. 60) Ülesütlemisavalduse punktis (iii) nimetatud kohustus puudutab vaid hageja kui juhatuse liikme kohustust, mistõttu ei saa hagejale ette heita selle täitmata jätmisel töölepingu rikkumist ning seega ei saa selle väidetav rikkumine olla töölepingu Ülesütlemise aluseks. Nõukogu on hageja poole pöördunud välise audiitori kinnitamise ja temaga koostöö korraldamisega seoses kui juhatuse liikme poole, mitte kui xxx ülesandeid täitva töötaja poole, kelle ülesanneteks on muuhulgas välise audiitoriga koostöö tegemine. Hageja kui juhatuse liige küll keeldus nõukogu poolt valitud välise audiitori määramisest ja sellega koostöö tegemisest, kuid selle täitmata jätmine seotud hageja töölepingust tulenevate tööülesannete ja -kohustuste, vaid hageja kui kostja juhatuse liikme kohustuste ja vastutusega (TVK tl 37-39, 66-67). 61) Ülesütlemisavalduse punktis (iv) heidab kostja hagejale ette, et 22. aprillil 2021 MS Teamsis toimunud veebikoosolekul H. K.iga (ettevõtte nõukogu liikmega) teatas hageja kavatsusest alustada koos teise ettevõtte juhtkonna liikmega äritegevust, millega ähvardas ettevõtet kahjulike tegevustega. Kohtu hinnangul on tegemist kostjapoolse paljasõnalise ja tõendamata töölepingu rikkumise alusega, mis ei saa olla töölepingu ülesütlemise alusteks. 62) Ülesütlemisavalduse punktis (v) heidab kostja hagejale ette suutmatust vastata kostja ootustele ja standarditele seoses kostja tegevuspõhimõtete rakendamisega, st hageja ebaõige suhtlemine Nõukoguga viisid mitte ainult kostja Juhatuse ja Nõukogu isikliku konfliktini, vaid ka usalduse kaotuseni. 63) Nimetatud punktist ei nähtu, millal ja mis põhjustel on hageja ja kostja vahel konflikt toimunud. Samuti nähtub, et väidetavad rikkumised on viinud usalduse kaotuseni hageja kui juhatuse liikme vastu, millega ei saa põhjendada hagejaga sõlmitud töölepingu

ülesütlemist. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks tegutsenud viisil, mis võib kuidagi otseselt või kaudselt negatiivselt mõjutada kostja tegevust või finantsolukorda või et hageja oleks rikkunud temal lasuvat konfidentsiaalsus ning lojaalsuskohustust. 64) Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et 31.05.2021 ülesütlemisavalduses välja toodud hagejapoolsed töölepingu rikkumised (mis on välja toodud viies alapunktis) on täielikult tõendamata, mistõttu ei saa nimetatud rikkumised olla aluseks tööandjapoolseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 punktide 3 ja 5 alusel. Kokkuvõtlikult ei ole kostja tõendanud, et hageja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3) ning pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (TLS § 88 lg 1 p 5). 65) Liiati puuduvad tsiviilasjas igasugused tõendid selle kohta, et kostja tööandjana oleks hagejat hoiatanud, mistõttu pole töölepingu erakorralisel ülesütlemisel võimalik tugineda TLS §-le 88 lg 1 p 3. 66) Seoses töötaja hoiatamisega märgib kohus järgmist. Tööandja hoiatamiskohustus võib hõlmata ka töölepingu lõpetamist usalduse kaotuse tõttu. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Seaduses selgelt nimetatust laiemat hoiatamiskohustust toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Riigikohtu arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, saab kohus poolte esile toodud asjaolude põhjal hinnata, kas töötaja võis oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (vt Riigikohtu 16.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13 teine lõik). TLS § 88 lg 2 alusel peab tööandja pakkuma töötajale enne töölepingu erakorralist ülesütlemist sobivat tööd. Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajale tehtavas hoiatuses (TLS § 88 lg 3) kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Hoiatus saab olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg-d 1, 2) (vt Riigikohtu 28.09.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). 67) Seega eeltoodust tulenevalt oleks kostja kui tööandja pidanud enne töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajat kui töösuhte nõrgemat poolt kirjalikult hoiatama töökohustuste rikkumise eest (vt Riigikohtu 06.12.2021 otsus asjas nr 2-20-5834, p 16; samuti otsus asjas nr 3-2-1-24-13, p 15). Olukorras, kus kostja arvates ei täitnud hageja enda töökohustusi õigeaegselt või piisava põhjalikkusega, oleks tööandja pidanud sellele hageja tähelepanu juhtima ning vajadusel ka töötajat tema oskuste ja teadmiste osas koolitama. TLS § 28 lg 1 kohaselt täidab tööandja oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. TLS § 28

lg 2 p 5 alusel peab tööandja tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. 68) Eeltoodust tulenevalt ja hinnates kõiki tsiviilasjas ja töövaidluskomisjoni toimikus olevaid tõendeid kogumis, leiab kohus, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostjapoolne 31.05.2021 töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel on tühine. III 69) Hageja töölepingu lõpetamise nõude õiguslik alus on TLS § 107 lg 1, mille kohaselt, kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja ei soovi töösuhte jätkamist, vaid on avaldanud soovi töösuhte lõpetamiseks alates 31.08.2021 (I kd, tl 2-16). Kohus lõpetab hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 31.08.2021.

IV 70) Hageja taotleb seoses töölepingu lõpetamisega hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel enda kolme keskmise kuupalga suuruses summas, so 79 800 eurot. Seega on hageja pidanud enda keskmise kuupalga suuruseks 26 600 eurot (I kd, tl 2-16). 71) Hageja hüvitise nõude õiguslik alus töösuhte lõpetamise korral kohtus on sätestatud TLS § 109 lõikes 1. Nimetatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning sisaldab kohtu või töövaidlusorgani kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise maksmise kohustus on TLS § 107 lg 2 kohaldamise eelduseks. See tähendab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist (Riigikohtu lahend nr 32-1-79-13, p 32.5). Käesolevas asjas on töötaja soovinud nimetatud hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses väljamõistmist kostjalt. TLS § 109 lg 1 esimese lause järgi makstav kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis on üldjuhul vaid minimaalne hüvitis (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-80-15, p 8; 3-2-1-79-13, p 32.2). TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. 72) Poolte vahel on vaidlus hageja keskmise töötasu suuruse osas. Töölepingu punkti 8.2.1 kohaselt on hageja töötasuks 132 000 eurot (bruto) aastas ning punktist 8.2.2 tulenevalt on põhipalga brutosumma igakuiselt 11 000 eurot (TVK tl 8-15; I kd, tl 44-48). 24.09.2019

sõlmisid hageja ja tööandja töölepingu muudatuse, mille kohaselt lepiti muuhulgas kokku, et hageja saab igakuist töötasu summas 20 000 eurot bruto (TVK tl 16-17; I kd tl 127). Lisaks on hageja saanud 2021 juulikuus lisatasu summas 19 800 eurot. Seega on hageja saanud töölepingu lõppemise eelselt kolme kuu jooksul töötasu kokku 79 800 eurot (3 x 20 000 eurot + 19 800 eurot), mis teeb hageja ühe kuu keskmiseks töötasuks vahetult enne töösuhte lõppemist 26 600 eurot. 73) Kuna kohus (kui töövaidlusorgan) lõpetab käesoleva kohtuotsusega töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, siis peab kohus omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise. Käesolevas asjas ei esine kohtu hinnangul asjaolusid, mis annaksid alust hüvitise suuruse vähendamiseks või suurendamiseks. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude TLS § 109 lg 1 alusel 79 800 eurot suuruse hüvitise väljamõistmiseks. V 74) Hageja on esitanud tulemustasu nõude summas 241 200 eurot, sh 109 200 eurot 2019. aasta eest ja 132 000 eurot 2020. aasta eest. 75) Töölepingu p 8.3 sätestab: „Järelevalvaja määrab pärast alguskuupäeva ja iga järgneva kalendriaasta alguses viivitamata (mõistlikult) selle aasta tulemuslikkuse eesmärgid, mida kasutatakse aastase tulemustasu määramisel. Aastase tulemustasu määramine on seotud iga riigi tulemuslikkusega järgmiselt: 45% Poola, 45% Soome, 10% Rootsi; grupiettevõtte teguriga, mis hõlmab muu hulgas laenude bilansilist väärtust, kogutulu, äritulemust, äritegevuse netorahavoogu ja keskmisi viivislaene aastate kaupa. Aastase tulemustasu ega mis tahes muu lisatasu regulaarne ja pidev maksmine, olenemata sellest, kui palju aastaid sellist hüvitist on makstud, ei taga Tegevjuhile õigust saada hüvitist järgmistel aastatel ega mis tahes hüvitise arvutamist“ (I kd, tl 44-48). 76) Lepingu punkt 8.3 ei määratle tulemuslikkuse eesmärke, vaid tulemustasu maksmine on sõltuvuses ärilistest tulemustest. Hageja ja kostjavahelises töölepingulises suhtes ei ole hagejale määratud tulemustasu. Puudub vaidlus, et 2019. aastaks ja 2020. aastaks ei seadnud kostja juhatus ega nõukogu töölepingu p-s 8.3 nimetatud eesmärke, nõukogu pole vastu võtnud otsust hagejale tulemustasu (boonuste) maksmise ja nende suuruse kinnitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, millised oleksid pidanud olema töölepingu punktis 8.3 sätestatud eesmärgid ning kas need täideti. 77) Jaanuaris 2020 tegi hageja ettepaneku tasuda talle boonust 50% aastatasust ning veebruaris 2020 tegi hageja ettepaneku tasuda talle boonust 30% (II kd, tl 41– 45). Hagis nõuab hageja aga boonust 60% ulatuses, kuigi töölepingu p 8.3 sätestab, et aastane tulemustasu on kuni 60% vastavas punktis nimetatud eelduste esinemisel. Hageja on varasemalt leidnud, et töötajad, kes ei olnud 2019. aasta detsembri lõpu seisuga tööl või kellega on leping lõpetamisel jäetakse arvutusest välja (II kd, tl 41). See tähendab, et enne käesolevat kohtuvaidlust hageja ei arvanud, et kostja peaks maksma boonuseid tagantjärgi isikutele, kellel on (töö)leping äriühinguga lõppenud või lõpetamisel. Hageja poolt 27.01.2020 nõukogule saadetud kirjas on hageja märkinud, et „üldiseid boonuste summasid vähendatakse /---/ 2019. aasta nõrkade finantstulemuste tõttu“, kinnitades seega kostja kehvasid majandustulemusi (II kd, tl 7, tl 12 pöördel, tl 38). Tulemustasude ehk boonuste maksmise eelduseks on vastavalt põhikirja § 19 lg 4 kohaselt nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku otsus (I kd, tl 72 pöördel, tl 74). Tulemustasu ehk boonuste

maksmise eelduseks olevat nõukogu otsust ei ole ning hageja ei ole tõendanud, et esineksid töölepingu punktist 8.3 tulenevad eeldused tulemustasu ehk boonuste maksmiseks. 78) Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja tulemustasu nõue summas 241 200 eurot jätta rahuldamata, kuna hageja ja kostjavahelises töölepingulises suhtes ei ole hagejale tulemustasu määratud.

VI 79) Hageja on esitanud kostja vastu kasutamata puhkusehüvitise nõude 66 puhkuse päeva eest perioodil 01.07.2019 kuni 31.08.2021 kokku summas 63 041,38 eurot TLS § 71 alusel. 80) Kohus on käesoleva otsusega tuvastanud, et poolte vahel kehtis alates 01.07.2019 kuni 31.08.2021 tööleping. TLS § 54 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada puhkust. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. TLS § 71 järgi tuleb kasutamata jäänud puhkus töösuhte lõppedes rahas hüvitada. Puhkuse aegumise kohta käivat regulatsiooni arvesse võttes (TLS § 68 lg 6) kuulub hüvitamisele maksimaalselt kahe kalendriaasta jooksul väljateenitud põhipuhkus (vt selgitused töölepingu seaduse juurde, kättesaadav: https://www.rmp.ee/wpcontent/uploads/2013/05/toolepinguseaduse_selgitused_sisu_web.pdf). Seega ei ole hageja 2019. aasta puhkusepäevad aegunud (TLS § 68 lg 6). Hageja puhkusehüvitise nõue muutus sissenõutavaks töölepingu lõppemisel 31.08.2021. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad õigused sissenõutavaks. 81) Vahetult peale töölepingu ülesütlemist on kostja raamatupidaja J. Lillenberg 04.06.2021 esitanud hagejale puhkusepäevade väljavõtte, millest nähtub, et 31.05.2021 seisuga on hagejal olnud kokku 59 kasutamata puhkuse päeva (TVK, tl 165). Arvestades asjaolu, et hagejaga sõlmitud tööleping kehtis edasi ka perioodil 01.06.2021 kuni 31.08.2021, mille jooksul teenis hageja välja lisaks eeltoodule veel 7 puhkusepäeva, oli tal töölepingu lõppemise seisuga kokku 66 kasutamata puhkuse päeva. Kostja on leidnud, et raamatupidaja J. L. 04.06.2021 kiri ei saa olla tõendiks käesolevas asjas. Kohus sellega ei nõustu, sest tegemist on TsMS § 229 nõuetele vastava ning lubatava tõendiga. Liiatigi on tööandjal TLS § 28 lg 2 p 12 kohaselt kohustus anda töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. Keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra § 2 lg 2 kohaselt keskmine töötasu teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Hageja puhkusehüvitise nõue muutus sissenõutavaks töölepingu lõppemisel 31.08.2021, millest tulenevalt on selle arvutamise vajaduse tekke kuuks 2021. aasta augustikuu. Puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul, so perioodil veebruar 2021 kuni juuli 2021 on hageja teeninud 166 200 eurot (millest 120 000 eurot põhitöötasu ning 46 200 eurot lisatasu ajutise lisatasude kava kohaselt). Viidatud periood koosneb 181-st kalendripäevast, millest keskmise töötasu arvutamiseks on arvesse võetavad 174 päeva. Sellest tulenevalt on hageja päevatasu viidatud perioodil 955,17 eurot. 82) Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue mõista kostjalt välja kasutamata puhkuse hüvitis summas 63 041,38 eurot bruto.

VII 83) Hageja on esitanud kostja vastu lisatasu nõude summas 20 000 eurot (I kd, tl 2-16). 84) 09.04.2021 sõlmisid hageja ja kostja täiendava töölepingu lisa, mis sätestas ajutise lisatasude maksmise kava (edaspidi lisatasude kava, inglise keeles Temporary Incentive Plan) (TVK tl 68-69, tõlge I kd, tl 94). Lisatasude kava kohaselt oli see seatud ajavahemikuks detsember 2020 kuni detsember 2021 seoses Grupi restruktureerimisega ning sellest tulenevalt muuhulgas loomaks juhtkonnale ja võtmetöötajatele piisava stiimuli ja motivatsiooni juhtida ettevõtet ning hoolitseda tõusetuvate probleemide ja ülesannete eest (preambuli p-d 1-2). Lisatasude kava alusel tehtavad maksed on teostatavad vastavalt järgmisele lisatasude ajakavale ja need makstakse tegevjuhtidele (kelleks oli töölepingu kohaselt ka hageja) järgmiste lisatingimuste alusel:

Töötamise periood 12/2020 – 3/2021 (4 kuud) 4/2021 – 6/2021 (3 kuud) 7/2021 – 9/2021 (3 kuud) 10/2021 – 12/2021 (3 kuud)

Makse aeg 4/2021 7/2021 10/2021 1/2022

Makse fikseeritud kuupalga suhtes 33% 33% 50% 100%

85) Lisatasude kava kohaselt oli hageja seega õigustatud saama perioodi eest aprill kuni juuni 2021 (lisatasude kavas 4/2021 – 6/2021) lisatasu 33% vastava perioodi töötasust, s.o 19 800 eurot, mis vaidlustamata asjaoludel maksti hagejale välja 21.07.2021. 86) Lisatasude kava nägi samuti ette lisatasu perioodil juulist septembrini 2021 (lisatasude kavas 7/2021 – 9/2021) töötamise eest 50% ulatuses vastava perioodi töötasust ehk perioodi eest pärast hageja töölepingu ülesütlemist kuni töölepingu lõppemiseni 31.08.2021. Kuna hageja tööleping kehtis kuni 31.08.2021, on hageja lisaks eeltoodule õigustatud saama lisatasu proportsionaalselt 2021 juulist augustini töötamise eest ehk 2/3 ulatuses vastava perioodi lisatasust. Võttes arvesse, et hageja töötasu oli vastaval perioodil kokku 40 000 eurot (TVK tl 16-17), moodustab sellest 50% 20 000 eurot. Lisatasu nõue muutus sissenõutavaks töölepingu lõppemisega 31.08.2021. 87) Seega kuulub rahuldamisele hageja lisatasu nõue summas 20 000 eurot bruto.

VIII 88) Hageja on esitanud kostja vastu lahkumistoetuse nõude summas 60 000 eurot (I kd, tl 216). 89) Töölepingu p 13.2 sätestab: „Lepingu kehtivusajal on Tegevjuhil igal ajal õigus Leping ilma põhjenduseta lõpetada, kui ta teatab sellest Ettevõttele kirjalikult 90 päeva ette. Kui Ettevõte lõpetab Lepingu, on ettevõte kohustatud tagama ülaltoodud etteteatamistähtaja ja maksma Tegevjuhile Lepingu lõpetamise päeval ühekordse kolme kuupalga suuruse lahkumishüvitise vastavalt punktis 8.2.2 sätestatud põhipalgale. Ülaltoodust lühema etteteatamisaja korral suureneb Ettevõte poolt makstav lahkumishüvitis kuni kolme kuu palgani, mida arvestatakse punktis 8.2.2. sätestatud põhipalga alusel.“ Kohtu hinnangul saab töölepingu punkti 13.2 tõlgendada selliselt, et selle ülesütlemisel kostja poolt peab kostja järgima etteteatamistähtaega ja lisaks maksma hagejale lahkumistoetuse hageja töölepingust tuleneva kolme kuupalga ulatuses. Samuti nähtub viidatud töölepingu punktist, et kui kostja töölepingu ülesütlemise tähtaega ei järgi, peab ta hüvitama vähem

ette teatatud aja rahas ja täiendavalt maksma lahkumistoetust hageja kolme kuupalga ulatuses. 90) Töölepingu ülesütlemisavalduses on märgitud, et hageja on vabastatud töökohustustest, kuid kostja säilitab õiguse saada hagejal selle perioodi eest töötasu (TVK tl 27-32, 188192). TLS § 28 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi ning maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Seega kuulus hageja töötasu töölepinguseaduse alusel tasumisele kuni töölepingu lõppemiseni 31.08.2021 ja seda olenemata asjaolust, et kostja on hagejat teatud ulatuses vabastanud töökohustuste täitmisest. vastuse avaldusele p-s 11), siis on see alusetu ja õiguslikult võimatu. Seega on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud lahkumistoetust summas 60 000 eurot bruto.

IX 91) Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised järgmiselt:

• Töölepingu õigusvastase ülesütlemise hüvitise nõudelt summas 79 800 eurot: sissenõutavaks muutunud viivis 08.11.2021 seisuga summas 1206,84 eurot; alates 09.11.2021 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni; alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. • Tulemustasu nõudelt summas 241 200 eurot: sissenõutavaks muutunud viivis 08.11.2021 seisuga summas 7031,15 eurot; alates 09.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni; alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. • Kasutamata jäänud puhkuse hüvitise nõudelt summas 63 041,38 eurot: sissenõutavaks muutunud viivis 08.11.2021 seisuga summas 953,39 eurot; alates 09.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni; alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. • Lisatasu nõudelt summas 20 000 eurot: sissenõutavaks muutunud viivis 08.11.2021 seisuga summas 302,47 eurot; alates 09.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni; alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. • Lahkumistoetuse nõudelt summas 60 000 eurot: sissenõutavaks muutunud viivis 08.11.2021 seisuga summas 907,40 eurot; alates 09.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni; alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. 92) VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib hageja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt kohustub vastaspool maksma hagejale viivist 8% tasumata summast aastas. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad kõik töölepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisest. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise nõue muutub sissenõutavaks ajast, kui kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu, s.o ajast, mil leping oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus on käesolevas asjas leidnud, et pooltevaheline tööleping tuleb lõpetada alates 31.08.2021.

93) Kohtu poolt rahuldatud rahaliste põhinõuete osas kuuluvad rahuldamisele ka viivisenõuded. 94) Töölepingu õigusvastase ülesütlemise hüvitise nõudelt summas 79 800 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 08.03.2023 seisuga summas 9689,69 eurot. Alates 09.03.2023 tuleb kostjalt hageja kasuks viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. 95) Kasutamata jäänud puhkuse hüvitise nõudelt summas 63 041,38 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 08.03.2023 seisuga summas 7654,78 eurot. Alates 09.03.2023 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. 96) Lisatasu nõudelt summas 20 000 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 08.03.2023 seisuga summas 2428,49 eurot. Alates 09.03.2023 tuleb viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. 97) Lahkumistoetuse nõudelt summas 60 000 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 08.03.2023 seisuga summas 7285,48 eurot. Alates 09.03.2023 tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. 98) Tulemustasu nõude rahuldamata jätmise tõttu ei kuulu rahuldamisele ka sellelt arvestatud viivisenõue. 99) Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi osaliselt. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli 31.05.2021 seisuga kehtiv tööleping ning kostjapoolne 31.05.2021 erakorraline töölepingu ülesütlemine on tühine, siis lõpetab kohus hageja töölepingu TLS § 107 lg 1 alusel hageja taotlusel alates 31.08.2021. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas, so 79 800 eurot. Hageja rahalistest nõuetest jätab kohus rahuldamata tulemustasu nõude summas 241 200 eurot, kuid rahuldab kasutamata puhkusehüvitise nõude summas 63 041,38 eurot; lisatasu nõude summas 20 000 eurot ja lahkumistoetuse nõude summas 60 000 eurot ning vastavatelt nõuetelt arvestatud viivisenõuded. 100) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust.

X Menetluskulud

101) Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotuse aluseks on TsMS § 163 lg 1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna pooled kannavad ise oma menetluskulud, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.