T. S. hagi I. P.i, I. L. ja K. L. vastu kostjate kohustamiseks kinnistul asuva elupuu heki kõrvaldamiseks või alternatiivselt kinnistul puude ja põõsaste kasvu piiramiseks 7 000 eurot Hageja: T. S. (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat I. Kukk ja vandeadvokaat Karin Marosov (Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ; Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I: I. P. (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II: I. L. (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III: K. L. (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas Kukk (Advokaadibüroo KPMG Law; Narva mnt 5, Tallinn, e-post [email protected])
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 27.09.2022. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata T. S.e hagi I. P.i, I. L. ja K. L. vastu kostjate kohustamiseks kinnistul asuva elupuu heki kõrvaldamiseks või alternatiivselt kinnistul puude ja põõsaste kasvu piiramiseks selliselt, et puude ja põõsaste kõrgus maapinnast ei ületa 1,2 meetrit. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses T. S.e kanda.
3.Välja mõista T. S.elt menetluskulud summas 2 928 eurot (sh käibemaks 488 eurot) I. P.i, I. L. ja K. L. kasuks. Väljamakse teostada selliselt, et 50 % väljamõistetud summast kuulub hüvitamisele I. P.ile ja 50% I. L.le ning K. L.le.
4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb T. S.el tasuda I. P.ile, I. L.le ja K. L.le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 2 928 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Asendada avaldatavas kohtulahendis isikute nimed, isikukoodid, aadressid, kinnistute nimed ning numbrid tähemärkidega (TsMS § 462 lg 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 02.12.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt on T. S. XXX kinnistu omanik. Hageja kinnistu piirneb lõunast I. P.i omandis oleva XXX kinnistuga ning idast I. L. ja K. L.) ühisomandis oleva XXX kinnistuga. Kostja I kinnistul paikneb ca 5 meetri kõrgune elupuu hekk, mis piirneb hageja kinnistuga põhja suunal, s.o asetseb hageja kinnistu suhtes lõunas. Kostjate II–III kinnistul paikneb ca 6–6,5 meetri kõrgune elupuu hekk, mis piirneb hageja kinnistuga lääne suunal, s.o asetseb hageja kinnistu suhtes idas.
2.Kostjate kinnistutel asuv elupuu hekk varjab päikesevalgust hageja kinnistule. Lisaks paikneb kostja I kinnistul asuv elupuu hekk ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kaitsevööndis, s.o hageja kinnistut teenindava veetorustiku peal. Arvestades, et kostja I kinnistul kasvav elupuu hekk asub hageja kinnistust lõunas ning kostjate II-III kinnistul kasvav elupuu hekk hageja kinnistust idas, tekib hageja kinnistule varjutus, mis ulatub ka suvisel ajal hageja kinnistu hooviosa keskosani. Varjutus on veelgi suurem kevadel kui päikese liikumistrajektoor on madalam. Kostjate kinnistutel paiknev hekk varjab mh päikesevalgust hageja kinnistu madalatele marjapõõsastele, kasvuhoonele ja aiamaale.
3.25.04.2021 kohtumisel tegi hageja kostjale II ettepaneku piirata hekki nii, et selle osad ei ulatuks hageja kinnistule, ja et kõrge hekk ei varjaks päikesevalgust hageja kinnistule. Kostja II oli nõus piirama hekki nii, et selle osad ei ulatuks hageja kinnistule, kuid ei olnud nõus heki kõrguse piiramisega. Hageja ei ole kokkulepet heki kõrguse piiramiseks kostjaga II ega III hoolimata korduvatest läbirääkimistest tänaseni saavutanud. 08.06.2021 palus hageja kostjal I piirata hekki, nii et hekist ei kasvaks võrsed hageja kinnistule, ja et heki kõrgus ei ületaks maksimaalselt 3 meetrit. 07.07.2021 vastas kostja I pärast hageja korduvaid pöördumisi, et täidavad hageja nõude, kuid ei ole seda senini teinud. 18.08.2021 selgitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti haljastuse osakonna juhtivspetsialist, et vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule tuleb väikeelamute piirkonnas vältida kõrgeid ja läbipaistmatuid piirdeid. Kostjate kinnistute suhtes kehtiva XXX detailplaneeringu kohaselt tuleb kruntide piiretena kasutada puit- või võrkaedasid.
4.09.09.2021 selgitas Tehnovõrkude Ehituse OÜ esindaja, et kostja I kinnistul ja sinna istutatud heki all on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustik, mille peale ei tohi istutada puid.
16.24.09.2021 tegi hageja kostjale I ettepaneku asendada tema kinnistul asuv hekk 1,2 meetri kõrguse võrk- või puitaiaga, mis tagaks privaatsuse, aga samas väldiks kahjulike mõjutusi hageja kinnistule. 24.09.2021 tegi hageja kostjale II ettepaneku asendada tema kinnistul asuv hekk 1,2 meetri kõrguse võrk- või puitaiaga, mis tagaks privaatsuse, aga samas väldiks kahjulike mõjutusi hageja kinnistule. Kostja I vastas 01.10.2021, et ei nõustu hageja ettepanekuga. Kostja II vastas 01.10.2021, et ei nõustu hageja ettepanekuga.
5.Kostjate kinnistutel paiknevad elupuud ja nendest moodustuv hekk takistab hageja omandipõhiõiguse teostamist. Kõrgelt kasvavad puud varjavad hageja kinnistule langevat päikesevalgust. Mõjutus hageja kinnistule on eriti intensiivne, sest puud varjavad päikesevalgust hommikuti ja keskpäeva paigus. Ülikõrge hekk jätab hageja aiast sopistunud ja metsistunud mulje, piirab avarust ning õhu liikumist, mis on eriti problemaatiline suvisel ajal. Puudest kasvavad ka võrsed hageja kinnistule, mille eemaldamist on hageja korduvalt palunud. Heki piirdena kasutamine ei ole kooskõlas detail- ega üldplaneeringuga ja on vastuolus ühisveevärgile- ja kanalisatsioonile sätestatud nõuetega.
6.AÕS § 89 esimese lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. AÕS § 89 esimene lause annab omanikule mh õiguse nõuda negatiivsete varjavate ja keelatud mõjutuste kõrvaldamist. Negatiivsete varjavate mõjutuste all tuleb mõista sääraseid mõjutusi, mille puhul takistatakse aine, lainete või kiirguse pääs naaberkinnisasjale, nt takistatakse õhu, valguse või raadiolainete levi või varjatakse vaade. AÕS § 89 esimese lause ja Riigikohtu selgituste kohaselt võib omanik nõuda varjava mõjutuse lõpetamist, kui (1) mõjutus kahjustab omaniku omandiõigust ning (2) mõjutuse põhjustamine ei ole kooskõlas avalik-õiguslike normidega (nt ehitamist reguleerivate üldnormidega) või konkreetse kinnisasja suhtes kehtivate planeeringutega. Põhiseaduse (PS) § 32 kaitseb omandipõhiõigust. Riigikohus on leidnud, et argumendid seoses valguse ligipääsu kui ka vaate halvenemise osas taanduvad omandiõiguse kaitsele. AÕS § 151 lg 2 kohaselt ei tohi piirirajatiste kasutamine tekitada naabritele kahju. Piirirajatis on mh kahte kinnisasja eraldav hekk (AÕS § 151 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on õigusvastane kahju tekitamine kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumine, mille lõpetamist võib nõuda VÕS § 1055 lg 1 järgi. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on õigusvastane ka heade kommete vastane käitumine, milleks on igal juhul kehtivate planeeringutega vastuolus olev tegevus (vt p-d 30–35), mis kahjustab teise isiku omandipõhiõigust.
7.Hageja kinnistu on heki tõttu oluliselt mõjutatud ja seega on ka hageja omandipõhiõigust riivatud. Hageja kinnistul ja kostjate kinnistute piiri ääres asuvad madalad marjapõõsad, kasvuhoone ja peenrad, millele varjab päikesevalgust kostjate kinnistutele rajatud kõrgekasvuline hekk. Hekk paikneb hageja kinnistu suhtes idas ja lõunas, mis tähendab, et päikesevalguse varjutuse mõju on eriti intensiivne. Varjutuse tõttu on pärsitud aiasaaduste kasv, taimed närtsivad ja ei kanna vilja. Ülikõrge hekk jätab hageja aiast kitsama ja metsistunud mulje ning piirab avarust. Samuti varjab ülikõrge läbipaistmatu hekk hageja aiast ida ja lõuna suunas igasuguse vaate – aias istudes (ja isegi seistes) on ainukeseks vaateks hekk-müür, mis tekitab hagejale vangistatud ja klaustrofoobilise tunde omaenda koduaias. Kostjate kinnistute suhtes hekist tulenevad olulised mõjutused puuduvad, sest hekk paikneb kostjate kinnistute suhtes peamiselt põhja või lääne suunas. Kostja I kinnistud on võrreldes hageja kinnistuga oluliselt suuremad, mis tähendab, et igasuguste varjutuste mõju on juba iseenesest kinnistute suhtes vähem intensiivsem. Kostjate kinnistute suhtes heki piiramisel olulised mõjutused puuduvad, sest kinnistute privaatsust on võimalik tagada ka olulisemalt madalama hekiga. Hageja ei nõua, et kõik kostjad heki täielikult eemaldaksid. Hageja nõuab kostjalt II ja kostjalt III vaid heki piiramist mõistlikule kõrgusele ja seega on nõude täitmine kostjate omandipõhiõigust väheintensiivselt riivav. Kostjalt I nõuab hageja heki täielikku eemaldamist, kuivõrd see on vastuolus tehnosüsteemidele seatud nõuetele, alternatiivselt heki piiramist mõistlikule kõrgusele, milleks hageja hinnangul on 1,2 meetrit maapinnast.
8.Riigikohus on selgitanud, et isikule ei tohi võimaldada enda omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2 kolmas lause). Tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel võivad põrkuda naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja kasutamisel peab arvestama teise
kinnisasja omaniku õigustatud huve. Hageja on seisukohal, et üle viie ja kuue meetri kõrguste hekkide omamine oma kinnistu piiril ei ole selline huvi, mis kaaluks praegusel juhul üle hageja õiguse päiksevalgusele ja mõistlikule vaatele oma kinnistul. Seega takistab hekist tulenev varjutus ülemääraselt hageja omandipõhiõiguse teostamist, mille tõttu on õigustatud nõue heki piiramiseks ja kõrvaldamiseks.
9.Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p 8 kohaselt määratakse detailplaneeringuga haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. Kostjate kinnistute suhtes kehtiva XXX detailplaneeringu kohaselt tuleb kruntide piiretena kasutada puit- või võrkaedasid. Detailplaneering on kinnistu suhtes kehtiv haldusakt. PlanS ja selle alusel kehtestatud haldusaktid hõlmavad avalik-õiguslike norme, millega vastuolu korral on võimalik esitada nõue AÕS § 89 alusel . Riigikohus on selgitanud, et tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid peab lahendama esmajoones detailplaneering. Heki rajamine ja paiknemine on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. PlanS § 75 lg 1 p 18 kohaselt sätestatakse ka üldplaneeringus nõuded haljastusele. Haabersti linnaosa üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb väikeelamupiirkondades vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad) kui ka ründajate võimalikke peidupaiku (nt tihedad ja paksud hekid). Üldplaneeringu järgi peavad piirdeaiad läbi paistma ja olema sobiva kõrgusega (kuni 1,2 meetrit). Läbipaistmatu, veel enam viie või lausa kuue meetri kõrguse elupuuheki rajamine kostjate poolt on vastuolus kehtivate planeeringutega. Riigikohus on sedastanud, et subjektiivne kaitstav õigus võib võrsuda mh planeeringust kui haldusaktist, millest lähtuvalt on hagejal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist.
10.Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 31 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ehitistele ega istutada kaitsevööndisse puid. Keskkonnaministri 16.12.2005 määruse nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ § 2 kohaselt ulatub kaitsevöönd ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni maaalusel torustikul vähemalt 2 meetrit mõlemale poole telgjoonest. Kostja I kinnistul asuv hekk asub ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kaitsevööndis. Seega on elupuu heki paiknemine vastuolus ehitamise üldnormidega. Lisaks riivab elupuu hekk hageja omandipõhiõigust. Hageja selgitab, et kostja I kinnistul asuvast ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustikust on tehtud ka liitumiskohad hageja kinnistuga. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustikule on hekiga takistatud ligipääs, mis tähendab, et takistatud on torustiku hooldus- ja remonttööd. Selle tõttu on omakorda piiratud hageja võimalus kasutada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid, mis riivab otseselt hageja omandipõhiõigust (majandada korrapäraselt oma kinnisasja). Seega on kostjalt I põhjendatud nõuda heki täielikku likvideerimist, kuid kui kohus ei peaks selle seisukohaga nõustuma, on hagejal igal juhul õigus nõuda heki piiramist kuni kõrguseni 1,2 meetrit. Kostjate vastus
11.Kohtule 24.01.2022. a esitatud vastuses vaidlevad kostjad hagile vastu. Hageja püüab läbivalt jätta muljet nagu kostjate kinnistutel asuvad hekid on piiriks tema ja kostjate kinnistute vahel. Hageja jätab mainimata, et tegelikult ei asu kostjate kinnistutel olevad hekid kinnistute vahelisel piiril.
12.Kinnistute vahelisi piire tähistavad võrkaiad, millede suhtes ei ole hagejal kunagi olnud mingeid pretensioone ja millede suhtes ei esita ta nõuet ka hagis. Hekid, mille kõrvaldamist hageja nõuab, ei asu kinnistute piiridel. Hekid on nii XXX kui ka XXX kinnistutele istutatud rohkem kui 15 aastat tagasi ja hageja ei ole kuni 2021 suveni pöördunud mõlema kinnistu omanike poole nõudega heki kõrvaldamiseks. Hageja on avalduse jätnud mainimata, et 8. juunil 2021 saatis ta kostjale I kirja. Kirjas soovis hageja, et XXX kinnistul asuv hekk ei oleks kõrgem, kui 3 meetrit. Samuti soovis hageja, et kostja I pügaks hekist väljaulatuvaid oksi kinnistute piiriks oleva võrkaia ja heki vahelt.
Kostja I pügas XXX asuvat hekki 4 meetri kõrguseks ja lõikas lühemaks oksad, mis ulatusid XXX kinnistule. Nimetatud kõrgus on valitud nii XXX ja XXX kui ka XXX kinnistutel asuvate isikute privaatsuse tagamiseks.
13.25.04.2021 tegi hageja kostjale II etteheiteid, et XXX kinnistul asuv hekk on istutatud 30cm kaugusele kinnistu piirist. Hageja juurseolekul tehtud mõõtmisest selgus, et tegelikult on hekk istutatud kinnistu piirist rohkem kui 70cm kaugusele. Kostja II piiras 22. mail 2021 XXX asuva hekist väljaulatuvaid oksi XXX poolsest küljest.
14.Hagiavalduse p8. väidab hageja, et kostjate kinnistutel olevad hekid tekitavad tema kinnistule varjutuse, mis ka suvisel ajal pidavat ulatuma tema kinnistu hooviosa keskosani. Väidet pidavat kinnitama lisatud foto, mis on tehtud 21. novembril 2021. Hageja on siinkohal teadlikult esitanud kohtule eksitavaid väiteid. Arvestades kinnistu asukohta X suhtes, siis ei ole võimalik, et kevadel oleks Päikese liikumistrajektoor madalam, kui see on 21. novembril. Päikese trajektoor alates 21. novembrist on madalam kuni talvise pööripäevani (21. või 22. detsember). Pärast seda on tõuseb Päikese trajektoor kuni suvise pööripäevani (20. või 21 juuni). Pildil näidatud kõrguse saavutab Päike uuesti 20. jaanuari paiku. Pärast seda on Päike kuni suvise pööripäevani alati kõrgemal kui eelmine päev samal ajal. Punktides 13. ja 14. esitatud väited ei ole asjakohased ja on samuti esitatud kohtu eksitamiseks. Punktides toodud osundused XXX detailplaneeringule kinnitavad, et kostjate ja hagejate kinnistute piirded vastavad detailplaneeringu nõuetele. Mõlemal juhul on kruntide piirdena kasutatud võrkaedasid, mis on kooskõlas detailplaneeringu nõuetega.
15.Riigikohus hageja poolt osundatud lahendi 3-2-1-33-05 punktis 15. öelnud: „Kolleegiumi arvates seisneb nn varjavate mõjutuste omapära selles, et nende lugemisel omandiõiguse rikkumiseks ning ehitise lammutamiseks kohustamisel või ehitamise keelamisel kitsendatakse ehitise aluse maa omaniku õigusi märksa rohkem isiku, kelle kinnisasja sellise mõjutusega varjatakse, õigustest. Sellest tulenevalt on kolleegium seisukohal, et varjav mõjutus võib osutuda keelatud mõjutuseks, mille lõpetamist võib omanik nõuda vastavalt AÕS § 89 lg-le 1, üldjuhul vaid siis, kui ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega ning sellega rikutakse teise isiku omandiõigust.“
16.Kostjate ja hageja kinnistute vahelised piirded on kooskõlas nende püstitamise ajal kehtinud normide ning nõuetega. Seega hageja tuginemine AÕS § 89 ei ole asjakohane. Punktis 24 põhjendab hageja oma nõuet AÕS §151. Piirirajatis. Hageja järjekordselt teadlikult eksitab kohut. Hekid ei eralda hageja ja kostjate kinnisasju üksteisest. Kinnistuid eraldavad võrkaiad, millede osas ei ole hagejal mingeid nõudmisi. Seega XXX ja XXX kinnistutel asuvad hekid ei ole piirirajatised ja seetõttu ei ole AÕS §151 käesoleval juhul kohaldatav. Punktis 25 väidab hageja, et XXX ja XXX kinnistutel asuvad hekid heidavad varju marjapõõsastele, peenardele ja kasvuhoonele. Hagi lisana 4 on esitatud aerofoto kinnistutest. Sellelt nähtub selgelt, et hageja väide ei vasta tõele. Aerofoto metaandmete kohaselt, et see on tehtud 30.04.2021. Maa-ameti 3D kaardirakenduse järgi on pilt tehtud kell 11.30. Fotolt on selgelt näha, et peenrad ja marjapõõsad ning suurem osa kasvuhoonest ei ole varjus. Arvestades loodusseadusi on varjud sama pikkusega uuesti augusti lõpus. Seejuures kuni suvise pööripäevani on Päikse liikumistrajektoor igal päeval kõrgem st, et varjud jäävad veel lühemaks. Pildil olev varju pikkus samal kellaajal saabub uuesti 30. augusti paiku.
17.Hagiavalduse lisana 10 on esitatud XXX kinnistu detailplaneeringu joonis. Sellelt on selgelt näha, et XXX kinnistule (hageja kinnistu) on kehtestatud ehituskeelu ala. Ala laiuseks on nii XXX kinnistu poolses küljes kui ka XXX kinnistu poolses küljes 3 meetrit. Hageja kasvuhoone kaugus XXX kinnistust on 1,2 meetrit ja XXX kinnistust 1,7 meetrit. Õigusriigi üldtunnustatud põhimõtte järgi ebaseaduslikud teod ei loo seadust (ex iniuria ius non oritur). Seega ei ole õiguspärane hageja seisukoht, et tema õigusi on rikutud, sest tema
ebaseaduslik ehitis ei saa väidetavalt küllaldaselt päikesevalgust. Hageja ei ole põhjendanud, miks tema vajadus uudishimu rahuldamise järele kaalub üles kostjate õiguse eraelu puutumatusele. Möödunud suvel avastasid kostjad II ja III, et nende puhkuse ajal oli heki sisse lõigatud augud. Ühe augu vastas on selgelt näha XXX maja juures olev istumiskoht.
18.Hekid ei ole vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. Punktis 31. hageja viitab, et vastavalt detailplaneeringule tuleb kruntide piiretena kasutada puit- või võrkaedasid. Käesoleval juhul ongi kruntide piiretena kasutatud võrkaedasid. Hageja ei ole selgitanud, mil viisil hagejate kinnistutel olev haljastus, sh hekid pakuvad võimalust kellegi ründamiseks. Eriti arvestades asjaolu, et mõlemal kinnistul on hekk kinnistute piirideks olevatest traataedadest rohkem kui 70 cm kaugusel ja heki tüve ning piirdeaja vahel olevad oksad ei võimalda seal liikuda, saati siis rünnata kedagi.
19.Hageja on jätnud teadlikult kohut teavitama asjaolust, et Haabersti linnaosa üldplaneering on Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud 20. aprillil 2017. Haldusakti ei saa kehtestada tagasiulatuvalt. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt puuduvad XXX kinnistul kitsendused.
20.Kostja I on juba piiranud XXX kinnistul asuva heki kõrgust selliselt, et oleks tagatud nii tema kui ka hageja eraelu puutumatus. Kostja I on nõus hoidma XXX kinnistul asuva heki kõrgust selliselt. Kostjad II ja III on nõus piirama XXX kinnistul asuva heki kõrgust selliselt, et puuduks vaade XXX kinnistule ja sellel asuva hoone II korrus akendesse. Kohtu põhjendused
21.Kohus, kuulanud ära hageja, hageja esindaja, kostjad I ja II ja kostjate esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
22.Kohus on tuvastanud, et hagejale kuulub kinnistu asukohaga XXX. Kostjale I kuulub kinnistu asukohaga XXX, Tallinnas ja kostjatele II ja III kuulub kinnistu asukohaga XXX. Hageja kinnistu piirneb idasuunal kostjate II ja III kinnistuga ning lõunasuunal kostja I kinnistuga. Kostja I kinnistul asub elupuuhekk, mis asetseb hageja kinnistu suhtes lõunas. Kostjate II ja III kinnistul asub elupuuhekk, mis asetseb hageja kinnistu suhtes idas (tl 12).
23.Hagiavalduse kohaselt varjab kostjate kinnistutel asuv elupuuhekk päikesevalguse hageja kinnistul asuvatele marjapõõsastele, kasvuhoonele ja aiamaale, kostja I kinnistul asuv elupuuhekk asub ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kaitsevööndis. Ülikõrge hekk jätab hageja aiast sopistunud ja metsistunud mulje, piirab avarust ning õhu liikumist. Hageja on seisukohal, et üle viie ja kuue meetri kõrguste hekkide omamine kinnistu piiril ei ole selline huvi, mis kaaluks üle hageja õiguse päikesevalgusele ja mõistlikule vaatele oma kinnistul.
24.Kostja vastuväite kohaselt ei tekita hekid hageja kinnistule sellist varjutust nagu hageja on hagiavalduses kirjeldanud, see oleks ka vastuolus loodusseadustega. Hekid ei eralda hageja ja kostjate kinnisasju. Kinnistuid eraldab võrkaed, mille osas hagejal pretensioone ei ole. XXX ja XXX kinnistutel asuvad hekid ei ole piirirajatised ja seetõttu ei ole asjaõigusseadus (AÕS) § 151 käesoleval juhul kohaldatav. Hageja väide sellekohta, et hekid heidavad varju marjapõõsastele, peenardele ja kasvuhoonele, ei vasta tõele. Hagi lisaks olevalt aerofotolt on selgelt näha, et 30.04.2021. a kell 11.30 ei ole peenrad, marjapõõsad ja suurem osa kasvuhoonest varjus. Hagiavalduse lisaks olevalt XXX kinnistu detailplaneeringu jooniselt on selgelt näha, et XXX (hageja kinnistu) on kehtestatud ehituskeelu ala. Ala laiuseks on nii XXX kinnistu poolses küljes kui ka XXX kinnistu poolses küljes 3 meetrit. Hageja kasvuhoone kaugus XXX kinnistust on 1,2 meetrit ja XXX kinnistust 1,7 meetrit. Õigusriigi üldtunnustatud põhimõtete järgi ebaseaduslikud teod ei loo seadust (ex iniuria ius non oritur). Seega ei ole õiguspärane hageja seisukoht, et tema õigusi on rikutud, sest tema ebaseaduslik ehitis ei saa väidetavalt küllaldaselt päikesevalgust. Hageja
on jätnud teadlikult kohut teavitama asjaolust, et Haabersti linnaosa üldplaneering on Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud 20. aprillil 2017. Haldusakti ei saa kehtestada tagasiulatuvalt. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt puuduvad Saviliiva tee 13b kinnistul kitsendused.
25.Poolte vahel on vaidlus selles, kas vaidlusalused elupuuhekid on piirirajatised. AÕS § 150 sätestab, et piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis. AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Nähtuvalt hageja enda poolt esitatud maa-ameti kaardirakenduse andmetest ei asu elupuuhekid kinnistute piiril, vaid täies mahus kostjate kinnistutel. Kohus on paikvaatlusel tuvastanud, et hekid asuvad ca 70 cm kaugusel kinnistuid eraldavast võrkaiast, asudes kostjate kinnistutel.
26.AÕS § 127 lg 1 sätestab, et kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. TsÜS § 54 lg 1 sätestab, et kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kuivõrd käesoleval juhul asuvad hekid kostjate kinnistutel, ei ole vaidlusalused hekid kohtu hinnangul piirirajatised. Puudub vaidlus selles, et kinnistuid eraldab kinnistute piiridel võrkaed. Piirirajatis AÕS § 151 tähenduses on seega kinnistuid eraldav võrkaed.
27.AÕS § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Eelnevast tuleneb, et naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht omanikku teisele ning põhimõtteliselt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Samas peavad omanikud siiski vastastikku arvestama üksteise õigustega ulatuses, mis on vajalik teiste omanike õiguste teostamiseks. Naabrite vaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid. Siiski on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-12-11 ja 3-2-1-89-11).
28.Hageja tugineb oma nõudes AÕS § 89 lg-le 1, mille kohaselt omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Asja omanikul on võimalik nõuda omandi rikkujalt VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 5 ja § 1055 lg-le 1 tuginedes nii omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist kui ka kahju tekitava tegevuse keelamist.
29.Hageja on oma õiguste rikkumist näinud enda kinnisasja valdamis- ja kasutamisõiguse õigusvastases kitsendamises. Hageja on seisukohal, et kostjate kinnistutel asuvad elupuuhekid takistavad hagejal omandipõhiõiguse teostamist, kõrgelt kasvavad puud varjavad hageja kinnistule langevat päikesevalgust, varjutuse tõttu on pärsitud aiasaaduste kasv, taimed närtsivad ja ei kanna vilja. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul hageja tõeseid avaldusi teinud ei ole. Hageja väitel ulatub suvisel ajal heki poolt tekitatud varjutus hooviosa keskosani ning varjutus on veelgi suurem kevadel kui Päikese liikumistrajektoor on madalam. Hekk pärsib taimede kasvu ja varjutab kasvuhoone ning aiamaa. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud 21.11. 2021. a tehtud aerofoto. Kohus nõustub kostjatega
selles, et kevadel ei saa olla Päikese liikumistrajektoor madalam kui 21.11.2021. a. Isegi kui 21.11.2021. a on tekkinud hageja poolt nimetatud varjutus, ei saa see kohtu hinnangul pärssida aiasaaduste kasvu ega viljumist. Kohus on paikvaatlusel visuaalselt tuvastanud, et hageja kütteta kasvuhoones ei ole võimalik talvekuudel taimedelt vilju saada. Samas paikvaatluse toimumise ajal mingit taimedele kahjulikku varjutust kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul ei saa tiheasutusalal kinnistut omades ka eeldada, et seal valitseksid kõik aiapidamisele soodsad tingimused. Samuti ei esinenud hekkidest tingitud varjutust elumajale. Kohus tuvastas visuaalsel vaatlusel, et elumaja akendele langes tõepoolest varjutus, kuid see oli tingitud hoone arhitektuursest lahendusest. Kohus tuvastas, et hoone katuseräästad on projekteeritud selliselt, et elumaja akende ette tekivad pikad varjud. Hageja ei ole käesolevas menetluses tõendanud, millises ulatuses ja mis ajast alates on tema hoovis tegelikkuses päikesevalgus piiratud.
30.Hageja on esile toonud, et vaidlusalused hekid piiravad tema kinnistu avarust ning igasugused vaated. Kohus on seisukohal, et vaated ja avarus kahtlemata mõjutavad kinnistu väärtust. Kohtu hinnangul ei saa aga olla 700 m2 kinnistul avarust kui kinnistu on pooles mahus täisehitatud. Samuti ei saa hagejale tekkida vaateid isegi elupuuhekkide eemaldamisel, kuivõrd idasuunal tekiks vaade kostjate II ja III elamu fassaadile ning akendele, lõunasuunal aga kostja I õuealale. Hageja ei ole tõendanud, millisest emotsionaalselt olulisest vaatest ta ilma on jäänud. Tiheasutusalal kinnistut omades peab leppima sellele elukeskkonnale omase vaatega. Keelatud mõjutusteks saab pidada neid kahjulikke mõjutusi, mis ületavad kehtestatud piirmäärasid või oluliselt kahjustavad naaberkinnistut. Kostjatele ei ole etteheidetav, et hagejal ei ole avarust ja vaateid. Kinnistute paiknemist ning elupuuhekkide asukohta arvestades ei ole kohtu hinnangul avarust ja vaateid ka kostjatel.
31.Hageja hinnangul riivab kostja I kinnistul asuv elupuuhekk hageja omandipõhiõigust ka seetõttu, et hekk asub ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kaitsevööndis. Keskkonnaministri 16.12.2005 määruse nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ § 2 kohaselt ulatub kaitsevöönd ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni maa-alusel torustikul vähemalt 2 meetrit mõlemale poole telgjoonest. Hageja väitel on heki tõttu takistatud ligipääs ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikule. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule XXX ehitusprojekti (tl 21-22) ja Tehnovõrkude Ehituse OÜ selgitava kirja servituudi kohta (tl 22 pöördel).
32.Kinnisomandi kitsendused on AÕS § 140 järgi seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. Seadusjärgse kitsenduse aluseks peab olema seadus ja selline kitsendus võib olla seatud üldsuse huvides (n-ö avalik-õiguslik või avalik kitsendus) või konkreetsete isikute (nt naabrite) huvides (eraõiguslik kitsendus). Kohtu hinnangul ei nähtu käesolevas menetluses esitatud tõenditest, et kostja I kinnistule, asukohaga XXX, oleks seatud mingeid kinnisomandi kitsendusi. Küll aga nähtub kohtu hinnangul esitatud tõenditest, et ka hageja enda poolt rajatud kasvuhoone asub ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kaitsevööndis. Hageja ei saa enda eraõiguslikku nõuet põhjendada kostjapoolse avaliku õiguse normide rikkumisega, kui hageja ise on rikkunud samu norme. Kostja I väidetava avaliku õiguse normide rikkumisega peaks kaasnema hageja tsiviilõiguste rikkumine. Selliste rikkumiste olemasolu on jäänud aga käesolevas menetluses kohtu hinnangul tõendamata.
33.Hageja hinnangul on elupuuhekkide rajamine ja paiknemine vastuolus kehtiva XXX detailplaneeringuga, mille kohaselt tuleb kruntide piiretena kasutada puit- või võrkaedasid. Haabersti linnaosa üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb väikeelamupiirkondades vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad) kui ka ründajate võimalikke peidupaiku (nt tihedad ja paksud hekid). Üldplaneeringu järgi peavad piirdeaiad läbi paistma ja olema sobiva kõrgusega (kuni 1,2 meetrit). Kostjad on esile toonud, et
kinnistute piiril ongi kasutatud võrkaedasid. Hekid on istutatud aga 15 aastat tagasi. Haabersti linnaosa üldplaneering on Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud 20. aprillil 2017. a. Haldusakti ei saa kehtestada tagasiulatuvalt. Kohus nõustub kostjatega selles, et käesoleval juhul ei saa hekkide rajamine olla vastuolus hilisemalt antud haldusaktiga. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
34.Poolte vahel on muuhulgas vaidlus selles, kui kõrge peaks kinnistutevaheline hekk olema ning mil viisil hooldatud. Kohtueelselt ei ole pooled kokkuleppele jõudnud. Kohtu hinnangul peaks hekk olema hooldatud selliselt, et see ei oleks visuaalsel vaatlusel inetu. Selleks peaks hekki hooldama selleks ettenähtud ajal (elupuuheki puhul seega aprilli keskel või juuli lõpus/augusti alguses). Kohus tuvastas vaatluse käigus, et vaidlusalust hekki on piiratud ilmselgelt selleks mittesobival ajal, mis on tekitanud hekile inetud pruunid laigud. Vaidlusalune hekk on ka hageja kinnistult vaadeldes ida ja lõunasuunal erineva kõrgusega, mis jätab visuaalselt ebameeldiva mulje. Heki edaspidisel hoolduslõikusel peaks kohtu hinnangul seega järgima mitte üksnes heki praktilist väärtust privaatsuse tagamisel, vaid üritama saavutada ka visuaalselt esteetilist tulemust vaadelduna heki mõlemalt poolelt. Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
37.Kostjad paluvad hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 2 440 eurot, millele lisandub käibemaks 488 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjad kasutasid esindaja teenust kokku 15 tundi ja 15 minutit. Kostjad kasutasid esindaja teenust hagiavaldusele vastamiseks, seisukohtade esitamiseks, vaatlusel osalemiseks, kohtuistungi ettevalmistumiseks ning kohtuistungil osalemiseks.
38.Kohtu hinnangul on kostjate menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
39.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostjate esindaja on osutanud kostjatele õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 160 eurot. Kohus on seisukohal, et tasu vandeadvokaadi õigusteenuse eest summas 160 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
40.Kostjad on esitanud taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 165 lg 1 alusel kuulub menetluskulude hüvitamise väljamakse teostamisele 50% ulatuses kostjale I ning 50% ulatuses kostjatele II ja III.
41.Hageja on esitanud TsMS § 462 alusel taotluse asendada lahendis isiku nimed ja muud andmed tähemärkidega selliselt, et hagejat ei oleks võimalik üheselt identifitseerida. TsMS § 7 kohaselt on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Kohus rahuldab hageja taotluse, kui omal initsiatiivil asendab ka kostjate nimed ja isikuandmed tähemärkidega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.