2-20-17805/31 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Eeltõendamismenetluses on juba antud õiguslik hinnang sellele, et vaidlusalune kommentaar on õigusvastane ning hageja au teotav. Seega puudub selles osas vaidlus. Kostjal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg-st 1 tulenevalt kohustus tõendada, et väide ei ole õigusvastane. Kui väide on õigusvastane, kuulub hagi rahuldamisele sõltumata sellest, kas tegu on hinnangu või faktiga. Hageja ei nõua väite ümberlükkamist. Hageja hinnangul kannab vaidlusalune kommentaar endas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. V.K. hinnang, nagu hageja oleks „staarlibu“ on ebakohane. V.K. kommentaar puudutab otseselt hagejat, kuna avaldati artiklis pealkirjaga: „FOTOD | Liibuv kleit, säraküünlad ja üllatusi täis õhtu: vaata, kuidas möödus A.A. pöörane sünnipäevapidu“. V.K. kommentaar oli vastuseks eelmisele kommenteerijale, kes kirjutas: „ma ei saa aru miks täiskasvanud naine nii labaselt käitub“. V.K. viitas oma kommentaaris ilmselgelt hagejale, kes artikli järgi tähistas oma sünnipäeva, milles pole midagi taunimisväärset. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab libu halvustavalt liiderlik naisterahvas; lits, lõbunaine. Hageja ei ole liiderlik ning ei müü oma keha ega paku intiimteenuseid misiganes teenete eest. V.K. avaldatud hinnang maalib hagejast ebaõige ja inetu pildi. Tegemist on vulgaarse väljendusviisiga. V.K. on eksinud ka üldise käibekohustuse vastu mitte rikkuda hageja head nime hagejast ebaõige mulje loomise teel või hageja ebakohase sildistamise kaudu. V.K. avaldatud ebakohase väärtushinnangu põhjal jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje justkui hageja oleks lõbunaine. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane, ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid. V.K. tegevus on õigusvastane algusest peale (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Hageja laimamine on igal juhul põhjendamatu. Kostjal on kohustus hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju (VÕS § 1043). Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg-te 1 ja 3 järgi vastutab kostja kõnealuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude eest. Tegemist on rahalise kohustuse täitmisega, mis läheb üle pärijatele. Kuna andmeid avaldati internetis, jõudsid need eelduslikult suure hulga inimesteni. Kommentaar on internetis kättesaadav olnud juba mitmeid kuid. Riive hageja õigushüvedele on seega intensiivne. V.K. pidi mõistma enda tegude tagajärgi. V.K. tegevus oli tahtlik. Hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi loomine tähendab olulise mainekahjuga nii koostööpartnerite kui ka töötajate ja klientide silmis. Mittevaralise kahju hüvitis kannab endas ka tõrjuvat eesmärki. Hageja hinnangul on õiglane mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Senise kohtupraktika alusel väljamõistetud kahjuhüvitised ei ole toonud loodetud tulemust. Laimajad jätkavad ebaõigete andmete avaldamist ja teiste isikute mõnitamist avalikus ruumis.

7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1599 eurot koos käibemaksu ja lisanduva viivisega. Maakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-19-15864 kogutud andmetega ning käesolevas menetluses kostja asendamise aluseks olnud asjaoludega on tõendatud, et V.K. kirjutas Kroonika võrguväljaandes hageja kohta avaldatud artikli alla kommentaari „@ehh see on meie riigi supper-pupper staarlibu“. V.K. suri XXXXXX ning puudub vaidlus, et tema pärijaks on kostja. Pooled vaidlevad, kas kommentaari avaldamisega tekitatud võimaliku kahju eest peaks vastutama pärija, st kas tegemist on kohustusega, mis PärS § 130 lg 1 järgi pärijale üle läheb. Maakohus nõustus kostjaga, et kuivõrd mittekohase väärtushinnangu saab anda konkreetne isik, saab ka sellest tegevusest tuleneva kahju eest vastutada üksnes sellise väärtushinnangu andnud isik. Väärtushinnangu omamine ja väljendamine ning mittekohasest väärtushinnangust tulenev vastutus on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning ei lähe pärandi vastuvõtmisega üle pärijale. Tegemist on sellise kohustusega, mille eest ei oleks õiglane kedagi teist vastutama panna, ka mitte õigusjärgluse korras. Kostja on hagiavalduses möönnud, et V.K. kirjutatud kommentaar on kahetsusväärne. Seega kostja ei jaga V.K. vaateid, mistõttu ei ole õiglane, et kostja pärijana peaks hüvitama V.K. poolt kirjutatud kommentaariga tekitatud võimaliku mittevaralise kahju hagejale. Samuti on hageja nn preventiivne eesmärk saavutatud, kuivõrd kommentaari kirjutanud isik on surnud ega saa enam hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid anda. Ka juhul, kui hageja nõue oleks üle läinud pärijale, tuleks see jätta rahuldamata VÕS § 6 lg 2 kohaselt, kuivõrd hagi rahuldamine oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostja ei ole kirjutanud hageja suhtes ebakohast kommentaari, ei ole teda solvanud ning tal puutusid hagejaga igasugused kokkupuuted. Ka oleks sellisel juhul asjakohane VÕS § 134 lg 5, mille kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Samuti on kohaldatav VÕS § 140 lg 1, mille kohaselt kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Juhul kui kohustus oleks pärijale üle läinud, tuleks kahjuhüvitist vähendada nulli euroni, arvestades lisaks eelnevalt märgitule seda, et kostja on sisuliselt möönnud, et V.K. kommentaar oli halvustav ja hageja jaoks solvav. Kuivõrd tegelik kommenteerija on surnud, ei saa ta enam hageja ees ka vabandada.

12.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et mittekohase väärtushinnanguga tekitatud kahju eest saab vastutust kanda üksnes sellise väärtushinnangu andnud isik ning selline nõue ei saa üle minna ka õigusjärgluse korras. Selline maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas kehtiva materiaalõigusega. Ringkonnakohus selgitab, et deliktiõiguse sätete alusel tekkiv kahju hüvitamise kohustus ning deliktiõiguslik muu vastutus võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärgluse korras. Füüsilise isiku surma korral on võimalik ka kahju hüvitamise nõuete ja muude kohustuste üleminek pärandvara koosseisus. Pärand on terviklik varakogum, mis läheb pärijale PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg 1 järgi üle üldõigusjärgluse põhimõttest lähtudes. Pärand hõlmab PärS § 2 ja § 130 lg 1 kohaselt pärandaja vara ehk tema õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ega saa pärijatele üle minna (nt vanema ja lapse sugulussuhe). Pärandi avanemisel läheb pärand PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg 1 kohaselt pärijale üle tervikuna. Pärija saab pärandaja üldõigusjärglaseks tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast. Kui pärija tahab välistada kahju tekitamisest tulenevate kohustuste täitmise tema enda vara arvel, peaks ta taotlema pärandvara inventuuri (PärS § 143). Juhtudel, kui kahju põhjustanud tegu pandi toime enne õigusjärgluse teket ja kahju tekkis pärast õigusjärglust, hakkab kahju tekitaja õigusjärglane vastutama kahju tekitaja kui õiguseellase tegude eest. Sellistel juhtudel ei ole tegemist juba sissenõutavaks muutunud hüvitiskohustuse üleminekuga. Õiguseellase teod loetakse õigusjärglase tegudeks. Seega ei oma tähtsust kostja vastuväide, et hageja nõue ei olnud sissenõutav, kuivõrd hageja sai kostjast teada alles pärast kostja surma. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastutus mittevaralise kahju hüvitamise eest oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning see läheb üle pärijale koos muu pärandvaraga. Seega vastutab kostja V.K. pärijana hagejale V.K. kommentaariga tekitatud mittevaralise kahju eest.

15.Ringkonnakohus leiab, et väärtushinnangu avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1046 lg 1). Hageja on tõendanud esitatud kommentaari ja selles sisalduva Eesti keele seletava sõnaraamatus toodud mõiste („libu“) selgitusega, et vaidlusalune väärtushinnang on hageja mainet kahjustav, st tema au teotav. Väärtushinnang on au teotav ja hageja mainet kahjustav, kuivõrd sellel on vastavat konteksti (kommentaar oli vastuseks eelmise kommentaatori küsimusele, „miks täiskasvanud naine nii labaselt käitub“) konkreetses kultuurikeskkonnas negatiivne ja halvustav tähendus. Kostja põhjendas väärtushinnangut asjaoluga, et V.K. tarvitas haiguste tõttu kangeid ravimeid ja oli konservatiivse maailmavaatega. Asjas on esitatud tõendid V.K. haiguste ja ravimite kohta (I kd, tl 38-44). Tegemist ei ole aga asjaoludega, mis põhjendaksid hageja suhtes avaldatud väärtushinnanguid. Väidet tuleb hinnata keskmise mõistliku isiku seisukohast. V.K. kommentaar on mõistliku lugeja jaoks vulgaarne, naist alandav ja mõnitav väljend. VÕS § 1046 lg 2 alusel tuleb kohtul kaaluda, kas isiklike õiguste rikkumise õigusvastaseks lugemine ei kahjusta üleliia kolmandate isikute õigusi või avalikke huve. Juhul, kui hageja on avaliku elu tegelane, tuleb seda asjaolu arvestada VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ühe asjaoluna muude nende sätete kohaldamise jaoks oluliste asjaolude hulgas (Riigikohtu 18. mai 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495). Arvestades, et V.K. kommenteeris Kroonika võrguväljaande artiklit, milles kajastati avalikult hageja sünnipäevapidu, võib käesoleval juhul pidada hagejat avaliku elu tegelaseks. Samuti nähtub artiklist (I kd, tl 99), et hagejat kirjeldatakse kui saatejuhti ja raadiohäält. Hageja on ka ise möönnud avaliku elu tegelaseks olemist. Kaaluda tuleb VÕS § 1046 lg 2 kohaldamisel põhiseaduslikult tagatud sõna- ja ajakirjandusvabaduse põhimõtet ning teiselt poolt avaliku elu tegelase õigust privaatsusele ja heale nimele. Ringkonnakohus leiab, et avalikkuse huvides ega ka VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole õiguspärane avaliku elu tegelase (ega muu isiku) au teotamine tema kohta põhjendamatult negatiivse või ebakohases vormis hinnangu andmine tema solvamise eesmärgil (vt ka Riigikohtu 10. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 15). Eeltoodust tulenevalt on V.K. avaldatud väärtushinnang õigusvastane. Kostja teo õigusvastasuse korral eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 järgi, et ta on sellise teo toimepanemises süüdi hooletuse vormis. Väärtushinnangu avaldamisega au teotamise korral võib au teotanud isik vastutusest vabaneda juhul, kui ta tõendab oma süü puudumist VÕS § 1050 lg-te 1 ja 2 järgi. Kostja ei ole seda tõendanud. Seega on asjas tuvastatud V.K. avaldatud väärtushinnangu avaldamise õigusvastasus ja süü.

16.Ringkonnakohus nõustub, et V.K. kommentaariga (teoga) on hagejale tekitatud mainekahju. V.K. põhjustas VÕS § 1045 lg 1 p-s 4 nimetatud õigushüve kahjustamise. VÕS § 134 lg-tes 2, 5 ja 6 tulenevalt peab kohus au õigusvastase ja süülise toetamise korral isikule, kes nõuab sellega seoses mittevaralise kahju hüvitamist, alati mõistma rahalise hüvitise. Isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kostjal maksta hagejale mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Seega piisab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks sellest, et on tuvastatud, et V.K., kelle õigusjärglane on kostja, avaldas hageja suhtes tema au teostavaid ebakohaseid väärtushinnanguid (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). Hageja palus kohtul määrata õiglane hüvitise suurus. Hageja arvates on õiglane hüvitis 1500 eurot. Kostja hinnangul 0 eurot. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Ebakohane väärtushinnang avaldati Kroonika veebiportaalis ja see jõudis ilmselt suure hulga lugejateni. Lisaks oli kommentaar pikemat aega avalikult kättesaadav. Tegemist on äärmiselt inetu ja halvustava sõnakasutusega naissoost isiku vastu, mis jättis lugejale mulje hagejast kui ebamoraalsest ning liiderlikust naisterahvast. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et artikli uudisväärtus ei olnud ilmselt pikaajaline. Hageja ei ole tõendanud, et kommentaari avaldamisega on hagejale tekitatud ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Samuti sisaldus väärtushinnang kommentaarides, mitte artiklis endas, mistõttu ei pruukinud see jõuda sama suure hulga lugejateni kui artikkel ise. Hageja on esitanud hagiavalduses tõendina artikli veebilingi, millest nähtub, et kommentaar on praeguseks ajaks kustutatud. Ringkonnakohus lisab, et asja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud nõuded ka teiste kommenteerijate vastu (I kd, tl 57-58, tl 149-150 pöördel), st hageja on nõustunud sellega, et talle tekitatud mainekahju eest ei vastuta üksnes V.K. ja tema pärija. 2020. aastal Riigikohtu poolt koostatud kohtupraktika analüüsi kohaselt jäid 2018.-2019. aastal isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 200– 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul saab käesoleval juhul arvesse võtta kostja käitumist ja suhtumist hageja kohta avaldatusse. Arvestada saab asjaoluga, et kostja ei ole kommentaari autor ja ta on hagivastuses tunnistanud, et tegemist oli väga kahetsusväärse kommentaariga, mis sisaldab mittetõeseid andmeid ja võib olla halvustav ja solvav. Kuivõrd kommentaari avaldaja on käesolevaks ajaks surnud, puudub alus arvestada hüvitise määramisel vajadusega mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Puudub alus arvata, et väljamõistetav hüvitis peaks motiveerima kostjat hageja isiklike õiguste rikkumisest hoiduma. Ringkonnakohtu hinnangul on kõiki nimetatud asjaolusid arvesse võttes õiglane hüvitis hagejale 300 eurot, s.o. kohtupraktikas määratud hüvitise alampiiiri lähedal.