Vastustaja (vastuapellant/hageja): M.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. veebruari 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495 osas, milles maakohus rahuldas M.J-i hagi alternatiivse nõude ebakohase väärtushinnanguga tekitatud mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmiseks,
mõistis W.Q-lt M.J-i kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 350 eurot, viivise põhinõudelt (350 eurot) alates 28.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja jättis menetluskulud W.Q kanda ning jätta selles osas M.J-i hagi rahuldamata. Tartu Maakohtu 15. veebruari 2024 otsus on jõustunud osas, milles kohus lõpetas menetluse M.J-i nõude osas kohustada kostjat eemaldama postitusest sõnad „nõudekirjas esinevad kõik väljapressimisele viitavad asjaolud“ ja jättis rahuldamata M.J-i hagi esmase nõude W.Q vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja sellega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Rahuldada W.Q apellatsioonkaebus. Jätta rahuldamata M.J-i vastuapellatsioonkaebus. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes M.J-i kanda. Mõista M.J-ilt W.Q kasuks välja menetluskulude katteks maa- ja ringkonnakohtus kokku 10 047,44 eurot. Mõista M.J-ilt W.Q kasuks välja viivis menetluskuludelt (10 047,44 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta rahuldamata W.Q taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 1178,55 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.M.J (hageja) esitas 28. augustil 2020 Tartu Maakohtule hagi W.Q (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged faktiväited ja mõista kostjalt hageja kasuks välja nende avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis või alternatiivselt ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis sellelt nõudelt. Hagiavalduse kohaselt jagas kostja sotsiaalmeedia platvormi Facebook grupis „XXX“ ja oma isikliku konto seinal postitust pealkirjaga „Sõnavabadus on väärtus“, milles avaldas muu hulgas valeväite, nagu oleks hageja tegevuses „kõik väljapressimisele viitavad asjaolud“. Kostja lõi postitusega hageja kohta avalikult valekuvandi, et hageja on väljapressija. Hageja nime seostamine väljapressimisega teotab tema au. Hageja kahjuks on tema maine ametialane ja kogukonnasisene kahjustamine ning talle põhjustatud kannatused. Hagejat laimavad kostja postituse allpool esitatud lõigud: •
„XXXXXX poole on pöördunud mitmed inimesed, kes on seadnud kahtluse alla advokaadibüroo X poolt väljastatud nõudekirja seaduslikkuse ja moraalse küsitavuse,
•
kuna nõudekirjas esinevad kõik väljapressimisele viitavad asjaolud. Nõudekiri on esitatud juriidiliselt küsitavas vormingus, milles väidetakse, et advokaadibüroo X, M.J isikus on „kannatanu esindaja“ ning seejärel kirjeldatakse pea kõigis nõudekirjades kopeerituna korduva tekstina esindatava kannatusi. Kannatuste talumise kokkuleppeks on esitatud nõuded erinevates summades, mis ulatuvad tuhandete eurodeni ning nõude mitte tunnistamisel ähvardatakse rikkuda inimese avalik reputatsioon, lisatakse viiviseähvardus ja tuuakse kohati mitteseonduvaid näiteid juba kehtivatest kohtulahenditest.“ „M.J-i tegevus ei ole jäänud tähelepanuta. Meie silmis häbistab M.J oma käitumisega advokaadi ametit kui sellist ning seab ohtu sõna- ja arvamusvabaduse jätkumise Eesti Vabariigis.“
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja jagas XXXXXX OÜ (õigusbüroo) kui kõrgema usaldusväärsusega autori pressiteadet, kuna see seostus kostja mõtetega sõnavabadusest ning hageja kostjale saadetud nõudekirja ja hageja kohta meedias kajastatuga. Pressiteate avaldanud õigusbüroo ja tema juhatuse liige A.A. ning hageja on sõlminud tsiviilasjas nr 220-11307 kompromissi, milles hageja tunnistas, et pressiteate avaldaja ja autor ei ole nimetanud hagejat väljapressijaks ja advokaadiametit häbistavaks. Seega ei ole ka kostja hagejat selliselt nimetanud. Pressiteates avaldatud väärtushinnang ei ole ebakohane, sest selles avaldati õigusbüroo klientide hinnang hageja advokaadibüroo kohta, kasutades kõnekeelset fraasi, milles peeti silmas advokaadi poolt kohatu surve avaldamist. Hageja on avaliku elu tegelane, kellel on suurem talumiskoormus, ning kostja ei ole pressiteate jagamisega hageja avalikku kuvandit mõjutanud.
SENINE KOHTUMENETLUS
Maakohtu lahend ja põhjendused
3.Tartu Maakohus jättis 7. juuni 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes temalt kostja kasuks välja kostja menetluskulu 2250 eurot 58 senti ja viivise. Maakohus leidis, et kostja avaldas õigusbüroo pressiteate võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1046 ja 1047 tähenduses. Pressiteade ei sisalda hageja kohta faktiväiteid. Tegemist on kolmanda isiku kahtlusega, et nõudekirjas võivad esineda väljapressimise tunnused. See on väärtushinnang selle kohta, et hageja nõudekirjad võivad viidata väljapressimisele. Kuna kostja avaldas väärtushinnangu, ei ole alust rahuldada hageja nõuet lükata ümber ebaõiged faktiväited ja mõista kostjalt välja kahjuhüvitis ebaõigete faktiväidete avaldamise eest. Kostja tegevus ei ole õigusvastane VÕS § 1046 tähenduses, sest postituse sisu ei ole laimav, samuti ei ole selles kasutatud ebasündsat, mõnitavat või alandavat tooni. Tsiviilasjas nr 2-20-11307 kinnitas kohus hageja ning õigusbüroo ja tema juhatuse liikme kompromissi, milles hageja avaldas, et õigusbüroo ja tema juhatuse liige ei ole hagejat ja tema advokaadibürood väljapressijaks ja advokaadiametit häbistavaks nimetanud. Hageja kinnitus, et esialgne postitus ei sisalda ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid, kehtib ka postituse taasavaldamise suhtes. Väidete sisuline ebakohasus ei ole oluline ka seetõttu, et hagejal on avaliku elu tegelasena VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest tulenevalt kõrgendatud kohustus taluda kriitikat ning kostjal oli mõistlik õigustus avaldada hageja tegevuse kohta arvamust. Mõistliku isiku standardi järgi ei ole postituses avaldatud, et hageja on väljapressija. Pressiteade on käsitatav kriitikana hageja kutsetegevusele valdkonnas, milles hageja on avalikkuses tuntud. Hageja on vandeadvokaat, kelle üheks peamiseks tegevusalaks on laimukaasused. Kriitika avaldamine advokaadi töömeetodite ja nõudekirjade esitamise viisi suhtes on lubatud. Advokaat peab oma tegevuses arvestama, et ta võib sattuda avalikkuse tähelepanu alla ning tema tegevust
võidakse hinnata ja kritiseerida mh meedias ja põhjendamatult. Hageja on kohtuistungil nõustunud, et ta on avaliku elu tegelane. Pressiteate taasavaldamine ei olnud õigusvastane ka seetõttu, et teate autor on õigusbüroo, kelle juhatuse liige on õigusharidusega. Sotsiaalvõrgustiku eraisikust kasutajad peaks saama tugineda professionaalsete meediaväljaannete artiklites avaldatud faktiväidetele (VÕS § 1047 lg 3) ja neilt ei peaks nõudma artiklis avaldatu tõendamist. Õigusbüroo avaldatu peaks olema eraisiku jaoks vähemalt sama usaldusväärne kui professionaalse ajakirjandusväljaande avaldatu. Praegusel juhul oli tegemist õigusbüroo pressiteatega, millest mõistlik keskmine isik võib eeldada kaalutletust ja professionaalset sisu, samuti sõnastuse õiguslikku ja faktilist korrektsust. Mõistlik keskmine inimene ei pea eeldama, et juristi koostatud ja õigusbüroo avaldatud postitus sisaldab ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt avaldas kostja faktiväite, sest seda on võimalik objektiivselt kontrollida, ning sellest järeldub vähemalt kaudselt, et hageja on väljapressija. VÕS § 1047 lg 4 on rakendatav ka kaudselt avaldatud faktiväidete suhtes. Maakohus leidis valesti, et tsiviilasjas nr 2-20-11307 sõlmitud kompromiss kehtib ka praeguses vaidluses. Kostja avaldatud väidete tõlgendamisel tuleb lähtuda mõistliku isiku standardist ning konkreetsest ajast ja teksti sisust. Keskmine isik saab kostja avaldatust aru, et hageja on kostja arvates väljapressija. Isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav. Kostja tegevus on õigusvastane. Kuna kostja ei tegutsenud VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud põhjalikkusega, ei saa ta vastutusest vabaneda.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 22. oktoobri 2021 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda ja mõistis temalt välja hageja menetluskulu 750 eurot. Kostja postituses taasavaldatud andmed on väärtushinnangud VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Kuna kostja avaldatud andmed on hinnangulised, on neid võimalik põhjendada, mitte aga tõendada nende sisu tõelevastavust. Postituses on vahendatud õigusbüroo klientide arvamusi hageja advokaadibüroo saadetud nõudekirja kohta. Kui isik on avaldanud oma subjektiivsest õigustõlgendusest lähtuvalt teise isiku tegevuse kohta andmeid, mis sisaldavad mh tema juriidilisi arusaamu, on tegemist väärtushinnanguga. Tsiviilasjas nr 2-20-11307 menetles maakohus hageja hagi pressiteate avaldanud õigusbüroo ja tema juhatuse liikme vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Selles tsiviilasjas sõlmisid pooled 30. oktoobril 2020 kompromissi, milles hageja tunnistas, et õigusbüroo ja tema juhatuse liige ei ole hagejat ega tema advokaadibürood väljapressijaks ja advokaadiametit häbistavaks nimetanud. Praeguses asjas on kostja taasavaldanud õigusbüroo avaldatud tsiviilasjas nr 2-20-11307 vaidluse esemeks olnud pressiteate. Maakohus hindas kõiki VÕS § 1046 lg 1 teises lauses märgitud asjaolusid kogumis ja asus põhjendatud seisukohale, et kostja taasavaldatud andmed ei ole õigusvastased ja seda vaatamata teises tsiviilasjas sõlmitud kompromissis sisalduvale hageja kinnitusele. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud hageja väide ei anna alust järeldada vastupidist.
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule või teha uue otsuse, millega rahuldada hagi.
Kassatsioonkaebuse kohaselt leidsid kohtud valesti, et kostja avaldas väärtushinnangu. Kostja avaldas hageja kohta ebaõige faktiväite. Kuna kostja süüdistas hagejat väljapressimises vähemalt kaudselt, kohaldub asjas VÕS § 1047 lg 4. Kohtud eksisid VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 kohaldamisel, kuna jätsid tähelepanuta, et kostja pidi esmalt tõendama, et tema esitatud väärtushinnangud on esitatud tõeste asjaolude alusel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõudekirjades sisaldusid kõik väljapressimise tunnused, st hageja käitus väljapressijana. Kostja tegevus on nii ebaõige faktiväite kui ka ebakohase väärtushinnangu avaldamisel õigusvastane. Kohtud leidsid valesti, et teises tsiviilasjas kinnitatud kompromissi saab praeguses asjas arvestada tõendina.
8.Kostja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtud leidsid õigesti, et kostja taasavaldas väärtushinnangu, mitte faktiväite. Kostja ei nimetanud hagejat väljapressijaks ega väitnud, et tema või tema büroo on pannud toime kuritegusid, vaid sedastas, et hageja büroo nõudekirjas sisalduvad väljapressimisele viitavad asjaolud. Neid nõudekirju on hinnanud ka advokatuuri aukohus ning selle tulemusel on arvatud hageja advokatuurist välja. Kohtud võisid mh arvestada teises tsiviilasjas sõlmitud kompromissiga. Hageja on avaliku elu tegelane, kelle puhul saab kahju hüvitamise nõuet eitada. Kahjuhüvitise kostjalt väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane, arvestades hageja käitumist enne pressiteadet ja pärast meediakajastust, samuti seda, et ta ei vasta advokatuuri hinnangul kutsesobivusnõuetele. Riigikohtu lahend ja põhjendused
9.Riigikohus tühistas 18. mai 2022 otsusega ringkonnakohtu ja maakohtu otsused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Riigikohus leidis, et kohtud eksisid kostja avaldatud väärtushinnangute õigusvastasuse kindlakstegemisel. Kohtud ei oleks tohtinud arvestada hageja kinnitust pressiteate õigusvastasuse puudumise kohta, mille ta andis tsiviilasjas nr 2-20-11307 sõlmitud kompromissis, sest kostja ei olnud viidatud tsiviilasjas menetlusosaline. Riigikohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kostja tegevuse õigusvastasuse hindamisel välja selgitama, milline oli hageja väidetavalt saadetud nõudekirjade sisu. Samuti leidis Riigikohus, et maakohus peab andma hinnangu, kas hageja on avaliku elu tegelane, sest ainuüksi vandeadvokaadiks olemine ei anna alust pidada hagejat avaliku elu tegelaseks.
MAAKOHTU OTSUS ASJA UUEL ARUTAMISEL
10.Maakohus rahuldas 15. veebruari 2024 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 350 eurot ebakohase väärtushinnanguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras nende rahaliseks suuruseks 10 281,48 eurot. Summas 2499,86 eurot jättis maakohus hageja menetluskulude välja mõistmise taotluse rahuldamata. Maakohus leidis, et kostja avaldas pressiteate jagamisel väärtushinnangu, mitte ei esitanud faktiväidet. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust. Kostja avaldatud väärtushinnangut pidas maakohus põhjendamatuks. Maakohus hindas hageja saadetud kahe nõudekirja sisu ja leidis, et neis ei ole midagi, mis viitaks väljapressimisele või et nende sisus oleks kohatuid ähvardusi. Seega sisaldusid kostja jagatud pressiteates maakohtu hinnangul ebakohased väärtushinnangud ja see oli hageja au teotava loomuga. Kostja õigus avaldada oma arvamust ei kaalunud üle hageja õigust maine kaitsele. Maakohtu hinnangul
puudusid õigusvastasust välistavad asjaolud VÕS § 1046 lg 1 alusel. Kostja oleks saanud enda sõnavabadust kasutada ja hageja tegevust hinnata, kasutades kohaseid väljendeid, mis ei ole hagejat solvavad ja tema au teotavad. Maakohtu hinnangul on hageja avaliku elu tegelane, kuid praeguses asjas ei ole sellel asjaolul määravat tähtsust. Kuigi VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kostja teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel mh arvestada, kas hageja oli avaliku elu tegelane ja peab seetõttu taluma avalikku kriitikat teistest isikutest rohkem, ei pea ka avaliku elu tegelane taluma niivõrd intensiivset õiguste riivet. Esindaja poolt esindatava nimel tehtud toimingutega mittenõustumisel ei saa aktsepteeritavaks pidada advokaadi kohustust taluda kostja ebakohaselt väljendatud advokaadile isiklikult suunatud kriitikat. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestas kohus järgmisi asjaolusid:
Kostja on tekitanud hagejale kahju ebakohase väärtushinnangu avaldamisega 16.06.2020 ühes dokumendis; Kostja ei ole ise teksti autor, vaid taasavaldaja; Kostja avaldas andmed Facebooki grupis „XXX“ ja enda isiklikul Facebooki konto seinal, mis on avalik, mistõttu võisid seda näha kõik Facebooki kasutajad; Hageja kohta kasutatud väljendid ei olnud vulgaarsed ega äärmiselt halvustava iseloomuga; Kostja on pannud toime hageja õiguste rikkumise hooletusest; Rikkumine kestis rohkem kui 3 aastat. Postitus on avaldatud 16.06.2020 ning hageja poolt kohtule esitatud tõendist nähtuvalt oli postitus üleval veel ka 24.07.2023 seisuga. 22.01.2024 seisuga on hageja esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et vaidlusalune dokument ei ole enam eelpool mainitud portaalides kättesaadav.
Hageja täiendas maakohtu menetluses hagi alternatiivse nõudega kohustada kostjat eemaldama postitusest, mille kostja avaldas oma isikliku Facebooki kasutajakonto alt 16.06.2020 Facebooki grupis „XXX“ (XXXXXXXXXXX/), sõnad „nõudekirjas esinevad kõik väljapressimisele viitavad asjaolud“. Kostja kinnitusel ei ole tema postitust ise eemaldanud ja hageja nõuet sellega rahuldanud, kuigi on pakkunud postituse eemaldamist kompromissi sõlmimise tingimusena. Hiljem hageja sellest nõudest loobus, sest postitus oli maakohtu menetluse ajal eemaldatud. Maakohus võttis hageja osalise hagist loobumise vastu ning lõpetas menetluse selle nõude osas. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei pidanud kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot + KM, kohtu hinnangul on mõistlik tunnitasu 140 eurot + KM. Mitmetes toimingutes pidas kohus põhjendamatuks ka nende ajakulu. Kokku pidas kohus hageja õigusabikuludena põhjendatuks 9331,48 eurot koos käibemaksuga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
11.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ning palus jätta hagi täielikult rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsus avaliku elu tegelase talumiskoormise osas üllatuslik ning menetluskulude jaotuse osas kulude täielikult kostja kanda jätmise osas ebaõige ning ebaõiglane. Hagi on nn vaigistuskaebus, mille eesmärk ei ole enamasti sisulise vaidluse võitmine, vaid vastaspoole vaigistamine suurte õigusabikulude hirmu tõttu. Hageja ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt, esitades nõudest osalise loobumise alles lõppseisukohas. Kohus oleks pidanud loobutud nõude osas jätma menetluskulud hageja kanda. Kohtud ei ole hinnanud kostja väiteid selle kohta, et hagejale ei saanud tekkida
menetluskulusid tema varasemalt juhendatava vandeadvokaadi abi poolt osutatud õigusabiga. Maakohus on küll leidnud, et hageja on avaliku elu tegelane, kuid ei ole vastupidiselt senisele kohtpraktikale seda arvestanud ega seadnud talle kõrgemat talumiskoormist. Maakohus on pressiteates kasutatud sõnadele andnud põhjendamatult kitsa juriidilise tähenduse, selle asemel et lähtuda sõnade igapäevakasutusest. VÕS § 1046 lg 1 teine lause võimaldab mitte lugeda õigusvastasteks selliseid vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma. Kostja sõnakasutus ei olnud hageja suhtes vaenu õhutav või vulgaarne või selline, mille inimväärikust alandav või hagejat mõnitav tähendus võiks olla ilmne. Kostja tegevus ei saanud kõiki asjaolusid arvestades oluliselt mõjutada hageja mainet ning otsuses on jäetud hageja enda tegevus ja oma loodud kuvand meedias ning sõnakasutus täielikult käsitlemata. Samuti on jäetud hindamata advokatuuri etteheited hageja tegevusele, mis olid olemas juba pressiteate jagamise ajal, samuti tema advokatuurist väljaarvamise fakti, mis kinnitab kostja jagatud pressiteates olnud sõnakasutuse paikapidavust.
12.Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja hüvitisena ainult 350 eurot ja palus teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, sest ei ole arvestanud, et kohtumenetluse jooksul on kostja jätkanud hageja mõnitamist. Samuti on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kuna väljemõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus ei ole mõistlik, õiglane ega proportsionaalne kostja käitumise ja rikkumise raskusega. Samuti ei kanna maakohtu väljamõistetud hüvitis tõrjuvat eesmärki ega võimalda taastada hageja rikkumiseelset seisundit.
13.Hageja ei nõustunud kostja apellatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata.
14.Kostja ei nõustunud hageja vastuapellatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu
15.veebruari 2024 otsus tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osas, millega kohus rahuldas hageja nõude ebakohase väärtushinnanguga tekitatud mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus teeb asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2).
16.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et kostja avaldas 16. juunil 2020 Facebooki grupis „XXX“ XXXXXX OÜ poolt koostatud pressiteate pealkirjaga „Sõnavabadus on väärtus“ ning jagas seda dokumenti sama grupi seinal, samuti jagas sama teksti oma isiklikul Facebooki kontol avalikuna. Hageja on oma õigusi rikkuvatena käsitlenud XXXXXX OÜ pressiteate kahte lõiku: Esiteks: „XXXXXX poole on pöördunud mitmed inimesed, kes on seadnud kahtluse alla advokaadibüroo X poolt väljastatud nõudekirja seaduslikkuse ja moraalse küsitavuse, kuna nõudekirjas esinevad kõik väljapressimisele viitavad asjaolud. Nõudekiri on esitatud juriidiliselt küsitavas vormingus, milles väidetakse, et advokaadibüroo X, M.J isikus on „kannatanu“ esindaja ning seejärel kirjeldatakse pea kõigis nõudekirjades kopeerituna korduva tekstina esindatava kannatusi. Kannatuste talumise kokkuleppeks on esitatud nõuded erinevates summades, mis ulatuvad tuhandete eurodeni ning nõude mitte tunnistamisel
ähvardatakse rikkuda inimese avalik reputatsioon, lisatakse viiviseähvardus ja tuuakse kohati mitteseonduvaid näiteid juba kehtivatest kohtulahenditest.“ Teiseks: „M.J-i tegevus ei ole jäänud tähelepanuta. Meie silmis häbistab M.J oma käitumisega advokaadi ametit kui sellist ning seab ohtu sõna- ja arvamusvabaduse jätkumise Eesti Vabariigis.“ Pooled ei vaidle enam selle üle, et kostja esitatud väited olid väärtushinnangud, mitte faktiväited. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja sellega tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohtu otsuse seda osa ei ole vaidlustatud ja seega on see jõustunud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et vaidlusalused postitused olid maakohtu otsuse tegemise ajaks eemaldatud. Menetlus hageja nõudes vaidlusalused postitused eemaldada on maakohtu otsusega lõpetatud, otsuse seda osa ei ole vaidlustatud ja seega on see jõustunud (TsMS § 456 lg 4).
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja postitustes sisaldusid hageja kohta ebakohased väärtushinnangud ning kas nende avaldamine oli õigusvastane. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt eelduslikult õigusvastane, õigusvastasust välistavad asjaolud võivad tuleneda VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest ja lg-st 2. Seega tuleb selle sätte kohaldamisel kõigepealt hinnata, kas kostja avaldatud väärtushinnangud olid ebakohased. Maakohtu hinnangul olid kostja poolt avaldatud väärtushinnangud ebakohased. Kuna kostja põhjendas vaidlusaluses pressiteates sisalduvaid väärtushinnanguid hageja poolt eri isikutele (sh kostjale) esitatud nõudekirjadega, pidi maakohus Riigikohtu suuniste järgi vaidluse lahendamiseks tegema mh kindlaks nii pressiteate kui ka väidetavate nõudekirjade sisu, kusjuures nende olemasolu ja sisu tõendamiskoormis lasus kostjal. Kostja esitas maakohtule kaks nõudekirja. Maakohtu hinnangul ei viidanud nõudekirjade sõnastus väljapressimisele. Ka muu taustteave, millele kostja on viidanud enda väärtushinnangu kujunemisel, ei ole maakohtu hinnangul selline, mis võimaldaks pidada avaldatud väärtushinnangut kohaseks.
18.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, et kostja väärtushinnangud on olnud ebakohased ja au teotava iseloomuga. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et maakohus on andnud pressiteates kasutatud väljendile „nõudekirjas esinevad kõik väljapressimisele viitavad asjaolud“ liiga kitsalt juriidilise tähenduse, arvestamata seejuures piisavalt asjaoluga, et kostja ei ole õigusharidusega isik. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse hindamisel arvestada iga avaldamise asjaolusid. Seega juhul, kui kolmanda isiku poolt avaldatud väärtushinnangu taasavaldab isik, kellel puuduvad selle algse avaldajaga samaväärsed teadmised mingist valdkonnast, tuleb avaldatud väärtushinnangus kasutatud sõnu ja väljenduslaadi hinnata selle taasavaldaja, mitte algse avaldaja valdkondlikest teadmistest lähtudes. Kui õigusbüroo koostatud pressiteadet jagab ilma õigusteadmisteta isik, ei ole põhjendatud anda selles kasutatud väljenditele kitsalt juriidiline tähendus, isegi kui sellise tähenduse andmine oleks põhjendatud pressiteate algse avaldaja puhul. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et väljenditel „väljapressimine“ ja „väljapressimisele viitavad asjaolud“ ei ole tavakeeles rangelt karistusseadustiku (KarS) §-s 214 sätestatud tähendust. Terminit „väljapressimine“ kasutatakse ka levinud väljendis „emotsionaalne väljapressimine“, mis rangelt juriidilise tõlgenduse kohaselt oleks „tundeid väljendades toime pandud varavastane kuritegu“. Ilmselgelt oleks selline tõlgendus ebamõistlik ja tavalist keelekasutust mittearvestav.
19.Järgnevalt leidis maakohus, et kostja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine oli õigusvastane, sest puudusid õigusvastasust välistavad asjaolud nii VÕS § 1046 lg 1 teise lause kui ka sama paragrahvi lg 2 tähenduses.
19.1.Ringkonnakohus leiab, et isegi kui lugeda kostja väärtushinnangud ebakohaseks, on maakohus eksinud nende avaldamise õigusvastasuse hindamisel. Kostja avaldatud väärtushinnangutega tekitatud kahju hagejale ei ületa ringkonnakohtu hinnangul seda künnist, mille Riigikohus oma viimase aja praktikas on sellistele rikkumistele seadnud. Riigikohus on rõhutanud, et igale sotsiaalmeedias või ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine. VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma. Hinnang, mis rikub isiku õigusi ainult tühisel määral ja millel ei ole isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu, ei ületa VÕS § 1046 lg 1 õigusvastasuse künnist (Riigikohtu 10. aprilli 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3847, p 11, 3. juuli 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-20-2328, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses asjas tegemist kostja õiguste väheolulise rikkumisega. Kostja avaldatu oli hageja suhtes kriitiline arvamus, kuid sellel ei olnud hagejat alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu. Lisaks tuleb rikkumise olulisuse hindamisel arvestada ka kostja arvamuse kaaluga hageja maine ja hea nime suhtes. Olukorras, kus avaliku elu tegelase tegevuse suhtes avaldab arvamust isik, kes ise ei ole avaliku elu tegelane, on sellel arvamusel eelduslikult väiksem kaal kui vastupidises olukorras. Asjaolu, et arvamus on sotsiaalmeedias avalik ja potentsiaalset igaühele kättesaadav, ei tähenda, et see ka reaalselt paljude isikuteni jõuab ehk et sellel on oluline mõju. Praeguses asjas esitatud tõendite põhjal ei ole põhjust asuda seisukohale, et kostja sotsiaalmeedia kohalikus grupis avaldatud väärtushinnang oleks hageja jaoks olnud olulise mõjuga.
19.2.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud asjaoluga, et hageja oli postituste tegemise ajal avaliku elu tegelane, kes aktiivselt osales avalikus arutelus sõnavabaduse piiride üle ning et kostja postitused olid osa sellest arutelust. Riigikohtu suuniste kohaselt pidi maakohus hindama, kas hageja on avaliku elu tegelane, sest ainuüksi vandeadvokaadiks olemine ei anna alust pidada hagejat veel avaliku elu tegelaseks. Maakohus on küll jõudnud järeldusele, et hageja on avaliku elu tegelane (ja hageja ei ole seda järeldust vaidlustanud), kuid on seejärel leidnud, et sellel asjaolul ei ole praeguses asjas määravat tähtsust. Maakohus viitas seejuures Tartu Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-20-17805, milles ringkonnakohus leidis, et avalikkuse huvides ega ka VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole õiguspärane avaliku elu tegelase (ega muu isiku) au teotamine tema kohta põhjendamatult negatiivse või ebakohases vormis hinnangu andmine tema solvamise eesmärgil.
19.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu viide tsiviilasjale nr 2-20-17805 asjakohane. Viidatud asjas oli tegemist olukorraga, kus isik avaldas vulgaarse kommentaari tuntud seltskonnategelase sünnipäeva kajastava artikli kohta. Praeguses asjas ei ole kostja uuritud tõendite kohaselt esitanud ühtegi vulgaarset ega hageja eraelu puudutavat väärtushinnangut. Kostja on olnud kriitiline hageja kutsetegevuse meetodite suhtes, mis kostja hinnangul kujutavad ohtu üldisele sõna- ja väljendusvabadusele. Seega olid kostja postitused osa avalikust arutelust eraelu kaitse ning sõnavabaduse vahel tasakaalu leidmisel, samas kui viidatud tsiviilasja nr 2-20-17805 vaidluse esemeks olnud kommentaaril puudus selline väärtus.
19.4.Vähetähtsaks ei saa hageja kui avaliku elu tegelase maine juures pidada ka asjaolu, et pärast kostja vaidlusaluse väärtushinnangu avaldamist arvati hageja 8. veebruaril 2022 advokatuurist välja. Kostja on oma vastuses kassatsioonkaebusele viidanud err.ee 8. veebruari
2022 uudisele pealkirjaga „Advokatuur arvas M.J-i oma liikmete seast välja“ (dtl 454). Uudise kohaselt toimus see põhjusel, et advokatuuri kutsesobivuskomisjoni hinnangul hageja teadmised kutsenõuetest ega kutse-eetilised tõekspidamised ei vasta advokaadile esitatavatele nõuetele. Uudises on tsiteeritud advokatuuri esimeest: „„Kutsesobivuskomisjon ei põhjendanud otsust ühe eksimusega, vaid mitmete järjepidevate rikkumistega, mis jätkusid ka pärast tähelepanujuhtimisi," selgitas Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver. "Kohatud avalikud sõnavõtud ja advokaadikutse maine kahjustamine oli üks etteheide mitmete seas," lisas ta.“ Kostja on viidanud ka asjaolule, et advokatuurist välja arvamisele eelnesid 13. mail ja 3. juunil 2021 vastuvõetud distsiplinaarotsused (dtl 454). Hageja ei ole neile väidetele praeguse asja menetluses vastuväiteid esitanud, seega loeb kohus tõendatuks, et hageja on advokatuurist välja arvatud kutsenõuete korduva rikkumise tõttu.
19.5.Seega kritiseeris kostja hageja kui kõrgete nõuetega tegevusalal tegutseva isiku ametialast tegevust, pidades selle mõnda elementi sobimatuks ning mõne aja pärast jõudis samale järeldusele ka selle kutseala nõudeid kehtestav ja kontrolliv organisatsioon, arvates hageja enda liikmete hulgast välja korduva ebakohase käitumise tõttu. Sellises olukorras ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada õigusvastaseks kostja tegevust, mis seisnes sama sisuga väärtushinnangute avaldamises.
19.6.Samas peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et kuigi hageja advokatuurist välja arvamine on praeguses asjas oluline asjaolu, ei ole see määrava tähtsusega. See tähendab, et ka juhul, kui hageja oleks edasi advokatuuri liige, ei välistaks see tema hagi rahuldamata jätmist. Väljendusvabaduse kui põhiõiguse kaitsealasse kuuluvad igasugused arvamused, mitte ainult „head ja õiged“. Avaliku arutelu seisukohast on ülimalt oluline, et vabalt saaks esitada ka n-ö vähemusarvamusi. Seni, kuni arvamused ei koosne sisutust sõimust oponentide aadressil, ei peaks neid lugema õigusvastaseks.
19.7.Sõna- ehk väljendusvabaduse põhiõigus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi. Selle kaitse on ette nähtud lisaks põhiseaduse (PS) §-le 45 ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-s 10, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art-s 19 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH) art-s 11. Põhiseaduslikku õigust levitada vabalt ideid, arvamusi ja veendumusi võib PS § 45 lg 1 kohaselt piirata mh teiste isikute au ja hea nime kaitseks ning au ja hea nime kaitse on sätestatud ka eraldi põhiõigusena PS §-s 17. Nagu igal põhiõiguste kollisiooni juhtumil, tuleb ka nende õiguste puhul erinevaid (põhi)õigusi kaaluda. Sama põhimõte tuleneb ka VÕS § 1046 lg-st 2, mille kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma lahendites (vt eelkõige Axel Springer AG vs. Saksamaa, EIKo 07.02.2012, nr 39954/08, p 89 ja Von Hannover vs. Saksamaa (nr 2), EIKo 07.02.2012, nr 40660/08 ja 60641/08, p 108; ja neile järgnenud lahendid Küchl vs. Austria, EIKo 4.12.2012, nr 51151/06, p 67; Von Hannover vs. Saksamaa (nr 3), EIKo19.09.2013, nr 8772/10, p 46; Print Zeitungsverlag GmbH vs. Austria, EIKo 10.10.2013, nr 26547/07, p 33; Ristamäki ja Korvola vs. Soome, EIKo 29.10.2013, nr 66456/09, p 48) kujundanud kriteeriumid, mida tuleb sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse tasakaalustamisel arvestada. Need on: panus üldist huvi pakkuvasse debatti; puudutatud isiku tuntus ja avaldatud materjali teema; puudutatud isiku varasem käitumine; teabe hankimise viis ja teabe tõelevastavus; avaldatud materjali sisu, vorm ja tagajärjed; avaliku võimu reaktsiooni (karistuse) raskus. Praegusel juhul oli kostja taasavaldatud pressiteade ringkonnakohtu hinnangul selgelt osa üldist huvi pakkuvast debatist sõnavabaduse piiride teemal. Hageja oli postituse avaldamise
eel ja järel selle debati üks aktiivsetest ja üleriigiliselt tuntud osalistest. Kostja avaldatud arvamus tugines muu hulgas ka tema isiklikule kogemusele (nõudekirja saamisele), mitte ainult meediast saadud kaudsele teabele. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt tõdes, ei olnud kostja tegevusel olulist mõju hageja õigustele, sest hageja oli üleriigiliselt tuntud avaliku elu tegelane, samas kui kostja postitus oli avaldatud sotsiaalmeedia kohalikus grupis. Avaliku võimu reaktsiooni raskuse hindamisel tuleb arvestada nii mittevaralise kahju hüvitist (maakohtu otsusega välja mõistetud 350 eurot) kui ka kohustust hüvitada hageja menetluskulud (maakohtu otsuse kohaselt 10 281,48 eurot) ja kanda enda menetluskulud, mis on eeldatavasti samas suurusjärgus. Ringkonnakohtu hinnangul kaalub praegusel juhul erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdleval hindamisel vajadus pidada vabalt avalikku arutelu põhiõiguste piiride üle, üles hageja isiklike õiguste rikkumise, isegi kui seda on tehtud ebakohaste väärtushinnangutega. Eespool esitatud põhjustel tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata.
20.Hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotles vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise üksnes summas 350 eurot ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja on apellatsioonkaebuses viidanud kostja sotsiaalmeedias avaldatud arvamustele, mis hageja hinnangul kinnitavad, et kostja jätkab tema õiguste kahjustamist. Ringkonnakohtu hinnangul on ka need arvamused osa avalikust arutelust, mille käigus hageja tegevuse suhtes kriitilised hinnangud ei ole õigusvastased. Kuna koos maakohtu otsuse juba jõustunud osaga jääb hagi täielikult rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja vastuapellatsioonkaebus.
21.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostja apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas ja jätab hagi selles osas rahuldamata, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
22.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu kokku summas 420 eurot. Seega loeb kohus kostja põhjendatud kohtukuluks riigilõivu 420 eurot.
23.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
23.1.Kostja 23. jaanuaril 2024 maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja menetluskulud asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus järgmised: 18 tundi 45 minutit tunnihinnaga 135 eurot, kokku 2531,25 eurot + käibemaks 20% 506,25 eurot, kokku 3037,50 eurot ning 3 tundi tunnihinnaga 135 eurot, kokku 405 eurot + käibemaks 22% 89,10 eurot, kokku 494,10 eurot. Kokku olid kostja menetluskulud maakohtus 3531,60 eurot. Kostja 29. jaanuari 2024 menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja kulud asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus 2179,04 eurot + käibemaks 20% 432 eurot, kokku 2611,04 eurot. Ringkonnakohtus olid kostja kulud 753,75 eurot + käibemaks 20% 150,75 eurot, kokku 904,50 eurot. Riigikohtus olid kostja kulud 776,25 eurot + käibemaks 20% 155,25 eurot, kokku 931,50 eurot. Kostja taotluse kohaselt olid tema kulud asja esmakordsel läbivaatamisel kõigis kohtuastmetes 6240,29 eurot + käibemaks 20% 1248,06 eurot ja 911,25 eurot + käibemaks 22% 200,48, kokku 8600,08 eurot.
23.2.Hageja esitas 29. jaanuaril 2024 vastuväite kostja menetluskuludele, paludes jätta need välja mõistmata. Hageja viitas asjaolule, et kohus andis pooltele menetluskulude esitamiseks tähtaja kuni 22. jaanuarini 2024, kostja aga esitas nimekirja 23. jaanuaril 2024 ehk hilinenult.
23.3.Kostja 24. augustil 2024 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja (taotluses ekslikult nimetatud hageja) apellatsioonimenetluse (asja uuel läbivaatamisel) õigusabikulud 2317,50 eurot + käibemaks 509,85 eurot, kokku 2827,35 eurot. Kostjale on õigusabi osutatud 17 tundi 10 minutit tunnihinnaga 135 eurot, millele lisandus 2024. aastani käibemaks 20% ja alates 1. jaanuarist 2024 käibemaks 22%.
23.4.Hageja esitas 28. augustil 2024 vastuväite kostja apellatsioonimenetluse (asja uuel läbivaatamisel) menetluskuludele. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud kostjale osutatud õigusabi kulu ajaline maht apellatsioonkaebuse esitamisel 8,5 tundi + 45 minutit konsultatsiooni. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, kus esitas varem avaldatud argumendid. Hageja peab põhjendatud ajakuluks kostja apellatsioonkaebuse esitamisel maksimaalselt 6 tundi. Muude apellatsioonimenetluse toimingute ajakulule hageja vastuväiteid ei esitanud.
24.1.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse mõista hagejalt välja kostja kassatsiooniastme menetluskulud 776,25 eurot + käibemaks 20% 155,25 eurot, kokku 931,50 eurot. Riigikohus juhtis 18. mai 2022 otsuse p-s 17 poolte ja maakohtu tähelepanu sellele, et kassatsiooniastme menetluskuludena ei pea teine pool hüvitama menetlusosalisele õigusabikulu, mis kanti seoses esindajaga, kes ei saanud olla kassatsiooniastmes esindajaks (TsMS § 218 lg-d 3 ja 4). Kostjale on selgitatud, et teda võib Riigikohtus esindada üksnes vandeadvokaat. Kostjal ei olnud kassatsiooniastmes vandeadvokaadist esindajat, kassatsioonkaebusele esitatud vastuse allkirjastas kostja ise.
24.2.Ringkonnakohus jätab arvestamata hageja 29. jaanuari 2024 vastuväitega kostja menetluskuludele. TsMS § 331 kohaselt menetleb kohus pärast kohtu määratud tähtaja möödumist esitatud taotlust üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praegusel juhul ei ole ühepäevase hilinemisega esitatud menetluskulude nimekiri põhjustanud asja lahendamise viibimist.
24.3.Ringkonnakohus märgib, et kostja 29. jaanuari 2024 menetluskulude nimekirjas on ebatäpsus. Kostja taotluse kohaselt olid tema kulud maakohtus asja esmakordsel läbivaatamisel 2179,04 eurot + käibemaks 20% 432 eurot, kokku 2611,04 eurot. Kostja on ekslikult 2179,04 euro hulka arvanud ka rongipileti kulu 19,04 eurot, samas kui käibemaks 432 eurot on arvutatud õigusabikuludelt suurusega 2160 eurot. Kuna kogusumma 2611,04 eurot on õige (2160 + 432 (KM 20%) = 2592 + 19,04 = 2611,04) ja rongipileti kulu arvestamine on põhjendatud, siis ei ole põhjust kogukulu vähendada.
24.4.Hageja 28. augusti 2024 vastuväidetega nõustub ringkonnakohus osaliselt. Arvestades asja keerukust ja apellatsioonkaebuse mahtu, ei saa pidada põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 8,5 tundi + 45 minutit konsultatsiooni apellatsioonkaebuse koostamiseks. Põhjendatud ajakuluks apellatsioonikaebuse koostamisel, mis hõlmab ka konsultatsiooni, loeb ringkonnakohus 7 tundi ja 45 minutit. Muude toimingute ajakulu (sh vastuse koostamine vastuapellatsioonkaebusele) ning juristi tunnihinna 135 eurot loeb ringkonnakohus mõistlikuks ja põhjendatuks, millele lisandub käibemaks, sest kostja on füüsiline isik ega ole käibemaksukohustuslane. Kokku loeb ringkonnakohus põhjendatud õigusabikulu suuruseks apellatsioonimenetluses (asja uuel läbivaatamisel) 2115 eurot, millele lisandub käibemaks 22% 465,30 eurot, kokku 2580,30 eurot.
24.5.Kokku on kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kõigis kohtuastmetes kokku 9627,44 eurot (asja esmakordsel läbivaatamisel maa- ja ringkonnakohtus 3515,54 eurot, asja uuel läbivaatamisel maakohtus 3531,60 eurot ja ringkonnakohtus 2580,30 eurot), millele lisandub riigilõiv 420 eurot. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 10 047,44 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista. Kuivõrd TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad kõik menetluskulud hageja kanda, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ning kohus neid kindlaks ei määra. Kohus mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud 10 047,44 eurot. Ülejäänud osas (1178,55 eurot) jääb kostja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks rahuldamata.
25.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.