Tallinna kohtutäitur Priit Petteri taotlus täiteasjas nr 023/2017/1366 vara uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. märtsi 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Tallinna kohtutäitur Priit Petter Puudutatud isik (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Puudutatud isik (sissenõudja) Y
XXXXXXXXX),
lepinguline vandeadvokaat Eerik Entsik
Menetluse liik
(isikukood esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10. märtsi 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud X kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Priit Petter (avaldaja, kohtutäitur) esitas 9. oktoobril 2019 Harju Maakohtule taotluse täiteasjas nr 023/2017/1366 võlgniku hüpoteegiga tagatud nõude hindamiseks eksperdi määramiseks ning ekspertiisi teostamiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on täitedokumentideks Harju Maakohtu 17. oktoobri otsus tsiviilasjas nr 2-15-16531 ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 215-16531. Kohtutäitur arestis täitemenetluse käigus võlgniku nõude sissenõudja vastu, mida tagavad võlgniku kasuks sissenõudja korteriomanditele (XXX ja YYY, Tallinn) seatud hüpoteegid. Võlgnik ei nõustunud kohtutäituri poolt määratud nõude hinnaga ning esitas 16. septembril 2019 kohtutäiturile kaebuse. Võlgniku hinnangul ei ole õiguslikult põhjendatud, et võlgniku 168 726,75 euro suuruse nõude (põhinõue 70 302,81 eurot, intress 28 122,13 eurot ja viivis 70 302,81 eurot), mida tagab esimese järjekoha hüpoteek suurusega 91 393,66 eurot, mis on seatud korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn, väärtuseks on ainult 10 000 eurot. Lisaks tagab nõuet võlgniku kasuks seatud teise järjekoha hüpoteek korteriomandile asukohaga YYY, Tallinn. Viimati nimetatud korteriomandi turuväärtus ületab oluliselt esimese järjekoha hüpoteeki ning hüpoteegiga tagatud nõude jääki. Võlgnik palus määrata nõude hinnaks vähemalt 168 726,75 eurot või alternatiivselt 91 393,66 eurot. Alternatiivselt palus võlgnik taotleda kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist.
9.novembri 2021. a määrusega kohustas maakohus võlgnikku tasuma eksperditasu ettemaksu.
3.Harju Maakohus rahuldas 8. detsembri 2021. a määrusega avaldaja taotluse määrata täitemenetluses arestitud nõude uueks hindamiseks ekspert. Ekspertarvamus edatati kohtule 31. jaanuaril 2022. Ekspertarvamuse saamisel palus maakohus pooltel esitada seisukoha ekspertiisitasu kohta. Võlgnik teatas, et ei ole ekspertiisitasu väljamaksmise vastu, kuid leidis, et kuna kohtutäitur määras nõudele liiga madala hinna, tuleb ekspertiisikulud jätta kohtutäituri või alternatiivselt sissenõudja kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus määras 10. märtsi 2022. a määrusega ekspertiisi teostamise tasuks 2160 eurot. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on ekspertiisitasu põhjendatud ning kooskõlas seadusega. Maakohus leidis, et ekpertiisi tasu nõue tuleb tervikuna rahuldada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 9 esimese lause kohaselt tuleb ekspertiisitasu jätta võlgniku kanda, kuna tema vaidlustas kohtutäituri määratud hinna. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt samuti võlgniku kanda, sest menetlus toimus tema huvides. Praeguses asjas ei esine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teises lauses märgitud olukorda, mis annaks aluse menetluskulusid teisiti jaotada. Tegemist ei ole võlgniku ja kohtutäituri vahelise vaidlusega arestitud kinnisasja hinna üle, vaid hinna määramise aluseks oleva tõendi e ekspertarvamuse loomisele suunatud menetlusega, mistõttu ei oma tähtsust asjaolu, et eksperdihinnangu kohaselt ületas nõude turuväärtus kohtutäituri määratud hinda ja võlgnik ei ole ekspertiisi tulemusega nõustunud.
4.2.Meneltuskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud, vaid määras, et need määratakse TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks eraldi menetluses.
2-19-15761
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.
5.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu võlgnik maakohtu määruse resolutsiooni pga 3, millega maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Praegusel juhul põhjustas menetluse kohtutäituri õigustrikkuv ja põhjendamatu tegevus. Kohtutäitur koostas 25. septembril 2017 hüpoteegiga tagatud nõude arestimise akti, kuid arestimise hinna märkis aktil alles 6. septembril 2019. Kohtutäitur ei küsinud võlgnikult seisukohta arestimise hinna kohta. Seega on kohtutäitur rikkunud täitemenetluse seadustikku.
5.2.Kuigi võlgniku hüpoteegiga tagatud nõue sissenõudja vastu ei ole aegunud, siis isegi aegumise korral oleks võlgnikul õigus nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist põhivõla ulatuses. Võlgniku poolt sissenõudja vastu algatatud täitemenetluses on põhinõue suurusega 70 302 eurot 81 senti. Seega ei saanud arestimise hinnaks olla 10 000 eurot. Kohtutäitur on arestimise aktis alusetult märkinud, et sissenõudja hinnangul on nõue alusetu ning nõue on vaidlustatud. Sissenõudja on esitanud võlgniku vastu mitmeid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagisid, mis on jäänud rahuldamata. Tsiviilasjas nr 2-13-21550 leidsid kohtud, et võlgniku ja sissenõudja vahel sõlmitud 2009. a laenuleping ei ole rahatu. Kohtutäitur määras põhjendamatult madala hinna objektiivsete põhjuste, asjaolude ja tõenditeta, kahjustades sellega võlgniku õigusi. Arestimise hind 10 000 eurot, on 18,75–10,15 korda väiksem tsiviilasjas nr 2-19-15761 määratud ekspertiisi minimaalsest tulemusest. Eelnevat arvestades on ebaõiglane, et määruskaebuse esitaja peab kandma menetluskulud tsiviilasjas, mille algatamise tingis kohtutäituri õigusvastane tegevus.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale ja sissenõudjale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
7.Avaldaja ja sissenõudja vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu määruse läbi üksnes menetluskulude jaotuse osas.
10.Kolleegiumi hinnangul on maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
11.Kolleegium selgitab, et TMS § 74 lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. TMS § 74 lg 8 kohaselt taotleb kohtutäitur hinna vaidlustamise korral kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. TMS § 74 lg 9 kohaselt kannab kohtu määratud eksperdi hindamiskulud isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise
2-19-15761 vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.
12.Praeguses asjas algatas maakohus kohtutäituri taotluse alusel võlgniku nõude hindamiseks ekspertiisimenetluse, kuna võlgnik ei olnud kohtutäituri poolt hüpoteegiga tagatud nõudele määratud hinnaga nõus. Maakohus määras eksperdi ning võlgnik tasus eksperdikulude ettemaksu. Kohtu määratud eksperdid teostasid nõude hindamise ja esitasid eksperthinnangu.
13.Võlgnik vaidlustas maakohtu määruse, kuna leidis, et maakohus jättis menetluskulud ebaõiglaselt võlgniku kanda. Võlgniku hinnangul on kohtutäitur võlgniku hüpoteegiga tagatud nõude, selle suurust ja hüpoteekidega tagatust arvestades, ebamõistlikult madalaks hinnanud. Seega on kohtutäitur käitunud õigusvastaselt ning võlgnik oli sunnitud kohtutäituri määratud hinna vaidlustama.
14.Kolleegiumi hinnangul on maakohus ekspertiisikulud põhjendatult võlgniku kanda jätnud jätnud. TMS § 74 lg 9 sätestab üheselt, et eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise vaidlustas. Viidatud säte ei võimalda kohtul diskretsiooni korras kulud mõne teise menetlusosalise kanda jätta. TMS § 74 lg 6 kohaselt võib kohtutäitur juhul, kui asja hindamine osutub raskeks, ka enne kohtu kaudu ekspertiisi määramise taotlemist paluda eksperdil vara hindamise läbi viia, kuid ei pea seda tegema. Ka sellisel juhul oleks võlgnik pidanud TMS § 38 lg 1 kohaselt kandma ekspertiisi kulud. Samuti on maakohus jaotanud õigesti praeguse asja ülejäänud menetluskulud, jättes need TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku kanda, kuna võlgnik vaidlustas kohtutäituri määratud hinna. Seega toimus ekspertiisi määramine võlgniku huvides. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mille tõttu kohus võiks otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni teine menetlusosaline (TsMS § 172 lg 1 teine lause).
15.Kokkuvõttes tuleb määruskaebus rahuldamata jätta ning selle rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja (võlgniku) kanda.
16.Kuna maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 kohaselt ka ringkonnakohus ning menetluskulud määratakse TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks pärast praeguses asjas menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.