Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 4. aprill 2022
Tsiviilasja number
2-21-20355
Tsiviilasi
Lembit Siku avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lembit Siku määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Lembit Sikk (isikukood
XXXXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Vastustaja: kohtutäitur Rita Lohu
1.Rahuldada Lembit Siku määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2022. a määrus ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule Lembit Siku avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja lõpplahendis. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Lembit Sikk (avaldaja, võlgnik) esitas 30. detsembril 2021 maakohtule avalduse kohtutäitur Rita Lohu vastu, milles taotles täiteasjade nr 191/2009/548, nr 191/2009/1035, nr 191/2007/1008, nr 191/2011/483, nr 191/2012/423, nr 191/2006/1768 ja nr 191/2001/2364 liitmist. Avalduse kohaselt on kohtutäitur lõpetanud viidatud täiteasjades põhinõuete täitmise seoses aegumisega ning nõuab täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasusid. Avaldaja hinnangul pidi aga kohtutäitur kustutama kõiki nõudeid 1. märtsil 2021. a tulenevalt Tartu Maakohtu 11. novembri 2020. a otsusest tsiviilasjas nr 2-20-8600. Koos avaldusega esitas avaldaja menetlusabi taotluse.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohus keeldus 13. jaanuari 2022. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest, jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus leidis, et hagiavaldusena pealkirjastatud avaldaja dokumendi puhul on sisuliselt tegemist kaebusega kohtutäituri tegevuse peale, mis on esitatud puudustega, kuid puudusi ei ole otstarbekas kõrvaldada, sest kaebuse esitamisega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus leidis, avalduse sisu hinnates, et tegemist võib olla avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduses on esitatud taotlused 7 täiteasja osas. Täiteasju ei saa liita. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. 1. aprillil 2021 jõustunud täitemenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt saab alates 1. aprillist 2021 aegumise kohaldamiseks esitada avalduse ka kohtutäiturile. Selline võimalus on võlgniku jaoks kiirem ja soodsam, sest avalduse esitamisel tuleb tasuda kohtutäiturile tasu 18 eurot (15 eurot + käibemaks) iga täiteasja kohta. Avalduse saamisel kontrollib kohtutäitur, kas on möödunud vähemalt seaduses sätestatud täitmise aegumistähtaeg. Kui see tähtaeg on möödunud, edastab kohtutäitur võlgniku avalduse sissenõudjale seisukoha esitamiseks. Kui sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu, lõpetab kohtutäitur täitemenetluse. Kui seaduses sätestatud täitmise aegumistähtaeg ei ole möödunud või kui sissenõudja vaidleb täitemenetluse lõpetamisele vastu, ei lõpeta kohtutäitur täitemenetlust, vaid teavitab menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest. Kui kohtutäitur täitemenetlust ei lõpeta, on
võlgnikul õigus pöörduda täitemenetluse lõpetamise avaldusega hagita menetluses kohtusse. Täitemenetluse lõpetamata jätmise korral ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevusele. TMS sätestab kaks alternatiivset avalduse esitamise viisi täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. TMS § 481 võimaldab võlgnikul esitada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäiturile ning TMS § 2231 alusel on avaldusega võimalik pöörduda kohtusse. Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Seadusandja eesmärk võimaldada võlgnikul valida kohtutäituri või kohtu poole pöördumise vahel nähtub nii viidatud sätete sõnastusest kui ka täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (315 SE seletuskiri, lk 7). Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele tuginemisel vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS § 217 sätestatud korras. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kohtutäituri tasu kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 1 järgi 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 1. märtsi 2011. a tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 1. märtsi 2011. a tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu
16.detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Avaldaja poolt esitatud kaebus (pealkirjastatuna hagiavaldus) ei ole käesoleval juhul kohane õiguskaitsevahend. Avaldajal on võimalus esitada avaldused nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluste lõpetamiseks. Ka nähtuvalt avaldaja kirjavahetusest kohtutäituriga on kohtutäitur selgitanud avaldajale eelpool nimetatud menetluse käiku. Kohtutäiturile avalduste esitamine nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluste lõpetamiseks on võlgniku jaoks kiireim ja soodsaim võimalus, see kehtib ka kohtutäituri tasu otsuste osas. Seoses eeltooduga keeldus maakohus avaldaja kaebust (pealkirjastatuna hagiavaldus) kohtutäituri tegevusele menetlusse võtmisest. Kuivõrd kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, jättis kohus menetlusabi taotluse läbivaatamata.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti saanud aru avaldaja avaldusest. Vaidlusalused riiginõuded on ammu kustutatud seoses aegumisega. KTS §-st 413 tulenevalt puudub kustutatud trahvidelt õigus nõuda kohtutäituri tasu. Nende nõuetega on tegemist ühe nõudega ja maksta tuleks 18 eurot, kuid täitur nõuab 126 eurot. Avaldaja palus nõuded liita, tegemist on ühe täituri tasu ja alustamise tasu nõudega. Kohtutäitur pidi kustutama kõik nõuded avaldaja vastu 1. märtsil 2021 tulenevalt Tartu maakohtu 11. novembri 2020. a otsusest
tsiviilasjas nr 2-20-8600 kuid ei ole seda teinud siiani. Avaldaja taotles ka menetlusabi määruskaebuse esitamisel.
4.Maakohus jättis 20. jaanuari 2022. a määrusega avaldaja menetlusabi taotluse rahuldamata, määruskaebuse käiguta ning kohustas avaldajat tasuma riigilõivu 15 eurot. Avaldaja tasus riigilõivu 15 eurot 24. jaanuaril 2022. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata lahendamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel.
ning
edastas
selle
ringkonnakohtule
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse.
6.Maakohus leidis, et avaldaja hagiavaldusena pealkirjastatud dokumendi puhul on sisuliselt tegemist kaebusega kohtutäituri tegevuse peale. Hinnates avalduse sisu asus maakohus aga seisukohale, et tegemist võib olla avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Ringkonnakohus märgib esmalt, et avaldaja 30. detsembri 2021. a dokumendist ei nähtu, et see oleks pealkirjastatud hagiavaldusena, nagu leidis maakohus. Dokumendi faili nimetus on küll „SARNASTE MENETLUSTE LIITMISE AGI“, kuid dokumendis eneses pealkirja ei ole. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud menetlusosalise poolt kasutatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida nõue sõltumata menetlusosalise taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (Riigikohtu 9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 11). See põhimõte kohaldub ka hagita menetluses (TsMS § 477 lg 1). Olukorras, kus maakohus leidis, et avalduse sisu poolest on tegemist hoopis avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu, tulnuks maakohtul vajadusel lasta avaldajal oma nõuet täpsustada. Maakohus oleks võinud jätta avalduse käiguta TsMS § 3401 lg 1 alusel ning anda avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning avalduse täpsustamiseks. Maakohus aga keeldus avalduse menetlusse võtmisest leides, et tegemist ei ole kohase õiguskaitsevahendiga.
7.Avaldaja hinnangul tuli kohtutäituril kõik avaldaja vastu olevates täitemenetlustes olevad täituri tasu nõuded liita ühte menetlusse ning avaldaja on sellise avaldusega täituri poole ka pöördunud. Seadus ei näe täitemenetluste liitmise võimalusi. Kui täitemenetlus lõpetatakse põhinõude täitmise aegumise tõttu, siis võlgniku suhtes ei lõpe täitemenetlus kohtutäituri tasu ja muude täitekulude sissenõudmiseks, mis on alustatud TMS § 2 lg 1 p-s 16 sätestatud täitedokumendi alusel. Kohtutäitur jätkab oma tasude sissenõudmist samas täiteasjas ega tohi alustada uut täitemenetlust.
8.Avaldaja hinnangul ei ole täituril õigus nõuda oma tasu. Avaldaja eesmärk on, et täitur lõpetaks oma tasu sissenõudmise, kuna need nõuded on aegunud. Kohtutäitur selgitas põhjendatult avaldajale, et sel juhul tuleb esitada avaldus täitmise aegumise tõttu menetluse lõpetamiseks ning et mitme asja aegunuks tunnistamise eest tuleb maksta riigilõiv eraldi TMS § 481 lg 2 teise lause alusel (tl 2 pöördel).
Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et avalduse sisu hinnates on tegemist avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kuigi avaldaja määruskaebuse kohaselt soovis ta esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avaldaja avaldust käsitleda kaebusena kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ka seetõttu, et ei ole järgitud selleks ettenähtud kohtuvälist vaidlustamise korda (TMS § 218 lg 1 teine lause). Kuivõrd avalduse sisust tuleneb üheselt selgelt, et avaldaja nõudeks on, et täitur lõpetaks vaidlusalustes täiteasjades oma tasu sissenõudmise, siis avaldaja avalduse kaebusena kohtutäituri otsuse peale käsitlemist välistab ka TMS § 501 lg 5, mille kohaselt täitemenetluse lõpetamata jätmisel täituri poolt ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et igas täiteasjas koostatud täituri tasu otsus on iseseisev otsus ning sellele kohalduvad iseseisvad aegumise tähtajad. Seega ei saa erinevaid täituri tasu otsuseid aegumise mõttes käsitleda koos.
9.Maakohus leidis õigesti, et võlgnikul on võimalik esitada avaldus kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu (TMS § 481 alusel), kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 nimetatud tähtaeg ning kohtutäitur peab täitemenetluse lõpetama, kui sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole tegemist kohustusliku kohtueelse menetlusega, vaid võlgnikule alternatiivse ja lihtsama võimaluse loomisega. Võlgnikul on valik, kas pöörduda avaldusega otse kohtusse (TMS § 2231 alusel) või esitada avaldus kohtutäiturile (TMS § 481 alusel). Seega ei saa kohus keelduda avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et võlgnik ei pöördu avaldusega ennekõike täituri enda poole. Eespoolöeldu alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule avalduse menetlusse võtmiseks otsustamiseks. Kui maakohus asja menetlusse võtmise otsustamisel leiab, et avaldus on esitatud puudustega, on kohtul võimalik jätta avaldus käiguta ja määrata avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
10.Kuivõrd maakohus käsitles ekslikult avaldaja avaldust kaebusena kohtutäituri tegevuse peale, on avaldaja tasunud riigilõivu ettenähtust vähem (RLS § 59 lg 101). TsMS § 147 lg 3 esimese lause kohaselt kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses.
11.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.