hagi OÜ Purvi Kinnisvara kinnistusraamatu kannete parandamiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
71 930.71 eurot nende hageja I.-E. J. , isikukood XXX; vandeadv S. S.,
vastu
lepinguline esindaja
kostja OÜ Purvi Kinnisvara, registrikood 12031951; lepinguline esindaja vandeadv T. L. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I.-E. J. parandamiseks.
hagi OÜ Purvi Kinnisvara vastu kinnistusraamatu kannete
2.Kohustada osaühingut Purvi Kinnisvara andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (korteriomand aadressil XXX) esimese jao kande parandamiseks selliselt, et senisest kandest osa „XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 2, mille üldpind on 75,50 m2 ja mille tähistus plaanil on II“ kustutatakse ja asendatakse osaga „XXX mõttelist osa kinnistust ja eriomandi ese eluruum nr 2, mille tähistus on kohtuotsusele lisatud plaanil KRT2 ja punast värvi viirutus“.
3.Kohustada osaühingut Purvi Kinnisvara andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (korteriomand aadressil XXX) esimese jao kande parandamiseks selliselt, et senisest kandest osa „XXX mõttelist osa kinnistust“ kustutatakse ja asendatakse osaga „XXX mõttelist osa kinnistust“.
4.XXX elamu-ärihoone hoonejaotusplaan kolmel leheküljel, kinnitatud 14.01.2022, on käesoleva otsuse lahutamatud lisad 1-3.
5.Jätta menetluskulude tagatise määruse peale määruskaebuse esitamisega seonduvad I.-E. J. e menetluskulud, OÜ Puleium 2001. aasta majandusaasta aruande saamise kulu, XXX korteri plaani kulu ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajaliku hoonejaotusplaani saamise kulu (sh õigusabikulu) I.-E. J. e kanda ning ülejäänud menetluskulud OÜ Purvi Kinnisvara kanda.
6.Määrata I.-E. J. ele hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 19 031 eurot.
7.Välja mõista OÜ-lt Purvi Kinnisvara I.-E. J. kasuks menetluskulud 19 031 eurot, millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE
1.I.-E. J. (hageja) esitas 13.10.2017 Tartu Maakohtule hagi OÜ Purvi Kinnisvara (kostja) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu parandamiseks.
2.Tartu Maakohus rahuldas 15.09.2020 osaotsusega hagi eriomandi eseme piiride tuvastamiseks ning tuvastas, et hagejale kuuluva, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomandi eriomandi ese on ühendatud XXX mõttelise osaga XXX asuva kinnistu kaasomandist; kostjale kuuluva, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomandi eriomandi ese on ühendatud XXX mõttelise osaga XXX asuva kinnistu kaasomandist ja hageja korteriomandi eriomandi esemesse kuuluvad kohtuotsuse lisaks oleval plaanil märgitud ruumid nr 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, ja 30 kogupindalaga 124,3 m2. Osaotsus jõustus Riigikohtu 06.12.2021 määrusega, millega kostja kassatsioonkaebus jäeti menetlusse võtmata.
3.Hageja esitas 20.01.2022 menetlusdokumendis kannete tegemiseks vajaliku hoonejaotusplaani ning täpsustas tulenevalt saadud hoonejaotusplaani vormistusest kinnistusraamatusse kannete tegemist puudutavaid nõudeid. Hageja palus: (1) kohustada kostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (korteriomand aadressil XXX) esimese jao kande parandamiseks selliselt, et senisest kandest osa „XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 2, mille üldpind on 75,50 m2 ja mille tähistus plaanil on II“ kustutatakse ja asendatakse osaga „XXX mõttelist osa kinnistust ja eriomandi ese eluruum nr 2, mille tähistus on kohtuotsusele lisatud plaanil KRT2 ja punast värvi viirutus“; (2) kohustada kostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (korteriomand aadressil XXX) esimese jao kande parandamiseks selliselt, et senisest kandest osa „XXX mõttelist osa kinnistust“ kustutatakse ja asendatakse osaga „XXX mõttelist osa kinnistust“. Hageja märkis, et ta taotles maakohtu 15.09.2020 osaotsusega lahendatud nõuetes osaotsuse tegemist põhjusel, et hagiga taotletud kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajaliku hoonejaotusplaani saamine on võimalik alles pärast tuvastusnõuetes kohtulahendi tegemist. Esitatud hoonejaotusplaan põhineb Tartu Maakohtu 15.09.2020 osaotsuse lisaks oleval plaanil. Osaotsuse lisaks oleva plaani ning hoonejaotusplaani veidi erinev vormistus ei saa olla aluseks hoonejaotusplaani vastu võtmata jätmisele. Kuivõrd sisuline vaidlus on läbitud, kinnistusraamatu kande ebaõigsus on osaotsusega tuvastatud ja ühtlasi on hageja esitanud kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajaliku hoonejaotusplaani ja tõendid kinnistusraamatu ajakohase seisu kohta, on hageja hinnangul võimalik ebaõigete kannete parandamiseks vajalike tahteavalduste asendamise nõuded AÕS § 65 lg 1 alusel lõppotsusega rahuldada.
4.Hageja vaidleb vastu kostja taotlusele seada kinnistusraamatu kannete tegemine sõltuvusse hüvitise tasumisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 alusel. Kostja ei ole omandit kaotanud. Kostja omandiõiguse ulatus ei ole kunagi olnud nii suur, kui hetkel kinnistusraamatust nähtub. Jõustunud osaotsusega on tuvastatud, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige ning menetlusse järelejäänud kinnistusraamatu kande parandamise nõuete eesmärgiks on viia kinnistusraamatu kanded vastavusse tegeliku õigusliku olukorraga. Kinnistusraamatu kande parandamine, s.o kinnistusraamatu vastavusse viimine tegeliku õigusliku olukorraga ei tekita kostjale nõuet hageja vastu. Senise kande ebaõigsus on rikkunud hoopis hageja, mitte kostja õigusi, mis ongi AÕS § 65 lg 1 järgi kande parandamisnõude esitamise aluseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja hinnangul sõnastas hageja 20.01.2022 menetlusdokumendis oma nõude veelkordselt ümber (hageja taotluse resolutsiooni p 2 ja 3), seega hageja on nõuet jälle muutnud. Kohus ei ole muudetud nõuet menetlusse võtnud ning kostja ei anna sellele ka TsMS § 376 lg 1 kohast nõusolekut. Kostja leiab, et hageja poolt kohtule esitatud uus plaan on erinev Tartu Maakohtu osaotsuse lisaks olevast plaanist. Kuna osaotsuse lisaks olev plaan kujutab endast kohtuotsuse osa, ei saa kohtuotsust muuta uue plaani esitamisega. Kehtiv kinnistusraamatu kanne on õige. Hageja ei ole esitanud nõuet tuvastamaks, et kinnistusraamatu kanne oleks ebaõige. Lisaks puudub hagejal alus nõuda kostja korteri kohta käiva kinnistusraamatu kande muutmist. Kuna kinnistusraamatu kande muutmisega kaasneb kostja jaoks osaline omandi kaotus, taotleb kostja, et kohus seaks TsMS § 445 lg 1 kohaselt kinnistusraamatu kande tegemise sõltuvusse omandi kaotuse rahalise kompenseerimisega summas 71 930,71 eurot.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus on seisukohal, et hageja nõue kinnistusraamatu kannete parandamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Kostja hinnangul tuleb hageja poolt 20.01.2022 esitatud seisukohas nõude ümbersõnastamist lugeda nõude muutmiseks TsMS 376 lg 1 tähenduses ning kostja selleks nõusolekut ei anna. Kohus kostjaga ei nõustu. Käesolevas menetluses vaidluse all olev hagejale kuuluva korteriomandi eriomandi ulatus on 15.09.2020 osaotsuse lisaks oleval plaanil ning 20.01.2022 hoonejaotusplaanil näidatud täpselt samasugusena. Kostja ei ole ka vastupidist väitnud ega tõendanud. KrtS § 7 lg 2 kohaselt peavad kinnistamisavalduses eriomandi eseme tähistamiseks kasutatavad numbrid või muud tähised langema kokku hoonejaotusplaanil kasutatavate tähistega. Hageja nõude täpsustamine/ümbersõnastamine on toimunud varasemalt esitatud nõude piirides ja arvestades kohtumenetluse ajal muutunud seadusandlust ning seda ei peeta hagi muutmiseks, vastavalt TsMS §-s 376 lg 4 sätestatule. Isegi kui lugeda nõude täpsustamine nõude muutmiseks, annab selleks nõusoleku kohus arvestades nõude muutmise aluseks olevaid asjaolusid ning leides, et asja saab nõusoleku andmisega lahendada kiiremini ja säästlikumalt (TsMS § 376 lg 2).
7.Hageja kinnistusraamatu kannete parandamise nõude aluseks on AÕS § 65 lg 1, mille kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Maakohtu 15.09.2020 osaotsusega on tuvastatud hagejale kuuluva korteri eriomandi eseme piirid ning et hagejale kuuluva, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomandi eriomandi ese on ühendatud XXX mõttelise osaga XXX asuva kinnistu kaasomandist ja kostjale kuuluva, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomandi eriomandi ese on ühendatud XXX mõttelise osaga XXX asuva kinnistu kaasomandist.
AÕS § 65 lg 1 alusel saab ebaõigeks pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. Praegusel hetkel ei vasta hagejale ja kostjale kuuluvate korteriomandite kohta kinnistusraamatus tehtud kanded, mille kohaselt hagejale kuulub XXX mõttelist osa kinnistust (ja reaalosa eluruum nr 2, mille üldpind on 75.5 m2 ja mille tähistus plaanil on II) ning kostjale kuulub XXX mõttelist osa kinnistust, tegelikule õiguslikule olukorrale ning kinnistusraamatu kanded tuleb lugeda ebaõigeks. Eraldi täiendavat nõuet tuvastamaks, et olemasolev kanne on vale, ei ole enam vaja. Kuna maakohtu poolt osaotsusega tuvastatu põhjal on kinnistusraamatu kanne vale, tuleb ebaõige kanne AÕS § 65 lg 1 alusel hageja nõudel parandada. Hagejal on õigus nõuda, et tema korteriomandi kohta käivad andmed viiakse kinnistusraamatus kooskõlla kohtuotsuses tuvastatuga.
8.Maakohtu osaotsuse tulemusel ei muutunud kostja korteriomandi suurus, küll aga kostjale kuuluva mõttelise osa suurus kinnistust. Eriomandi mõttelise osa suurus kogu kinnistust on iga korteriomandi kohta kajastatud kinnistusraamatu esimeses jaos. Nimetatud kanne puudutab kõigi kinnistu kaasomanike õigusi, sest see kajastab kaasomandis olevate mõtteliste osade jaotust kaasomanike vahel. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul hageja puudutud isikuks KRS § 341 lg 1 tähenduses. 15.09.2020 maakohtu osaotsusega tuvastatud kostjale kuuluva mõttelise osa suuruse vähenemine kinnistu kaasomandist peab nähtuma kostjale kuuluva korteriomandi kinnistusraamatu kandest ka siis, kui kostja selleks nõusolekut ei anna. Seetõttu on hagejal AÕS § 65 lõikest 1 tulenevalt õigus nõuda ka kostja korteriomandi kinnistusraamatu kande muutmist kostjale kuuluva mõttelise osa suuruse osas.
9.Tartu Maakohtu 15.09.2020 osaotsusega tuvastati hagejale kuuluva korteriomandi eriomandi eseme piirid, sh millised ruumid sinna kuuluvad, ja selle kogupindala. Kohtu hinnangul on maakohtu osaotsuse lisaks olev plaan ja hageja poolt esitatud hoonejaotusplaan hagejale kuuluva korteriomandi eriomandi osa piiride osas identne, muutunud ei ole kohtu poolt tuvastatud korteriomandi pindala. Esitatud (V kd tl 92-93) ja otsuse lisaks oleva hoonejaotusplaani alusel saab teha kanded kinnistusraamatusse.
10.Eeltoodust tulenevalt saab hageja nõuded kinnistusraamatu kannete parandamiseks rahuldada ning kohustada kostjat andma nõusolek: - Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (korteriomand aadressil XXX) esimese jao kande parandamiseks selliselt, et senisest kandest osa „XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 2, mille üldpind on 75,50 m2 ja mille tähistus plaanil on II“ kustutatakse ja asendatakse osaga „XXX mõttelist osa kinnistust ja eriomandi ese eluruum nr 2, mille tähistus on kohtuotsusele lisatud plaanil KRT2 ja punast värvi viirutus“. - Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (korteriomand aadressil XXX) esimese jao kande parandamiseks selliselt, et senisest kandest osa „XXX mõttelist osa kinnistust“ kustutatakse ja asendatakse osaga „XXX mõttelist osa kinnistust“. Jõustunud kohtuotsuse resolutsioon asendab kostja tahteavaldust sellekohaste nõusolekute andmiseks (TsÜS § 68 lg 5, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1).
11.Kostja taotlus seada kinnistusraamatu kande tegemine sõltuvusse omandi kaotuse rahalise kompenseerimisega kostjale ei ole asjakohane. TsMS § 445 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Nimetatud sätte eesmärk on tagada (vajalikel juhtudel) kohtulahendi (sund)täidetavus nii täitmise viisi kui ka täitmise tagamise reguleerimise abil, arvestades menetlusosaliste õigustatud huve. Menetlusliku tasaarvestuse oleks kostja saanud teha kas vastuväite või vastuhagi esitamisega. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja esitanud avaldust oma võimaliku nõude tasaarvestamiseks juhuks, kui kohus hageja hagi rahuldab. Samuti ei ole kostja esitanud vastuhagi hageja vastu,
mida kohus oleks võtnud menetlusse. Kui kostja on seisukohal, et talle on tekkinud seoses hagejale kuuluva korteriomandi eriomandi eseme piiride kindlaksmääramisega ja kinnistusraamatu kannete muutmisega mingisugune kahju, on kostjal õigus esitada hageja vastu hagi (sh tasuda riigilõivu), mida menetletakse käesolevast tsiviilasjast eraldiseisvalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus TsMS § 173 lg 4 kohaselt ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 169 lg 3 alusel tuleb jätta 04.10.2019 menetluskulude tagatise nõudmise määruse peale esitatud määruskaebusega seonduvad hageja menetluskulud Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2019 määrusega määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda (menetluskulude nimekirja järgi kulus hagejal selleks 5,6 tundi (150 eurot + käibemaks, kokku 1008 eurot) + riigilõiv 50 eurot). Samuti tuleb jätta OÜ Puleium 2001. aasta majandusaasta aruande saamise kulu (riigilõiv 2,4 eurot) hageja kanda, kuna kohus jättis selle dokumendi 15.09.2020 osaotsusega tsiviilasja juurde võtmata. TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus hageja 18.02.2022 menetluskulude nimekirja punktides 2.9 ja 2.10 märgitud hagejale kuuluva korteri tegelikkusele vastava plaani saamise kulu (600 eurot) ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajaliku hoonejaotusplaani saamise kulu (300 eurot) ning selle korraldamisele kulunud esindaja ajakulu (1,8 tundi) hageja kanda, sest nimetatud kulud oleks hagejal olnud vaja kanda ka ilma kohtuvaidluseta ning seetõttu oleks nimetatud kulude kostja kanda jätmine kostja suhtes ebaõiglane (kokku jääb hageja kanda 1960.40 eurot + 1.8x150+km). Muud hageja ja kostja menetluskulud tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
13.TsMS § 174 lõigete 1 ja 2 alusel määrab kohus kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohtul tuleb lähtuvalt TsMS § 175 lõikest 1 kontrollida õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
14.Kuna maakohus ei nõudnud pooltelt asja esmakordsel ja teistkordsel menetlemisel enne otsuste tegemist menetluskulude nimekirjade esitamist, loeb kohus hageja poolt 18.02.2022 esitatud menetluskulude nimekirja täies ulatuses õigeaegselt esitatuks. Hageja palub menetluskulud mõista välja koos käibemaksuga, kuna ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskulud on kohtule 18.02.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised (välja on jäetud otsuse p 12 alusel hageja kanda jäetud kulud): •
Asja esmakordsel menetlemisel maakohtus olid hageja menetluskulud kokku 4971.80 eurot, millest riigilõiv 1550 eurot, õigusabikulud 3412.80 eurot (2844 eurot käibemaksuta), kohtuvälised kulud (kinnistusraamatu väljavõtted 3 tk) 9 eurot. Õigusabi ajakulu oli 23.7 tundi, tasumäär 120 eurot/tund + käibemaks;
•
Asja esmakordsel menetlemisel ringkonnakohtus olid hageja menetluskulud kokku 4211.20 eurot, millest riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamiselt 1000 eurot ja õigusabikulud 3211.20 eurot (2676 eurot käibemaksuta). Õigusabi ajakulu oli 22.3 tundi ja tasumäär 120 eurot/tund + käibemaks:
•
Asja esmakordsel menetlemisel Riigikohtus oli nimekirja kohaselt hageja menetluskulu 43.2 eurot (36 eurot käibemaksuta). Õigusabi ajakulu oli 0.3 tundi ja tasumäär 120 eurot/tund + käibemaks.
•
Asja teistkordsel menetlemisel maakohtus olid hageja menetluskulud kokku 11 796.60 eurot, millest õigusabi kulu 11775.60 eurot (käibemaksuta 9813 eurot) ja kohtuvälised kulud (kinnistusraamatu väljavõtted + riigilõiv Rahvusarhiivist dokumentide saamiseks) 21 eurot. Õigusteenuse osutamise ajakulu oli 66.3 tundi ja tasumäär kuni veebruar 2019 oli 120 eurot/tund + käibemaks (menetluskulude nimekirja kohaselt osutati õigusabi selle tasuga 4.4 tundi) ja alates märts 2019 oli 150 eurot/tund + käibemaks (alates arve nr 190896, kokku 61.9 tundi));
Asja teistkordsel läbivaatamisel Riigikohtus oli hageja menetluskulude suuruseks nimekirja kohaselt õigusabikulud 54 eurot (käibemaksuta 45 eurot). Õigusteenuse ajakulu 0.3 tundi, tasumäär 150 eurot/tund + käibemaks.
•
Asja kolmandat korda maakohtus menetlemisel olid hageja menetluskuludeks kokku 1416 eurot, millest õigusabi kulu 1692 eurot (käibemaksuta 1410 eurot), kohtuvälised kulud (kinnistusraamatu väljavõtted 2 tk) 6 eurot. Õigusteenuse osutamise ajakulu oli 9.4 tundi ja tasumäär oli 150 eurot/tund + käibemaks.
•
Seega hageja menetluskulud on nimekirja järgi kokku 24 886.80 eurot.
15.Kostja hinnangul tuleb hageja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada, sest hageja menetluskulud on ilma mõistliku põhjenduseta u 3 kolm korda suuremad kui kostjal. Kuna kostja kassatsioone menetlusse ei võetud, et saanud hagejal kassatsioonimenetlustes hüvitatavaid menetluskulusid tekkida. Dokumentide analüüsimisele kuluv aeg sisaldub sellele vastamisele kuluvas ajas. Kohtuistungitega seonduv kulu on ülemäärane.
16.Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 1500 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot ning apellatsioonkaebuselt 1000 eurot, kokku 2550 eurot. TsMS § 137 lg 11 ja Tartu Ringkonnakohtu 06.11.2020 määruse järgi on käesoleva tsiviilasja hind 71 930,71 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal 13.10.2017 kehtinud riigilõivu seaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli tasuda hagilt hinnaga 71 930.71 eurot riigilõivu 1100 eurot, § 59 lg 17 järgi hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot. Kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista ülemääraselt tasutud riigilõivu. Seega on riigilõiv vajalik ja põhjendatud hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel summas 1150 eurot. Hageja esitas 02.04.2018 Tartu Maakohtu 02.03.2018 vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse ning tasus riigilõivu 1000 eurot. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga.
17.Kohus peab TsMS § 144 p 2 alusel põhjendatuks hageja kulud kinnistusraamatu väljavõtete saamiseks kogusummas 18 eurot ja Riigiarhiivist dokumentide saamiseks makstud riigilõivu kulu 15 eurot, kokku 33 eurot. Kohus märgib, et menetluskulude nimekirja punktis 2.6 oli kinnistusraamatu väljavõtete kogusumma 24 eurot, kuid arvestades nimekirjas kirjeldatud väljavõtete arvu arvestab kohus kuluga 6 tk x 3 eurot.
18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi arvestada ka ühe tööühiku hinna põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja tunnitasu oli kuni 2019 veebruarini 120 eurot ja alates märtsist 2019 oli 150 eurot,
millele lisandub käibemaks. Tegemist on vaidluse toimumise aega, vaidluse liiki ja iseloomu arvestades tavapärase ja põhjendatud õigusteenuse osutamise hinnaga. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt tekkinud käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb kostjal hüvitada ka menetluskuludelt arvestatud käibemaks.
19.Kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab hüvitatava kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.
19.1.Hageja on õigusabi ajakuluks asja esimesel läbivaatamisel maakohtus märkinud kokku 23.7 tundi. Maakohtu menetluses toimus 1 istung. Eelkõige peab kohus põhjendatuks ajakulu kohtuistungil osalemisele 1 h 50 min. Lisaks oli advokaadil vajalik istungiks ette valmistuda ning pärast istungit tutvuda protokolliga. Seega peab kohus istungiga seonduvaks ajakuluks kokku 4 tundi, mis hõlmab istungil osalemist, selleks ettevalmistumist ja pärast protokolliga tutvumist. Vastaspoolelt kuuluvad väljamõistmisele eelkõige nende lepingulise esindaja toimingute ajakulu, mille väljundiks on konkreetne menetlusdokument. Abitoimingute ajakulu hindab kohus kogumis menetlusdokumendi koostamise ajaga ning vähendab nende arvelt mõnevõrra hageja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu. Hagiavalduse (sh hagi tagamise taotluse koostamisele ja puuduste kõrvaldamisele) ja kostja vastusele seisukoha koostamisele (koos abitoimingutega) on hageja esindajal kulunud kokku 16.8 tundi. Kohus peab hagiavalduse sisu ja mahtu ning vastuses esitatut hinnates põhjendatuks kokku 12 tundi. Asjaoludega tutvumine sisaldub eelduslikult juba dokumendi koostamise ajakulus ning selle eraldi hüvitamine ei ole vajalik. Rahvusarhiivist edastatud dokumentidega tutvumisele peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 1 tunni. Kokku peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks asja esimesel läbivaatamisel maakohtu menetluses kokku 17 tundi.
19.2.Asja esimesel läbivaatamisel ringkonnakohtu menetluses on hageja õigusabi ajakulu olnud 22.3 tundi. Apellatsioonkaebuse ja kostja apellatsioonvastusele seisukoha koostamisele (koos abitoimingutega) kulus kokku 17.6 tundi. Kohus peab arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning täiendavas seisukohas avaldatut põhjendatuks ajakulu kokku 15 tundi. Ringkonnakohtu menetluses toimus üks istung kestvusega 40 minutit. Arvestades istungi kestvust ja esindaja vajadust istungiks ette valmistuda, peab kohus põhjendatuks istungiga seonduvaks ajakuluks kokku 2.5 tundi. Ringkonna kohtu otsusega tutvumisele kulunud aeg on hõlmatud hilisemates menetlustes esitatud dokumentide koostamisele kulunud ajaga. Seega kokku peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks asja esimesel läbivaatamisel ringkonna menetluses kokku 17.5 tundi.
19.3.Asja esmasel läbivaatamisel Riigikohtus on hageja õigusabikulu olnud 0.3 tundi. Kohus nõustub kostjaga, et kassatsioonkaebusega ja Riigikohtu menetlusse võtmata jätmise määrusega tutvumisele kulunud aja hüvitamine ei ole põhjendatud. Riigikohus ei küsinud hagejalt kassatsioonkaebuse kohta seisukohta ning selle väljundina ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumenti.
19.4.Asja teisel läbivaatamisel maakohtus oli nimekirja kohaselt hageja õigusabi ajakuluks 66.3 tundi. Maakohtu menetluses toimus 1 istung ning kohus peab põhjendatuks ajakulu kohtuistungil osalemisele 3 h 10 min. Lisaks oli vajalik advokaadil istungiks ette valmistuda ning pärast istungit tutvuda protokolliga. Seega peab kohus istungiga seonduvaks ajakuluks kokku 6.5 tundi, mis hõlmab istungil osalemist, selleks ettevalmistumist, pärast protokolliga tutvumist ja protokolli parandamise taotluse koostamisega seotud ajakulu.
Arvestades esitatud kirjalike seisukohtade hulka, mahtu ja asja keerukust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja õigusabikulu ülejäänud osas kokku 45 tundi. Asjaolude, taotluste ja määrustega tutvumine võib olla ka ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud ajakulu ning üldjuhul see sisaldub eelduslikult juba dokumendi koostamise ajakulus, mistõttu selle eraldi hüvitamine ei ole põhjendatud. Osaliselt on kostja ka hageja menetluskulud ise põhjustanud, esitades taotlusi, mis jäid rahuldamata. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid rohkem vähendada. Seega kokku peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks asja teisel läbivaatamisel maakohtu menetluses kokku 51.5 tundi, millest 2.5 h on põhjendatud esindajatasu hinnaga 120 eurot tunnis, ülejäänud aeg tasumääraga 150 eurot tunnis.
19.5.Asja teisel läbivaatamisel ringkonnakohtus on hageja märkinud lepingulise esindaja ajakuluks 13.3 tundi. Arvestades seda, et ringkonna menetlus toimus 1 istung kestvusega u 30 minutit, peab kohus põhjendatuks arvestades istungiks ettevalmistumisele kuluvat aega kokku 2 tundi. Ülejäänud osas peab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 7 tunni ulatuses. Kohus arvestas õigusabi ajakulu vähendamisel sellega, et apellatsioonkaebusele esitatud vastus kordab oluliselt juba varem hageja poolt esitatut. Seega kokku peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks asja teisel läbivaatamisel ringkonnakohtu menetluses kokku 9 tundi.
19.6.Asja teisel läbivaatamisel Riigikohtus on hageja õigusabikulu olnud 0.3 tundi. Kohus nõustub taaskord kostjaga, et Riigikohtu menetlusega seotud dokumentide analüüsile kulunud aja hüvitamine ei ole põhjendatud. Riigikohus ei küsinud hagejalt kassatsioonkaebuse kohta seisukohta ning selle väljundina ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumenti.
19.7.Asja kolmandal korral läbivaatamisel maakohtus on hageja õigusabikulu 9,4 tundi. Arvestades hageja esindaja esitatud kirjalikke seisukohti ja menetluskulude nimekirja, peab kohus põhjendatuks neile kulunud aega kokku 6 tundi.
20.Eeltoodud põhjendustel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kogusummas 19 031 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Sellest õigusabikulu on 16 848 eurot, riigilõivud on 2150 eurot ja muud kulud 33 eurot.
21.Kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
22.Kohus lahendab hageja poolt 18.02.2022 menetlusdokumendis esitatud taotluse menetluskulude katteks antud tagatise tagastamiseks pärast tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist.
23.Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et hagejal on õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu summas 400 eurot (1500-1100) tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõppeb kahe aasata möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tagastamise taotluses tuleb märkida tsiviilasja number, riigilõivu tasumise makserekvisiidid, summa, mille tagastamist taotletakse, ning samuti isiku andmed, kelle arvele tagastust soovitakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.