OÜ Purvi Kinnisvara kaebus ehitisregistri muudatuste kustutamiseks ja eelneva registrikande taastamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Purvi Kinnisvara määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.04.2019. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja – OÜ Purvi Kinnisvara, esindaja advokaat Tambet Laasik Vastustaja – Tartu linn Kolmas isik – Imbi-Elle Juksaar, esindaja advokaat Andres Kalm
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Purvi Kinnisvara määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.04.2019. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 98 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Purvi Kinnisvara on Tartus Vanemuise tn 43-1 korteri omanik. 03.09.2014 esitasid Vanemuise 43 teise korruse eluruumide omanikud Tartu Linnavalitsusele ehitise teatise. Tartu Linnavalitsus kontrollis septembris 2014 korterelamu teisel korrusel asuvaid ruume ning esitas 10.09.2014 ehitise teatise andmed riiklikku ehitisregistrisse. Teatise alusel märgiti Vanemuise 43 teise korruse eluruumide (korter 2) pinnaks 95,1 m2 senise 75,5 m2 asemel.
OÜ Purvi Kinnisvara esitas kaebuse Tartu linna toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks – ehitisregistris tehtud muudatuste kustutamiseks ja eelneva registrikande taastamiseks. Kaebuse kohaselt on teised korteriomanikud ehitanud maja katusealused ruumid korteritega kokku ebaseaduslikult. Ehitisregistri andmete muutmisega on kohalik omavalitsus seadustanud hoone teise korruse omanike ebaseadusliku ruumikasutuse.
3.Tartu Halduskohus jättis 20.05.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata.
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 28.09.2017. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
5.Riigikohus rahuldas 26.03.2019. a otsusega OÜ Purvi Kinnisvara kassatsioonkaebuse, tühistas haldus- ja ringkonnakohtu otsused ning saatis asja uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule.
6.Halduskohtule oli teada, et Tartu Maakohtu menetluses on Imbi-Elle Juksaare hagiavaldus OÜ Purvi Kinnisvara vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks (tsiviilasi nr 2-17-15298). Halduskohus küsis menetlusosalistelt seisukohta asjas menetluse peatamiseks kuni otsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-17-15298.
7.Kaebaja taotles asjas menetluse peatamata jätmist. Vastustajal ei olnud vastuväiteid asjas menetluse peatamisele ning kolmas isik taotles asjas menetluse peatamist.
8.Tartu Halduskohus peatas 16.04.2019. a määrusega käesoleva haldusasja menetluse kuni otsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-17-15298. Halduskohus märkis, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni (HKMS § 95 lg 1). Riigikohus selgitas 26.03.2019. a otsuses, et käesoleva asja lahendamiseks on oluline selgitada erastamislepingute tõlgendamise teel välja poolte tegelik tahe kolmanda isiku korteri reaalosa kui lepingu objekti piiritlemisel. Võib eeldada, et erastamisel järgiti seadust, kuid see eeldus võib olla muude asjaoludega ümberlükatav. Kui ilmneb, et abiruumid jäid omal ajal põhjendamatult kolmanda isiku korteri reaalosa koosseisus erastamata, ei saa seda viga parandada üksnes ehitisregistri andmete muutmisega, vaid tuleb korraldada abiruumide üleminek kaasomandist korteri reaalosa koosseisu (KrtS § 9). Riigikohus märkis veel, et asja uuel lahendamisel peab halduskohtus tegema seega kindlaks, millised pinnad kuuluvad korteri nr 2 reaalosa koosseisu ning sellest lähtudes hindama uuesti vaidlusaluse registrikande õiguspärasust. Kuna tsiviilasjas nr 2-17-15298 on sama korteri reaalosa ulatus samuti vaidluse all, on halduskohtul võimalik peatada haldusasja menetlus tsiviilasjas otsuse jõustumiseni. Halduskohus ei nõustunud määruses kaebajaga, et mainitud tsiviilasjas ja käesolevas haldusasjas lahendatakse erinevaid küsimusi, kuna hageja on tsiviilasjas tuginenud nõude alusena käesolevast asjast erinevale õiguslikule konstruktsioonile. Samuti ei nõustunud halduskohus kaebaja arvamusega, et haldusasjas on paremad võimalused Riigikohtu halduskolleegiumi juhiste järgimiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks. Halduskohus nõustus kolmanda isikuga, et käesoleva asja õige lahendamine eeldab tsiviilõiguslikku hinnangut. Vaidluse lahendus sõltus halduskohtu hinnangul seega vaidlusaluste korteriomanditega seotud omandisuhetele antavast hinnangust, mis on teise, antud juhul tsiviilkohtumenetluse ese. Halduskohus asus neil asjaoludel seisukohale, et kaebaja ettepanekul Riigikohtu arvamusest kõrvalekaldumine ei ole põhjendatud, kuna käesolevas asjas tehtav otsus sõltub vähemalt osaliselt tsiviilasja nr 2-17-15298 vaidluse esemest. Halduskohus peatas käesoleva haldusasja menetluse kuni viidatud tsiviilasjas otsuse jõustumiseni (HKMS § 95 lg 1).
9.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule 18.04.2019 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 16.04.2019. a määrus.
Määruse põhjenduste kohaselt leidis Riigikohus käesolevas asjas, et küsimus reaalosa suurusest tuleb lahendada erastamismenetluse asjaolude väljaselgitamise teel. Tsiviilasjas asuti aga seisukohale, et erastamislepingutel puudub reaalosa suuruse tuvastamisel tähendus. Samuti on haldusasja menetluse peatamise tulemuseks see, et käesolev menetlus viibib veelgi, kuni lõpuks lahendatakse tsiviilasi nr 2-17-15298 ilma, et tsiviilasjas lahendataks käesoleva vaidluse seisukohalt olulist küsimust. Samuti ei tugine ka kolmas isik ise omandiõiguse küsimuses erastamislepingutele. Tsiviilasjas nr 2-17-15298 nõuab kolmas isik eelkõige seda, et kohus tuvastaks, et korteriomandi reaalosa koosseisu kuuluvad hagiavalduse lisaks nr 6 oleval plaanil näidatud ruumid nr 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29 ja 30 kogupindalaga 124,3 m2. Käesolevas asjas leiab kolmas isik aga, et püsima peaks jääma ehitisregistri kanne, mille kohaselt on tema korteriomandi reaalosa pindala 95,1 m2. Halduskohus ei ole samuti põhjendanud, kuidas peaks tsiviilkohtus saama paremini tõendada käesoleva haldusasja menetlusosaliste omavahelisi suhteid olukorras, kus Tartu linn tsiviilasjas menetlusosaliseks ei ole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kuna Tartu linn ja kolmas isik Imbi-Elle Juksaar on halduskohtule esitanud oma seisukohad käesolevas asjas menetluse peatamise küsimuse osas, siis ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks küsida täiendavalt nende vastust kaebaja määruskaebusele, milles vaidlustatakse asjas menetluse peatamist halduskohtu 16.04.2019. a määrusega kuni tsiviilasjas nr 2-17-15298 tehtava otsuse jõustumiseni.
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 16.04.2019. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks.
12.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Purvi Kinnisvara on Tartus Vanemuise 43-1 asuva korteri omanik. Vanemuise 43 teise korruse eluruumide omanikud esitasid 2014. a Tartu Linnavalitsusele ehitise teatise ning linnavalitsus esitas teatise andmed ehitisregistrisse. Teatise alusel märgiti registris Vanemuise 43 teise korruse eluruumide (korter 2) pinnaks 95,1 m2 senise 75,5 m2 asemel. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse Tartu linna toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks, s. o ehitisregistris tehtud muudatuste kustutamiseks ja eelneva registrikande taastamiseks. Kaebuse kohaselt ehitasid teised korteriomanikud maja katusealused ruumid oma korteriga kokku ebaseaduslikult ning ehitisregistri andmete muutmisega seadustas kohalik omavalitsus hoone teise korruse omanike ebaseadusliku ruumikasutuse. Haldus- ja ringkonnakohus jätsid oma varasemate otsustega kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus rahuldas 26.03.2019. a otsusega OÜ Purvi Kinnisvara kassatsioonkaebuse, tühistas alama astme kohtute otsused ja saatis asja uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule, selgitades, et asja lahendamiseks on oluline selgitada erastamislepingute tõlgendamise teel välja poolte tegelik tahe reaalosa kui lepingu objekti piiritlemisel. Samuti märkis Riigikohus, et asja uuel lahendamisel peab halduskohtus, mh erastamisel kasutatud inventariseerimisplaani alusel tegema kindlaks, millised pinnad kuuluvad korteri nr 2 reaalosa koosseisu ning sellest lähtudes hindama uuesti vaidlusaluse registrikande õiguspärasust. Riigikohtu selgituste kohaselt, kuna tsiviilasjas nr 2-17-15298 on sama korteri reaalosa ulatus samuti vaidluse all, on halduskohtul võimalik peatada haldusasja menetlus tsiviilasjas otsuse jõustumiseni. Halduskohus vaidlusaluse määrusega seda ka tegi.
13.HKMS § 95 lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse juhul, kui asjas otsuse langetamine sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama muus kohtumenetluses. Selle sätte alusel on kohtul menetluse peatamise üle otsustamisel kaalutlusõigus. Kaalutlusõiguse ulatus sõltub sellest, kui tugev on kohtuasjade vaheline seos ja kui suur on oht eksliku otsuse või vastuoluliste otsuste tegemiseks asja edasise menetlemise korral. Samas tuleb HKMS § 2 lg 2 kohaselt kohtumenetlus läbi viia mõistliku aja jooksul. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus võib tõepoolest lahendamisel olevat asja mõjutada (vt Riigikohtu 10.04.2018. a määrus asjas nr 3-15-1590, p 10).
14.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus käesolevas haldusasjas menetlust peatades õigesti leidnud, et tsiviilasjas nr 2-17-15298 toimuv menetlus ja tsiviilasjas tehtav lahend võivad halduskohtus lahendamisel olevat asja nr 3-14-52261 mõjutada. Seadus ei keela ka halduskohtul endal tuvastada tsiviilõiguslikke asjaolusid (HKMS § 4 lg 4), kuid vaidlust ei ole selle üle, et tsiviilasjas nr 2-17-15298 käib juba kaebaja ja kolmanda isiku vahel vaidlus korteri reaalosa ulatuse üle. Samamoodi on vaidluse eseme sõnastanud ka Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium asjas nr 2-17-15298 tehtud 10.10.2018. a otsuses maakohtu varasema vaheotsuse kohta: „Hageja soovib kohtu kaudu kindlaks teha, missuguses ulatuses on hagejal üldse omand tekkinud ja missugused on täpselt temale kuuluva korteriomandi reaalosa piirid.“ Nimetatud otsus jõustus detsembris 2018. Käesolevas asjas tehtud Riigikohtu lahendi järgi sõltub just kolmandale isikule kuuluva korteri eriomandi eseme tegelikust ulatusest see, kas vaidlusalune ehitisregistri kanne on õiguspärane või mitte, s. o juhul, kui tsiviilasjas nr 2-17-15298 tuvastatakse, et kolmanda isiku korteri reaalosa pindala (eriomandi ese) on kinnistusraamatu kandest nähtuvast tegelikult suurem, on ehitisregistri kanne õiguspärane. Kuna omandisuhteid reguleerivad eraõiguslikud normid ja eraõigussuhtest tulenev vaidlus on tsiviilasi, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 1), siis on ka seetõttu tegelike omandisuhete tuvastamine tsiviilasjas õigem. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isiku poolt halduskohtule esitatud seisukohaga, et omandisuhete tuvastamine tsiviilkohtus on seda enam põhjendatud olukorras, kus vaidlus omandisuhete üle on ka õiguslikult keerukas (vt Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10.10.2018. a otsuse p-d 7, 8 ja 11 – 15).
15.Iseenesest on õige kaebaja väide, et menetluse peatamisel tuleb arvestada ka peatamise või peatamata jätmise ajalist mõju asja lahendamisele. Samas käesolevas haldusasjas alles asutaks tsiviilõiguslike asjaolude tuvastamiseks tõendeid koguma ja hindama, kuid tsiviilasjas nr 2-17-15298 on menetlus käesolevaks ajaks juba palju kaugemale jõudnud. Maakohtule on juba esitatud korteriomandi kohta käiv plaanimaterjal, vaidlusaluste juurdeehituste ehitusloa taotlemisega seotud dokumentatsioon, ehitusprojekt ja ehitustööde vastuvõtmise akt. Lisaks on maakohus kaebaja enda taotlusel välja nõudnud erastamisega seotud kirjavahetuse linnavalitsusega, eluruumide ostu-müügilepingud ja muud erastamisega seotud dokumendid. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et erastamislepingud ei ole osa tsiviilvaidlusest. Samuti on ringkonnakohus oma 10.10.2018. a otsuses tsiviilasjas nr 2-17-15298 tõendikogumi pinnalt tuvastanud asjas tähendust omavad asjaolud ning andnud asja lõplikuks lahendamiseks maakohtule selged suunised, määrates muuhulgas ka tõendamiskoormuse jaotuse. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga, et oleks tarbetu sedasama protseduuri haldusasjas korrata, kuna teises kohtumenetluses on vajalik eeltöö juba tehtud ja tsiviilasjas läheneb menetlus sisulise lahendi tegemisele.
16.Kaebaja väide, et kõnealuses tsiviilasjas ei lahendata samu küsimusi, mida Riigikohtu halduskolleegium on 26.03.2019. a otsuses oluliseks pidanud, ei ole tõene, kuna Riigikohus on käesolevas haldusasjas tehtud otsuses ise sõnaselgelt märkinud, et halduskohtul tuleb teha kindlaks kolmanda isiku reaalosa koosseis ning, et tsiviilasjas nr 2-17-15298 on sama korteri reaalosa ulatus samuti vaidluse all. Asjaolu, et halduskolleegium on vaidluse lahendamiseks eraldi välja toonud vajaduse erastamislepingut tõlgendada ja ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10.10.2018. a lahendis selline sõnaselge suunis maakohtule puudub, ei tähenda veel, et vaidluste sisu oleks seetõttu erinev või et erastamislepingul puuduks tsiviilasjas üleüldse tähendus. Samuti oli ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10.10.2018. a lahend juba olemas ja ka jõustunud ajal, kui Riigikohtu halduskolleegium oma 26.03.2019. a otsuses sellele tsiviilasjale viitas ja märkis, et halduskohtul on võimalik peatada haldusasja menetlus tsiviilasjas nr 2-17-15298 otsuse jõustumiseni. Seega oli halduskolleegium 26.03.2019. a otsuse tegemisel teadlik Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10.10.2018. a otsuse sisust, pidades siiski võimalikuks haldusasjas menetluse peatamist seonduvalt sama tsiviilasjaga põhjusel, et ka selles asjas on vaidluse all sama korteri reaalosa ulatus. Kaebaja poolt viidatud Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10.10.2018. a otsuse p-s 15 on samuti pigem antud suuniseid erastamislepingu tõlgendamiseks, kuna ringkonnakohtu seisukoha järgi on lepingusse märgitud korteri pindalaandmetest olulisem see, milline oli korteri reaalosa suurus faktiliselt ning kas korter oli välja ehitatud õiguspäraselt. Ringkonnakohtu selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohtadega, mille järgi lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1), kuid lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu (VÕS § 29 lg 2). Nähtuvalt eeltoodust on erastamislepingu tõlgendamine tegelikult ka tsiviilasja nr 2-17-15298 menetluse esemeks ja kaebaja väide, et erastamislepingu tõlgendamisel on asjaosaliste ühise tegeliku tahte väljaselgitamine haldusasjas parema väljavaatega kui tsiviilkohtus, ei ole põhjendatud.
17.Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleva vaidlusega seotu kohati toimunud üle 20 aasta tagasi ja õige on kolmanda isiku seisukoht, et sellises olukorras saab poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel lähtuda pigem kirjalikest materjalidest. Nagu juba märgitud, on kõik olemasolevad kirjalikud materjalid tsiviilkohtule juba esitatud ning kaebaja enda taotlusel ka kogutud. Samuti selgitas kolmas isik halduskohtule, et nende positsioon tsiviilkohtus on olnud läbivalt see, et vaidlusaluse korteri pindalaandmed olid erastamisdokumentatsioonis ekslikud ning nende parandamine osutus võimatuks kaebaja enda tegevuse tõttu. Nii on ka Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium oma 10.10.2018. a otsuse p-s 9 tuvastanud, et asjaolu, et korteriomandite pind on erastamislepingusse märgitust suurem, selgus pärast erastamislepingute sõlmimist aastal 1996 ja enne kinnistamismenetlust aastatel 2003-2004. Kolmas isik selgitas, et kuigi kaebajale oli teada, et ülemõõdistamise tulemusena oli teise korruse ruumide tegelik pind oluliselt suurem erastamislepingusse märgitust, keeldus kaebaja ise juba tookord andmast andmete parandamiseks vajalikke nõusolekuid, mille tõttu oli linn erastamisel samuti sundseisus ja tegi teadliku otsuse kinnistada korter valede andmetega, jättes selliselt korteriomanike vahelise vaidluse tulevikus lahendamiseks. Neil asjaoludel on juba ringkonnakohtu tsiviilkolleegium sisuliselt leidnud, et erastamislepingusse märgitud pindalaandmete asemel tuleb reaalosa piiritlemisel lähtuda õiguspärasest faktilisest olukorrast erastamise hetkel.
18.Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu praktikas on menetluse peatamisel mõjuvaks põhjuseks peetud veel ka vastuoluliste lahendite ohtu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.03.2016. a määrus asjas nr 3-2-1-1-16, p 17). Kolmanda isiku korteriomandi
omandiõigusega seonduvate küsimuste lahendamine kahes paralleelses kohtumenetluses looks ka käesoleval juhul vastuoluliste kohtulahendite ohu, mistõttu on haldusasjas menetluse peatamine vajalik ka eelkirjeldatud olukorra tekkimise vältimiseks.
19.Ringkonnakohtu arvates ei välista käesolevas haldusasjas menetluse peatamist ka asjaolu, et Tartu linn ei ole tsiviilasjas nr 2-17-15298 menetlusosaliseks. TsMS § 198 lg 1 p 1 järgi on hagimenetluses menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Maakohtule esitatud hagiavalduse sisust tulenevalt ei saa Tartu linn tõesti olla selles menetluses pool ega iseseisva nõudega kolmas isik. Samas ei saa välistada, et Tartu linn võiks viidatud menetluses olla iseseisva nõudeta kolmas isik TsMS § 213 lg 1 mõistes olukorras, kus tsiviilasjas tehtav lahend võib mõjutada linna registriandmete muutmisega seonduva toimingu õiguspärasusele antavat hinnangut haldusasjas nr 3-14-52261. Ka juhul, kui Tartu linna ei saa tsiviilkohtumenetlusse kaasata iseseisva nõudeta kolmanda isikuna, ei välista TsMS menetlusosaliste taotlusel Tartu linnalt selliste tõendite kogumist, mille alusel kohus seaduses sätestatud korras saab kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavaid asjaolusid või nende puudumist, samuti muid asja õigeks lahendamiseks tähtsaid asjaolusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.