OÜ Purvi Kinnisvara kaebus ehitisregistri 10. septembri 2014. a muudatuste kustutamiseks ja eelneva registrikande taastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Purvi Kinnisvara, esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja – Tartu linn, esindaja linnasekretär Jüri Mölder Kolmas isik – Imbi-Elle Juksaar, esindajad vandeadvokaadid Andres Kalm ja Siret Saks
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Lõpetada haldusasja nr 3-14-52261 menetlus.
2.Jätta rahuldamata OÜ Purvi Kinnisvara taotlus haldusasjas nr 3-14-52261 menetluse jätkamiseks 10. septembri 2014. a ehitisregistri kande õigusvastasuse tuvastamiseks.
3.Mõista Tartu linnalt OÜ Purvi Kinnisvara kasuks välja menetluskulu 3 773,80 eurot.
4.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
Võtta tõendina asja juurde Tartu Maakohtu 09.01.2020. a kohtuistungi protokoll tsiviilasjas nr 217-15298. Määruse peale Ringkonnakohtule kättesaamisest.
saab esitada määruskaebuse Tartu 15 päeva jooksul, arvates määruse
Asjaolud
1.OÜ Purvi Kinnisvara on Tartus Vanemuise 43-1 korteri omanik. 03.09.2014. a esitasid Vanemuise 43 teise korruse eluruumide omanikud Aivo Villemson, Aavo Villemson ja ImbiElle Juksaar Tartu Linnavalitsusele ehitise teatise. Tartu Linnavalitsus kontrollis septembris 2014 korterelamu teisel korrusel asuvaid ruume ning esitas 10.09.2014. a ehitise teatise andmed riiklikku ehitisregistrisse. Teatise alusel märgiti Vanemuise 43 teise korruse eluruumide (korter 2) pinnaks 95,1 ruutmeetrit senise 75,5 ruutmeetri asemel.
2.OÜ Purvi Kinnisvara esitas 30.09.2014. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu linna toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks – ehitisregistris tehtud muudatuste kustutamiseks ja eelneva registrikande taastamiseks. Kaebuse kohaselt on teised korteriomanikud ehitanud maja
katusealused ruumid korteritega kokku ebaseaduslikult. Ehitisregistri andmete muutmisega on kohalik omavalitsus seadustanud hoone teise korruse omanike ebaseadusliku ruumikasutuse. Ehitise teatise esitas linnale selleks õigustamata isik ning ehitisregister kajastab ebaseaduslikku tegevust.
3.Riigikohtu halduskolleegium rahuldas 26.03.2019. a otsusega OÜ Purvi Kinnisvara kassatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 20.05.2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2017. a otsused ja saatis asja uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule.
4.Tartu Maakohtu menetluses oli 13. oktoobrist 2017. a Imbi-Elle Juksaare hagiavaldus OÜ Purvi Kinnisvara vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks tsiviilasjas nr 2-17-15298.
5.Tartu Halduskohus peatas 16.04.2019. a määrusega käesolevas haldusasjas menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-17-15298 ja uuendas menetluse 10.01.2022. a määrusega.
6.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.12.2021. a määrusega jäeti tsiviilasjas nr 2-17-15298 menetlusse võtmata OÜ Purvi Kinnisvara kassatsioonkaebus Imbi-Elle Juksaare hagis OÜ Purvi Kinnisvara vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks, millega jõustus Tartu Maakohtu 15.09.2020. a kohtuotsus (osaotsus). Tartu Maakohtu 15.09.2020. a osaotsusega tsiviilasjas nr 2-17-15298 rahuldati Imbi-Elle Juksaare hagi eriomandi eseme piiride tuvastamiseks ning tuvastatud, et hagejale kuuluva, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 4312303 kantud korteriomandi eriomandi ese on ühendatud 1243/2768 mõttelise osaga Tartus Vanemuise 43 asuva kinnistu kaasomandist; kostjale kuuluva, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 4312203 kantud korteriomandi eriomandi ese on ühendatud 1525/2768 mõttelise osaga Tartus Vanemuise 43 asuva kinnistu kaasomandist ja hageja korteriomandi eriomandi esemesse kuuluvad kohtuotsuse lisaks oleval plaanil märgitud ruumid nr 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, ja 30 kogupindalaga 124,3 m2.
7.Imbi-Elle Juksaar esitas 27.12.2021. a Tartu Linnavalitsusele Vanemuise 43, Tartu elamuärihoone plaanid ja selgitused, 15.09.2020. a osaotsuse tsiviilasjas nr 2-17-15298 ja projekti, mille alusel on ehitisregistris 27.12.2021. a registreeritud teatis nr 2111525/05073 ja tehtud vastav kanne ehitisregistrisse. Menetlusosaliste seisukohad asja uuel läbivaatamisel halduskohtus
8.Kaebaja 01.02.2022. a seisukoha kohaselt ei saa käesolevaks hetkeks enam vaidlust olla selles, et algne vaidlustatud ehitusregistri muudatus oli õigusvastane. Kaebaja on nõus menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel eeldusel, et kohus jätab menetluskulud vastustaja kanda.
9.Tartu Linnavalitsuse poolt 10.09.2014. a tehtud ehitusregistri kanded ei vastanud ei tolleaegsele ega praegusele tegelikule olukorrale. Olenemata sellest, et 27.12.2021. a on registreeritud uus andmete esitamise teatis, ei ole kaebuse alus ära langenud. Vastupidi, uus teatis kinnitab kaebuse põhjendatust.
10.Vastustaja esitas 10.09.2014. a teatise, mille kohaselt Vanemuise 43, Tartu asuva hoone teise korruse eluruumide (korter 2) pindala on 95,1 m2 senise 75,5 m2 asemel. Tartu Maakohus tuvastas 15.09.2020. a osaotsusega tsiviilasjas nr 2-17-15298, et Vanemuise 43, Tartu teise korruse eluruumide tegelik suurus on 124,3 m2 (osaotsuse resolutsiooni p 4).
11.Ehitisregistri eesmärk on kajastada võimalikult täpselt olemasolevate ehitiste faktilist olukorda. Tartu Maakohtu osaotsusest nähtub, et 10.09.2014. a teatise alusel ehitusregistris
tehtud muudatus ei põhinenud tegelikel asjaoludel ja seetõttu ei kajastanud see olemasolevat olukorda õigesti.
12.Tartu Maakohtu 09.01.2020. a istungil tsiviilasjas nr 2-17-15298 kinnitas kolmas isik, et: „Ehitusregistri andmed on valed, lähtume olemasolevast olukorrast.“. See tähendab, et ka kolmas isik ise on seisukohal, et tema poolt 10.09.2014. a ehitisregistrile esitatud andmed on valed.
13.Kuna kolmanda isiku poolt ehitusregistri pidajale esitatud andmed olid ilmselgelt valed ning seda on kinnitanud nii jõustunud kohtuotsus kui kolmas isik ise, oli halduskohtule esitatud kaebus selle esitamise hetkel selgelt põhjendatud. Lisaks kinnitab seda ka kolmanda isiku uus, 27.12.2021. a teatis.
14.Tartu Maakohus tuvastas osaotsuse resolutsiooni p-s 4, et I-E. Juksaare korteriomandi eriomandi eseme kogupindala on 124,3 m2. Kaebaja korteriomandi pindala on algusest peale olnud 152,5 m2, mis on vastavalt kantud nii kinnistusraamatusse kui ehitisregistrisse. Selles ei ole olnud ka mingit vaidlust. Maakohus tuvastas, et kolmandale isikule kuuluva korteriomandi eriomandi ese on ühendatud 1243/2768 mõttelise osaga Tartus Vanemuise 43 asuva kinnistu kaasomandist ning kaebajale kuuluva korteriomandi eriomandi ese on ühendatud 1525/2768 mõttelise osaga Tartus Vanemuise 43 asuva kinnistu kaasomandist. Seega ei muutunud kaebaja korteriomandi suurus ka Tartu Maakohtu osaotsuse tulemusel.
15.Kolmanda isiku poolt 27.12.2021. a esitatud teatisel on märgitud kaebajale kuuluvate mitteeluruumide pinnaks 156,4 m2, kuigi nii osaotsuse kui kinnistusraamatu kohaselt on see 152,5 m2. Iseenesest on võimalik, et ruumide tegelik suurus võib olla midagi muud, kuid kolmas isik ei ole neid ruume mõõtnud ja tema poolt esitatud teatis ei põhine ruumide ülevaatusel.
16.Esimesel korrusel tegutsevad kauplused (MTÜ Ilumeister ja OÜ Digimarket) on mõlemad saanud lähiaastatel nende kasutuses olevatele ruumidele kasutusloa, mille tarbeks on ruumid mõõdistatud. Kaebajal ei ole neid kasutuslubasid, kuid need ja nende aluseks olevad andmed on olemas Tartu linnal. Kaebajale teadaolevalt ei ole kolmanda isiku 27.12.2021. a teatise andmed kasutuslubade aluseks olevate mõõdistamiste andmetega kooskõlas.
17.Järelikult on ka 27.12.2022. a registrikanne ebaõige, sest registrikandes on esitatud valed andmed, mis ei põhine Tartu Maakohtu osaotsusega tuvastatud tegelikel asjaoludel.
18.Kolmanda isiku poolt esitatud uus ebaõigeid andmeid sisaldav teatis tähendab seda, et kaebus on jätkuvalt põhjendatud ning see tuleb rahuldada, kuna kolmanda isiku nii 10.09.2014. a kui 27.12.2022. a teatised sisaldavad mõlemaid ebaõigeid andmeid.
19.Lisaks on mõlemad teatised esitatud selleks õigustamata isiku poolt. Eriti ilmne on see uue 27.12.2021. a teatise puhul, kus kolmas isik on esitanud teatise ka kaebajale kuuluvate ruumide osas. Kaebajaga samal seisukohal oli ka Riigikohus käesolevas haldusasjas tehtud otsuses nr 314-52261 p 13: „ehitise andmete täpsustamise teatise võis määruse nr 72 § 1 lg 2 järgi esitada korteriomanik, kui andmed täpsustavad vaid tema korteri reaalosa, mitte kõigi korteriomanike kaasomandis olevat osa. ... Korteriomaniku õigus esitada teatis enda korteri kohta ei kahjusta teiste korterite omanikke, sest teatise alusel ei tohi andmeid registrisse kanda automaatsel“. Korteriomanik vastutab ehitisregistris olevate andmete õigsuse eest, mistõttu kellelgi kolmandal ei saa olla õigust esitada tema omandi kohta ehitisregistrile andmeid.
20.Kohus selgitas 25.01.2022. a määruses, et kohus kaalub võimalust lõpetada menetlus tuginedes HKMS § 152 lg 1 punktile 4 ja lõikele 2. Iseenesest on õige, et kaebaja poolt kaebusega taotletud peamine tagajärg (st 10.09.2014. a teatise tagajärgede kõrvaldamine) on praeguseks saavutatud. Samas on 27.12.2021. a esitatud uus teatis, mille alusel on ehitisregistrisse kantud uued andmed, mistõttu 10.09.2014. a teatise eelset olukorda ei saa taastada kui ei vaidlustata uue teatise alusel tehtud kannet.
21.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Antud juhul tegi vastustaja uue ehitisregistri kande kolmanda isiku poolt esitatud uue teatise alusel, mistõttu see ei ole tehtud kaebuse tõttu. Kuna menetluskulud on olulise suurusega, on kaebaja jaoks oluline, et kohus jätaks kaebaja menetluskulud vastustaja kanda.
22.Juhul, kui kohus jätab HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulud vastustaja kanda, on kaebaja nõus menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Juhul, kui kohus ei ole nõus jätma menetluskulud vastustaja kanda, taotleb kaebaja HKMS § 152 lg 2 alusel, et kohus tuvastaks, et kolmanda isiku 10.09.2014. a teatise alusel tehtud ehitisregistri kanne oli vale, kuna see ei vastanud tegelikule olukorrale.
23.Neil asjaoludel taotleb kaebaja menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja menetluskulude jätmist vastustaja kanda; alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ei saa jätta menetluskulusid vastustaja kanda, jätkata menetlust ning tuvastada, et Tartu linna poolt 10.09.2014. a ehitisregistris tehtud muudatused Vanemuise 43, Tartu kinnistu suhtes olid õigusvastased.
24.Vastustaja 09.02.2022. a seisukoha kohaselt on vastustaja hinnangul kaebaja poolt esitatud seisukoht ja tõend esitatud tähtaega rikkudes ning tuleks jätta asja juurde võtmata. Tartu Halduskohus on andnud täiendava tähtaja ainult menetlusekulude esitamiseks ning esitatud menetluskulude taotlustele vastuväidete esitamiseks. Kaebaja on esitanud aga koos menetluskulude taotlusega täiendavad seisukohad ning ka lisatõendi.
25.Juhul, kui kohus peab võimalikuks täiendavate seisukohtade ja lisatõendi vastuvõtmist, siis esitab vastustaja lühidalt omapoolsed vastuväited esitatud seisukohtadele.
26.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 11 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
27.Vastustaja hinnangul tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada kaebuse esitamise eesmärki ja nõuet.
28.Kaebaja taotles halduskohtus 10.09.2014. a ehitisregistris tehtud muudatuste kustutamist ja eelneva registrikande taastamist. Kaebus oli esitatud eelkõige põhjusel, et kaebaja ja kolmanda isiku vahel oli tekkinud vaidlusküsimus eriomandi esemete suuruse üle. Paralleelselt oli kaebaja ja kolmanda isiku vahel käimas tsiviilkohtus vaidlus eriomandi eseme piiride tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks.
29.Seega ei vaidlustanud kaebaja registrikannet mitte lihtsalt põhjusel, et kaebaja hinnangul on registrikanne vale, vaid kaebuse eesmärgiks oli registrikande tühistamine ja eelneva registrikande taastamine.
30.Käesolevaks ajaks on Tartu Maakohus tuvastanud, et kolmanda isiku eriomandi osa suurus on kordades suurem (1244/2768 mõttelist osa), kui oli enne 10.09.2014. a registrikannet (755 /2280 mõttelist osa) ja mille taastamist kaebaja nõudis.
31.Riigikohus asus seisukohale, et asja uuel otsustamisel peab halduskohus, mh erastamisel kasutatud inventariseerimisplaani alusel tegema kindlaks, millised pinnad kuuluvad korteri nr 2 reaalosa koosseisu, ning sellest lähtudes hindama uuesti vaidlusaluse registrikande õiguspärasust.
32.Vastustaja hinnangul ei saa jätta siiski tähelepanuta asjaolu, et asja uuel hindamisel saab kohus vaid tuvastada, et registrikanne oli ebaõige, kuid tsiviilkohtu poolt tuvastatud asjaolude tõttu, et ole võimalik rahuldada kaebaja kaebuse nõuet eelneva olukorra ennistamiseks.
33.Vastustaja märgib ühtlasi, et kaebajale kuuluva eriomandi osa suurus ei ole olnud halduskohtus vaidluse all ning kaebaja täiendavatest seisukohadest nähtuvalt ei ole kaebajal tegelikku teadmist talle kuuluvate ruumide suurusest. Kaebaja ei välista samas, et talle kuuluvate ruumide suurused ongi sellised nagu kolmanda isiku poolt esitatud eksplikatsioonidel/plaanidel ja võivadki olla suuremad, kui tema eriomandi osa suurus, mis on kantud kinnistusraamatusse.
34.Kolmanda isiku poolt esitatud I korruse plaan ja eksplikatsioon oli antud vastavalt 23.09.1975. a nr 80 kooskõlastatud kapitaalremondi tehnilise tööprojekti plaanile ning kolmas isik pole kordagi ka väitnud, et plaane oleks korrigeeritud vastavalt reaalsetele mõõtmistulemustele. Vastustaja ega ka kolmas isik ei saa minna kaebaja omandis olevaid ruume üle mõõtma.
35.Vastustajale ei ole teada tsiviilasjas nr 2-17-15298 esitatud väited ning milliste andmete ja tõendite alusel maakohus tuvastas kaebaja eriomandi osa suuruse, kuid kaebaja poolt esitatud seisukohtadest nähtub, et kaebaja ei ole teostanud talle kuuluvate ruumide mõõdistamist. Eeltoodu tõttu saabki ehitisregistrikanne tugineda ainult esitatud plaanidele ja eksplikatsioonidele ning ehitise I korruse ruumide andmed ja kinnistusraamatusse kantud omandi suurus ei pruugi antud juhul kattuda. Juhul, kui kaebaja väidab, et andmed on valed, siis tuleks teostada kaebajal oma ruumide ülemõõtmine ning koostada uued plaanid ja eksplikatsioonid või koostöös vastustajaga leida plaanides ja eksplikatsioonides viga, millest tingituna on I korruse ruumid kantud ehitisregistrisse suurematena, kui on kaebaja kinnistusraamatusse kantud eriomandi osa suurus.
36.Riigikohus on käesolevas kohtuasjas märkinud, et ehitisregistri andmed peaksid vastama reaalsele ja tegelikule olukorrale. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks ei ole kaebaja oma ruume üle mõõtnud, et ehitisregistrisse saaks kanda õiged ja tegelikkusele vastavad andmed.
37.Kaebaja väide, et esimesel korrusel tegutsevad kauplused on mõlemad saanud lähiaastatel nende kasutuses olevatele ruumidele kasutusload ning need peaks olema olemas Tartu linnal, jääb vastustajale arusaamatuks. Vastustajale ei ole teada, mis kasutuslubasid kaebaja silmas peab. Ehitisregistris ei nähtu, et Vanemuise tn 43 hoonele oleks viimaste aastate jooksul väljastatud kasutuslube. Samuti ei väljasta vastustaja kauplustele ega muudele äriühingutele tegevuslube vms.
38.Vastustaja märgib ühtlasi, et kaebaja enda väited on vastuolulised ja tõendamata. Ühelt poolt väidab, et tal pole mõõdistusandmeid, kuid teisalt teab ta kindlalt, et need on vastuolus kolmanda isiku poolt esitatud andmetega. Samas tunnistab kaebaja, et tal pole aimugi, kui suured on tegelikkuses talle kuuluvad ruumid, kuna kaebaja pole neid lasknud mõõta.
39.Kaebajale kuuluvate ruumide ehitisregistrisse kantud andmete osas jääb vastustaja seega seisukohale, et vastustaja ei pea mõistlikuks eelviidatud olukorda lahendada läbi kohtu ning käesolevat kohtuvaidlust pikendada.
40.Õigete andmete olemasolu ehitisregistris Vanemuise tn 43 hoone esimese korruse ruumide osas, teenib eelkõige kaebaja enda huve, mistõttu peaks vastustaja mõistlikuks, kui kaebaja tellib oma ruumide mõõtmise ning esitab vastustajale taotluse koos eksplikatsioonide ja plaanidega ehitisregistrikande muutmiseks talle kuuluvate ruumide osas.
41.Kaebaja on oma täiendavas seisukohas märkinud, et kaebaja on menetluse lõpetamisega nõus ainult juhul, kui kaebaja menetluskulud jäävad vastustaja kanda. Juhul, kui kohus peaks jätma kaebaja menetluskulud tema enda kanda, siis kaebaja menetluse lõpetamisega nõus ei ole ning taotleb menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel. Kaebaja ainus põhjendus tema õiguste rikkumise osas ja menetluse jätkamise osas on seega, et: "Kuna menetluskulud on
olulise suurusega, on kaebaja jaoks oluline, et kohus jätkas kaebaja menetluskulud vastustaja kanda".
42.Vastustaja ei pea eeltoodud kaebaja poolt välja toodud põhjustel menetluse jätkamist või kaebaja menetluskulude vastustaja kanda jätmist põhjendatuks. Kuivõrd kaebuse esitamine oli tingitud eelkõige kaebaja ja kolmanda isiku vahelisest eriomandi osade suuruse vahelisest vaidlusest ning arvestades asjaolu, et ehitisregistrikandel ei ole õiguslikku tähendust, siis on käesolev kohtuasi olnud algusest peale vastustajale arusaamatu.
43.Vastustaja ei ole olnud kaasatud kaebaja ja kolmanda isiku vahelisse tsiviilkohtuvaidlusesse ning vastustajale ei ole teada, et vaidlusalune ehitisregistrikanne oleks olnud tsiviilasjas eriomandi osade suuruse kindlaks määramisel määrava tähtsusega.
44.Käesolevaks ajaks on selgunud, et ehitisregistrikanne oli ebaõige kolmanda isiku osas, mitte aga kaebaja osas. Kaebaja ruumide tegelike andmete/suuruste välja selgitamiseks oleks vaja kaebajal tellida ruumide mõõtmine ning esitada vajadusel vastustajale taotlus ehitisregistrikande muutmiseks. Eeltoodut ei pea lahendama läbi kohtu ja mis tekitaks kaebajale veel suuremaid õigusabi kulusid.
45.Kokkuvõtvalt jääb vastustaja seisukohale, et antud juhul puudub õiguslik alus ja põhjendus menetluse jätkamiseks HKMS § 152 lg 2 alusel. Samuti jääb vastustaja seisukohale, et kaebaja menetluskulud tuleks jätta asjaolusid arvestades tema enda kanda.
46.Vastustajal menetluskulusid, mida kaebajalt välja nõuda, tekkinud ei ole.
47.Kolmanda isiku 21.01.2022. a seisukoha kohaselt, vaidlusalusel andmete esitamise teatisel näidatud ruumid kuuluvad kolmanda isiku korteriomandi koosseisu. Halduskohus viitab 10.01.2022. a määruses Tartu Maakohtu 15.09.2020. a osaotsusele. Kolmas isik märgib, et maakohtu osaotsus on jõustunud 06.12.2021. a. Viidatud otsusega on tuvastatud, et Vanemuise 43, Tartu asuva hoone II korruse ruumid kuuluvad tervikuna kolmanda isiku omandisse. Seega on vaidluse esemeks olevad andmete esitamise teatisel näidatud ruumid kolmandale isikule kuuluva korteriomandi koosseisus.
48.Andmete esitamise teatis ei ole omandiõiguse osas eksitav, kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Kolmanda isiku arusaamises tuleneb käesolevas asjas Riigikohtu halduskolleegiumi poolt tehtud lahendist, et ehitisregistri pidajale esitatav andmete esitamise teatis ja selle alusel tehtavad kanded ei tohi ruumide omandiõiguse osas olla eksitavad. Kolmas isik leiab, et kuivõrd kõik hoone II korrusel asuvad ruumid kuuluvad kolmandale isikule, ei rikkunud 10.09.2014. a tehtud kanne kaebaja õigusi. Ehitisregistri kanne ei näidanud kolmandale isikule kuuluva ruumina ühtki sellist ruumi, mis olnuks tegelikult poolte kaasomandis. Eeltoodust tulenevalt ei näe kolmas isik alust kaebuse rahuldamiseks.
49.Kaebus esitati põhjendamatult, menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Kolmandal isikul puudub seisukoht selles osas, kas kaebus tuleks jätta rahuldamata või tuleks asjas menetlus lõpetada seoses kaebuse aluse äralangemisega. Oluline on, et kaebus esitati põhjendamatult ning kaebaja väited selles osas, justkui oleks andmete esitamise teatisel näidatud ruumid kaasomandis, kolmanda isiku poolt ebaseaduslikult hõivatud jne, osutusid edutuks. Põhjendamatu kaebuse esitaja peab kandma ka kõik menetluskulud, sh kolmanda isiku menetluskulud. Kohtu seisukoht
50.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses nõutav toiming on tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (jätkutuvastuskaebus) (HKMS § 152 lg 2).
51.Menetlusosalised on nõus haldusasja menetluse lõpetamisega. Kaebaja taotleb alternatiivselt toimingu õigusvastasuse kindlaks tegemist juhul, kui kohus ei otsusta menetluskulude jaotust kaebaja kasuks.
52.Tartu Maakohtu 15.09.2020. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-15298 on rahuldatud Imbi-Elle Juksaare hagi eriomandi eseme piiride tuvastamiseks ning tuvastatud, et hagejale kuuluva, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 4312303 kantud korteriomandi eriomandi ese on ühendatud 1243/2768 mõttelise osaga Tartus Vanemuise 43 asuva kinnistu kaasomandist; kostjale kuuluva, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 4312203 kantud korteriomandi eriomandi ese on ühendatud 1525/2768 mõttelise osaga Tartus Vanemuise 43 asuva kinnistu kaasomandist ja hageja korteriomandi eriomandi esemesse kuuluvad kohtuotsuse lisaks oleval plaanil märgitud ruumid nr 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, ja 30 kogupindalaga 124,3 m2.
53.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et käesolevas kohtuasjas vaidluse põhjustanud ehitisregistri 10.09.2014. a kande asemel on Imbi-Elle Juksaare 27.12.2021. a Tartu Linnavalitsusele esitatud teatise nr 2111525/05073 alusel on tehtud ehitisregistrisse uus kanne Vanemuise 43, Tartu elamu-ärihoone kohta.
54.Seega on jõustunud kohtuotsuse resolutsiooniga ja ehitisregistri kehtiva kandega tõendatud, et ehitisregistri 10.09.2014. a muudatused on asendatud uue kandega, mistõttu puudub halduskohtul vajadus vastustaja nende kustutamiseks kohustamiseks ja võimalus eelneva registrikande taastamiseks kohustamiseks käesolevas kohtuasjas tehtava kohtulahendiga.
55.HKMS § 158 lg 2 ls 1 välistab seetõttu kohustamis- ja ehitisregistris olukorra ennistamise kaebuse rahuldamise, sest kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Käesoleval juhul seadus teisiti ei sätesta. Menetlusosalised on jaatanud, et kujunenud olukorras esineb menetluse lõpetamise alus HKMS § 152 lg 1 p 4 tähenduses.
56.Riigikohus on 28. oktoobri 2020. a määruses asjas nr 3-20-580 (p 12) selgitanud, et kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, ei ole seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, kuid tuvastamiskaebuse menetlemine peab olema ikkagi kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Riigikohus on pidanud sellisteks olukordadeks näiteks, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta.
57.Halduskohtu hinnangul jätkutuvastuskaebusele üleminekut põhjendavad asjaolud käesolevas asjas puuduvad.
58.Käesolevas haldusasjas tehtud Riigikohtu halduskolleegiumi 26. märtsi 2019. a kohtuotsuse punkti 11 kohaselt: „Kolleegium ei nõustu halduskohtu seisukohaga, kaebajal polnud praegust kaebust oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) vaja esitada, sest ta oleks korteri nr 2 kaasomanikuna saanud ehitisregistri kande muutmiseks ise uue teatise esitada. Isegi kui kaebajal oleks selline õigus olnud, ei välista see vajadust kontrollida vastustaja toimingu õiguspärasust. Vastasel korral võikski erinevate seisukohtadega kaasomanikud jääda esitama erinevaid teatisi. Registrisse kantud ebaõigete andmete parandamise eest vastutab andmete registrisse kandja, mitte isik, kelle õigusi andmed rikuvad.“.
59.Riigikohtu 26. märtsi 2019. a otsuse järgselt ei saa seega õiguslikku vaidlust olla: 1) kaebajal kaebeõiguse olemasolus. Eriarvamusele jäänud kohtukolleegiumi liikme seisukoht, et ehitisregistri kanne ei saa kaebaja õigusi rikkuda, ei leidnud kohtukolleegiumi enamuse toetust;1 2) asjaolus, et vastustaja vastutab registrisse kantud andmete õigsuse eest.
60.Halduskohtu hinnangul kehtib ka jätkutuvastuskaebuse lubatavuse hindamisel HKMS § 44 lg 1 kohane põhimõte, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.
61.Riigikohus selgitas asja nr 3-20-580 määruses (p 12), et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samas on leitud, et see säte on abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada.
62.Kaebaja leiab, et tuvastamisnõue on tema õiguste kaitseks vajalik põhjusel, et ta on kulutanud käesoleva haldusasja menetlemisel märkimisväärselt ressurssi.
63.Kohus nõustub kaebajaga selles, et menetlus käesolevas haldusasjas on kestnud juba pikka aega, läbinud kolm kohtuastet ning sellele on märkimisväärselt aega ja raha kulutanud kõik menetlusosalised. Samas on selles oma osa ka kaebajal endal, kes on näiteks vaidlustanud määruskaebusega Riigikohtu otsuse järgselt käesolevas asjas menetluse peatamise määruse olukorras, kus ka Riigikohus oli menetluse peatamise kaalumise vajalikkusele alama astme kohtute tähelepanu juhtinud (Riigikohtu halduskolleegiumi 26. märtsi 2019. a kohtuotsuse punkt 21).
64.Menetlusökonoomia argument ei õigustaks halduskohtu hinnangul ülekaalukalt üleminekut tuvastamisnõudele ja menetluse sisulist jätkamist. Arvestades eelkõige asjaoluga, et tsiviilasjas nr 2-17-15298 osaotsuse jõustumise järgselt ja otsusele tuginedes uue registrikande tegemist, põhimõttelisi erimeelsusi menetlusosaliste vahel asja menetluse lõpetamise osas ei esine.
65.Eelnevat kokku võttes ei ole halduskohtu hinnangul ilmnenud seda õiguslikku kasu, mida võiks käesolevas asjas vaidlustatud ning praeguseks muudetud registrikandeni viinud vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale tuua. Seda olukorras, kus vastustaja on 2014. a toimingu ebaõigsust kohtule esitatud menetlusdokumendis tunnistanud ja ebaõige registrikanne on asendatud. Kohus ei pea seega põhjendatuks rahuldada kaebaja taotlust vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekuks.
66.Kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
67.Haldusasja menetluse lõpetamisel lahendab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse (HKMS § 109 lg 2).
68.Menetluskulude jaotamisel lähtutakse HKMS § 108 lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus arvestab seejuures ka menetluskulude väljamõistmise põhimõtteid sätestavate muude normidega nagu väljamõistetavate kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kriteeriumi ette nägev HKMS § 109 lg 6 ning õigluse põhimõttega (HKMS § 108 lg 11).
69.HKMS § 108 lg-st 6 tulenevalt on vastustajal kohustus käesolevas asjas menetluskulude hüvitamiseks vaid juhul, kui menetluse lõpetamise aluseks olnud toimingu tegemine oli tingitud kaebuse esitamisest. Kohus on seisukohal, et menetluskulud peab asjas kandma vastustaja: 1) seda esiteks põhjusel, et vastustaja vastutab registrisse kantud ebaõigete andmete parandamise eest andmete registrisse kandjana; 2) ja teiseks põhjusel, et andmete parandamise kohustust ei saa panna kaebajale kui isikule, kelle õigusi andmed rikuvad; 3) 2014. aasta toimingu tagajärjed kõrvaldanud vastustaja 2021. a toimingu tegemine oli tingitud kaebuse esitamisest;
4) kaebaja on kaebusega saavutanud ebaõige registrikande asendamise.
70.Nii ehitisregistri 10. septembri 2014. a muudatused kui ehitisregistris 27. detsembri 2021. a andmete esitamise teatise nr 2111525/05073 registreerimine on toimunud kolmanda isiku initsiatiivil esitatud teatiste alusel. Riigikohus on aktsepteerinud 2014. aastal kaebaja esitatud kaebuse põhjendatust. Tartu linn on 2021. aastal kaebaja vaidlustatud ehitisregistri kande muutnud ja tunnistanud 2014. a toimingute ebaõigsust.
71.Vastustaja kohustuseks oli mõlemal korral tagada, et register sisaldaks õigeid andmeid. Tsiviilasja nr 2-17-15298 kohtuotsus (osaotsus) tõendab üheselt, et vastustaja ebaõnnestus 2014. a oma ülesande täitmisel, mistõttu on tema vastutusalas registrisse kantud ebaõigete andmete parandamine.
72.Käesoleva kohtulahendi koostamise ajaks on vastustaja seega 2014. a registrikande kaebaja soovitult kustutanud ja asendanud uue õiguspärase kandega (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1). Seetõttu ei saa asuda tõsikindlale seisukohale, et kaebuses nõutud kaebaja õigusi rikkunud registrikande muutmisele viinud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
73.Vaatamata vastustaja arvamusele, et temale menetluskulude panemine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane (HKMS § 108 lg 11), on kohtu hinnangul eeltoodut arvestades põhjendatud mõista vastustajalt välja (HKMS § 108lg 6) kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
74.Kaebaja taotleb 01.02.2022. a menetluskulude nimekirja kohaselt Tartu linnalt välja mõista Purvi Kinnisvara OÜ kasuks viimase poolt haldusasjas nr 3-14-52261 kantud menetluskulud kokku summas 4 635 eurot, sellest Tartu Halduskohtu menetluses tekkinud menetluskulud summas 2 799,80 eurot; apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud summas 756,40 eurot ja kassatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud summas 1 078,80 eurot.
75.Kaebaja menetluskulude nimekirja kohaselt esitas kaebaja lepinguline esindaja 20.04.2016. a haldusasjas nr 3-14-52261 menetluskulude nimekirja, milles palus kaebaja kasuks välja mõista haldusasja senises menetluses kantud menetluskulud summas 1 649 eurot, mis koosnesid makstud riigilõivudest summas 30 eurot ja õigusabikuludest summas 1 619 eurot (Advokaadibüroo Aivar Pilv arved nr 20141457, nr 20141624, nr 20150830 ja nr 20160258, vt kaebaja 20.04.2016. a menetlusdokumendi lisad 1-4). 21.04.2016. a esitas kaebaja lepinguline esindaja haldusasjas nr 3-14-52261 menetluskulude nimekirja täiendavate menetluskulude kohta, milles palus kaebaja kasuks välja mõista seoses kohtuistungil osalemisega lisandunud menetluskulud 396 eurot (Advokaadibüroo Aivar Pilv arve nr 20160558, vt kaebaja 21.04.2016. a menetlusdokumendi lisa 1), kokku summas 2 045 eurot (1649+396). Tartu Ringkonnakohtule 14.09.2017. a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebaja kandnud käesoleva haldusasja apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku summas 756,40 eurot, sellest apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot ja õigusabikulu summas 741,40 eurot (LEADELL Pilv Advokaadibüroo (end. Advokaadibüroo Aivar Pilv) arved nr 20160930 ja nr 20171304, vt kaebaja 14.09.2017. a menetlusdokumendi lisad 1-2). Riigikohtule 11.06.2018. a ja 01.03.2019. a esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on kaebaja kandnud kassatsiooniastmes menetluskulusid (kulud õigusabile) kokku summas 1 078,80 eurot (523,60+555,20; LEADELL Pilv Advokaadibüroo arve nr 20171598, vt kaebaja 11.06.2018. a menetlusdokumendi lisa 1 ja arved nr 20190092 ja nr 20190290, vt kaebaja 01.03.2019. a menetlusdokumendi lisad 1-2).
76.Riigikohus ei ole lubanud kassatsiooniastmes suuremate menetluskulude väljamõistmist kui apellatsiooniastmes (nt RKHKo 3-3-1-84-15, p 31 ja seal viidatud kohtupraktika).
77.Halduskohus on seetõttu seisukohal, et eelpool toodud 3 880,20 eurost (2 045+756,40+1 078,80) on põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 3 557,80 eurot (2 045+ 2x756,40), mis tuleb vastustajalt välja mõista.
78.Lisaks taotleb kaebaja vastustaja poolt halduskohtus asja uuel läbivaatamisel tekkinud menetluskulude hüvitamist: määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (HKMS § 101 lg 2) summas 50 eurot (maksekorralduse koopia on olemas kohtutoimikus, vt 18.04.2019. a esitatud määruskaebuse lisa 1) ning menetlusosalise esindaja kuludest (HKMS § 103 lg 1 p 1) seoses LEADELL Pilv Advokaadibüroo ning Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik poolt osutatud õigusteenusega vastavalt alljärgnevalele arvetele: Lisa nr
Summa KM EUR Arve summa KM-ta EUR EUR 227,33 45,47 272,80 100,00 20,00 120,00 260,00 52,00 312,00 587,33 116,47 704,80
Lähtudes 20. aprillil ja 21. aprillil 2016. a Tartu Halduskohtule esitatud kaebaja menetluskulude nimekirjadest ning arvestades käesolevat, täiendavat menetluskulude nimekirja, on kaebajal haldusasja nr 3-14-52261 esimese astme kohtumenetluses seni tekkinud menetluskulude suurus kokku 2 799,80 eurot (2045+50+704,80, käibemaksuga summa).
79.09.02.2022. a esitas kaebaja taotluse 72 euro menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt seoses III isiku menetluskuludele vastuväite esitamisega.
80.Kaebaja vaidlustas 18.04.2019. a määruskaebusega halduskohtu menetluse peatamise määruse. Tartu Ringkonnakohus jättis 05.07.2019. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.04.2019. a määruse muutmata.
81.Seega ei saa määruskaebuse menetlemisega seonduvaid menetluskulusid panna HKMS § 108 lg 1 sätestatud põhimõtte kohaselt vastustajale, sest otsustus menetluse peatamise põhjendatuse kohta tehti kaebaja kahjuks.
82.Halduskohtu hinnangul ei saa vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks lugeda ka valdavat osa halduskohtus asja uuel läbivaatamisel kaebaja menetluskuludest.
83.Kaebaja menetluskulu dokumentide spetsifikatsioonide kohaselt on märkimist vääriv osa õigusabist kaebajale antud advokaadi ja kliendi telefoninõupidamiste raames.
84.Tartu Maakohtu 15.09.2020. a tsiviilasja nr 2-17-15298 kohtuotsuse (osaotsuse) jõustumise järgselt oli faktiline ja õiguslik olukord võrreldes kaebuse esitamise ajaga Riigikohtu Halduskolleegiumi 26. märtsi 2019. a kohtuotsuse valguses halduskohtus asja uuel arutamisel selge, mis annab aluse lugeda kaebaja menetluskulud ülepaisutatuteks ja osaliselt mittevajalikeks ning põhjendamatuteks.
85.Seetõttu loeb kohus kaebaja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks asja uuel läbivaatamisel halduskohtus 216 eurot ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 3 773,80 eurot (3 557,80+216).
86.Vastustaja poolel menetlusse kaasatud kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8), sest kaebaja ei pea käesolevas asjas menetluskulusid kandma (HKMS § 108 lg 6). Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1 ls 4) ja on kinnitanud kulude puudumist.
87.Kohus võtab kaebaja taotlusel tõendina asja juurde Tartu Maakohtu 09.01.2020. a kohtuistungi protokoll tsiviilasjas nr 2-17-15298 (HKMS § 62 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärust on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2022. a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2022. a määrus Resolutsioon
1.Rahuldada määruskaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni punkt 3.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.