H OÜ hagi K. T.i vastu alusetult saadud töötasu 17 181,40 euro tagastamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
31 411,69 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: H OÜ (registrikood: xxxx; asukoht xxxx; epost: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margit Lahevee (bnt Advokaadibüroo; e-post: [email protected]); Kostja: K. T. (isikukood: xxxx; elukoht xxxx; epost: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Klen Laus (Triniti Advokaadibüroo; e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud H OÜ kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
2-21-7839 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
1.10.11.2020.a esitas hageja töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus kostjalt välja mõista alusetult makstud töötasu.
2.16.04.2021.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2950/20 jättis TVK hageja avalduse kostja vastu tervikuna rahuldamata.
3.17.05.2021.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja kohustamiseks tagastada alusetult saadud töötasu summas 17 181,40 eurot ja mõista välja viivised. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid 01.10.2007 töölepingu, mille alusel asus kostja tööle müügijuhi ametikohale. Kostja kanti 19.05.2011.a kandeavalduse alusel äriregistrisse kui hageja juhatuse liige, kusjuures kostja jätkas juhatuse liikmena sisuliselt sama tööga nagu töölepingu alusel. Kostja on ühtlasi 45% osalusega hageja osanik. Juhatuse liikme teenistuslepingut kostjaga sõlmitud ei ole, samuti puudub osanike koosoleku otsus juhatuse liikmele tasu maksmise osas.
2.Hageja selgitas, et hageja tegevjuht teavitas 22.06.2020 kostjat, et tema tööleping enam ei kehti ja tegi ettepanekud edasiste lepinguliste suhete korrektseks vormistamiseks. 10.07.2020 on hageja esindaja uuesti teatanud kostjale, et loeb olemasoleva töölepingu lõppenuks, lõpetab juuni seisuga töölepinguga seonduvate maksete tegemise ja muude töölepinguliste reeglite kohaldamise suhtele kostjaga. Kostjale maksti lõpparve ja kasutamata puhkuse hüvitis 30. juuni 2020 seisuga. Nimetatud tööandja avaldustest on üheselt mõistetav hageja tahe lugeda töösuhe kostjaga lõppenuks. Igal juhul sai lepingu lõpetamine kostjale teatavaks hiljemalt lõpparve laekumise hetkel. Tööleping on seega üles öeldud, ülesütlemine on kehtiv ja poolte vahel pole sõlmitud täiendavaid lepinguid. Kui kostja sai hageja 22.06.2020 e-kirjast või hiljemalt 10.07.2020 e-kirjast aru, et temaga on tööleping lõpetatud, pidi kostja sellega mittenõustumisel töölepingu ülesütlemise vaidlustama 30 päeva jooksul (TLS § 105 lg 1). Kostja on 07.08.2020 esitatud töövaidlusavalduses kinnitanud, et 10.07.2020 e-kirjast nähtus tema jaoks tööandja selge soov töölepinguline suhe lõpetada ja ta pidas tööandja poolt 10.07.2020 saadetud e-kirja temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemisavalduseks. Seega sai ta ülesütlemisest teadlikuks hiljemalt tööandja 10.07.2020 e-kirja saamisel. Kuna teda ka teavitati korduvalt, et lepingu alusel seni makstud töötasu maksmine lõpetatakse, töölepingu regulatsiooni enam ei rakendata ja juuni lõpu seisuga maksti välja ka lõpparve, siis ei saa olla kahtlust, et kostja mõistis hageja tahteavaldust töösuhte lõpetamise soovina. Ka juhul, kui lähtuda kostja seisukohast, et ta sai ülesütlemisest teada hageja 10.07.2020 e-kirjast, siis hoolimata ülesütlemise vaidlustamisest 30-päevase kaebetähtaja jooksul, on ülesütlemine käesoleval hetkel siiski kehtiv, kuna kostja võttis oma avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tagasi ja töövaidluskomisjoni menetlus antud asjas on lõpetatud. Seega on ülesütlemine igal juhul kehtiv. Tuginedes eeltoodule tuleb TLS § 105 lg 2 järgi lugeda hageja tehtud töölepingu ülesütlemisavaldus kehtivaks ja tööleping lõppenuks. Töölepingu lõpetamise aluse ja põhjuste tuvastamine ei ole käesoleva asja puhul
2-21-7839 täiendavalt vajalik, kuna kostja loobus ülesütlemise vaidlustamisest ja ülesütlemist ei ole uuesti enam võimalik vaidlustada.
3.Kostja on hageja juhatuse liikmena hageja pangakontot käsutades enesele omavoliliselt ja ilma õigusliku aluseta töötasu välja maksnud perioodi juuli 2020.a – aprill 2021.a eest kokku summas 17 181,40 eurot. Kostja on seeläbi rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud hagejale kahju. Töökohustusi kostja hageja huvides ei täida ning on ühtlasi alustanud (ÄS-st tulenevat konkurentsikeeldu rikkudes) hagejaga konkureeriva äritegevusega, mille lõpetamise nõudega on hageja ka kohtusse pöördunud (Harju maakohtu menetluses on tsiv.asi nr 2-21-4820).
4.Hageja selgitas, et igasugune õiguslik alus töötasu või juhatuse liikme tasu maksmiseks puudub ning kostja omavolilised maksed hageja vahenditest tuleb hagejale tagastada.
5.Hageja palub: rahuldada hagi ja kohustada K. T.’it (isikukood xxxx) tagastama H OÜ-le (registrikood xxxx) alusetult saadud töötasu summas 17 181,40 eurot ja tasuma hagejale sellelt summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni selle summa nõuetekohase tasumiseni; määrata kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks viis päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.
6.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja ei täida faktiliselt müügijuhi tööülesandeid ning talle pole hageja tegevjuhi poolt tööülesandeid ka antud. Kostja väited töötamise jätkumise kohta samas mahus ja kooskõlas varasema töölepingu tingimustega on tõendamata ja ei vasta tõele. Juurdepääs hageja töövahenditele ja ruumidele on kostjal tulenevalt tema juhatuse liikme ja osaniku positsioonist, mistõttu ei ole hageja teisel juhatuse liikmel ja tegevjuhil võimalik tema füüsilist juurdepääsu takistada. See aga ei tõenda, nagu oleks kostjal faktiliselt jätkuv töösuhe või oleks seeläbi õigustatud iseendale igakuise tasu maksmine.
7.Näiteks töölepingu p 3.1 kohaselt töötab kostja 40h nädalas ja p 2.1 kohaselt täidab tegevjuhi korraldusi. Tegelikkuses ei viibi kostja oma töökohal hageja kontoris, ei allu mingil moel hageja tegevjuhi korraldustele ega hageja töökorralduse reeglitele (mis mh näevad ette töötamise esmaspäevast reedeni kella 8.30-17.00). Vastavalt kehtivatele reeglitele tuleb ka kodukontoris töötamine kooskõlastada tegevjuhiga, seda pole kostja samuti teinud. Tegevjuht pole kostjale mingisuguseid tööülesandeid ka jaganud, vastupidist pole kostja tõendanud. Kindlasti ei vasta tõele kostja väide, et midagi pole tema töötamise mahus ega viisis muutunud pärast lepingu ülesütlemist juunis 2020, ka seda pole kostja ühegi tõendiga tõendanud.
8.Kostja reaalset tegevusetust H OÜ igapäevase müügitööga seoses väljendab mh hageja poolt kasutatava äritarkvara Directo statistika, kus salvestub töötajate kogu tegevus tellimuste ja müügipakkumiste haldamisel. Müügijuhi ametikohal on vastava tarkvara igapäevane kasutamine vältimatu. Näitena lisame kostja poolt hageja kasumiaruande ja bilansiga tutvumise korrad 2021.a. jooksul- vastav toiming on tehtud üksnes 28.01.2021, kuigi müügijuhi ja juhatuse liikme töös peaks vastavate andmetega tutvumine olema pidevalt vajalik. Kostja aktiivne tegevus andmebaasis on väiksem isegi laotöötaja tegevusest, kes oma põhitegevuses andmebaasi kasutamist praktiliselt ei vaja. Alates 2021 aasta algusest on kostja kasutanud andmebaasi järgmiselt: jaanuar- 6,25 h; veebruar - 7,5 h; märts-7,25 h;
2-21-7839 aprill - 8,75 h; mai- 4,5 h; juuni- 2 h. Kostja tegevusetust väljendab ka tema nimistus olevate klientide kaudu tekkiva müügikäibe järsk langus. Käibe järsk langus näitab, et kostja on aktiivsest pakkumiste tegemisest ja uute klientide värbamisest sisuliselt loobunud ning alles jäänud vähene käive on peamiselt automaatselt kujunenud. Klientide tegeliku haldamisega tegelevad teised töötajad ja tegevjuht. Ka hageja peamine tarnija Xxxx, kelle toodete edasimüük moodustab 70-80% hageja käibest kinnitab, et igasugune sisuline suhtlus ja koostöö juhatuse liikmega K. T. puudub.
9.Näitena kostja nimistu käive viimaste aastate jooksul ja märkimisväärne käibe langus alates: 2016, 12 kuud: 210 933 eurot; 2017, 12 kuud: 204 598 eurot; 2018, 12 kuud: 198 980 eurot; 2019, 12 kuud: 205 770 eurot; 2020, 12 kuud: 84 641 eurot; 2021, 8 kuud: 61 629 eurot. Võrdluseks märgime, et 2021.a 8 kuu müük teiste hageja töötajate poolt oli järgmine: T. K. (tegevjuht) - 785 673 eurot; A. L.- 406 100 eurot; E. P.- 92 410 eurot; Teised (määramata) - 13 868 eurot. Seega moodustab kostjaga kaudselt seotud käibenumber (mis, nagu eelpool kirjeldatud, koosneb tema puhul faktiliselt üksnes passiivsest tulust) kogukäibest u 4,5%.
10.Kostjal puudub ka õiguslik alus tasu maksmiseks juhatuse liikme staatusest lähtuvalt. Nagu hagis põhjalikult selgitatud, on juhatuse liikmele tasu maksmise eelduseks osanike poolt tasu ja selle maksmise tingimuste heakskiitmine. Alusetu on kostja väide, et tasu jätkuv maksmine on osanike poolt vaikivalt heaks kiidetud. Kostja suhtes on esitatud hagi tema hageja juhatusest tagasikutsumiseks tulenevalt olulistest juhatuse liikme kohustuste rikkumisest. Osanikud ei ole ei formaalselt ega faktiliselt pidanud õigustatuks kostjale mingisuguseid tasusid maksta ega tasude maksmist heaks kiitnud. Kostja tegevus on otseses vastuolus hageja õigustatud huvidega ja tekitab hagejale igakuiselt kahju. Kostja pole tõendanud, et panustab hageja majandustegevusse viisil, mis annaks alust isegi kaaluda tasu määramist.
11.Kostja teeb küll senimaani teatud marginaalse tähtsusega tegevusi H OÜ seadusliku esindajana ja omab tulenevalt juhatuse liikme staatusest juurdepääsu ka hageja ruumidele, e-postile ja töövahenditele. Samuti on mh kostja e-posti aadress paratamatult säilinud teatud klientide jaoks ettevõtte kontaktandmete hulgas. Üksikutele väikesemahulistele päringutele reageerimine ja sellealane minimaalne suhtlus hageja bürooassistendiga, samuti mõne hageja jaoks ebaolulise tarnija uudiskirja edastamine kolleegidele ei tõenda aga mingil viisil töölepingu olemasolu või müügijuhi tööülesannete faktilist täitmist lepingus sätestatud mahus ja müügijuhilt eeldatud kvaliteediga.
12.Kostja pole tõendanud ühtegi tegevust müügitiimi juhtimisel - tema alluvuses ja strateegilise juhtimise all peaks töötama tootejuhid, kellele ta peaks mh koostama müügistrateegia ja regulaarselt läbi viima töökoosolekuid, tootekoolitusi ja korraldama müügikampaaniaid. Samuti peaks müügijuht tegelema toodete valiku ja hinnastamisega.
13.Kostja ametiga seotud peamised kohustused on kehtestatud töökorralduse reeglite (hagi lisa 2) osana. Selle p 11.3 kohaselt on K. T.i kui müügijuhi ülesanded järgmised: (i) eelarvelise müügiplaani koostamine ja täitmine, (ii) müügikampaaniate läbi viimine ja arendamine koostöös tootejuhtidega, (iii) müügipersonali koolitus, (iv) välispartneritega suhtlemine.
2-21-7839 Kostja on ainsa nn tõendina müügimeeskonna juhtimise kohta esitanud 23.09.2021 menetlusdokumendi lisad nr 4.21 ja 4.22-4.27. Tõenditest nähtub üksnes see, et kahele kolleegile on edasi saadetud ühe hageja jaoks marginaalse tarnija uudiskiri (viimane ost oli aastal 2015, kokku ostetud u 4000 euro väärtuses kaupa). Seejuures puudub e-kirjas igasugune kostjapoolse tööpanusega seotud sisu. Tõend ei viita ka mingile muule sisulisele tööle tema kui väidetava müügijuhi poolt meeskonna juhtimisel ja strateegia kujundamisel. Kostja pole ka tõendanud, et kohtub müügitiimiga koosolekute pidamiseks, tööde koordineerimiseks, kampaaniate korraldamiseks jne. Toodete hindu planeerinud ja hinnakirju koostanud pole kostja samuti, kuigi see on osa müügijuhi ülesannetest. Nt perioodil alates 01.10.2021 kuni tänaseni on tegevjuht koostanud 24 hinnakirja.
14.Kuna kostja on hageja juhatuse liige, ei saa lähtuda tavapärasest töölepingu lõppemise olukorrast, kus endisele töötajale on võimalik igasugune juurdepääs töövahenditele lõpetada, sh takistada tema juurdepääsu tööandja ruumidesse ja lõpetada kasutusõigus äritarkvarale ja e-posti aadressile. Seega ei kinnita kostja füüsiline juurdepääs hageja vahenditele hageja heakskiitu toimuvale. Igal juhul ei saa kostja üksnes vastava väite alusel tõendada, et ta tegelikult sisuliselt hageja tegevjuhilt tööülesandeid saab ja neid täidab.
15.Eriti kõnekalt tõendab kostja panuse sisulist puudumist käesoleval hetkel temaga kaudselt seostatava müügikäibe võrdlus aastatel 2018 (11 kuud) ja 2021 (11 kuud), kust nähtub, et kostja panus üldiselt ettevõtte tegevusse on kahanenud märkimisväärselt. Võrdluseks, et kostja töö sisuliselt üle võtma pidanud tegevjuht T. K.i käive 2021.a 8 kuu jooksul oli 785 673 eurot ja kostjal 61 629 eurot. Tegemist on ligikaudu 13-kordse vahega, kusjuures T. K.i töötasu on võrdne kostja poolt omale igakuiselt makstava summaga ja ta täidab lisaks tegevjuhi ülesandeid.
16.21.12.2021 menetlusdokumendis märkis hageja, et selle esitamise hetkeks on kostja teinud hageja pangakontot käsutades omavolilisi väljamakseid kokku summas 29 084,90 eurot (kuni november 2021 eest tehtud maksed), ning hageja suurendab vastavalt ka oma nõuet. Hageja palub kohustada K. T.’it (isikukood xxxx) tagastama H OÜ-le (registrikood xxxx) alusetult saadud töötasu summas 29 084,90 eurot ja tasuma hagejale sellelt summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni selle summa nõuetekohase tasumiseni.
17.Ei saa eeldada, et ettevõttel tekib töötasu maksmise kohustus isikule, kes omavoliliselt ning ilma tööandja juhiste ja kehtiva kokkuleppeta iseenda algatusel juhuslikke tegevusi läbi viib. Hageja ei aktsepteeri ühelgi viisil kostja omaalgatuslikke tegevusi, pole nende tegevuste osas talle juhiseid andnud ega neid tööandjana nõudnud. Sellised vabatahtlikkuse alusel toimuvad tegevused kostja kui osaniku ja juhatuse liikme poolt ei tõenda kehtiva töösuhte olemasolu ega anna alust töötasunõudele. Asjakohatud on ka kostja etteheited hagejale kostja tegevuse tõttu tekkiva väidetava kasu vastuvõtmise kohta. Kostja on ise hageja osanik ja kui tema enda vabatahtlik tegevus osanikuna teenib ettevõttele tulu, siis on arusaamatu selles osas mingisuguste etteheidete tegemine hagejale. Ühelgi juhul ei õigusta see aga iseendale omavolilist töötasu maksmist ilma vastava lepingulise aluseta ja osanike heakskiiduta.
2-21-7839
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole töölepingut kostjaga üles öelnud – seda ei 2020.a juulis ega muul ajal. Kostja märkis, et on nii 2020.a juuli eelselt kui ka pärast seda täitnud müügijuhi ülesandeid. Sisuliselt ei ole 2020.a juuli järgselt võrreldes 2020.a juuli eelse ajaga kostja töö sisu ega maht muutunud. Hageja ei ole ka takistanud kostjal väidetava õigussuhte lõppemise järgselt müügijuhi ametiülesandeid täitmast.
5.Alates töölepingu sõlmimisest ja ka peale kostja juhatuse liikmeks valimist on kostjale makstud igakuist tasu, viimasel ajal määras 1 700,50 eurot (neto) kuus. Kuni 2020.a juulini teostas igakuiseid ülekanded kostjale hageja raamatupidaja ja alates 2020.a juulist kostja ise.
18.Kostja selgitas, et sõltumata sellest, kas kostja täidab müügijuhi ülesandeid töösuhte (kuna hageja ei ole töölepingut kostjaga üles öelnud) või juhatuse liikme suhte (kui töösuhe ei lõppenud 2011.a kostja juhatuse liikmeks valimisega) alusel, on kostjal õigus saada igakuist tasu.
19.Hageja ja kostja ei pööranud kuni 2020.a suveni tähelepanu sellele, kas kostja täidab müügijuhi ülesandeid töölepingu (ehk kehtib kaks paralleelset õigussuhet) või juhatuse liikme lepingu alusel (ehk kostja juhatuse liikmeks valimisega lõppes töösuhe). 22.06.2020 esitas hageja kostjale ettepaneku lepinguliste suhete muutmiseks. Pooled lepingulise suhte muutmises kokkuleppele ei jõudnud.
20.Samas, hageja ei ole töölepingut kostjaga üles öelnud – seda ei 2020.a juulis ega muul ajal. Nii ei ole hageja esitanud kostjale ega ka tõendina TVK’le / kohtule ühtegi töölepingu ülesütlemisavaldusena käsitletavat tahteavaldust. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et töölepingu ülesütlemine ei saa olla kaudne, vaikiv või tingimuslik, vaid see peab toimuma TsÜS nõutele vastava tahteavaldusega. Nii on kolleegium asjas 3-2-1-11711 tehtud otsuses sedastanud „Kuna TLS § 95 lg 1 järgi on töölepingu lõppemise eelduseks ülesütlemisavaldus, ei saa tööleping lõppeda kaudse tahteavalduse ega vaikimise või tegevusetusega (TsÜS § 68 lg-d 3 ja 4). Kolleegium leiab, et töötajale tehtud avaldus, millest nähtub ainult see, et tööandja on töölepingu lõpetanud, ei saa olla töölepingu ülesütlemise avalduseks.“ (p.17). Seega ei ole hageja nõuetekohast töölepingu ülesütlemisavaldust kostjale esitanud.
21.Samuti nähtub hageja enda käitumisest, et ta ei ole töölepingut 2020.a juulis üles öelnud – nii on hageja 23.07.2020 vastuses kostja esindajale teatanud (vt hageja 27.01.2021 TVK seisukohtade lisa 24), et tööleping tuleb lugeda lõppenuks poolte kokkuleppel juhatuse liikmeks valimisega (s.o 2011.a seisuga) ning alates 2011 on tasu makstud kehtetu töölepingu alusel. Seega ei olnud hageja mh 23.07.2020.a seisuga arvamusel, et tööleping on 2020.a juunis-juulis hageja tahteavalduse alusel üles öeldud, vaid et tööleping on lõppenud juba 2011.a seisuga. Samuti on hageja 27.01.2021 TVK seisukohtades sedastanud, et kostja juhatuse valimisega 2011.a lõppes ka töösuhe (p.2). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja kostjaga sõlmitud töölepingut üles öelnud. Samas, kui poolte töösuhe lõppes 2011.a seoses kostja juhatuse liikmeks valimisega, siis on kostjale makstud igakuist tasu juhatuse liikme suhte alusel. Ainetu ja pahatahtlik on siinkohal hageja väide, et puudub osanike otsus juhatuse liikmele tasu maksmiseks. Hageja osanikeks on K. T., T. K. ja P. T.. Sealjuures kuulub kostjale ja hageja juhatajale
2-21-7839 T. K.ile kahe peale 90% hageja osalusest. Seega on hageja (eeskätt läbi osanike T. K.i ja K. T.i käitumise) konkludentselt nõustunud tasu maksmisega kostjale ning hageja oma pikaaegse käitumisega igakuiste ülekannete tegemisel ka möönnud / heaks kiitnud tas maksmise kohustuse olemasolu (vastavalt TsÜS § 113). Heakskiidu kehtivust ühinguõiguses juhatuse liikmega tehtud tehingu heakskiitmisel toetab ka kehtiv kohtupraktika (RKTsKo 2-18-4121, p.13-14)
22.Vastusena hageja väidetele, et hageja poolt töölepingu ülesütlemist kinnitab fakt, et kostja vaidlustas ülesütlemise töövaidluskomisjonis, märgib kostja, et olukorras, kus pooltel oli ebaselgus õigussuhete sisu ja kehtivuse osas, pidas kostja otstarbekaks pöörduda TVK poole, et saada kinnitust töösuhte kehtivuse kohta. Kuna hageja kinnitas TVK menetlusdokumentides, et 2020.a suvel esitatud kirjade näol oli tegemist selgitusega ja ettepanekuga lepinguliste suhete vormistamiseks ning et töösuhe on lõppenud juba 2011.a, ei pidanud ka kostja vajalikuks õigusvaidlusega jätkata.
23.Kui kostja poolt tööülesannete täitmine ei vasta hageja ootustele või hageja hinnangul poolte vahel kehtivatele lepingutingimustele ning hageja on seisukohal, et kostja rikub oma töökohustusi, on hagejal olnud võimalus kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, s.o. eeskätt esitada kostjale hoiatus ja seejärel öelda tööleping üles. Asjaolu, et hageja ei ole nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutanud ega ka piiranud kostja tööülesannete täitmist kinnitab, et kostjale esitatud etteheited on otsitud.
24.Asjakohatu ja silmakirjalik on ka hageja viide kostja konkureerivale tegevusele. Nimelt on hageja ja kostja vahel 2011.a sõlmitud töölepingus säte, mille kohaselt ei loeta konkureerivaks tegevuseks kostja tegevust nii N OÜ’s (tänase ärinimega E OÜ) kui ka P OÜ-s – seega ei saa kostja tegevust E OÜ’s käsitleda konkurentsikeelu rikkumisena. Ühtlasi väärib rõhutamist, et hageja on osaliselt välja kasvanud E OÜ-st. Tõele ei vasta ka hageja väide, justkui oleks väidetav konkureeriv tegevus värske ning rajaneks H OÜ ärisaladusel – esiteks on hageja väited paljasõnalised ning teiseks on E OÜ asutatud 12.05.2004 ja H OÜ alles kolm aastat hiljem 12.07.2007. Selleks hetkeks, kui H OÜ asutati, oli E OÜ müünud mööblifurnituuri ja mööblikeemiat juba kolm aastat. Seega olukorras, kus hageja on kogu töösuhte vältel aktsepteerinud kostja tegevust E OÜ’s, on hageja väited kostjapoolse konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise kohta selgelt otsitud.
25.TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja tööga. Töötaja kohustus on täita tööandja seaduslikke korraldusi ja tegema tööandja antud kokkulepitud tööd (TLS § 15 lg 2 p 1 ja p 3). Töötajalt ei saa nõuda, et ta peab hankima endale ise tööd (v.a. kui selles on selgesõnaliselt kokku lepitud). Nii on ka Riigikohtu tsiviilkolleegium selgesõnaliselt konstateerinud otsuses 3-2-1-136-07, et töölepingu seadus ei kohusta töötajat nõudma tööandjalt tööd (p.12). Küll aga tuleneb TLS 28 lg 2 p 1 ja § 35 koostoimest, et tööandjal on töötasu maksmise kohustus ka siis, kui tööandja ei kindlusta töötajat kokkulepitud tööga. Nimetatud seisukohta on toetanud ka Riigikohus otsuses 217-458 (p.15). Seega on käsitlused kostja tehtud töötundide kohta asjassepuutumatud. Hagejal oleks teoreetiliselt alus keelduda töötasu maksmist üksnes juhul, kui kostja keelduks tööandja antava töö tegemisest. Samas ei ole hageja põhistanud (veelgi vähem tõendanud), et kostja oleks jätnud oma tööülesandeid täitmata. Seega on kostja tasunõue põhjendatud ja esitatud hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
2-21-7839
26.Samuti tõendab kostja tööülesannete täitmist kostja müügitöö tulemusena tekkiv hageja käive – hageja kinnitusel 2021.a esimese 8 kuuga 61 629 EUR. Küll aga peab kostja siinkohal vajalikuks märkida, et hageja juhatuse liige T. K. on astunud erinevaid pahatahtlikke samme eesmärgiga näidata K. T.i töötulemusi tegelikust väiksemana. Nii on directo tarkvara andmetest näha, et T. K. on 2021.a muutunud kliendikaartidel mitmes kohas K. T.i nime (K.) T. K.i (T.) või E. P. (E.) nime vastu, mille tulemusena kostja klientidele tehtud müük ei kajastu enam kostja käibena, vaid hoopis teiste hageja töötajate käibena ehk hageja poolt kohtule esitatud müügikäibe jaotus ei kajasta tõeselt müügijuhtide tegelikke müüginumbreid. Veelgi enam, kostja müügikäibe vähendamine toimub ka seeläbi, et kostja müügitöö tulemusena tekkinud tellimused võetakse lihtsalt tagaselja kostjalt üle – nt tegi kostja ettevõttele S OÜ pakkumise nr. 212339 ja vormistas ka tellimuse kinnituse nr. 216330. Ühel hetkel märkas kostja aga müügiprogrammis, et tema polegi enam müügiprotsessiga seotud, vaid selleks on N. G.. Kostja saatis ka 22.11.2021 vastava päringu N. G.le, kuid sellele ei ole tänaseni mingit vastust laekunud. See on üks näide, kus kostja tegevuse tulemusena tekkinud müük jääb hageja pahatahtliku tegevuse tõttu kostja töötulemusena kajastamata, kuid sarnaseid juhtumeid võib olla mitmeid.
27.Ei ole sisulist vaidlust, et kostjal on juurdepääs töökohale ja töövahenditele (sh programmidele ja e-postile) ning kostja tegevuse tulemusena tekib hagejale käive ja tulu. Samuti ei ole hageja keelanud kostjal tööülesandeid täita ehk hageja on aktsepteerinud töösuhte kehtivust. Eeltoodu kinnitab, et töösuhe on jätkuvalt kehtiv ja kostja täidab nimetatud töösuhte alusel ka töökohustusi.
28.Kokkuvõtvalt ongi kostja seisukohal, et poolte vahel on kehtiv töösuhe. Seda kinnitavad eeskätt: 1) töövaidluskomisjoni poolt töövaidlusasjas 4-1/2950/20 16.04.2021 tehtud otsus (vt p.57); 2) asjaolu, et kostja töö sisu, maht ega töötingimused ei ole 2020 juuli järgse ajaga muutunud võrreldes 2020 juuli eelse perioodiga; 3) hageja enda käitumine, kes on aktsepteerinud kostja poolt tööülesannete täitmist ja teenib kostja tegevuse tulemusena ka reaalset kasu (müügikäive). Lisaks, hageja ja kostja ei ole 2020 juuli järgselt uut lepingut töö tegemiseks vormistanud. Eeltoodud asjaolud kinnitavad üheselt, et poolte vahel eksisteerib jätkuvalt 2007.a sõlmitud töösuhe. Samas, kui kohus peaks vastuolus töövaidluskomisjoni järeldustega ning asjas esile toodud asjaoludega leidma, et töösuhe on 2020 juulis lõppenud, on hageja nõue töötasu väljanõudmiseks VÕS § 1028 alusel ikkagi põhjendamatu. Nimelt on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas 2-18-7948/81 tehtud otsuses sedastanud: „Kui hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (Riigikohtu 10. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-10632/78, p-d 11.1-11.4).“ Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust, et poolte vahel on kehtiv kokkulepe töö tegemiseks, kuna hageja võimaldab kostjal oma tööd teha ning ei esita ka töö teostamise osas pretensioone, kostja on tõendanud tööülesannete täitmist ning hageja saab kostja töö tulemusena kasu (käivet). Riigikohus on asjas nr 2-20-5834 asunud seisukohale, et poolte tahteavaldus tööle asumiseks võib olla ka kaudne (tööle asumisega) ning kui pool asub tööle, tuleb eeldada töölepingu sõlmimist (p.11 ja p.16). Kuna kostja töötingimused ei ole muutunud, tuleb eeldada, et poolte töötasu on jätkuvalt sama suur. Kokkuvõtvalt – kui ka kohus peaks leidma, et poolte töösuhe lõppes 2020 juulis, kehtib poolte vahel uus tööleping samadel tingimustel.
2-21-7839
29.Hageja on 21.12.2021 menetlusdokumendis suurendanud oma nõuet 29 084,90 euroni (periood juuli 2020 kuni november 2021 töötasu maksed). Kuigi kostjal ei ole menetluslikke vastuväiteid nõude suurendamisele, ei nõustu kostja esitatud nõudega sisuliselt ning seda ülaltoodud ja menetluses varasemalt esitatud argumentidel. Poolte vahel on töösuhe ning kui kostjal võimaldatakse tööd teha, kostja ka reaalselt tööülesandeid täidab ja selle tulemusena saab hageja kasu (müügikäive), on kostjale makstud töötasu tagasinõudmine hageja poolt alusetu ja ka pahatahtlik. Sellisele hageja käitumisele ei tohi kohus kaitset anda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
30.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
31.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: a. 01.04.2007 sõlmisid pooled töölepingu (I kd, tlk 84-87), mille alusel asus kostja 01.10.2007 tööle müügijuhi ametikohale, täistööajaga ning töötasuga 1607,25 eurot kuus; b. 19.05.2011 kanti kostja äriregistrisse hageja juhatuse liikmena (I kd, tlk 89), kirjalikku juhatuse liikme teenistuslepingut kostjaga sõlmitud ei ole; c. kostja on 45% osalusega hageja osanik; d. kostja on hageja arveldusarvelt maksnud endale töötasu perioodil juuli 2020.a – november 2021.a summas 29 084,90 eurot; e. kostjal on juurdepääs töökohale ja töövahenditele (sh programmidele ja e-postile) ning kostja tegevuse tulemusena on tekkinud ja tekib hagejale käive ja tulu.
32.Hageja palub kohustada kostjat tagastama hagejale alusetult saadud töötasu summas 29 084,90 eurot ja tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni summa tasumiseni.
33.Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled vaidlevad kokkuvõtte selle üle, kas: (i) vaidlusaluse töötasu maksmiseks esines õiguslik alus – kehtiv tööleping või juhatuse liikme leping; (ii) kostja on täitnud tööülesandeid nõuetekohaselt; (iii) kas kostja rikub konkurentsikeeldu.
34.VÕS § 1027 järgi peab isik VÕS 52. ptk sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu (VÕS § 1032 lg 1).
2-21-7839 Riigikohtu lahendi nr 2-16-10632/78 kohaselt peab hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Kui hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (Riigikohtu 10. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-10632/78, p-d 11.1‒11.4). Nõude eeldused on seega järgmised: o hageja on kostjale midagi üle andnud; o sooritus tehti olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks; o ilma õigusliku aluseta, st et: ▪ kohustust ei olemas või; ▪ kohustust ei teki või; ▪ kohustus langeb hiljem ära; o puuduvad nõuet välistavad asjaolud (VÕS § 1028 lg 2).
35.Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja (olles hageja juhatuse liige) on hageja arveldusarvelt maksnud endale töötasu perioodil juuli 2020.a – november 2021.a summas 29 084,90 eurot. Seega on täidetud nõude esmane eeldus - hageja on kostjale midagi üle andnud. Puudub ka vaidlus, et poolte vahel oli alates 01.04.2007 kuni vähemalt 30.06.2020 tööleping ning alates 19.05.2011 kuni viimase vaidlusaluse makse tegemiseni oli kostja ka hageja juhatuse liige. Vaidlusalused 29 084,90 eurot on hageja (küll kostja enda korraldusel) maksnud kostjale eelnimetatud nimetatud õigussuhetest tulenevate kohustuste täitmiseks. Seega on täidetud ka nõude teine eeldus - sooritus tehti olemasoleva kohustuse täitmiseks.
36.Järgnevalt selgitab kohus välja, kas vaidlusaluse raha maksmiseks esines õiguslik alus. Esmalt käsitleb kohus juhatuse liikme tasu temaatikat ning seejärel töölepingust tulenevate maksete temaatikat.
37.Nagu ülal märgitud, siis alates 19.05.2011 kuni viimase vaidlusaluse makse tegemiseni oli kostja ka hageja juhatuse liige. Juhatuse liikme ametisuhe on käsundilaadne õigussuhe, millele kohaldub võlaõigusseadusest tulenev käsunduslepingu regulatsioon (RKTKo nr 32-1-191-12, 3-2-1-18-08 ja 3-2-1-65-08). Seega on käsundiandjal (st hagejal) kohustus käsundisaajale (st kostjale) maksta tasu vaid siis, kui pooled on selles kokku leppinud (VÕS § 619). Seadusest ei tulene automaatset kohustust juhatuse liikmele tasu maksta. Osaühingu juhatuse liikme tasu suurus ja maksmise kord määratakse kindlaks osanike otsusega (ÄS § 1801 lg 1). Seega igal juhul tuleb tasu maksmise kohustuses kokku leppida ning selle otsuse peavad vastu võtma kas osanikud või nõukogu, võttes arvesse ka osaühingu enda rahalist võimekust. Juhatuse liige ei tohi endale ise tasu määrata ning juhul, kui juhatuse liige seda ilma osanike nõusolekuta siiski teeb, annab see aluse tema vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele (käesoleval juhul sellist nõuet esitatud ei ole).
2-21-7839
Puudub vaidlus, et poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku juhatuse liikme lepingut, mis näeks ette kostjale juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu maksmise, vastupidist ei ole ka tõendatud. Asjakohatud ja paljasõnalised on kostja viited konkludentse kokkuleppe olemasolule – osanike kokkuleppe olemasolu ning selle sisu ei saa selliselt tuletada. Seega on kohus seisukohal, et kostjale tehtud maksed ei saanud põhineda tema juhatuse liikme staatusel. Seda kinnitab kaudselt ka asjaolu, et pärast juhatuse liikmeks saamist jätkas kostja sisuliselt samasuguste tööülesannete täitmist kui varem ning ka tehtud maksete suurus on vastavuses varasemalt töölepingu alusel tehtud maksetega. Juhatuse liikmeks saamisel ei muutu tööleping automaatselt juhatuse liikme lepinguks.
38.Nagu kohus juba ülal märkis, siis 01.04.2007 sõlmisid pooled töölepingu (I kd, tlk 84-87), mille alusel asus kostja 01.10.2007 tööle müügijuhi ametikohale, täistööajaga ning töötasuga 1607,25 eurot kuus. Järgnevalt analüüsib kohus, kas ja millistel asjaoludel on kõnealune tööleping lõppenud. Pooled on viidanud, et tööleping lõppes kostja nimetamisel hageja juhatuse liikmeks. Kohus on seisukohal, et nimetatud väide ei põhine seadusel. TLS ei näe ette, et olukorras, kus töötaja annab nõusoleku asuda täitma juhatuse liikme ülesandeid, lõppeb töölepinguline suhe automaatselt. Vastupidi - valitsev ja pikaaegne Riigikohtu praktika kinnitab üheselt, et samaaegne figureerimine juhatuse liikmena ja töötajana on võimalik (vt nt RKTKo nr 3-2-1-39-04 - äriühingu juhatuse või nõukogu liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist; vt RKTKo nr 3-2-1-134-02 - TLS § 7 p-st 10 ei tulene, et isiku valimine ühistu juhatuse liikmeks lõpetab temaga igal juhul töölepingu. Juhatuse liikmeks olek ei välista töösuhet ühistuga ja töölepingu seaduse kohaldamist, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme ühistu juhtimise ja esindamise kohustuste täitmist). Seega on väär poolte avaldatud seisukoht, et poolte vahel sõlmitud tööleping kaotas kehtivuse kostja juhatuse liikmeks saamisel. Samuti on kohus seisukohal, et juhatuse liikmeks nimetamisel ei muutu tööleping automaatselt juhatuse liikme lepinguks, kuivõrd tegemist on eraldiseisvate õigussuhetega töötaja ja ettevõtte ning juhatuse liikme ja ettevõtte vahel. Hageja on seisukohal, et tööleping on lõpetatud hageja 22.06.2020 e-kirjaga või hiljemalt 10.07.2020 e-kirjaga. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab töölepingu lõppemiseks tahte väljendamisest (VÕS § 1 lg 1, § 195 lg-d 1 ja 2). Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda tahteavalduse tõlgendamise reeglitest (TsÜS § 75 lg 1). Töötajale tehtud avaldus, millest nähtub ainult see, et tööandja on töölepingu lõpetanud, ei saa olla töölepingu ülesütlemise avalduseks. Tööandja avaldus, millest ei ilmne tööandja tahe vabastada töötaja ja tööandja lepingu edasisest täitmisest, ei ole käsitatav ülesütlemisavaldusena. Kuna töölepingu lõppemise eelduseks on ülesütlemisavaldus, et saa tööleping lõppeda kaudse tahteavaldusega. Töölepingu seadus ei näe ette töölepingu faktilist lõppemist ilma aluseta ning lepingu lõpetamist vormistamata (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07 ja Riigikohtu 25. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-09).
2-21-7839 TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Hageja selgitas, et hageja tegevjuht teavitas 22.06.2020 kostjat, et tema tööleping enam ei kehti ja tegi ettepanekud edasiste lepinguliste suhete korrektseks vormistamiseks (dtl 292). Kohus märgib, et nimetatud kirjast ei tulene hageja selget tahet vabastada töötaja ja tööandja lepingu edasisest täitmisest. Kiri on pühendatud valdavalt hageja ekslikule käsitlusele, et kostja juhatuse liikmeks saamisel ei ole varasemalt sõlmitud tööleping enam korrektne dokument, millest lähtuda. Hageja tegi ettepaneku sõlmida tasuta juhatuse liikme lepingu või siis palgatöö tegemise soovi esinemise korral uue töölepingu. Seega ei ole võimalik kirjast välja lugeda selget tahet töölepingu lõpetamiseks, vaid sealt nähtub hageja tahe jätkata töösuhet, kuid vormistada selle kohta uus leping. Selliselt on hageja kirja mõistnud ka kostja, kes on 10.07.2020 esitanud hageja 22.06.2020 kirjale vastuse (dtl 541 jj), kus on selgitanud omapoolset nägemust suhete edaspidisest jätkumisest. Hageja selgitas, et 10.07.2020 on hageja esindaja uuesti teatanud kostjale, et loeb olemasoleva töölepingu lõppenuks, lõpetab juuni seisuga töölepinguga seonduvate maksete tegemise ja muude töölepinguliste reeglite kohaldamise suhtele kostjaga (I kd, tlk 16). Kohus märgib, et ka nimetatud kirjast ei tulene hageja selget tahet vabastada töötaja ja tööandja lepingu edasisest täitmisest. Kiri on taas pühendatud valdavalt hageja ekslikule käsitlusele, et kostja juhatuse liikmeks saamisel ei ole varasemalt sõlmitud tööleping enam korrektne dokument, millest lähtuda. Hageja küll viitas lepingu lõppenuks lugemisele, kuid tegi seda ajendil vormistada juriidiliselt korrektselt ümber lepingulised suhted juhatuse liikme ja hageja vahel, ühtlasi tegi hageja kirja lõpus taas viite varasemale ettepanekule sõlmida uus tööleping. Seega ei ole võimalik kirjast välja lugeda selget tahet töölepingu lõpetamiseks, vaid töösuhte ümbervormistamiseks ja jätkamiseks. Ülalviidatud kohtupraktikast tulenes selgelt, et töötajale tehtud avaldus, millest nähtub ainult see, et tööandja on töölepingu lõpetanud, ei saa olla töölepingu ülesütlemise avalduseks. Hageja viitas, et kostjale maksti lõpparve ja kasutamata puhkuse hüvitis 30. juuni 2020 seisuga. Kohtu hinnangul ei ole võimalik lõpparve väljamaksmist pidada töölepingu lõpetamise tahteavalduseks. Kostja on 07.08.2020 esitatud töövaidlusavalduses (dtl 483 - 485) kinnitanud, et 10.07.2020 e-kirjast nähtus tema jaoks tööandja selge soov töölepinguline suhe lõpetada ja ta pidas tööandja poolt 10.07.2020 saadetud e-kirja temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemisavalduseks. Kohus nõustub hageja sellekohase käsitlusega. Lähtuvalt TsÜS § 75 lg 1 sätestatust tuleb kohtu hinnangul seega lugeda, et kostja sai hageja 10.07.2020 e-kirjast aru kui töölepingu ülesütlemisavaldusest. Kostja on nimetatud hageja tahteavalduse vaidlustanud töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega, mille on 11.11.2020 avaldusega tagasi võtnud põhjusel, et tema hinnangul on tegemist juhatuse liikme lepinguga, mitte töölepinguga (dtl 273). Töövaidluskomisjoni menetlus antud nõude osas on lõpetatud määrusega. Siiski on kostja oma avalduse tagasi võtnud üksnes põhjusel, et hageja on talle ja komisjonile kinnitanud, et poolte vahel ei olnud alates kostja juhatuse liikmeks saamist kehtivat töösuhet, mida hageja saanuks 10.07.2020 e-kirjaga lõpetada. Seega leiab kohus, et 07.08.2020 esitatud töövaidlusavalduses esitatud nõue ei muutnud hageja 10.07.2020 e-kirja kohaseks ülesütlemisavalduseks. Kohus jääb
2-21-7839 seisukoha juurde, et hageja ei ole töölepingut kohase tahteavaldusega lõpetanud ning 01.04.2007 sõlmitud tööleping on jätkuvalt kehtiv.
39.Kuivõrd 01.04.2007 sõlmitud tööleping on jätkuvalt kehtiv, on täitmata alusetu rikastumise nõude kolmas eeldus – soorituse õigusliku aluse puudumine. Asjakohatud on hageja etteheited kostjale töölepinguliste kohustuste rikkumise osas. Nimetatud etteheited ei välista töötasunõude õiguspärasust. Samuti on asjakohatud konkurentsikeeldu puudutav, kuivõrd nimetatud etteheited ei välista töötasunõude õiguspärasust. Hageja ei ole töölepinguliste kohustuste rikkumise või konkurentsipiirangu rikkumisega seonduvalt nõudeid esitanud.
40.Kokkuvõtvalt jätab kohus hagi rahuldamata.
41.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
42.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul oli menetluses hüvitisnõue ning ka tuvastusnõue – kohus rahuldas tuvastusnõude täielikult ja hüvitisnõude 50% ulatuses. Arvestades eeltoodut ja nimetatud nõuete võrdset proportsiooni (st kumbki nõue moodustas 50% hagist), on kohus seisukohal, et hagi rahuldati 75% ulatuses. Puuduvad erandlikud asjaolud, mis tingiks menetluskulude jaotamise teistmoodi, kui vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Seega on põhjendatud jätta hageja menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
43.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on
2-21-7839 menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 kohtuotsusega on osaliselt muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.03.2022 kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.