Hageja: R. Ä., ik xxxx, elukoht xxx, lepinguline esindaja: I.S., e-posti aadress xxx Kostja: A. Ä., ik xxx, elukoht xxx, lepinguline esindaja: advokaat Margus Kiir e-posti aadress [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R. Ä. hagi A. Ä. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Tunnistada lubamatuks täiteasjas nr 042/2021/495 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 16.03.2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-11619 sundtäitmine summas 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 1670 eurot (üks tuhat kuussada seitsekümmend eurot), s.h riigilõiv 350 eurot ja õigusabi kulud 1320 eurot.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD
1.R. Ä. esitas 17.05.2021 Viru Maakohtule hagi A. Ä. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt oli hageja Viru Maakohtu 16.03.2020 otsuse nr 2-18-116191 alusel kohustatud maksma kostjale 25 000 eurot 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja ülejäänud
33 000 eurot ühe aasta jooksul igakuiste maksetena 2750 eurot kuus 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest. 30.04.2021.a seisuga otsusest tsiviilasjas nr 2-18-11619 tulenev kostja nõue hageja vastu moodustas kokku 6447,82 eurot, millest 2 750,00 eurot on muutunud sissenõutavaks ja pööratud sundtäitmisele täiteasjas nr 042/2021/389 (käesoleval ajal täitemenetlus on peatatud hagi tagamise korras), 2750,00 eurot on muutunud sissenõutavaks ja pööratud sundtäitmisele täiteasjas nr 042/2021/495 ning ülejäänud nõue summas 947,82 eurot ei ole veel sissenõutavaks muutunud. R. Ä.l on nõue A. Ä. vastu, mis on tekkinud seoses asjaoluga, et R. Ä. on täitnud solidaarvõlgnike kohustused, mis tekkisid AS Luminor Bank (Laenuandja), R. Ä. ja A. Ä. vahel sõlmitud laenulepingust nr 09220249078. Antud laenulepingu kohaselt AS Luminor Bank kui Laenuandja andis laenuvõtjatele R. Ä.le ja A. Ä.le laenu summas 99063 eurot kinnistu aadressil: xxx ostmiseks. Solidaarvõlgnikud ei täitnud lepinguga ettenähtud tingimused, mille tõttu laenuandja 06.04.2021.a avaldusega ütles poolte vahel sõlmitud lepingu erakorraliselt üles ning nõudis laenujäägi, mis moodustas lepingu lõpetamise päeva seisuga 62 542,72 eurot, millest on 62173,07 eurot põhinõue, 363,85 intress ja 5,80 eurot viivis, kohest tasumist. Perioodil alates 14.04.2021.a kuni 19.04.2021.a tasus R. Ä. oma isiklike rahaliste vahendite arvel pangale 62 699,72 eurot. Kuna R. Ä. täitis solidaarkohustust, siis tulenevalt VÕS § 69 lg-st 2 tal tekkis A. Ä. vastu solidaarvõlgniku tagasinõue summas 31 349,86 eurot. 27.04.2021 R. Ä. esitas nõude A. Ä.le võlgnevuse tasumiseks. A. Ä. ei ole nõuet täitnud. Seoses eeltooduga esitas hageja 03.05.2021 kostjale tasaarvestamisavalduse ja tegi täiendava ettepaneku võlgnevuse tasumiseks. Tasaarvestamisavalduse tegemisega tasaarvestas hageja hüvitise nõude 6447,82 euro ulatuses (sh sissenõutavaks muutunud ja täiteasjas nr 042/2021/495 sundtäitmisele pööratud osa summas 2 750,00 eurot) oma hüvitamise nõudega täies ulatuses. Selle tulemusena ei ole hagejal kostja ees enam võlgnevust 16.03.2020.a otsusest tsiviilasjas nr 2-18-11619 tuleneva hüvitise osas. 03.05.2021.a kostja avalduse alusel algatati hageja suhtes täitemenetlus nr 042/2021/495. Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu 16.03.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1811619 ja kostja avaldus. Kuna kostja nõue on rahuldatud tasaarvestuse tegemisega, siis tuleb tunnistada täitedokumendi (Viru Maakohtu 16.03.2020 kohtuotsuse) tsiviilasjas nr 2-18-11619 sundtäitmine summas 2 750,00 eurot lubamatuks täiteasjas nr 042/2021/495.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja vaidles kirjalikus vastuses ja kohtuistungil hagile vastu. Vastuse kohaselt kostja hageja nõudeid ei tunnista ja vaidleb haginõuetele vastu. Viru Maakohtu 16.03.2020 otsuse nr 2-18116191 p 3 kohaselt on hageja kohustatud hüvitisest üldsummas 58 000 eurot maksma kostjale 25 000 eurot 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja ülejäänud 33 000 eurot ühe aasta jooksul igakuiste maksetena 2750 eurot kuus 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest. Kohtulahend jõustus 01.05.2020.a. Seega antud kohtuotsuse lausel pidi hageja tasuma kuni 01.06.2020.a 27 750 eurot. Alates 01.06.2020.a igakuiselt kuni 30.04.2021.a. 2750 eurot kalendrikuus. Tänaseks peaks kohustus olema täidetud. Antud kohustusi on hageja enamjaolt eiranud ning vabatahtlikult tasus hageja 4650 eurot. Summa 42350 eurot on tasutud sundtäitmisena kohtutäitur Natalja Malahhova kaasabil. Seega kokku tasuti 47000 eurot ja hageja võlgnevus kostja ees on 11 000 eurot. Hagejal on väidetavalt nõue kostja vastu, mis on tekkinud seoses asjaoluga, et hageja on täitnud solidaarvõlgnike kohustused, mis tekkisid AS Luminor Bank (Laenuandja), R. Ä. ja A. Ä. vahel sõlmitud laenulepingust nr 09220249078. Kostja ei vaidle vastu, et pooltel on/oli ühine kohustus, lõpptähtajaga 12.08.2039.a (igakuine makse ca 336 eurot). Kuna pooled ei ole kohustust jaganud on kohustus ühine ja solidaarvõlgnike sisesuhtest tulenevalt kantav võrdsetes osades. Hageja väitel solidaarvõlgnikud hageja ja kostja ei ole täitnud lepinguga ettenähtud tingimusi, mille tõttu 06.04.2021.a avaldusega laenuandja ütles poolte vahel sõlmitud lepingu erakorraliselt üles ning nõudis laenujäägi, mis moodustas lepingu lõpetamise päeva seisuga 62 542,72 eurot, millest on 62173,07 eurot põhinõue, 363,85 intress ja 5,80 eurot viivis, kohest tasumist. Perioodil 14.04.2021.a kuni 19.04.2021.a tasus hageja oma isiklike rahaliste vahendite arvel pangale 62 699,72 eurot. Hageja seisukohalt, kuna ta täitis solidaarkohustuse, siis tulenevalt VÕS § 69 lg-st 2 tal tekkis A. Ä. vastu solidaarvõlgniku tagasinõue summas 31 349,86 eurot. Kostja märgib, et talle on teadmata, milliseid tingimusi
laenuvõtjad ei täitnud. Nimelt kostja tasus oma laenumakseid hageja pangakontole. Kirjavahetust pangaga pidas hageja ja kõik teated edastati talle. Tõenäoliselt hageja aga neid makseid pangale ei edastanud, sh/või talle langevas osas. Sellega on hageja poolt teadlikult ja kunstlikult tekitatud olukord, kus pank oli õigustatud lõpetama laenulepingu ühepoolselt. Samas on oluline ja asjaolu tõendav hageja järgnev käitumine, st koheselt tasuti kogu laen ja väideti, et kostja peab asuma koheselt hüvitama tasutud osast poole. Kostja märgib, et esiteks on talle teadmata, millal hageja lõpetas laenu tasumise ning kogunenud viivised ja intressid ei ole kostja kohustus. Kostja on eeldanud, et laenu lõpetamise, jagamise, vms küsimused lahendatakse laenuvõtjate poolt ühiselt ning kostja on arvestanud, et tal tuleb tasuda laenu mõistlikus ulatuses vastavuses lepinguga eeltoodud tähtajani. Kostjal puudub majanduslik võimalus koheselt laen tagastada. TsÜS § 138 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Sarnane regulatsioon tuleneb VÕS § 6, st võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine ühise laenulepingu maksete tasumata jätmisel on teadlik tegevus, eesmärgil põhjendamatult lõpetada laenusuhe ning koheselt esitada nõue kogu kostja laenuosa tagastamiseks, millega kahjustada kostjat ja seada ta raskesse olukorda. Ilmne, et tasudes kogu laenunõude koheselt, sh jättes tasumata kohtulahendist tulenevad kohustused, oli hagejal olemas majanduslik võimekus kohustusi täita ja mitte rikkuda teadlikult laenulepingut. Tänaseks on ka arusaamatu, kuhu on tarvitatud hageja poolt kostjalt laekunud laenumaksed. Kostja on seisukohal, et antud juhul kuulub kohaldamisele hea usu põhimõte. Lähtudes põhimõttest tulenevast keelust mitte kahjustada kostjat ja võimalusest jätta kohaldamata seadusest tulenevat, ei ole hageja nõue sissenõutav ja vastupidine seisukoht on vastuvõtmatu. Kostja kohustust tuleb tõlgendada kooskõlas hea usu põhimõttega selliselt, et hageja nõue (sh arvestades ka kostja laenumakseid, milliseid pangale tõenäoliselt ei edastatud – Lisa 3, maksed detsember 2020veebruar 2021, kostja eeldab, et ei teki vaidlust ka varasemate maksete osas) muutub sissenõutavaks osadena ja tähtaegadel, millised vastavad Luminor Bank laenulepingu tingimustele. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Hageja on käitunud vastuoluliselt ja solidaarvõlgnikku/kostjat kahjustavalt, st põhjustades laenuandja poolt lepingu lõpetamise ja püüdes sundida sellega kostjat koheselt kogu laenusummat tagastada. Seega ei ole oma käitumisega arvestanud kostja õigustatud ja õiguspärast ootust, tasuda laenu määratud tähtajani ja osades. Oluline on rõhutada, et kostjale teadaolevalt hageja refinantseeris laenu teise pangaautuse laenuga, st ise jätkab laenu tasumist ajatatult ja ositi. Arvestades, et tänase päeva seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud võlgnevus kostja ees summas 11000 eurot on Luminor Bank graafiku järgselt (Lisa 3) kostjal hüvitamata hagejale 1008,66 eurot (so periood märts-august 2021.a laenumakse) : 2 (so kohustatud isikute arv) = 1008,66 eurot. Selgitame, et märtsis-aprillis 2021.a selgus, et hageja ei tasu laenumakseid ning pank lõpetas laenulepingu. Kostjal jäi arusaamatuks, mis on toimunud, kuhu on suunatud hageja poolt kostja laenumaksed ning kuidas toimub edaspidine laenu kustutamine, on laenutagasimaksed hagejale peatatud alates märtsi kuu 2021.a. Seega hageja oli õigustatud tasaarvestama seisuga 03.05.2021.a oma võlgnevusega summa 672,40 eurot (so märtsi ja aprilli kuu laenumakse) : 2 (so kohustatud isikute arv) = 336,20 eurot. Seoses asjaoluga, et kostja nõue on 11000 eurot ja täitemenetluses oli täitmisel 2750 eurot on täitemenetlus kogu ulatuses lubatud ja põhjendatud ning ei ole täidetud tasaarvestamise materiaalsed eeldused, st tasaarvestamine ei ole kehtiv. Kokkuvõtteks on kostja seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4.Hagi ese: tunnistada R. Ä. suhtes toimuv sundtäitmine täiteasjades nr 042/2021/495 alusel lubamatuks summas 2750 eurot.
5.Vaidlust ei ole, et: 1) Viru Maakohtu 16.03.2020 otsuse nr 2-18-116191 p 3 kohaselt on hageja kohustatud hüvitisest (58 000 eurot) maksma kostjale 25 000 eurot 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja ülejäänud 33 000 eurot ühe aasta jooksul igakuiste maksetena 2750 eurot kuus 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest; 2) pooltel oli ühiskohustus Luminor Bank AS ees.
6.Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 paneb võlgnikule tõendamiskoormuse tõendada, et nõue on rahuldatud. 6.1 Maakohus tuvastas menetluse järgmist: 1) Luminor Bank AS on alates 06.04.2021 üles öelnud R. ja A. Ä. ja panga vahel sõlmitud laenulepingu nr. 09220249078 ja R. Ä. ja panga vahel sõlmitud laenulepingu nr. 09320249078 ning kohustas R. Ä. tasuma võlgnevuse 91323,02 (sh laenulepingust nr 09220249078 tulenev võlgnevus 62542,72 eurot) hiljemalt 14.04.2021. 2) Luminor Bank AS 21.04.2021 tõendiga nr. 20-2.1/554 on tõendatud, et laenulepingust nr 09220249078 tulenev võlgnevus 62699,72 on pangale tasutud. 3) Hageja lepinguline esindaja on saatnud 03.05.2021 kostjale tasaarvestuse avalduse ja hüvitise tasumise nõude summas 4552,18 eurot. 4) Kostja tunnistab, et hageja on täitnud ts. asjas 2-18-116191 tehtud Viru Maakohtu 16.03.2020 otsusest tuleneva kohustuse kokku: 4650 eurot kostjale, 42350 eurot kohtutäiturile. Kokku 47 000 eurot. Ka hageja kinnitab, et kohustused on täidetud summas kokku 47 000 eurot. 6.2 Maakohus on seisukohal, et hagejale piisab enda tõendamiskoormise täitmiseks sellest, et ta põhistab (teeb TsMS § 235 mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla. Seejärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormist täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt nt Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-15, p 12). 6.3 Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et pooltel oli ühiskohustus Luminor Bank AS ees ja hageja on tõendanud, et ta on ühiskohustuse täitnud.
7.Maakohus on seisukohal, et antud juhul ei ole vaja kohtul analüüsida, mis põhjustel pank laenulepingu üles ütles. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus rahuldamata ka kostja vastava taotluse Luminor Bank AS-lt lepingu täitmise kohta dokumentide väljanõudmiseks. Sellega, et hageja täitis poolte ühiskohustuse ja taotles vastastikuste kohustuste tasaarvestamist, vähenes kokkuvõttes mõlema poole kohustuste hulk. Maakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et ühiskohustuse täitmine hageja poolt on vastuolus TsÜS § 138 lg.1 ja 2 ning hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka kostja vastuväite kohtu tegevusele.
Menetluskulude jaotus
8.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja menetlev kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi. Nimekiri kulude kohta, mis on seotud kohtuistungil osalemisega tuleb kohtule esitada kolm tööpäeva jooksul kohtuistungi toimumisest arvates (TsMS § 176 lg 1).
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluskulude jaotuse määrab erinormina kindlaks TMS § 221 lg 4, mille kohaselt hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud kostja (sissenõudja) kanda.
10.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-11514, p 11). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses Igor Sumarok, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.
11.Hageja 08.10.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas menetluses kandnud õigusabi kulusid summas 1 320 eurot (s.o 11 h x 120 eurot) koos käibemaksuga. Hageja menetluskulud koosnevad: − Kliendiga kohtumine, konsulteerimine ja vaidluse perspektiivide arutamine - 1 h; − Hagiavalduse koos lisadega ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 5 h; − Kostja 23.08.2021.a vastusega tutvumine ja analüüs - 1,5 h; − 03.09.2021.a hageja seisukoha koos lisadega ettevalmistamine ja kohtule esitamine 1,5 h; − 08.09.2021.a kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine – 1,5 h; − Hageja menetluskulude nimekirja ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 0.5 h. Lisaks on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 300 eurot ja riigilõivu hagi tagamise taotluse esitamise eest summas 50 eurot. Kokku on hagejal tekkinud käesoleva tsiviilasja menetluses õigusabi kulusid summas 1320 eurot ja menetluskulusid 350 eurot, kokku 1 670 eurot.
12.Kostja esitas 08.10.2021 vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja on seisukohal, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Juhul, kui kohus rahuldab hagiavalduse kuulub kohaldamisele TsMS § 163 lg 2, st kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Alternatiivina hagi rahuldamisel on kostja seisukohal, et kohus saab jätta menetluskulud poolte enda kanda TsMS § 162 lg 4 kohaselt. Nimelt puudub vaidlus, et kostja oli õigustatud algatama täitemenetluse. Hageja nõue on tänaseni ebaselge ning selle arvel väidetavalt tasaarvestati kostja nõue täitemenetluse käigus ning väidetavast nõude lõppemisest sai kostja teada alles kohtumenetluses. Kostja eest sealhulgas varjati, et panga laenumakseid ei tehta ning asjaolu, et pank lõpetas lepingu ühepoolselt. Seega on kostja käitunud õiguspäraselt ning vaidlus täidetava nõude osas tekkis pärast sundtäitmise
algatamist, sh ei teavitatud väidetavast nõude lõppemisest kohtutäiturit või kostjat vaid algatati koheselt kohtumenetlus. Seega on antud juhul kostja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik võtta enda kanda hageja menetluskulud.
13.Kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Seega ei ole põhjendatud TsMS § 163 lg 2 kohaldamine. Samuti ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks menetluskulude jaotust TsMS § 162 lg 4 kohaselt. Kohus märgib, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul reguleerib menetluskulude jaotust TMS § 221 lg 4, mille kohaselt jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud (s.h menetluskulud) sissenõudja (s.o kostja) kanda.
14.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm nr 3-2-1-182-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (nt 26.10.2011 lahendis nr 3-2-1-88-11 p 12). Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.
15.Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel sellega, millises ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetluse ajalise kestvusega, menetluse keerukusega ja menetlusosalise kohtus esindamisega. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud on kohtu hinnangul esitatud määras (kokku 11 tundi) põhjendatud ja vajalikud.
16.Hageja lepinguline esindaja osutab õigusabiteenust määraga 120 eurot kooskäibemaksuga ühe töötunni eest. Tasu taotletavas määras on sarnane Riigikohtu praktika seisukohtades keskmiselt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tasumäärale, mis on 120 eurot ilma ja koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; Riigikohtu 13.11.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13). Mõistlikuks tunnitasu määraks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud 160-170 eurot tunnis (vt RK 3-2-1-159-16, p 24). Kohus loeb hageja esindaja tunnitasu määras 120 eurot käibemaksuga põhjendatuks ja vajalikuks, tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
17.Seega on kohtu hinnangul käesolevas menetluses hageja lepingulise esindaja õigusabi kulu koos käibemaksuga 1320 eurot põhjendatud ja vajalik.
18.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seadusega kooskõlas 300 eurot ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu ning hageja poolt tasutud riigilõiv jääb kostja kanda.
19.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud kokku koos käibemaksuga 1 670 eurot (s.o riigilõiv 350 eurot ja õigusabi kulud 1 320 eurot).
20.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.