lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-5160/64

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 13.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-5160/64
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1818
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 110 lg 1, 4, 5Kohustuse täitmisest keeldumineAÕS § 83 lg 1Valdaja vastuväitedAÕS § 34 lg 1Seaduslik ja ebaseaduslik valdusAÕS § 71 lg 4Kaasomandi ulatusAÕS § 80 lg 1Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestAÕS § 88Kulutuste hüvitamine valdajaleTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-5160/85Tartu Maakohus Tartu kohtumaja26.08.20222-20-5160/90Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.11.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-21-10340/60Riigikohtu tsiviilkolleegium25.03.20262-25-4188/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja06.02.20262-23-12093/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.01.20252-19-18507/119Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.05.20242-20-495/83Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.11.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-20-5160

Otsuse kuupäev

Tartu, 13. detsember 2021. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Kalev Saare

Kohtuasi

Jana Ertte ja Kristi Padari hagi Jüri Adambergi vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja väljatõstmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jüri Adambergi kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hagejad Jana Ertte ja Kristi Padar Kostja Jüri Adamberg, esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2021. a otsus ja Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-5160 ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
2.Rahuldada Jüri Adambergi kassatsioonkaebus.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 3401 lg 1
TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
3.
Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jana Ertte (hageja I) ja Kristi Padar (hageja II) esitasid 6. aprillil 2020 Tartu Maakohtule hagi Jüri Adambergi (kostja) vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagejad palusid nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest välja hagejate valdusesse Tartu linnas Tervishoiu 4 asuv kinnisasi (kinnistu). Hagiavalduse kohaselt on hageja I kinnistu 2/15 kaasomandiosa omanik ja hageja II on kinnistu 3/15 kaasomandiosa omanik. Lisaks on kaasomanikeks Inge Kaharpea (kinnistu 59/96 kaasomandiosa

2-20-5160 omanik ) ja Riina Rosenthal (kinnistu 5/96 kaasomandi osa omanik), kes samuti soovivad, et kinnistu nõutakse välja sellel elava kostja ebaseaduslikust valdusest. Hageja I on palunud alates detsembrist 2019 teiste kaasomanike teadmisel tagajärjetult kostjat eluruum vabastada. Hagejad esitasid 3. märtsil 2020 kostjale kirjaliku nõude vabastada eluruum hiljemalt 3. aprilliks 2020, kuid kostja eluruumi ei vabastanud. Kuna hagejad ütlesid nende kinnistu kasutamise õiguse üles, valdab kostja kinnistut ebaseaduslikult.

2.Kostja vaidles hagile vastu ja pidas oma valdust õigustatuks, sest ta on hageja I kauaaegse elukaaslasena panustanud kinnistusse raha ja tööd. Kostja on tasunud hageja I kaasomandiosa ostmiseks võetud laenu jäägi 13 500 eurot ja elamu teise korruse väljaehitamiseks võetud laenu, samuti ostnud ehitusmaterjale. Hageja I on keeldunud kostja pakutud kompromissist, mille kohaselt ta hüvitaks kostjale kinnistu soetamiseks ja ehitamiseks kulunud 20 000 eurot.
3.Tartu Maakohus selgitas kostjale 9. juuli 2020 kirjas, et kohus saab praeguse asja raames hageja I vastu esitatud rahalised nõuded läbi vaadata vaid juhul, kui need on esitatud vastuhagina.
4.Tartu Maakohus rahuldas 6. jaanuari 2021. a otsusega hagi ning nõudis kinnistu kostja ebaseaduslikust valdusest välja hagejate valdusesse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaldamise eelduseks, et hagejad on kinnistu omanikud, kostja on kinnistu valdaja ning ta valdab kinnistut õigusliku aluseta. Hagejate vindikatsiooninõude lahendamisel tuleb kostja vastuväite alusel tuvastada, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust korteriomandit vallata. AÕS § 34 lg 1 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Asjas ei vaielda hagejate omandiõiguse üle. Kuigi peale hagejate on kinnistul veel kaks kaasomanikku, siis AÕS § 71 lg 4 järgi on igal kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused, st kaasomanikud ei pea seda õigust realiseerima ühiselt. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta valdab kinnistut. Kostja ei tõendanud oma õigust kinnistut vallata. Hagejate eluruumi kasutamise ülesütlemise teate alusel on tuvastatud, et kostja senine valdus põhines tasuta kasutamise lepingul, mis on võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 1 ja § 393 lg 3 kohaselt 3. märtsil 2020 üles öeldud. Kuna kostja ei ole kinnistut hagejate nõutud tähtpäevaks (3. aprilliks 2020) tagastanud, on tema valdus ebaseaduslik ning hagi tuleb rahuldada. Asjas ei pea tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 p 1 järgi arvestama kostja väidetavate kulutuste kohta esitatud maksedokumenti, hinnapakkumisi ja arvet, sest neil ei ole asjas tähtsust. Kostja väidetavalt kantud kulutused ei ole praeguses vaidluses tõendamist vajav asjaolu.
5.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 9. aprilli 2021. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, pidamata vajalikuks neid kõiki TsMS § 654 lg 6 järgi korrata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäid kostja kanda, ringkonnakohus määras need menetluskulud rahaliselt kindlaks.

2(5)

2-20-5160 Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus on põhjendatult hagi rahuldanud. Kostja leidis, et hageja I keeldumine kohustuste täitmisest annab talle VÕS § 110 mõttes oma kohustustest keeldumise õiguse, ning maakohus jättis valesti kostja väited kinnistule tehtud kulutuste kohta hindamata. Kostja ei esitanud maakohtus oma rahalise nõude täpset suurust ega vastuhagi ühtseks menetlemiseks põhihagiga, kuigi maakohus määras selleks tähtaja. Ringkonnakohtu istungil avaldas kostja, et vastuhagi jäi esitamata riigilõivu tasumise vajaduse tõttu ja kostja plaanib esitada oma nõude hageja I vastu eraldi menetluses. Seega ei olnud maakohtul võimalust lahendada kostja vastunõue koos põhinõudega, mistõttu ei tulnud hinnata ka kostja väidetavate kulutuste kohta esitatud tõendeid. Kostja ei avaldanud hageja I vastu esitatava rahalise nõude õiguslikku alust ega pidanudki seda tegema. Kuna kostja ei esitanud vastuhagi, ei saanud maakohus hinnata, kas kostja suhtes tuleb kõne alla eluruumi väljaandmisest keeldumise õigus VÕS § 110 järgi, kuni on rahuldatud kostja nõue hageja I vastu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05 tehtud otsuses selgitanud, et asja väljaandmise nõude täitmisest keeldumise õigus ei anna aga ühelgi juhul õigust ehitist kasutada, mistõttu võib isikult ka täitmisest keeldumise aja eest nõuda asja kasutamisega saadu väärtuse hüvitamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata asi tagasi alama astme kohtule menetluse jätkamiseks. Kohtud leidsid valesti, et kostjal ei ole õigust kinnistut vallata, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Kostjal on õigus VÕS § 110 alusel kohustuse täitmisest keelduda, sest hageja I ei ole kinnistule tehtud kulutusi kostjale hüvitanud, ning eeltoodu annab kostjale kinnistu valdamise õiguse AÕS § 83 lg 1 mõttes.
8.Hagejad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et TsMS § 691 p 4, § 692 lg 1 p 2 ja § 692 lg 5 alusel tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Hagejad esitasid AÕS § 80 lg 1 alusel kostja vastu hagi kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Kostja vastuväite kohaselt on tema valdus õigustatud (kostja ei pea kinnistu valdust tagastama), kuna hageja I on keeldunud talle hüvitamast kinnistule tehtud kulutusi. Seega on kostja tuginenud enda kohustuse täitmisest keeldumise õigusele, st kostja on esitanud kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite.
11.Kohtud rahuldasid hagejate vindikatsioonihagi, leides, et tuvastatud asjaoludel ei ole kostjal õigust kinnistut vallata. Seejuures asusid kohtud seisukohale, et kuivõrd kostja ei ole esitanud oma väidetavate kinnistule tehtud kulutuste hüvitamiseks vastuhagi, ei saa tema sellekohast vasutuväidet praeguses asjas lahendada (seetõttu ei ole ka kostja väidetavad kulutused praeguses asjas tõendamist vajavaks asjaoluks, st sellekohased kostja tõendid tuleb jätta tähelepanuta).
12.Kassatsioonkaebuse kohaselt vaieldakse asjas selle üle, kas kohtud on põhjendatult jätnud kostja vastuväite lahendamata ning kas see vastuväide annab alust jätta hagi rahuldamata.

3(5)

2-20-5160

13.Kolleegium ei nõustu kohtute järeldusega, et kohustuse täitmisest keeldumise õiguse maksmapanekuks tuleb esitada vastuhagi. Seadusest sellist nõuet ei tulene. Täitmisest keeldumise õiguse maksmapanekuks ei ole vaja esitada vastuhagi, vaid sellele saab tugineda ka VÕS § 110 või § 111 alusel (vt selle kohta Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 37). Haginõudele VÕS § 110 ja § 111 alusel kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite esitamise õigusliku tagajärje kohta on kolleegium selgitanud, et see õigus annab asja valdajale kohustuse täitmist nõudva omaniku suhtes mh valdamise õiguse AÕS § 83 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu
19.detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 33), kuid VÕS § 110 lg 1 ei anna asja valdajale siiski omaniku suhtes vindikatsiooninõude rahuldamist välistavat valdusõigust (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-13, p 26). Seega tuleb kohtuvaidluse korral vindikatsiooninõue rahuldada ka juhul, kui valdajal on õigus valduse väljaandmisest keelduda, küll aga ei ole valdaja sellekohane vastuväide tagajärjetu. VÕS § 110 lg 1 annab asja valdajale omaniku suhtes VÕS § 110 lg-st 5 lähtudes täitmist edasilükkava ajutise vastuväite, mille tulemuseks on vastunõude tunnustamisel valdaja kohustamine asja väljaandmiseks vastunõude täitmise vastu (vt eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-13, p 26). Samale seisukohale on kolleegium asunud ka ringkonnakohtu viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05 tehtud 20. detsembri 2005. a otsuse p-s 33 (ringkonnakohus viitas selle lahendi p-le 32, jättes lahendi p-s 33 selgitatu tähelepanuta). Nii märgiti selles lahendis, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei ole õige jätta rahuldamata asja väljaandmise nõue üksnes seetõttu, et valdaja saab sellest keelduda vastunõude olemasolu või muu täitmisest keeldumise õiguse (AÕS § 83 lg-d 1 ja 3, VÕS § 110) olemasolu tõttu, kuid sellisel juhul on võimalik asja valduse väljaandmise nõue rahuldada vastastikku rahalise nõude täitmisega. Samuti saab asja väljaandmise nõude rahuldada tingimuslikult, s.o teise isiku poolt kostja suhtes kohustuse rahuldamise tingimusega. Lisaks on kolleegium märkinud, et VÕS § 110 lg 5 järgse otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes (vt eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 38), mida kohus saab kohaldada üksnes poole taotlusel, mitte aga iseseisvalt.
14.Ülaltoodut arvestades leidis maakohus valesti, et kinnistule tehtud kulutuste hüvitamise nõude saab läbi vaadata vaid juhul, kui kostja esitab selle vastuhagina, ja jättis välja selgitamata, kas kostja soovis oma vastuväite esitamisega seda, et hagi rahuldamise korral määraks kohus otsuse täitmise viisi selliselt, et kostjat kohustatakse oma kohustust täitma üksnes juhul, kui hageja I on oma kohustuse kostja vastu täitnud. Kui kostja seda soovis, tuli talle selgitada, et sel juhul peab ta oma kulutuste hüvitamise nõuet tõendama ning juhul, kui ta seda ei tee, jääb tema nõue lõplikult rahuldamata (st kostja ei saa enam selle nõudega kohtusse pöörduda). Ringkonnakohus jättis maakohtu eeltoodud rikkumise tähelepanuta.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse, tühistab kohtute otsused ja saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel lahendada kostja vastuväide, hinnates, kas kostja kulutuste hüvitamise nõue on tõendatud ja kas tal on õigus VÕS § 110 lg 1 järgi kohustuse täitmisest keelduda (maakohus saab anda kostjale TsMS § 3401 lg 1 järgi võimaluse esitada lisatõendeid). Kui kostja kulutuste hüvitamise nõue on tõendatud, tal on VÕS § 110 lg 1 järgi õigus kohustuse täitmisest keelduda ning ta taotleb kohtuotsuse tegemist vastastikuse täitmisega, tuleb sellest tulenevalt hagi rahuldada, arvestades VÕS § 110 lg-s 5 sätestatut. Kolleegium märgib lisaks, et vindikatsiooninõude (AÕS § 80 lg 1) ja valdajale kulutuste hüvitamise nõude (AÕS § 88) vahel on VÕS § 110 lg 1 kohaldamiseks nõutav piisav seos (vt ka viidatud 4(5)

2-20-5160 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-13, p 28). VÕS § 110 lg 4 järgi võib võlgnik oma kohustuse täitmisest keelduda ka siis, kui võlgniku nõue võlausaldaja vastu on aegunud, kuid üksnes juhul, kui täitmisest keeldumise õigus on tekkinud enne aegumistähtaja lõppemist (vt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-13, p 27).

16.Kuna nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt maakohtu otsustada.
17.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 alusel kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada selle tasunud isikule. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium