Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-5160
Tsiviilasi
Jana Ertte ja Kristi Padari hagi Jüri Adambergi vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. augusti 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jüri Adambergi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Jüri Adamberg (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Päivi Margna Vastustajad (hagejad): Jana Ertte (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja Kristi Padar (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 26. augusti 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta Jüri Adambergi apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Jüri Adambergi kanda.
4.Mõista Jüri Adambergilt Jana Ertte ja Kristi Padari menetluskulude katteks välja 467 eurot 50 senti. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jana Ertte (hageja I) ja Kristi Padar (hageja II) esitasid 6. aprillil 2020 Tartu Maakohtule hagi Jüri Adambergi (kostja) vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejad XXXX asuva hoonestatud kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) kaasomanikud – hagejale II kuulub 3/15 kaasomandiosa ja hagejale I 2/15 kaasomandiosa. Lisaks hagejatele on kinnisasja kaasomanikud Inge Kaharpea, kellele kuulub 59/96 kaasomandi osa, ja Riina Rosenthal 5/96 kaasomandiosa omanikuna, kes samuti soovivad kinnistu väljanõudmist kostja ebaseaduslikust valdusest. Kostja elab XXXXXXXX asuval kinnistul, kuigi tal puudub hagejatega kokkulepe kinnistu kasutamiseks. Hagejad esitasid 3. märtsil 2020 kostjale kirjaliku nõude eluruumi vabastamiseks hiljemalt 3. aprilliks 2020. Kostja ei ole eluruumi vabastanud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 393 lg 3 ja § 195 lg 1 alusel nõuavad hagejad neile kuuluvat kinnisasja välja kostja ebaseaduslikust valdusest hagejate valdusse.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja on olnud hagejaga I 11 aastat vabaabielus. Hagejal II puudus kinnisasja ostmisel ostjalt nõutav sissemaksu omaosalus. Hageja I võttis selleks laenu Rävala Laenud OÜ-lt. Maja teine korrus pidi pärast pangapoolse koormamise vabastamist kuuluma hagejale I. Lisatingimus oli, et maja teine korrus peab olema välja ehitatud ja saanud kasutusloa kahe aasta jooksul. Hageja I jäi pärast laenu võtmist ca kuueks kuuks haiguslehele ning tal puudusid laenu tagasimaksmiseks vahendid. Kostja maksis laenu jäägi, mis oli selleks ajaks ca 13 500 eurot oma Soome firma arvelt. Hageja I võttis hiljem veel ehituse tarbeks laenu. Kuna hageja I oli töötu, laekus kostja palk hageja I arvele. Kostja palgast maksti laenu 2000 eurot. Kostja ehitas praktiliselt üksinda kogu maja teise korruse välja. Kostja ostis enamus ehitusmaterjale.
3.Tartu Maakohus rahuldas 6. jaanuari 2021. a otsusega hagi ning nõudis kinnistu kostja ebaseaduslikust valdusest välja hagejate valdusesse. Maakohus leidis, et kostja väidetavalt kantud kulutused ei ole vaidluses tõendamist vajav asjaolu. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 9. aprilli 2021 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäid kostja kanda.
6.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata asi tagasi alama astme kohtule menetluse jätkamiseks.
7.Riigikohus tegi 13. detsembril 2021 otsuse, millega tühistas Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2021. a otsuse ja Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2021. a otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Riigikohtu hinnangul leidis maakohus valesti, et kinnistule tehtud kulutuste hüvitamise nõude saab läbi vaadata vaid juhul, kui kostja esitab vastuhagi, ja jättis välja selgitamata, kas kostja soovis oma vastuväite esitamisega seda, et hagi rahuldamise korral määraks kohus otsuse täitmise viisi selliselt, et kostjat kohustatakse oma kohustust täitma üksnes juhul, kui hageja I on oma kohustuse kostja vastu täitnud. Kui kostja seda soovis, tuli talle selgitada, et ta peab oma kulutuste hüvitamise nõuet tõendama ning juhul, kui ta seda ei tee, jääb tema nõue lõplikult rahuldamata.
8.Kostja 14. märtsi 2022. a seisukoha kohaselt võttis hageja I kaasomandi osa omandades Rävala Laenud OÜ-lt laenu 19 367 eurot 28 senti. Peale laenu võtmist jäi hageja I haiguslehele ca kuueks kuuks. Laenu jääki aitas tasuda kostja. Kostja tasus laenu jääki osamaksetena kokku 563 eurot 87 senti ning 28. juunil 2020 tasus kostja laenujäägi 12 303 eurot 18 senti. Hageja I ei ole kostjale tasutud laenu hüvitanud. Sisuliselt omandati 2015. a-l pööningukorrus, mis tuli täielikult maha lammutada. Kostja on tänaseks ehitanud välja kogu maja teise korruse (54 m2), sh tasunud materjalide eest. Kostja on oma palga eest paigaldanud köögimööbli. Kostja on tasunud teise korruse väljaehitamiseks oma Soome ettevõtte J&J Talon Rakennus Finland Oy kaudu kokku 28 494 eurot 16 senti. Vastavalt Soome seadusandlusele on oma ettevõtte alt lubatud tasuda ettevõtlusega mitteseotud arveid, kui neilt arvetelt tasutakse 20% tulumaksu. Kostjale tuleks hüvitada ka tema töö panus. Kostja on elukutselt ehitaja. Kostja panustas ligikaudu 800 töötundi. Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutotunnipalk hoonete ehituse valdkonnas 2017. a 11 eurot 68 senti. Seega tuleks kostjale hüvitada tema töise panuse eest 9344 eurot bruto (7206 eurot 10 senti neto). Kokku kandis kostja XXXXXXXX-X teise korruse väljaehitamiseks kulusid 48 003 eurot 44 senti (28 494,16 + 12 303,18 + 7206,10). Kostja ei nõustunud valduse vabastamisega, kuna hagejad ei ole täitnud kostja nõuet hagejate vastu. Kostja tugines VÕS § 110 lg-tele 1 ja 5. Kostjal on hageja I vastu vajalike kulutuste hüvitamise nõue AÕS § 88 lg 1 alusel. Kostjal on kasulike ja toreduslike kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 1042 alusel ja alternatiivselt VÕS § 1018 alusel. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja rahuldada hagiavaldus selliselt, et kostjat kohustatakse oma kohustust täitma üksnes juhul, kui hageja I on oma kulutuste hüvitamise kohustuse kostja vastu täitnud, ning mõista hagejalt I kostja kasuks kulutuste hüvitamiseks välja 48 003 eurot 44 senti ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 lauses II sätestatud määras summalt 48 003 eurot 44 senti kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.
9.Hagejate 3. aprilli 2022. a seisukoha kohaselt ei ole kostja tõendanud, et tema oleks hageja I eest laenu tasunud. Laenu on tagastanud J&J Talon Rakennus Finland Oy. Hageja I võttis 30. mail 2017 laenu elamuosa remondiks. Tööd algasid 24. juulil 2017 katuse lammutustöödest. Remondiks kasutatud materjalide ja töömeeste töö eest maksis hageja I laenu arvelt nii kaardimaksetega kui kontolt väljavõetud sularahaga. Hageja I töötas J&J Talon Rakennus OÜ-s, sai töötasu, mis võimaldas tal laenumakseid tasuda ja ehitusmaterjali osta. Kostja kohtule esitatud arved on enamuses esitatud Soome firmale J&J Talon Rakennus Finland Oy. Tegemist on Soomes tegutsenud ehitusfirmaga, kes ostis ehitusmaterjale Eestist ilma
käibemaksuta. Materjalid viis osaühing Soome oma lepinguliste tööde tegemiseks. Hagejate elamu ehitamisega ei ole nendel arvetel seost. Kostja ei ole tõendanud, et tema oleks enda ostetud ehitusmaterjale kasutanud hagejate elamuosa ehitamiseks. Kostja tegi hagejate elamus ehitustöid. Hagejate hinnangul saab tegemist olla pooltevahelise töö- või töövõtulepinguga, kuid selline nõue on aegunud. Kostja ei ole tõendanud, kui palju tegi tema ehitusel tööd.
MAAKOHTU LAHEND
10.Tartu Maakohus rahuldas 26. septembri 2022. a otsusega hagi ja nõudis kostja valdusest välja kinnisasja asukohaga XXXXXXXX, X linn, Tartu Maakond hagejate valdusesse. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude katteks 3072 eurot 50 senti. Pooled ei vaidle hagejate omandiõiguse üle ega selle üle, et kinnisasi on kostja valduses. Pooled ei vaidle, et kostja valdus põhines tasuta kasutamise lepingul (VÕS § 393 lg 1) ning see on vastavalt VÕS § 195 lg-s 1 sätestatule üles öeldud. Kostja ei ole valdust vabastanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus keelduda hagejate vindikatsiooninõude täitmisest seni, kuni hagejad (või hageja I) täidavad kostja nõude. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja kulutuste hüvitamise nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kas kostjal on õigus VÕS § 110 lg 1 järgi kohustuse täitmisest keelduda. Kostja väidab, et tema on kinnisasjaga seoses kandnud kulusid kokku 48 003 eurot 44 senti. Tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXXXX muudatusest nr 1 5. septembrist 2014 nähtub, et hageja I võttis Rävala Laenud OÜ-lt laenu 19 367 eurot 28 senti (I kd, tl 153-155). Kostja väidab, et tema tasus 28. juunil 2020 hageja I eest alles jäänud laenu jäägi ühe maksega 12 303 eurot 18 senti (14. märtsi 2022 menetlusdokumendi p 2.2). Kostja nõuet tema tasutud laenujäägi hüvitamiseks võib kvalifitseerida VÕS § 1018 lg 1 või ka VÕS § 1041 järgi. Kostja on laenujäägi tasumise tõendamiseks esitanud kohtule maksekorralduse (I kd, tl 33), millest nähtub, et J&J Talon Rakennus Finland Oy on 28. juunil 2016 tasunud saajale Rävala Laenud OÜ 12 303 eurot 18 senti selgitusega „lepingu nr XXXXXXXXXXXX muudatus nr. 1 tagastamine“. Kostja esitatud maksekorraldus ei tõenda, et laenujäägi tagastas kostja. Maksekorraldus tõendab, et laenujäägi tagastas 28. juunil 2016 Soome äriühing J&J Talon Rakennus Finland Oy. Tähtsust ei oma, et J&J Talon Rakennus Finland Oy oli kostjale kuuluv äriühing ning et Soome seadusandlus lubab tasuda oma ettevõtte alt ka ettevõtlusega mitteseotud arveid, kui neilt arvetelt tasutakse 20% tulumaksu. Kostja ei ole esile toonud, et J&J Talon Rakennus Finland Oy oleks oma nõude kostjale loovutanud. Laenujäägi tasumisest tulenevaid nõudeid hageja I vastu saab esitada ainult see isik, kes laenujäägi hageja I eest tasus, s.o J&J Talon Rakennus Finland Oy. Kostja väide, et tema on tasunud hageja I eest laenujäägi on vastuolus kohtule esitatud tõenditega ning seetõttu väär. Kostja ei ole tõendanud õigustatud käsundita asjaajamise esimese eelduse esinemist, s.o kostja poolt võõra asja ajamist (VÕS § 1018 lg 1). Kuna kostja ei ole tõendanud, et just tema on hageja I laenujäägi tasunud, ei ole kostjal nõuet ka VÕS § 1041 järgi. Kostja väidab, et tema ehitas välja kogu maja teise korruse (54 m2), sh tasus materjalide eest kokku 28 494 eurot 16 senti. Kostja on 14. märtsi 2022. a menetlusdokumendi punktis 2.9. väitnud, et hagejatele kuuluva kaasomandiosa väljaehitusega seotud kulud on kantud ajavahemikul jaanuarist 2016 kuni augustini 2018. Pooled ei vaidle, et ajavahemikul jaanuarist 2016 kuni augustini 2018 olid
hageja I ja kostja vabaabielus ning kostja kasutas hagejatele kuuluvat kaasomandi osa tasuta kasutamise lepingu alusel. Tasuta kasutamise leping öeldi kostjaga üles 3. märtsi 2020 ülesütlemisavaldusega, mille kostja sai kätte hiljemalt 12. mail 2020. Seega ei olnud kostja valdus väidetavate kulutuste tegemise ajal, s.o jaanuarist 2016 kuni augustini 2018, ebaseaduslik, vaid tugines tasuta kasutamise õigussuhtele. Eeltoodust järeldub, et kostja nõue hagejate vastu AÕS § 88 alusel on välistatud. Kuna hageja I ja kostja vahel oli kostja poolt väidetud kulutuste tegemise ajal tasuta kasutamise õigussuhe, tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada tasuta kasutamise lepingut reguleerivaid norme, s.o VÕS § 389 jj. VÕS § 391 lg 1 kohaselt peab kasutaja kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud. Kohtu hinnangul ei ole teise korruse väljaehitamise ega köögimööbli paigaldamise kulud VÕS § 391 lg 1 mõttes eseme säilitamiseks vajalikud kulud. Maja teise korruse väljaehitamist, sh köögimööbli paigaldamist, saab pidada eseme oluliseks parendamiseks ning sellega seotud kulusid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 2 järgi kasulikeks. Hagejad on esitanud aegumise vastuväite. Hagejad ütlesid tasuta kasutamise lepingu üles
3.märtsi 2020 ülesütlemisavaldusega, mille kostja sai kätte hiljemalt 12. mail 2020. Kostja tõi tema poolt hagejate kinnisasjale tehtud kulutused esile oma 13. juuni 2020 vastuses hagiavaldusele, kuid nõude ehituskulude 28 494 eurot 16 sendi hüvitamiseks esitas kostja alles
14.märtsil 2022. Seega on kostja nõue ehituskulude hüvitamiseks VÕS § 395 lg 2 alusel aegunud. Kui võlgniku nõue võlausaldaja vastu on aegunud, võib võlgnik VÕS § 110 lg 4 järgi oma kohustuse täitmisest ikkagi keelduda, kui täitmisest keeldumise õigus on tekkinud enne aegumistähtaja lõppemist. Kostja on esile toonud, et ta on kulutused kandnud ajavahemikul jaanuarist 2016 kuni augustini 2018. Kostjal tekkis õigus keelduda hagejate vindikatsiooninõude täitmisest koheselt peale tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavalduse kättesaamist, s.o hiljemalt 12. mail 2020. Seega tekkis kostja väidetav õigus vindikatsiooninõude täitmisest keelduda enne aegumistähtaja lõppemist. Eeltoodust tuleneb, et kui vindikatsiooninõude täitmisest keeldumise eeldused on täidetud, on kostjal vaatamata nõude aegumisele õigus vindikatsiooninõude täitmisest keelduda. VÕS § 391 lg 2 ja § 1018 lg 1 alusel analüüsis kohus kostja ehituskulude hüvitamise nõude eelduste täidetust ning tõendatust. Kostja esitatud fotomaterjal (II kd tl 2-10 pöördel) ei anna mingit tõenduslikku teavet selle kohta, milliseid kulutusi kostja ehitusel kandis. Kostja on esitanud kohtule hulgaliselt arveid, mis on väljastatud kas J&J Talon Rakennus Finland Oy-le (I kd, tl 158-171, 175-177, 180-182 pöördel, 185, 186, 188) või J&J Talon Rakennus OÜ-le (I kd, tl 172-174, 178-179 pöördel, 184, 191). Äriühingutele väljastatud arved ei tõenda, et kostja oleks kandnud mingeid kulutusi ega seda, et need kulutused oleksid seotud hagejatele kuuluva kinnisasja kaasomandiosa ehitustöödega. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et ehitusega tegelevatele äriühingutele väljastatud arvetel märgitud ehituskaup/teenus on läinud nende ettevõtete lepingulistele objektidele. Kohtule esitatud arvetest on kostja nimele väljastatud Timber Agency OÜ arved nr 577, 555, 92019, 192018 ja 112018 (I kd, tl 157, 187, 189, 190, 192-193), kokku 2417 eurot. Hageja I SEB Panga kontoväljavõttega (II kd, tl 26-30 pöördel) on tõendatud, et hoopis hageja I tasus Timber Agency OÜ arved nr 555, 92019, 192018 ja 112018 (II kd, tl 26, 27). Kostja ei ole menetluse kestel väitnud, et hageja I SEB Panga konto oleks olnud tegelikkuses hageja I ja kostja ühises kasutuses või et sinna oleks laekunud ka kostja raha. Arve nr 577 osas ei ole kostja esile toonud ega tõendanud arve seost hagejatele kuuluva kinnisasja kaasomandiosa
ehitustöödega, s.o millise kulutuse tegemist arve tõendab ning kas see kulutus on üldse kostja poolt kantud, st kas arve on kostja tasunud. Sane OÜ maakütte pakkumisel 23. oktoobrist 2014 (I kd, tl 35 ja tl 183) on küll märgitud asukohana XXXXXX, kuid üksnes pakkumine ei anna tõenduslikku teavet pakkumise vastuvõtmise ning pakkumisel märgitud kauba/teenuse eest tegeliku tasumise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et ta on tasunud pakkumises märgitud 7092 eurot. Sane OÜ
29.novembri 2014 arve nr 539 summas 6550 eurot 80 senti on väljastatud hoopis J&J Talon Rakennus OÜ-le (I kd, tl 184). Eeltoodu alusel oli kohus seisukohal, et kostja ei ole väidetavate ehituskulude osas tõendanud õigustatud käsundita asjaajamise esimese eelduse, s.o kostja poolt võõra asja ajamist (VÕS § 1018 lg 1). Kuna kostja ei ole suutnud tõendada, et just tema on hagejatele kuuluvale kaasomandiosale ehitusega seoses kulutusi teinud, ei saa kostjal olla ehituskulude hüvitamiseks nõuet ka muul õiguslikul alusel (nt VÕS § 1042). Kostja leidis, et temale tuleb hüvitada ka tema töö panus. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja osales hagejate kaasomandiosa ehitustöödes. Pooled ei ole väitnud, et hagejate ja kostja vahel oli ehitustööde tegemiseks sõlmitud leping. Kostja nõuet tema töise panuse hüvitamiseks võib kvalifitseerida VÕS § 1018 lg 1 järgi. Kuna kostja oli teadlik, et kaasomandiosa kuulub hagejatele ning seetõttu saavad ehitustöödest kasu eelkõige hagejad, oli kostjal järelikult ka tahe tegutseda hagejate kasuks ehk soov soodustada hagejaid. Arvestades, et hagejad ei teinud kostjale ehitustöödes osalemises takistusi ning on kinnitanud, et kostja tõepoolest ehitustöödes osales, võib asuda seisukohale, et hagejad kiitsid kostjapoolse asjaajamise heaks. Kohtu hinnangul on antud juhul täidetud kõik VÕS § 1018 lg-tes 1-2 sätestatud õigustatud käsundita asjaamise eeldused. Kuigi hagejad on möönnud, et kostja ehitustöödes osales, ei ole hagejad nõustunud, et kostja töine panus oli 800 töötundi. Kohus on 19. aprilli 2022 eelistungil kostjale selgitanud, et kostja tööpanus ei ole tõendatud (II kd, tl 95). Kostja ei ole väidetava 800 töötunni tegemise kohta tõendeid esitanud ning kostja töise panuse maht on seega tõendamata. Kostja ei ole selle kohta, et temal oli asjaajamisele asumisel (ehitustöid tegema hakates) kavatsus nõuda hageja(te)lt tema töise panuse hüvitamist, esitanud ühtki tõendit. Arvestades faktilisi asjaolusid selles, et hageja I ja kostja olid ehitustööde tegemise ajal vabaabielus ning kostja sai hageja I elukaaslasena tehtavatest ehitustöödest samuti kasu, kuna paranesid ka kostja elamistingimused, pidas kohus nendel asjaoludel ilmseks, et kostjal ei olnud asjaajamisele asumisel kavatsust nõuda soodustatult tasu maksmist. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Seega, isegi kui kostja oleks tõendanud oma töise panuse mahu, oli kohus seisukohal, et kostjal ei ole VÕS § 1023 lg 3 alusel õigust nõuda tasu maksmist. Eeltoodu alusel oli kohus seisukohal, et kostjal puudub õiguslik alus kinnisasja valdamiseks. Kostja valdus on ebaseaduslik. Hagejate hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostja taotlus kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hagi rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus leidis, et hagejate menetluskulude põhjendatud suurus on 3072 eurot 50 senti ja mõistis need kostjalt hagejate kasuks välja.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada kostja taotlus otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Kostja palub menetluskulud jätta hagejate kanda.
Kostja on tõendanud, et kostja kandis kulutusi hageja kaasomandis oleva kinnisasja renoveerimisel ning need kulutused tuleb hagejal kostjale hüvitada. Hagejal tuleb kostjale hüvitada laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX alusel tehtud makse 12 303 eurot 18 senti. Kostja tasus laenulepingu laenujäägi. Kostja on esitanud selle tõendamiseks maksekorralduse. Hagejad ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. Dividendide tasumise kohustus kostja äriühingul J&J Talon Rakennus Finland Oy tekkis äriühingu vastuvõetud otsusest ehk lepingust. Kellele täpselt dividendina määratud raha kantakse, võib määrata osanik, kellel on õigus dividende saada. Seetõttu ei ole dividendide maksmisel osanikule keelatud kanda see automaatselt kolmanda isiku kontole, käesoleval juhul Rävala Laenud OÜ-le. Viimane ei tähenda, et äriühing täidab ise Rävala Laenud OÜ ees mingit kohustust või et osaniku nõue on loovutatud äriühingule. Selline makse tuleb lugeda kostja tehtud makseks, kuivõrd see on kantud kostjale otsusega määratud dividendidest. Seetõttu on kostjal teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõue hageja I vastu VÕS § 1041 alusel. Kuna laen oli võetud ühise kodu väljaehitamiseks ja renoveerimiseks, siis ei ole vastav nõue aegunud. Kostja sai alusetust rikastumisest tulenevast nõudest teada hetkel, mil temani jõudis hagejate hagiavaldus, s.o. 6. aprillil 2020. a. Senimaani ei olnud kostjal alust arvata, et tema tehtud kulutused jäävad vaid hageja I omandisse ja valdusesse. Hagejal tuleb kostjale hüvitada tööpanus keskmise töötasu ulatuses kokku 7206 eurot 10 senti. Kostja hinnangul on tõendatud, et töö tegemine toimus. Seetõttu on vale maakohtu järeldus, et kostja nõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja ja hageja I vahel olid vabaabielulised suhted ning kostja pidas kinnisasja väljaehitamisel silmas poolte ühist eesmärki ühise kodu loomiseks. Kostja ei ole saanud ehitustöödest ise kasu, sest alates hetkest, mil korteriomand oli elamiskõlblik, on hageja I soovinud kostja lahkumist korterist. Ei ole eluliselt usutav, et kostja panustas oma isiklikku tööaega hageja I kodu väljaehitamisse selliselt, et sellega ei kaasne kavatsus tööpanuse hüvitamise nõudmiseks. Kostja märgib lisaks, et 800 töötundi on laias laastus 100 päeva tööd. Arvestades, et renoveerimistööd ja teise korruse väljaehitamine kestsid enam kui kolm aastat, siis ei ole sellise tööpanuse hüvitamise nõue ülepaisutatud või liialdatud. Hagejal tuleb kostjale hüvitada renoveerimisel kantud kulud summas 27 935 eurot 29 senti. Asjaolu, et rahalised kulud formaalselt kandis kostja endine äriühing J&J Talon Rakennus Finland Oy ei tähenda, et neid kulusid ei oleks kandnud kostja. Kostja on esitanud hulgaliselt arveid, mis on esitatud kostja endisele äriühingule J&J Talon Rakennus Finland Oy, mis tõendavad, et kostja on oma dividende kasutanud otseselt hagejatele kuuluva kinnistu parendamiseks. Kostja on esitanud ka hinnapakkumise küttesüsteemi kohta (14. märtsi 2022. a menetlusdokumendi lisa 4 – arve 26), millelt nähtub, et see on otseselt seotud XXXXXX-ga. Hagejad ei ole vastu vaielnud, et küttesüsteemi ei ole. Hageja I on selgitanud, et J&J Talon Rakennus OÜ-st saadud rahade eest ostis hageja ehitusmaterjale. Kostja on seisukohal, et ta on teinud vaidlusalusele kinnisasjale olulisi kulutusi, mis tuleb hagejal hüvitada VÕS § 1018 alusel.
12.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja ei ole laenu maksmise väidet tõendanud. Hageja I eest tasus laenujäägi J&J Talon Rakennus Finland Oy, mitte kostja. J&J Talon Rakennus Finland Oy ei ole hagejate vastu nõuet esitanud ja ta on registrist kustutatud. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et osaühing oleks otsustanud dividendide maksmise. Dividendide maksmise väide on uus asjaolu, mis on esitatud apellatsioonkaebuses. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud seda väidet juba maakohtu menetluses (TsMS § 633 lg 5). Isegi, kui eeldada, et kostja oleks maksnud hageja I
pangalaenu, oleks tegemist alusetu rikastumisega (VÕS § 1041 ja 1027). Sellisel juhul taotleb hageja I nõudele aegumise kohaldamist (TsÜS § 143). Kostja tööpanuse nõue on tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et temal oli asjaajamisele asumisel (ehitustöid tegema hakates) kavatsus nõuda hageja(te)lt tema töise panuse hüvitamist. Samal perioodil kui toimus hagejate elamuosa ehitus, toimus ka kostjale kuuluval Soomes asuval kinnistul elamu ehitus, millises tegi tööd hageja I. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli tasu nõudmise kavatsus ehitustöödes osalemisel (VÕS § 1023 lg 3). Kostja nõue hüvitada talle renoveerimisel kantud kulud tuleb jätta rahuldamata. Kuna väidetavate kulutuste tegemise ajal kasutas kostja hagejate elamut tasuta varakasutuse suulise lepingu alusel, siis on nõuete esitamine AÕS § 88 alusel välistatud. Äriühingutele väljastatud arved ei tõenda, et kostja oleks kandnud mingeid kulutusi ega seda, et need kulutused oleksid seotud hagejatele kuuluva kinnisasja ehitustöödega. Elamus on küttesüsteem, kuid küttesüsteemi ostis hageja oma raha eest. Sane OÜ 29. novembri 2014 arve nr 539 summas 6550 eurot 80 senti on väljastatud J&J Talon Rakennus OÜ-le (I kd, tl 184). Arve tasumise kohta tõendid puuuduvad. Kostja ei ole tõendanud, et tema ostis hagejate elamusse küttesüsteemi. Kostja ei ole tõendanud enda poolt hagejate asja ajamist (VÕS § 1018 lg 1).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on otsuses põhjalikult hinnanud kõiki kostja esitatud väiteid ja tõendeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
14.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kostja väited põhinevad suures osas sellel, et kostja arvates tuleks lugeda kostja osalusega äriühingute tehtud makseid kostja enda tehtud makseteks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Äriühingud on juriidilised isikud, st tegemist on iseseisvate õigus- ja teovõimeliste isikutega, kelle tegevust ei saa samastada kostjaga. Seega ei piisa kostjal enda tehtud väidetavate kulutuste tõendamiseks sellest, et ta tõendab, et kulutused on teinud tema osalusega äriühing. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et kostja on esitanud väited dividendide maksmise kohta hilinenult. Esmakordselt esitas kostja vastava väite pärast maakohtus eelmenetluse lõppu esitatud lõppseisukohtades. Samas isegi, kui vastav väide oleks esitatud menetluses õigeaegselt, ei ole kostja seda kuidagi tõendanud. Hagimenetluses ei saa kohus lähtuda poolte paljasõnalistest väidetest, vaid pooled peavad vaidluse korral enda väiteid ka tõendama.
15.Vastuseks kostja väidetele tema tööpanuse hüvitamise kohta märgib ringkonnakohus, et maakohus on seda küsimust põhjalikult käsitlenud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi siinjuures korrata. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et VÕS § 1023 lg 1 kohaselt saab ka õigustatud käsundita asjaajamise korral nõuda üksnes tehtud kulutuste hüvitamist. Reeglina ei saa käsundita asjaajaja nõuda tehtud töö eest tasu. Erandina on tasunõue VÕS § 1023 lg 2 kohaselt on erandlikult tasunõue üksnes oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajajal. Praeguses asjas on mõlemad pooled tuginenud sellele, et kostja oli tööde tegemise ajal hageja I elukaaslane ning valdab praegu ruume, mille parendamiseks töid tehti. Praeguses asjas ongi hagi esitatud kohustamaks kostjat ruumide valdust vabastama. Ehitustööde tegemist enda elukaaslasele kuuluvas eluruumis, kus kostja ka ise elab, ei saa ringkonnakohtu hinnangul lugeda kostja majandustegevuseks, sõltumata sellest, kas kostja oli elukutselt ehitaja või mitte. Kostja ei tugine apellatsioonkaebuses asjaolule, et pooltel oleks sõlmitud mingi leping, mille alusel saaks kostja tasu nõuda.
16.Vastuseks kostja väidetele materjali kulude hüvitamise nõude kohta märgib ringkonnakohus, et maakohus on põhjalikult hinnanud apellatsioonkaebuses viidatud 14. aprilli 2022 menetlusdokumendi lisadeks 2-4 olevaid arveid ja pilte. Kostja ei ole esitanud etteheiteid konkreetsete tõendite hindamise kohta. Ringkonnakohtul ei ole põhjust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus märgib, et kostja pidi tõendama seda, et tal on hagejate vastu kulutuste hüvitamise nõue. Seega pidi kostja esitama nõude eelduste tõendamiseks piisavalt tõendeid. Praegusel juhul ei nähtu asjas esitatud tõenditest, et kostja esitatud arvete eest oleks tasunud kostja või, et arvetel kajastatud materjale oleks kasutatud hagejate kinnisasja ehitusel. Seega ei ole kostja enda tõendamiskoormist täitnud.
17.Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate menetluskuluks esindajakulu 637 eurot 50 senti. Esindaja ajakulu on 4 tundi 15 minutit ja tunnitasu määr 150 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hagejate esindaja ajakulu on arvestades apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et põhjendatud ei ole esindaja ajakulu klientidega suhtlemiseks. Olukorras, kus kostja esitas apellatsioonkaebuse, oli hagejate esindajal vältimatult vaja hagejatega suhelda, et saada teada nende seisukoht apellatsioonkaebuse suhtes, sh kas apellatsioonkaebusele vastu vaielda või sellega nõustuda. Arvestades asjaolu, et suhtlus klientidega ja apellatsioonkaebusega tutvumine kokku võtsid aega ühe tunni, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist ebamõistliku ajakuluga. Ringkonnakohus leiab aga, et tervikuna ei ole põhjendatud hagejate esindaja tunnitasu määr. Arvestades varasemates menetlustes taotletud lepinguliste esindajate tunnitasu määrasid, on ringkonnakohtu kogemuses keskmine mitteadvokaadist esindaja tunnitasu suurus ligikaudu 110 eurot. Hagejate esindaja tunnitasu määr ületab seda oluliselt. Hagejatel on küll õigus valida endale esindaja enda äranägemisel, kuid kostja ei pea kandma riski, et ta peaks hüvitama esindajakulusid keskmisest turuhinnast oluliselt kõrgema hinnaga. Selliselt ei oleks pooltel menetluses üldse võimalik prognoosida võimalike menetluskulude suurust. Ringkonnakohus peab seetõttu põhjendatud hagejate esindaja tunnitasu määraks, mille kostja peab hüvitama 110 eurot. Esindajakulu kokku on seega 467 eurot 50 senti.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.