Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. september 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-108066
Tsiviilasi
AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Virve Märtini vastu kahju hüvitamiseks 5491,15 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. aprilli 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Virve Märtini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Virve Märtin (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Feliks Luiksaar Vastustaja (hageja): AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder
esindajad
2.1.Hagi rahuldada osaliselt. 2.2.Välja mõista Virve Märtinilt 5140,11 senti AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks, millest 4388,02 eurot on kahju hüvitis ja 752,09 eurot viivised. 2.3.Välja mõista Virve Märtinilt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks alates 30.aprillist 2021 kuni põhinõude 4388,02 euro tasumiseni tasumata summalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2.4. lg 1 alusel määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja kohustada Virve Märtinit kohtuotsuse täitmiseks maksma AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile kohtuotsusega välja mõistetud kahju hüvitis ja viivised 5140,11 eurot ühe aasta jooksul võrdsete igakuiste osamaksena 428,34 eurot kuus, arvates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast kalendrikuust; esimese osamakse tasumise tähtaeg on kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimane tööpäev ning ülejäänud igakuiste osamaksete tasumise tähtaeg on jooksva kuu viimane tööpäev. Menetluskulude hüvitise väljamõistmise osas ajatamist mitte kohaldada. 2.5.AB“Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali menetluskuludest jätta 80% Virve Märtini kanda ja Virve Märtini menetluskuludest jätta 20% AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda. 2.6.Välja mõista Virve Märtinilt menetluskulu 760 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks. 2.7.Välja mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt 192, 40 eurot Virve Märtini kasuks. 2.8.Tasaarvestada poolte menetluskulude nõuded ja välja mõista Virve Märtinilt menetluskuluna 567,60 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks. 2.9.Välja mõista Virve Märtinilt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskuludelt 567,60 eurot viivis käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni lg 1 teises lauses sätestatud määras.
kutsumise. Kostja, jättes nimetatud kohustused täitmata, lahkus sündmuskohalt, lootes, et tegemist ei olnud liiklusõnnetusega ja lahkus seega kehtivaid õigusakte rikkudes. Väärteoasjas ülekuulatud tunnistaja K.K.i ja kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt otsiti avarii põhjustajat Facebooki kaudu, kuni politsei kostjaga ise ühendust võttis. Kostjal oli kohustus tõendada süüd välistavad asjaolud. Kuivõrd kostja sai enne lahkumist aru, et ta oli kannatanu sõidukit kahjustanud, oli kostja tegevus sündmuskohalt lahkumisel kohtu hinnangul vähemalt hooletu, st süüline. Fototabelitelt nähtuvad BMW 520I (XXXXXXX) kahjustused. Inchcape Motors Estonia OÜ kalkulatsiooni, tööde, tööetappide ja varuosade kokkuvõtete ning arve kohaselt teostati sõiduki BMW520I (XXXXXXX) remondil töid 5850,70 euro väärtuses. Maksekorralduse debiteerimise teatest nähtuvalt on hageja 29.01.2019 tasunud Inchcape Motors Estonia OÜ-le 5850,70 eurot, seega on hagejale regressinõue 5850,70 euro ulatuses ka üle läinud. Kostja ei ole vaidlustanud käesoleva hagi menetluses BMW 520I kahjustuste suurust ja remonditööde maksumust ega esitanud tõendeid, mis kummutaksid hageja esitatud tõendeid. Maakohus leidis, et hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja käitumisega ja kahju suurus on tõendamist leidnud (VÕS § 127 lg 1 ja lg 4). Maakohus viitas, et Riigikohtu praktikas järgi tuleb kohtul kohaldada VÕS § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, hüvitise vähendamiseks piisab, kui vähendamise asjaolu on esitatud. Kostja ei ole esitanud menetluses tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, kuid kostja on töötav pensionär. Kostja ei vaidle vastu, et ta omab kinnistuid, kuid nende kiire realiseerimine on keeruline. VÕS § 140 lg 1 kohaldamisel omab praegusel juhul tähtsust see, et kostja ei ole tekitanud kahju tahtlikult (VÕS § 105 lg 5), vaid hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kahjuhüvitise vähendamise aluseks on ka asjaolu et kahjustatud isik, kellele kindlustusandja kahjuhüvitise välja maksis, on vastavalt sõlmitud kindlustuslepingule tasunud hagejale kindlustusmakseid. Hageja on kindlustusandjana maandanud osa oma võimalikku kahju hüvitamise riski kindlustusjuhtumi tekkimisel kindlustusmaksete näol, mida tuleb käesoleval juhul arvestada. Maakohus pidas eeltoodut arvestades õiglaseks kahjuhüvitise vähendamist, sest kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostja suhtes ebaõiglane ja koormav. Arvestades kostja piiratud sissetulekuid ning teisi ülalkäsitletud asjaolusid, pidas maakohus põhjendatuks vähendada kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel 25 % s.o 1462,68 euro võrra.
hinnangutes, tuleb kahtlused seoses nende vastuoludega tõlgendada kostja kasuks. Kostja oli sündmuskohal šokiseisundis ja see seisund halvas tema käitumist ja otsustusvõimet. Ta oli sündmuskohal nõus kõigega, mida pakkusid välja sündmuskohal olnud K.K. ja kostja töökaaslane. Ka tööle läks kostja töökaaslase suunamisel. Seega ei ole kostja sündmuskohalt süüliselt lahkunud. Arusaamine teise sõiduki kahjustamisest ei välista seda, et kahjustaja poolt sündmuskohalt lahkumise asjaolud ja põhjused võivad olla hoopis teised. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta vähendas kahjuhüvitist 25%. Kostja on olnud nii enne kui ka pärast liiklusõnnetust olnud hageja juures kindlustusvõtjaks ning tasunud hagejale kogumis suuri summasid, oleks õiglane vähendada kahjuhüvitist vähemalt 50 %. Hagejat esindasid kuni 20. juunini 2019 esindusõiguseta isikud. Maakohus ei ole selles osas seisukohta võtnud. Hageja hinnangul on esindusõiguse puudumise tõttu kostjalt menetluskulude väljamõistmine enne 20. juunit 2019 toimunud menetlustoimingute eest põhjendamatu. Maakohus on vastuoluliselt rahuldanud hagi 75% ulatuses, kuid jätnud menetluskulud kostja kanda 80% ulatuses.
tööpäev algama kell 06.00 ja et tööle mitte hilineda kutsus ta endale järele ühe töökaaslase, kes oligi abiks sõiduki Nissan Micra autopoe parklasse lükkamisel. Ringkonnakohus märgib, et kohtuväline menetleja on liiklusseaduse § 237 lg 1 alusel väärteokoosseisu hindamisel lähtunud põhjendatult selles menetluses kehtivast süütuse presumptsiooni põhimõttest ning on tema käsutuses olnud tõendeid sellele vastavalt ka hinnanud, tõlgendades kõik kahtlused liiklusõnnetuse põhjustaja kasuks. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist ning kohaldub kostja süü presumptsioon. Kehtib eeldus, et kostja sai sündmuskohalt lahkudes aru oma tegude tähendusest ja suutis neid juhtida. Kostja ei ole seda eeldust kummutanud ega sündmuskohalt lahkumist õigustavaid asjaolusid tõendanud.
% päevas, millest maakohus rahuldas põhinõudena 4388,02 eurot ja viivisena seisuga 29. aprill 2021 752,09 eurot) ning maakohus ei ole TsMS § 163 lg 1 kohaldamisel menetluskulude proportsiooni määramisel kostja kahjuks eksinud.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.