Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
31. august 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-13079
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 03.07.2018 korduva üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. aprilli 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX) lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (registrikood 80162053) lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13. aprilli 2020 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 03.07.2018 korduva üldkoosoleku otsuse punkti 3 kehtetuks tunnistamiseks osas, milles kinnitati 2016.a ja 2017.a majanduskavad. Teha tühistatud osas uus määrus, millega tunnistada kehtetuks Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 03.07.2018 korduva üldkoosoleku otsuse punkt 3 osas, milles kinnitati 2016.a ja 2017.a majanduskavad.
2.Tühistada Harju Maakohtu 13. aprilli 2020 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 03.07.2018 korduva üldkoosoleku otsuse punkti 9 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks osas, milles kohustati korteriomanikku võõrandama korter nr 621 kolme kuu jooksul. Teha selles osas uus määrus, millega võtta vastu X loobumine nõudest Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 03.07.2018 korduva üldkoosoleku otsuse punkti 9 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks osas, milles kohustati korteriomanikku võõrandama korter nr 621 kolme kuu jooksul. Lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 13. aprilli 2020 määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 13. aprilli 2020 määrus muutmata.
5.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 X avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 03.07.2018 korduva üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks rahuldada osaliselt. 5.2 Tunnistada kehtetuks Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 03.07.2018 korduva üldkoosoleku otsuse punkt 3 osas, milles kinnitati 2016.a ja 2017.a majanduskavad. 5.3 Võtta vastu X loobumine nõudest Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 03.07.2018 korduva üldkoosoleku otsuse punkti 9 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks osas, milles kohustati korteriomanikku võõrandama korter nr 621 kolme kuu jooksul. Lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus. 5.4 Muus osas jätta X avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 03.07.2018 korduva üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks rahuldamata. 5.5 Jätta rahuldamata X taotlus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistult 03.07.2018 korduva üldkoosoleku protokolli koos lisadega väljanõudmiseks ja täiendava 10 päevase tähtaja andmiseks avalduse täiendamiseks ja seisukoha esitamiseks. 5.6 Jätta rahuldamata X taotlus tema ja Y tunnistajana vande all ülekuulamiseks. 5.7 Jätta rahuldamata Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu taotlus X nõuete TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 ja 3 alusel läbivaatamata jätmiseks. 5.8 Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 90 % ulatuses X kanda ja 10 % ulatuses Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kanda.
6.Jätta rahuldamata X poolt ringkonnakohtule esitatud taotlus Y vande all ülekuulamiseks.
7.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest esitada Riigikohtule määruskaebuse. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja nõue ja menetluse käik
1.X (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 31.08.2018 avalduse ning 03.09.2018 ja 19.11.2018 avalduse täiendused Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (puudutatud isik) vastu korteriühistu 03.07.2018 korduva üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja korteriomandi Randla 15-622 kaasomanik ja korteriühistu liige. 03.07.2018 toimus korteriomanike korduv üldkoosolek järgmise päevakorraga: 1) 2014. a, 2015. a, 2016. a majandusaasta aruannete kinnitamine; 2) 2014. a, 2015. a, 2016. a revidendi aruannete kinnitamine;
3) 2016. a, 2017. a, 2018. a majandustegevuse aastakavade kinnitamine; 4) 2017. a majandusaasta aruande kinnitamine; 5) 2019. a majandustegevuse aastakava kinnitamine; 6) Reservkapitali kinnitamine; 7) Põhikirja kinnitamine; 8) Tariifide kinnitamine; 9) Korteriomandite nr 406, 525, 621, 622 sundvõõrandamine; 10) Juhatuse tagasikutsumine ja uue juhatuse valimine; 11) Revisjonikomisjoni või audiitori/revidendi valimine; 12) Korteriühistu tegevuse muud küsimused.
3.Korteriühistu põhikirja p 6.5 kohaselt on korduv üldkoosolek otsustusvõimeline, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 1/3 liikmetest. Vastavalt KrtS § 23 lõikele 1 on korduv üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata ning KrtS § 17 lg 2 kohaselt, kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Avaldaja hinnangul piiratakse sellega põhjendamatult korteriühistu liikmete õigust määrata tingimused, millal korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline. Avaldaja leiab, et KrtS § 17 on vastuolus põhiseadusega osas, milles korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Korteriühistus on 160 liiget. Kuna korduval üldkoosolekul osales 41 liiget, siis ei olnud korduv üldkoosolek otsustusvõimeline.
4.03.07.2018 koosolekul otsustati põhikirja, majandusaasta aruannete ja majanduskavade kinnitamine. KrtS § 20 lg 3 kohaselt pidi korteriühistu üldkoosoleku teates märkima koha, kus on võimalik põhikirja, majanduskavade eelnõudega ja majandusaasta aruannetega tutvuda. Korteriühistu ei ole KrtS § 20 lg 3 nõuet täitnud. Lisaks ei pandud põhikirja p 6.4 kohaselt koosoleku kokkukutsumise teadet välja igasse trepikotta. Avaldaja leiab, et koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud põhikirja.
5.Põhikirja p 6.7 kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab rohkem kui pool ühistu liikmetest. Korteriühistus on 160 liiget. Põhikirja muutmise poolt hääletas vaid 30 liiget ja seega ei ole otsust vastu võetud.
6.Üldkoosolekul otsustati kinnitada majandustegevuse 2016 ja 2017 aastakavad tagantjärgi, mis ei ole seadusega lubatud. Sellega kehtestati tagasiulatuvalt maksed ja korteriühistu liikme kohustus neid maksta. Lisaks tegi üldkoosolek otsuse võtta avaldajalt ära sõnaõigus. Selline üldkoosoleku otsus on õigusvastane.
7.Maakohus võttis 10.01.2019 määrusega menetlusse järgmised nõuded: Tuvastada, et korteriühistu 03.07.2018 üldkoosoleku järgmised otsused on tühised:
1.Kinnitada 2014. a, 2015. a, 2016. a majandusaastate aruanded.
2.Kinnitada 2014. a, 2015. a, 2016. a revidendi aruanded.
3.Kinnitada 2016 a., 2017. a, 2018.a majandustegevuse aastakavad.
4.Kinnitada 2017 a. majandusaasta aruanne.
5.Kinnitada 2019 a. majandustegevuse aastakava.
6.Kinnitada reservkapital 16 000 eurot.
7.Põhikiri kinnitada.
8.Alates 01.05 2019. a – 31.10.2019. a haldus-hooldusfondi tariif – 0.8316 eurot, remondifondi tariif – 0.5454 eurot. Alates 01.11.2019. a – 30.04.2020. a haldushooldusfondi tariif – 0.6716 eurot, remondifondi tariif – 0,4154 eurot.
9.Sundvõõrandada korterid nr 621 ja nr 622 kolme kuu jooksul.
10.Kutsuda tagasi vana juhatus: F, R, A. Valida juhatus: F, R, A, K, Y.
11.Valida sõltumatu revident.
12.Korteriühistu liikmelt X-lt ära võtta sõnaõigus. Alternatiivselt tunnistada otsused p. 1-9 ja p 12 kehtetuks. Alternatiivselt tuvastada, et otsusega kinnitatud korteriühistu põhikiri ei ole vastu võetud. Ülejäänud nõuete menetlemisest, mida avaldaja oli avalduses esitanud, maakohus keeldus.
8.04.03.2020 ja 09.03.2020 esitas avaldaja täiendavad tõendid ja täiendas avaldust, millega palus tuvastada, et üldkoosolekul ei võetud vastu otsuseid punktides 1, 3 ja 4 või alternatiivselt tuvastada, et otsused on tühised. Samuti palus avaldaja tuvastada, et punktid 2, 5 – 12 on tühised. Alternatiivselt palus avaldaja tunnistada kehtetuks punktid 1, 3 – 5 järgmises osas: 2016.a majandustegevuse aastakava: valvuri, parkla projekti, mänguplatsi ehitamise ja videokaamera paigaldamise kulude osas ning Randla 15-1M, 1A, 2, 3, 3A ruumide jaoks ettenähtud tariifi 0,3643 eur/m2 osas; 2017.a majandustegevuse aastakava: valvuri ja parkla ehitamise kulude osas ning Randla 15-1M, 1A, 2, 3, 3A ruumide jaoks ettenähtud tariifi 0,74 eur/m2 osas; 2018.a majandustegevuse aastakava: valvuri ja parkla ehitamise kulude osas; 2019.a majandustegevuse aastakava: valvuri ja parkla ehitamise kulude osas. Samuti palus avaldaja tunnistada alternatiivselt otsuse punktid 7 ja 12 kehtetuks. Avaldaja palus lisaks alternatiivselt tunnistada, et põhikirja ei ole vastu võetud.
9.Maakohus jättis 11.03.2020 ärakuulamise istungil rahuldamata avaldaja taotluse avalduse muutmiseks ja tõendite vastuvõtmiseks, kuna need on esitatud hilinemisega ja venitavad asja lahendamist. Puudutatud isiku seisukoht
10.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. KrtS § 17 lg 2 ja § 23 lg 1 kohaselt oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, kuna Randla tn 15 majas on vaid üks trepikoda ja sinna oli teade koosoleku toimumise kohta koos materjalidega välja pandud. Lisaks pannakse teateid ja sellele lisatud materjalid koosoleku toimumise kohta postkastidesse ja saadetakse liikmete e-posti aadressidele.
11.Otsus põhikirja kinnitamiseks on õiguspäraselt vastu võetud kooskõlas MTÜS § 23 lõikega
1.Protokollis puudub otsus avaldajalt sõnaõiguse äravõtmise kohta. Olematut otsust ei saa vaidlustada. Üldkoosolekul pole kinnitatud korteriühistu majandamisega seotud makseid tagasiulatuvalt ega pandud ühistu liikmetele uusi kohustusi. Osa avaldajate nõuetest tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohtu määrus
12.Harju Maakohtu 13.04.2020 määrusega jättis maakohus avalduse rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata avaldaja taotluse 03.07.2018 üldkoosoleku protokolli koos lisadega väljanõudmiseks, täiendava tähtaja andmiseks avalduse täiendamiseks ning avaldaja ja Y vande all ärakuulamiseks. Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse avaldaja nõuete läbivaatamata jätmiseks. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda ja märkis, et menetluskulud määratakse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist.
13.Maakohus tuvastas, et 03.07.2018 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et avaldaja esitas vastuväited päevakorra punktidele 1, 2, 3, 4, 5 ja 7.
14.Maakohus leidis, et avaldaja arvamus KrtS § 17 lg 2 vastuolu kohta põhiseadusega ei ole põhjendatud. Riigikohus on 16.01.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-18-10407 selles
küsimuses oma seisukoha andnud. KrtS § 17 lg 2 teise lause kohaselt ei saa 2001.a kinnitatud põhikirja punkti 6.5, mille järgi on korduskoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb 1/3 liikmetest, kohaldada. Seega oli KrtS § 23 lg 1 kohaselt korduskoosolekul kvooruminõue täidetud ning koosolek oli otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata.
15.Avaldaja leiab, et otsus põhikirja kinnitamise kohta on tühine, kuna senise põhikirja p 6.7, kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab rohkem kui pool ühistu liikmetest. Maakohtu hinnangul on see põhikirja säte vastuolus KrtS § 17 lõikega 2 ja kohaldamisele kuulub seadus. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 23 lg 1 kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et koosolekul osales kokku 41 liiget, millest 2/3 on 27 häält. Põhikirja poolt hääletas 30 liiget, järelikult on MTÜS § 23 lg 1 nõue täidetud. Seega puudub kohtul alus antud koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
16.Maakohus leidis, et avaldaja ei ole ümberlükanud puudutatud isiku väidet, et elamus on ainult üks trepikoda ning ülejäänud on korruste fuajeed. Maakohus asus seisukohale, et üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja sellele lisatud materjalide edastamine liikmetele on tõendatud puudutatud isiku esitatud e-kirjadega, millest nähtuvalt on liikmete e-posti aadressidele, sealhulgas avaldaja aadressile, edastatud üldkoosoleku kokkukutsumise teade ja selle juurde kuuluvad materjalid. Puudutatud isiku väitel oli kutse välja pandud ka teadetetahvlile ning vajalikud dokumendid postkastidesse. Avaldaja ei ole seda eitanud, vaid on seisukohal, et kutse oleks pidanud välja panema igale elamu korrusele. Nõuet, et üldkoosoleku kokkukutsumise teated tuleks panna elamu igale korrusele, ei tulene seadusest ega ühistu põhikirjast. Korduva üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Samuti tagati liikmete õigus informatsioonile.
17.Maakohus oli seisukohal, et seadusega ei ole vastuolus üldkoosoleku päevakorra p-de 1-5 ja p 7 raames vastuvõetud üldkoosoleku otsused kinnitada majandustegevuse aastakavad ja revidendi aruanded ning vastu võtta põhikiri, kuna MTÜS § 19 kohaselt on nende otsuste vastuvõtmine üldkoosoleku pädevuses ja tegemist on korteriühistu haldamist ja hooldamist puudutavate otsustustega. Avaldusest ei tulene ka teiste päevakorras olnud punktide vastuolu seadusega ega kehtetuks tunnistamise aluseid. Avalduses esile toodud vastuväited korteriühistu haldus ja hooldusega seotud kulutuste kohta väljendavad avaldaja subjektiivseid seisukohti. Kuivõrd maakohus jättis 11.03.2020 ärakuulamise istungil avaldaja 04.03.2020 esitatud taotlused avalduse muutmiseks ja täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks rahuldamata ja jättis need tähelepanuta, siis ei arvestanud maakohus antud menetlusdokumente ega tõendeid asja lahendamisel.
18.Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on enne päevakorra punktide arutamisele asumist võetud vastu otsus reglemendi kinnitamise kohta. Avaldaja esile toodust nähtuvalt võeti temalt üldkoosoleku otsusega ära sõnavõtu õigus reglemendi kinnitamise ajal. Koosoleku kokkukutsumise teates loetletud päevakorras ja üldkoosoleku protokollis puuduvad andmed selle kohta, et avaldaja poolt esile toodud otsus oleks tehtud või see oleks üldkoosoleku algul lülitatud üldkoosoleku päevakorda ja seejärel selle üle hääletatud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd MTÜS § 20 1 lg 6 kohaselt võib üldkoosolek arutada üldkoosoleku pidamise korda, samuti arutada üldkoosolekul muid küsimusi ilma otsust tegemata, siis ei peagi antud otsused kajastuma üldkoosoleku protokollis otsustena. Seega ei saa avaldaja
nõuda ka antud otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist, mistõttu tuleb ka see nõue jätta rahuldamata. Määruskaebus
19.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldus või saata asi tagasi maakohtule menetlemiseks.
20.Avaldaja palus võtta asja juurde 04.03.2020 ja 09.03.2020 seisukohad nõuete muutmise kohta ning lugeda, et avaldaja nõuded on järgmised: 20.1 Tuvastada, et korteriühistu ei ole 03.07.2018 üldkoosolekul teinud otsuseid punktides 1, 3 ja 4. Kui kohus leiab, et otsused olid tehtud, siis tuvastada, et need on tühised; 20.2 Tuvastada, et 03.07.2018 üldkoosoleku otsused punktides 2, 5 - 8, 9 (korterite nr 621 ja 622 osas), 10, 11 ja avaldajalt sõnaõiguse äravõtmise osas (p 12) on tühised. 20.3 Alternatiivselt tunnistada otsused punktides 7 ja 12 kehtetuks ning punktides 1, 3, 4 ja 5 osaliselt kehtetuks järgmises osas: 20.3.1 2016.a majandustegevuse aastakava: valvuri, parkla projekti, mänguplatsi ehitamise ja videokaamera paigaldamise kulude osas ning Randla 15-1M, 1A, 2, 3, 3A ruumide jaoks ettenähtud tariifi 0,3643 eur/m2 osas; 20.3.2 2017.a majandustegevuse aastakava: valvuri ja parkla ehitamise kulude osas ning Randla 15-1M, 1A, 2, 3, 3A ruumide jaoks ettenähtud tariifi 0,74 eur/m2 osas; 20.3.3 2018. a majandustegevuse aastakava: valvuri ja parkla ehitamise kulude osas; 20.3.4 2019. a majandustegevuse aastakava: valvuri ja parkla ehitamise kulude osas. 20.4 Alternatiivselt tuvastada, et otsusega kinnitatud korteriühistu põhikiri (p 7) ei ole vastu võetud.
21.Samuti palus avaldaja võtta vastu alternatiivsetest nõuetest osaliselt loobumise. Lisaks palus avaldaja tühistada 11.03.2020 ärakuulamisel tehtud määruse, millega maakohus otsustas jätta rahuldamata 04.03.2020 taotluse avalduse muutmiseks ja taotlusega esitatud tõendid tähelepanuta.
22.Määruskaebuse kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusnorme sellega, et jättis hindamata avaldaja poolt ärakuulamisel antud ütlused. Ärakuulamisega on mh tõendatud, et avaldajalt võeti üldkoosolekul ära sõnaõigus. Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata avaldaja taotluse puudutatud isiku juhatuse liikme Y vande all ärakuulamiseks põhjendusel, et asjas on piisavalt tõendeid esitatud. Samas ei ole maakohus viidanud ühelegi tõendile. Avaldaja palub ringkonnakohtul vande all ära kuulata Y. Avaldaja esitas maakohtu tegevuse peale 01.04.2020 vastuväite, mida maakohus ei lahendanud. Avaldaja palub ringkonnakohtul see lahendada. Maakohus jättis ka ebaõigesti rahuldamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut väljastama avaldajale üldkoosoleku protokolli koos lisadega.
23.Maakohus on rikkunud menetlusnorme, kuna ei võtnud vastu avaldaja 04.03.2020 esitatud seisukohta, helisalvestist ja stenogrammi. Tegemist oli asjas oluliste tõenditega, mis mõjutavad asja lahendamist. Avaldajale oli üllatuslik, et ta ei saanud 04.03.2020 täiendavaid dokumente esitada. Maakohus ei olnud määranud tähtaega lõplike seisukohtade esitamiseks, mistõttu ei saanud need olla esitatud hilinemisega. Kuna 04.03.2020 seisukohas on avaldaja tuginenud sellele, et osaliselt ei olnud otsuseid üldse olemas ja
osaliselt avaldaja loobus oma alternatiivsetest nõuetest, siis pidi maakohus 04.03.2020 esitatu vastu võtma.
24.Üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, sest üldkoosolekul ei osalenud vähemalt 1/3 liikmetest. Avaldaja palub KrtS § 23 lg 1 jätta kohaldamata osas, mille kohaselt korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata ja tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks.
25.Uue põhikirja kinnitamise (üldkoosoleku otsuse punkt 7) otsustamisel on rikutud senise põhikirja punkti 6.7. Põhikirja saab muuta, kui selle poolt hääletab rohkem kui pool korteriühistu liikmetest.
26.Majanduskavade kulud, mis puudutavad valvurit, parklat, mänguplatsi ja videokaamerat, ei ole seotud korteriühistu tavapärase valitsemisega ja selliseid kulusid ei tohtinud kinnitada. 2016.a ja 2017.a majanduskavades on Randla 15-1M, 1A, 2, 3, 3A ruumide omanikele ettenähtud väiksemad tariifid kui teistele. Üldkoosolekul on otsustatud kinnitada 2016.a – 2018.a majanduskavad tagantjärgi. Selline otsustus on õigusvastane.
27.Maakohtu määrus on ebaõige osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja nõue, mis puudutab temalt sõnaõiguse äravõtmist. Sellega rikuti tema õigust osaleda üldkoosolekul.
28.Avaldaja palub võtta asja materjalide juurde tema 01.04.2020 kirjaliku ärakuulamise dokumendi, samuti 03.07.2018 üldkoosoleku salvestise ja stenogrammi.
29.27.07.2021 selgitas avaldaja, et ei vaidlusta 03.07.2018 üldkoosoleku otsust korteri nr 621 sundvõõrandamise kohta. Vastus määruskaebusele
30.Korteriühistu vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
31.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse üldkoosoleku otsuse punkti 3 kehtetuks tunnistamiseks osas, milles kinnitati 2016.a ja 2017.a majanduskava. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega tunnistab üldkoosoleku otsuse punkti 3 nimetatud osas kehtetuks. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse üldkoosoleku otsuse p 9 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks osas, mis puudutab korteri nr 621 võõrandamise otsustamist. Seoses loobumisega lõpetab ringkonnakohus selles osas tsiviilasja menetluse. Lisaks tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teeb uue menetluskulude jaotuse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
33.Maakohus võttis 10.01.2019 määrusega menetlusse avaldaja järgmised nõuded: tuvastada üldkoosoleku otsuste punktides 1- 8, 9 (korterite nr 621 ja 622 võõrandamise osas), 10-11, ning avaldajalt sõnaõiguse äravõtmise otsuse (p 12), tühisus; alternatiivselt tunnistada
eelnimetatud otsused (v.a otsused punktis 10 ja 11) kehtetuks; alternatiivselt tuvastada, et otsus punktis 7 ei ole vastu võetud.
34.04.03.2020 ja 09.03.2020 esitas avaldaja maakohtule avalduse muudatuse, milles esitas järgmised nõuded: tuvastada, et maakohus ei ole teinud otsuseid punktis 1, 3 ja 4 või tuvastada nende otsuste tühisus; tuvastada, et otsused punktides 2, 5-8, 9 (korterite nr 621 ja 622 võõrandamise osas), 10-12 on tühised; alternatiivselt tunnistada otsused punktides 1, 3 - 5 osaliselt kehtetuks ning otsused punktides 7 ja 12 täielikult kehtetuks; alternatiivselt tuvastada, et otsust punktis 7 ei ole vastu võetud. Maakohus keeldus avalduse muudatuse ja sellele lisatud tõendite menetlemisest.
35.Määruskaebuses esitas avaldaja samad nõuded, mis 09.03.2020 avalduses. Lisaks selgitas avaldaja määruskaebuses, et ta loobus otsuste kehtetuks tunnistamise nõudest punktide 2, 6, 8 ja 9 osas tervikuna ning punktide 1, 3-5 osas osaliselt. Määruskaebuse nõudepunktis palus avaldaja võtta vastu loobumine punktide 2, 6 ja 9 kehtetuks tunnistamise nõudest. Lisaks teatas avaldaja ringkonnakohtule 27.07.2021, et ei soovi vaidlustada korteriühistu otsust korteri nr 621 võõrandamise kohta.
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohtul ei olnud alust jätta 04.03.2020 ja 09.03.2020 esitatud avaldusi ja tõendeid menetlemata. Avaldaja esitas 29.08.2019 maakohtule taotluse üldkoosoleku protokolli lisade väljanõudmiseks ning avaldaja enda ja Y vande all ärakuulamiseks ning palus anda pärast seda 10 päeva aega nõuete täiendamiseks ja seisukohtade esitamiseks. Maakohus andis 18.03.2020 määrusega avaldajale ärakuulamise korras kirjalike seisukohtade esitamise tähtajaks 01.04.2020, teised taotlused lahendas maakohus 13.04.2020 menetlust lõpetava määrusega. Sellest tulenevalt ei olnud avaldajal teada, mis ajani on tal võimalik avaldusi ja tõendeid esitada ning maakohtul ei olnud alust 11.03.2020 ärakuulamise istungil lugeda avaldaja avaldusi ja tõendid hilinenult esitatuks. Riigikohus on 11.06.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14 (p 31) selgitanud, et olukorras, kus hageja on alguses esitanud otsuse puudumise või tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda. Ringkonnakohus märgib, et 04.03.2020 ja 09.03.2020 avaldustes vaidlustas avaldaja samu otsuseid, mida oli eelnevalt vaidlustanud. Ringkonnakohus on menetlusosalistele teatanud, et menetleb 04.03.2020 ja 09.03.2020 avaldustes esitatud nõudeid ning võtab üldkoosoleku salvestise ja stenogrammi tsiviilasja juurde. Korteriühistu on saanud ringkonnakohtu menetluses võimaluse esitada nende suhtes oma seisukoht.
37.Maakohus võttis 10.01.2019 määrusega muuhulgas menetlusse avaldaja nõude korteriühistu üldkoosoleku otsuste punktides 1-9, ning otsuse avaldajalt sõnaõiguse äravõtmise kohta, kehtetuks tunnistamiseks. 09.03.2020 avalduses palus avaldaja tunnistada otsused punktides 1, 3-5 osaliselt kehtetuks ja otsuse punktis 7, ning otsuse avaldajalt sõnaõiguse äravõtmise kohta, täielikult kehtetuks. Määruskaebuses selgitas avaldaja, et ta loobus osaliselt otsuste punktides 1, 3-5 kehtetuks tunnistamise nõuetest ja täielikult otsuste punktides 2, 6, 8-9 kehtetuks tunnistamise nõudetest. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebusest nähtuvalt on kõikide otsuste puhul avaldaja põhinõue või alternatiivnõue suunatud tühisuse tuvastamisele. Sealhulgas on avaldaja nii maakohtule esitatud avalduses kui määruskaebuses tuginenud sellele, et otsuste vastuvõtmisel ei olnud täidetud kvooruminõue. Õiguskirjanduses on osaühingu kontekstis selgitatud, et kvooruminõude rikkumine on kehtetuks tunnistamise alus (vt K. Saare, jt. Ühinguõigus I,
Tallinn 2015, lk 210). Ringkonnakohtu hinnangul on see nii ka korteriühistu otsuse puhul. Samuti on avaldaja tuginenud sellele, et korteriühistu ei saanud tagantjärgi vastu võtta 2016 - 2018 majanduskavasid. Kolleegium märgib, et vastuolu seadusega on samuti kehtetuks tunnistamise alus (TsÜS § 38 lg 1). Riigikohtu 11.06.2014 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-155-14 (p 31) tulenevalt, kui samadele rikkumistele tuginedes on esitatud nii tühisuse tuvastamise kui kehtetuks tunnistamise nõue, tuleb seda käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena. Samuti on Riigikohus 05.06.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-19017 (p 17.1) selgitanud, et kui hageja palub hagis eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistada (tühistada), siis on kohtul õigus otsuse kehtetuks tunnistamise nõude asemel rahuldada ka otsuse tühisuse tuvastamise nõue, eeldusel et asjaolude järgi, mis hageja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna avaldaja loobus osaliselt või täielikult nende otsuste kehtetuks tunnistamise nõuetest, mille tühisuse tuvastamist ta jätkuvalt taotleb, ja seda muuhulgas asjaoludel, mis on aluseks kehtetuks tunnistamisele, siis ei ole avaldaja tegelik tahe suunatud kehtetuks tunnistamise nõuetest vastavas osas loobumisele ning kolleegium ei käsitle seda loobumise avaldusena. Loobumisena saab aga käsitleda avaldaja avaldust, et ta ei soovi vaidlustada üldkoosoleku otsust punktis 9 korteri nr 621 võõrandamise kohta, kuna sellega loobus avaldaja nii otsuse tühisuse tuvastamise kui kehtetuks tunnistamise nõudest. Loobumise vastuvõtmata jätmise alused ei esine (TsMS § 477 lg 1, TsMS § 429 lg 1). Seega tuleb võtta vastu loobumine nõudest tuvastada üldkoosoleku otsuse punkti 9 tühisus või tunnistada see kehtetuks osas, milles kohustati korteriomanikku võõrandama korter nr 621 (TsMS § 477 lg 1, § 429 lg 1). Vastavas osas kuulub maakohtu määrus tühistamisele (TsMS § 431 lg 2).
38.Seega on menetluses järgmised nõuded: tuvastada, et korteriühistu ei teinud üldkoosolekul otsuseid punktides 1, 3 ja 4, alternatiivselt tuvastada, et need otsused on tühised; tuvastada otsuste punktides 2, 5 - 8, 9 (korteri nr 622 võõrandamise osas), 10 - 12 tühisus; alternatiivselt tunnistada otsused punktides 1-8, 9 (korteri nr 622 võõrandamise osas) ja 12 kehtetuks; alternatiivselt tunnistada otsused punktides 1, 3-5 osaliselt kehtetuks; alternatiivselt tuvastada, et otsust punktis 7 ei ole vastu võetud.
39.Avaldaja on palunud tuvastada, et korteriühistu ei ole vaidlusalusel üldkoosolekul teinud järgmiseid otsuseid: kinnitada 2014, 2015, 2016 majandusaasta aruanded; kinnitada 2016, 2017, 2018 majandustegevuse aastakavad; kinnitada 2017 majandusaasta aruanne. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja esitatud üldkoosoleku salvestiselt ilmneb, et üldkoosolekul on käsitletud 2014, 2015, 2016 majandusaasta aruannete kinnitamise küsimust ja see pandi hääletusele. Samuti ilmneb salvestiselt, et hääletamisele pandi 2017 majandusaasta aruande kinnitamine. Kuigi 2016, 2017, 2018 majandustegevuse aastakavade kinnitamise küsimus salvestiselt ei kuuldu ning samuti ei selgu 2014, 2015, 2016 majandusaasta aruannete kinnitamise hääletamise tulemus ega täpselt ka 2017 majandusaasta aruande kinnitamise hääletamise tulemus, ei saa salvestise pinnalt veendunult väita, et üldkoosolekul neid otsuseid vastu ei võetud. Salvestiselt on kuulda paljude inimeste üheaegne rääkimine, kusjuures inimeste kõne on kuulda erineva valjuse ja selgusega, mistõttu ei ole üldkoosolekul väljendatu ja üldkoosoleku käik selles osas salvestiselt täpselt aru saadav. Ka avaldaja, kes oli üldkoosolekul kohal, ei väitnud kohtule esitatud esialgses avalduses, et neid otsuseid koosolekul ei hääletatud. Ülaltoodule tuginedes ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisavalt tõendatud avaldaja väide, et eelnimetatud otsuseid ei võetud vastu.
40.Avaldaja on üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel tuginenud asjaolule, et rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline.
41.Avaldaja väitis maakohtus, et rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna kutset ei pandud välja kõikidesse trepikodadesse, samuti ei teatanud korteriühistu, kus saab tutvuda põhikirja ja majanduskava eelnõuga ning majandusaasta aruannetega. Maakohus eeltoodud väidete osas korteriühistu poolset rikkumist ei tuvastanud. Määruskaebuses ei ole avaldaja enam viidatud asjaoludele tuginenud ega väitnud, et maakohtu järeldus on selles osas ebaõige. Ringkonnakohtul puudub alus asuda maakohtust erinevale seisukohale.
42.Avaldaja leiab, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna põhikirja punkti 6.5 kohaselt on korduv üldkoosolek otsustusvõimeline juhul, kui kohal on vähemalt 1/3 ühistu liikmetest, mis antud juhul ei olnud täidetud. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. KrtS § 23 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. KrtS § 17 lg 2 teise lause kohaselt, kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Riigikohus on 16.01.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-1810407 selgitanud, et KrtS § 23 lg 1 ei võimalda reguleerida põhikirjaga korduva koosoleku otsustusvõimelisust erinevalt seaduses sätestatust ning see kehtib ka olukorras, kus korteriühistu põhikiri on vastu võetud enne 1. jaanuari 2018. Eeltoodust järeldub ringkonnakohtu hinnangul, et kuna põhikirja p-s 6.5 sätestatud korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisuse kvoorumi nõue on vastuolus seadusega, tuleb lähtuda KrtS § 23 lg-st 1, mille järgi oli 03.07.2018 üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et KrtS § 17 lg 1 ja 23 lg 1 on vastuolus põhiseadusega.
43.Uue põhikirja kinnitamise otsuse osas leiab avaldaja täiendavalt, et see on vastuolus senise põhikirja punktiga 6.7, mille kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab rohkem kui pool ühistu liikmetest. Avaldaja tõi esile, et korteriühistus on 160 liiget, üldkoosolekul osales 41 liiget ja põhikirja muutmise poolt hääletas 30 liiget. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et uue põhikirja kinnitamise otsus on kehtiv. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 4 lg 1 sätestas, et korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Alates 01.01.2018 kohaldatakse korteriühistu põhikirja muutmisele KrtS § 20 lg 1 alusel MTÜS § 23 lg 1 sätestatut, mille kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et võrreldes kehtiva seadusega kaob ära nõue, et põhikirja muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust (KÜS § 4 lg 1 teine lause), kuid siiski säilib MTÜS kõrgendatud häälteenamuse nõue (korteriomandi- ja korteriühistuseadus 462 SE seletuskiri, lk 45). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul senise põhikirja punkt 6.7 vastuolus MTÜS § 23 lg-ga 1, kuna viimane võimaldab põhikirjaga suurendada põhikirja muutmise vastuvõtmiseks vajaminevat üldkoosolekul osalevate liikmete häälteenamuse nõuet, mitte aga siduda põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks vajaminevat häälteenamust ühistu liikmete häälte üldarvuga. Vastavalt KrtS § 17 lg 2 teisele lausele, kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Riigikohtu 16.01.2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-10407 (p 12) järeldub, et seadus kuulub kohaldamisele ka juhul, kui põhikiri võeti vastu enne 01.01.2018.
Seega kuulub senise põhikirja p 6.7 asemel kohaldamisele MTÜS § 23 lg 1 ning uue põhikirja vastuvõtmiseks ette nähtud 2/3 üldkoosolekul osalenute häälteenamuse nõue on täidetud.
44.Avaldaja palus tuvastada korteriühistu otsuse, millega võeti temalt ära sõnaõigus, tühisus. Ringkonnakohus märgib, et üldkoosoleku protokollis sellist otsust kajastatud ei ole. Küll aga selgub salvestiselt, et selline otsus üldkoosolekul tehti avaldaja pideva vahelesegamise tõttu. Kolleegiumi hinnangul ei ole korteriühistu ise seda käsitlenud üldkoosoleku otsusena KrtS § 20 lg 1 tähenduses, kuna ta ei ole seda üldkoosoleku protokollis kajastanud ning on ka käesolevas tsiviilasjas vaielnud vastu sellise otsuse olemasolule. Samuti selgub salvestiselt, et tegelikult ei olnud avaldajal takistatud üldkoosolekust osavõtmine ning sõna võtmine. Ka avaldaja ei ole ise välja toonud, et ta ei saanud pärast sellist otsustust enam seisukohti esitada või hääletada. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul seda käsitleda üldkoosoleku otsusena KrtS § 20 lg 1 tähenduses, mistõttu ei saa seda ka vaidlustada.
45.Korteriühistu üldkoosolek kinnitas otsuse punktis 3 2016.a, 2017.a ja 2018.a majanduskava. Avaldaja on seisukohal, et korteriühistu on kinnitanud 2016.a, 2017.a ja 2018.a majanduskava tagantjärgi, mis ei ole lubatud. Ringkonnakohus märgib, et KrtS § 41 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava ning selle kehtestab lg 3 kohaselt korteriomanike üldkoosolek. Vastavalt KrtS § 41 lg 5, kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda KrtS § 41 majandusaastal kehtestada eelevate majandusaastate majanduskava, s.o tagasiulatuvalt eelnevate majandusaastate kohta. TsÜS § 38 lg 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse punkt 3 osas, millega otsustati kinnitada 2016.a ja 2017.a majanduskava. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna avaldaja väited alust üldkoosoleku otsuse punkti 3 2018.a majanduskava kinnitamise osas kehtetuks tunnistamiseks. KrtS 41 lg 5 alusel võib majanduskava kinnitada ka majandusaasta jooksul, mis hakkab kehtima majanduskava kehtestamisest.
46.Alternatiivselt vaidlustas avaldaja 2018.a ja 2019.a majanduskava vastuvõtmist valvuri kulu ja parkla ehitamise kulu puudutavas osas, kuna tegemist ei ole avaldaja hinnangul korteriühistu tavapärast valitsemist puudutavate kuludega. Ringkonnakohus märgib, et KrtS § 38 lg 1 sätestab, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Seega, kui käesoleval juhul parkla ehitamine tähendab ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist, siis see eeldab korteriomanike kokkulepet. Samas ei ole majanduskavaga otsustatud parkla ehitamist, vaid on nimetatud parkla ehitamise kulu remondifondi võimaliku kuluna. Sealjuures ei ole 2018.a majanduskavas konkretiseeritud parkla ehitamise kulu suurust, vaid kulud on näidatud kogu remondifondi kohta. 2019.a majanduskavas on küll märgitud parkla ehitamise ligikaudne hind, kuid samas on üldkoosoleku protokollis 2019.a majanduskava vastuvõtmise otsuse juures märgitud, et parkla ehitamise ja maksmise arutelu lükatakse järgmisele koosolekule. Sellest järeldub, et 2019.a majanduskavaga parkla ehituskulu suurust ei otsustatud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus 2018.a ja 2019.a majanduskava parkla ehitamist puudutava kulu osas kehtetuks tunnistamiseks. Nii 2018.a kui 2019.a majanduskavas on konkreetselt märgitud valvuriga seonduva kogukulu suurus. Ringkonnakohtu hinnangul on
valvuriga seotud kulu korteriühistu tavapärase valitsemisega seonduv kulu ning seda saab majanduskavaga üldkoosolekul kehtestada. Kolleegium märgib, et avaldaja esitas majanduskava vaidlustamisega seonduvalt ka alternatiivse nõude tunnistada osaliselt kehtetuks üldkoosoleku otsused punktides 1 ja 4, kuid nendes otsuse punktides ei ole majanduskava kinnitamist otsustatud.
47.Avaldaja esitas ringkonnakohtule taotluse Y vande all ülekuulamiseks. Avaldaja põhjendas taotlust sooviga tõendada, kas avaldaja esitas üldkoosolekul otsustele vastuväiteid ja kas tehti otsus avaldajalt sõnaõiguse äravõtmise kohta. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja on nende asjaolude tõendamiseks esitanud üldkoosoleku salvestise ja stenogrammi, mistõttu puudub vajadus Y vande all ülekuulamiseks (TsMS § 238 lg 1 p 2).
48.Avaldaja palus määruskaebuses tühistada maakohtu 11.03.2020 ärakuulamisel tehtud määruse, millega keelduti nõude muutmise avalduse ja tõendite menetlemisest. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud määrust ei saa määruskaebe korras vaidlustada. Lisaks otsustas ringkonnakohus avaldaja poolt maakohtule 04.03.2020 ja 09.03.2020 esitatud nõuete muudatusi menetleda ja võttis asja materjalide juurde ka üldkoosoleku salvestise ja stenogrammi.
49.Avaldaja palus määruskaebuses vastu võtta tema 01.04.2020 kirjaliku ärakuulamise dokumendi. Ringkonnakohus märgib, et see on tsiviilasja materjalide juures. Maakohus ei ole keeldunud selle vastuvõtmisest.
50.Avaldaja on seisukohal, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata taotluse kohustada korteriühistut väljastama avaldajale üldkoosoleku protokoll koos lisadega. Ringkonnakohus viitab, et avaldaja on ise esitanud maakohtule üldkoosoleku protokolli. Avaldaja ei ole määruskaebuses põhjendanud, millised asjaolud jäid temal protokolli lisade väljanõudmata jätmise tõttu esitamata või tõendamata. Ringkonnakohtule ei ole avaldaja nimetatud dokumentide väljanõudmise taotlust esitanud. Avaldaja etteheide ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamiseks.
51.Avaldaja esitas maakohtule 01.04.2020 vastuväite, milles palus tühistada maakohtu 11.03.2020 ärakuulamisel tehtud määruse, menetleda avaldaja 04.03.2020 ja 09.03.2020 esitatud avaldusi ja tõendeid ning kuulata ära vande all Y. Avaldaja palus ringkonnakohtul vastuväide lahendada, kuna maakohus seda ei teinud. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei saa lahendada maakohtule esitatud vastuväidet. Lisaks langevad vastuväite sisulised taotlused kokku ringkonnakohtule esitatud taotlustega, mille osas on ringkonnakohus juba seisukoha võtnud.
52.Ülaltoodule tuginedes kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
53.Arvestades asja lahendamise tulemust peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 90 % ulatuses avaldaja kanda ja 10 % ulatuses korteriühistu kanda (TsMS § 172 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.