O Gi avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu vastu 03.07.2018 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks või tuvastamiseks, et otsusega kinnitatud korteriühistu põhikiri ei ole vastu võetud
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
Resolutsioon
ja
nende Avaldaja: O G (isikukood XXX, aadress XXX) lepinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik: Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (registrikood 80162053, asukoht Randla 15 10315 Tallinn e-post XXX) lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin
1.O Gi avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu vastu 03.07.2018 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks või tuvastamiseks, et otsusega kinnitatud korteriühistu põhikiri ei ole vastu võetud, jätta rahuldamata
2.Jätta rahuldamata O Gi taotlus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistult 03.07.2018 korduva üldkoosoleku protokolli koos lisadega väljanõudmiseks ja täiendava 10 päevase tähtaja andmiseks avalduse täiendamiseks ja seisukoha esitamiseks
3.Jätta rahuldamata O Gi taotlus tema ja S A I tunnistajana vande all ülekuulamiseks
Jätta rahuldamata Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu taotlus O Gi nõuete TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 ja 3 alusel läbivaatamata jätmiseks
1 (10)
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud avaldaja kanda ja määrata kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates
Avaldaja nõue
1.O G (edaspidi avaldaja) palub tuvastada kohtu menetlusse võetud avalduses, et Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (edaspidi ka korteriühistu, ühistu või puudutatud isik) 03.07.2018 korduva üldkoosoleku otsused: 1) kinnitada 2014.a, 2015.a, 2016.a majandusaastate aruanded, 2) kinnitada 2014.a, 2015.a, 2016.a revidendi aruanded; 3) kinnitada 2016.a, 2017.a, 2018.a majandustegevuse aastakavad; 4) kinnitada 2017.a majandusaasta aruanne; 5) kinnitada 2019.a majandustegevuse aastakava; 6) Kinnitada reservkapital 16 000; 7) kinnitada põhikiri; 8) alates 01.05.2019.a – 31.10.2019.a haldus-hooldusfondi tariif – 0.8316 eurot, remondifondi tariif – 0.5454 eurot, alates 01.11.2019.a – 30.04.2020.a haldushooldusfondi tariif – 0.6716 eurot, remondifondi tariif – 0,4154 eurot; 9) vastavalt KrtS §32 lg 1, lg 3 p 3 sundvõõrandada korter nr 621 kolme kuu jooksul. Vastavalt KrtS §32 lg 1, lg 2 p 2 sundvõõrandada korter nr 622 kolme kuu jooksul; 10) kutsuda tagasi vana juhatus seisuga: M.F, L.R, I.A. Valida juhatus: M F (IK XXX), L R (IK XXX), I A (IK XXX), S K (IK XXX), S I (IK XXX); 11) valida sõltumatu revident; 12) korteriühistu liikmelt O Gilt ära võtta sõnaõigus, on tühised või alternatiivselt tunnistada otsused p 1-9 ja p 12 kehtetuks või alternatiivselt tuvastada, et otsusega kinnitatud korteriühistu põhikiri ei ole vastu võetud. Avalduse asjaolud
2.Avaldaja leiab, et korteriühistu liikmena on ta kohustatud täitma korteriühistu üldkoosoleku otsuseid ning need on tehtud seoses ühistu raha kulutamisega, mistõttu võivad need rikkuda tema huve/ õigusi. Seega on tal tuvastushuvi nõuda otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
3.Korteriühistu otsused on tühised, kuna vastavalt põhikirja punktile 6.5. on korduv üldkoosolek otsustusvõimeline, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 1/3 korteriühistu liikmetest. Korterühistus on 160 liiget/korteriomandit. Seega on korduv üldkoosolek vastavalt põhikirjale otsustusvõimeline kui üldkoosolekul osaleb 53 korteriühistu liiget. Protokolli järgi osales üldkoosolekul 41 liiget, järelikult ei olnud üldkoosolek põhikirja järgi otsustusvõimeline.
4.Vastavalt KrtS § 23 lg-le 1 on korduv üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. KrtS § 17 lg 2 kohaselt kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. KrtS hakkas kehtima alates 01.01.2018.a. Avaldaja palub jätta KrtS § 17 lg 2 kohaldamata osas, mille kohaselt on korduv üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata, tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks ja teha vastav määrus,
2 (10)
mis edastada Riigikohtule. Kui kohus jätab KrtS § 23 lg 1 kohaldamata, siis palub avaldaja tuvastada, et üldkoosoleku otsused on tühised, kuna üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline.
5.Vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 6.4. pannakse teade üldkoosoleku toimumisest välja trepikodades. Seega pidi üldkoosoleku kutse olema välja pandud iga korruse trepikojas aga pandi välja ainult elamu esimese korruse trepikojas. Kuna kutset üldkoosolekule ei pandud välja kõikides elamu trepikodades, siis rikuti sellega oluliselt põhikirja punktis 6.4 sätestatud üldkoosolekust teatamise korda. Seega on koosolekul tehtud otsused KrtS § 29 lg 1 tulenevalt tühised.
6.Korteriühistu ei täitnud KrtS § 20 lg 3 nõuet ega märkinud teates kohta, kus on võimalik tutvuda põhikirjaga, majanduskava eelnõuga, majandusaasta aruandega ning nende dokumentidega tutvumise korda. Sellega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt seadust ja KrtS § 29 lg 1 kohaselt on tühised järgmised üldkoosoleku otsused: 1) kinnitada 2014.a, 2015.a, 2016.a majandusaastate aruanded; 2) kinnitada 2014.a, 2015.a, 2016.a, revidendi aruanded; 3) kinnitada 2016.a, 2017.a, 2018.a majandustegevuse aastakavad; 4) kinnitada 2017.a majandusaasta aruanne; 5) kinnitada 2019.a majandustegevuse aastakava; 6) kinnitada reservkapital 16 000; 7) kinnitada põhikiri; 8) alates 01.05.2019.a – 31.10.2019.a haldus-hooldusfondi tariif – 0.8316 eurot, remondifondi tariif – 0.5454 eurot. Alates 01.11.2019.a – 30.04.2020.a haldus-hooldus fondi tariif – 0.6716 eurot; remondifondi tariif – 0,4154 eurot.
7.Korteriühistu üldkoosolek kinnitas tagasiulatavalt 2016.a ja 2017.a majandustegevuse aastakavades maksed ja kulud, millega kehtestas tagasiulatavalt maksed ja kohustas korteriühistu liikmeid neid maksma. Avaldaja leiab, et antud korteriühistu otsus on tulenevalt TsÜS § 38 lõikest 2 tühine, kuna kehtestab korteriühistu liikmetele kohustused tagasiulatavalt, on vastuolus hea usu põhimõttega ega ole seadusega lubatud.
8.Korteriühistu üldkoosoleku otsus p 7 on õigusvastane ka põhjustel, et korteriühistu põhikirja p 6.7. kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab rohkem, kui pool ühistu liikmetest. Korteriühistus on 160 liiget ja pool on 80 liiget, vastavalt protokollile hääletas põhikirja muutmise poolt ainult 30 liiget ja seega ei ole korteriühistu uut põhikirja vastu võetud ja see ei kehti.
9.Üldkoosolek tegi otsuse selle kohta, et võtta avaldajalt ära sõnaõigus. Avaldaja leiab, et see otsus on õigusvastane, kuna KrtS kohaselt ei ole korteriühistul õigust korteriühistu liikmetelt sõnaõiguse äravõtmiseks. Selline otsus rikub avaldaja õigust osaleda korteriühistu tegevuses, mis on sätestatud KrtS § 12 lg 1, § 34 lg 2, § 35 ja põhikirja punktis
10.Alternatiivse nõude puhul leiab avaldaja, et osa otsustest on õigusvastased, kuna ei ole seotud elamu Randla 15 majandamisega ega ole seega korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Avaldaja palus otsused selles osas tühistada ja märkis, et ei saa esitada konkreetseid põhjendusi otsuste õigusvastavuse kohta, kuna korteriühistu ei ole väljastanud avaldajale üldkoosoleku protokollide lisasid. Puudutatud isiku vastuväited
11.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ning on seisukohal, et avaldaja nõuded on põhjendamata ja puudub alus nende rahuldamiseks. 3 (10)
12.Puudutatud isik leiab, et üldkoosoleku kvooruminõue on täidetud ja vastab KrtS § 23 lg 1 sätestatule ning selgitab, et korteriühistus kehtib vananenud (aastal 2001 kinnitatud) põhikiri, mille järgi korduva koosoleku kvoorumi miinimumnõudeks on 1/3 liikmetest. Antud põhikirja säte ei kohaldu, kuna on vastuolus alates 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse §-ga 23. Puudutatud isik tugineb KrtS § 17 lõike 2 lausele 2, mille järgi kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Sama seisukohta toetab kehtiv Riigikohtu praktika.
13.03.07.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise teates on sõnaselgelt märgitud, et kordusüldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Seega on täidetud KrtS § 23 lg 1 lause 2 nõue ja üldkoosolek on otsustusvõimeline KrtS § 23 lõike 1 lause 1 alusel.
14.Puudutatud isiku poolt hallatavas elamus Randla tn 15 on üks trepikoda. Korruste fuajeed ei ole trepikojad, vaid on liftisooniks (nn trepipealne). Majas on 9 korrust, mitte 9 trepikoda. Seadusest ega põhikirjast (ka mitte praktikast) ei tulene, et üldkoosoleku kokkukutsumise teateid pannakse igal korrusele. Üldkoosolekute kokkukutsumise korra järgimise tagamiseks saadab puudutatud isiku juhatus kutseid üldkoosolekule liikmete e-posti aadressidele koos juurde kuuluvate materjalidega ning paneb need postkastidesse ja teadete tahvlile maja trepikojas. Ka vaidlustatava üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadeti 18.06.2018 samal viisil ja kõigile. Avaldaja ei ole oma avalduses välja toonud, et teda ei oleks 03.07.2018.a üldkoosolekust õigeaegselt teavitatud.
15.Puudutatud isik leiab, et ta on taganud liikmete õiguse informatsioonile ja võimaldanud langetada kaalutletud ning teadlikke otsuseid esitades kogu vajaliku teabe kõikidele liikmetele e-posti teel, postkastide kaudu ja teadete tahvlile.
16.Liikmetele edastatud teates on märgitud, et liikmed esitaks kõik koosolekuga seotud küsimused enne koosolekut ja et saab kirjutada e-mailile või ette helistades leppida kokku kellaja, millal juhatusega kokku saab. Seega KrtS § 20 lõikes 3 sätestatud dokumentidega tutvumise kord on liikmetele teatatud koos kutsega koosolekule. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi küsimust ega ettepanekut enne üldkoosoleku toimumist.
17.Korteriühistu ja liikmete vahelisel suhtlemisel on ajalooliselt kujunenud tava, mille järgi liikmed kas helistavad juhatusele otse, kirjutavad e-kirju või tulevad kohtumistele korteriühistu kontorisse, mis asub XXX elamu soklikorrusel. Kõik liikmed, ka avaldaja, teavad dokumentidega tutvumise ja korteriühistuga suhtlemise korrast. Avaldaja on korduvalt kirjutanud, helistanud ja tulnud kohtumisele juhatuse juurde.
18.Seoses seadusandluse muutmisega oli korteriühistule äärmiselt vajalik kehtestada uus seadusega kooskõlas olev põhikiri. Avaldaja ei saa tugineda häälteenamuse nõuete rikkumisele, kuna häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, vaid kehtetuks tunnistamise nõue aluseks. MTÜS § 24 lg 3 teise lause kohaselt võib otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Põhikirja kinnitamise küsimuse arutamisel ei esitanud avaldaja ega lasknud protokollida oma vastuväidet häälteenamuse nõude osas. Seega ei saa avaldaja nõuda põhikirja kinnitamise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, sest ta osales koosolekul, kuid ei ole lasknud protokollida oma vastuväidet.
19.Avaldaja leiab, et korteriühistu üldkoosolek tegi otsuse temalt ära võtta sõnaõigus, kuid üldkoosoleku päevakorras ja protokollis puudub avaldaja poolt väljatoodud otsus, mille 4 (10)
tühistamist (kehtetuks tunnistamist) oleks avaldaja võinud paluda. Seega ei saa avaldaja nõuda olematu otsuse tühiseks/kehtetuks tunnistamist ja puudutatud isik palub kohtul jätta nõue läbi vaatamata või rahuldamata. Puudutatud isik on seisukohal, et otsuse kehtetuks tunnistamine (tühistamine) eeldab otsuse olemasolu, millel esinevad kas formaalsed või sisulised puudused.
20.Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja ei ole täpsustanud, milline osa otsusest või milline otsus tervikuna on õigusvastane ja kuidas konkreetne otsus või selle osa ei ole seotud elamu majandamisega. Seega ei saa puudutatud isik esitada selles osas oma vastuväidet. Puudutatud isik leiab, et kõik aastakavad on seotud elamu majandamisega ja üldkoosolekul pole kehtestatud mitte mingeid makseid tagasiulatuvalt ega pandud liikmetele uusi kohustusi. Kõik üldkoosoleku lisad on edastatud kõikidele korteriomanikele, sh ka avaldajale, tähtaegselt enne üldkoosoleku toimumist ja need on samas vormis ilma korrigeerimisteta üldkoosoleku otsustega vastu võetud. Seega olid avaldajal olemas kõik protokolli lisad selleks, et täpsustada oma nõuet üldkoosoleku otsuste päevakorra punktide 3 ja 5 vaidlustamiseks.
21.Kuivõrd avaldaja nõue pole selge ja avaldaja, omades kõiki vajalikke dokumente, on piirdunud üldsõnalise väitega „ei ole seotud elamu majandamisega“ jättes esitamata tõendid ja toomata korrektset argumentatsiooni, palub puudutatud isik jätta toodud avaldaja nõue läbi vaatamata või rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
22.TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 61.peatükist korteriomandi asjades kohtuistungi pidamise kohustust ei ole. TsMS § 477 lg 4 4.-ndast lausest tulenevalt on avaldaja ärakuulamine läbi viidud kirjaliku seisukoha küsimisega.
23.KrtS § 29 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida kohaselt lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
24.TsÜS § 38 lg 1 esimene lause sätestab, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.
25.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13 tehtud lahendi punktis 12 märkinud, et: “Kuna häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, siis on ühistu liikmel, juhul kui üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud seaduses sätestatud häälteenamuse nõudeid, õigus esitada KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tingimustel otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on kohane õiguskaitsevahend ka juhul, kui ühistu liige leiab, et 5 (10)
häälteenamuse nõudeid on rikutud ühistu kodukorra kinnitamise üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel.“.
26.Tsiviilasjas nr 3-2-1-75-15 tehtud lahendi punktis 14 on Riigikohtu tsiviilkolleegium märkinud, et :“MTÜS § 24 lg 1 esimese lause järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et kostja ei saanud nõuda kõnealuse üldkoosoleku otsuse p-de 1.1 ja 1.2 kehtetuks tunnistamist, sest ta osales koosolekul, kuid ei ole lasknud protokollida oma vastuväidet otsusele. Selline seisukoht on kooskõlas MTÜS § 24 lg-ga 3, mille teise lause kohaselt võib otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Selliselt on viidatud sätet korteriühistu liikme vastuväite esitamisele kohaldanud ka Riigikohus oma varasemas praktikas (vt Riigikohtu
27.märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 16).“.
27.Vaidlus puudub, et avaldaja on korteriomandi xxx kaasomanik ja korteriühistu liige, seega huvitatud isikuks, kes võib nõuda puudutatud isiku otsuste kehtetuks tunnistamist ja tühisuse tuvastamist. 03.07.2018.a üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et avaldaja esitas ja protokolliti vastuväited päevakorra punktidele 1, 2, 3, 4, 5 ja 7.
28.KrtS § 20 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6– 9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.
29.Vastavalt KrtS § 23 lg-le 1 kui korteriomanike üldkoosolek on KrtS § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata.
30.Korteriühistu 2001. aastal kinnitatud põhikirja punkti 6.5 järgi on korduva koosoleku kvoorumi miinimumnõudeks on 1/3 liikmetest.
31.Avaldaja on avalduses esile toonud, et 03.07.2018 korduval üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised, kuna KrtS § 17 lg 2 piirab põhjendamatult korteriühistu liikmete ja korteriomanike õigust määrata tingimused, millal korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline ja antud piirang on vastuolus Põhiseadusega. Avaldaja leiab, et kohus peaks asja lahendamisel jätma KrtS § 17 lg 2 kohaldamata vastuolu tõttu Eesti Vabariigi Põhiseadusega. KrtS § 17 lg 2 kohaldamata jätmisel on üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised, kuna vastavalt korteriühistu põhikirjale oli korduv üldkoosolek tühine, sest üldkoosolekul osales 41 liiget.
32.Kohus on seisukohal, et avaldaja arvamus KrtS § 17 lg 2 vastuolu kohta Põhiseaduse §dega 32 ja 48, taotlus antud sätte kohaldamata jätmine ja suunamine Riigikohtule põhiseadusega vastuolu tõttu, ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldama, kuna Riigikohus on antud küsimuses oma seisukoha juba andnud tsiviilasjas nr 2-18-10407 16.01.2019.a tehtud otsuses.
33.Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 2-18-10407 16.01.2019.a tehtud otsuse p-des 10-12 märkinud järgmist: „Korteriomanike üldkoosolekut reguleeriva KrtS § 20 lg 1
6 (10)
kohaselt võetakse KrtS-i või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul, millele kohaldatakse lisaks KrtS-is sätestatule MTÜS § 19 lg 1 p-des 1-5, §-des 20 ja 201, § 21 lg-tes 6-9, § 22 lg-tes 1 ja 11, § 23 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. KrtS § 20 lg 1 ei näe ette, et üldkoosolekule kohaldub MTÜS § 21 lg 1. Teistes korteriomanike üldkoosolekut reguleerivates KrtS-i sätetes, sh uue üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerivas KrtS §-s 23 ei ole MTÜS-i kohaldamisele viidatud (erinev vrd KrtS § 24 lg 1, § 49, § 51 lg 1, § 63 lg 1 ja § 68 lg 3). Seega ei saa eeltoodud sätete koostoimest järeldada, et põhikirjaga võib reguleerida seaduses sätestatust erineva korduva üldkoosoleku otsustuvõimelisuse. Samuti ei tulene kõnealune võimalus KrtS § 20 lg 1 koostoimest selles viidatud MTÜS-i teiste sätetega. Ükski KrtS § 20 lg-s 1 viidatud MTÜS-i säte ei reguleeri korduva üldkoosoleku kokkukutsumist ega selle otsustusvõimelisust. Kolleegiumi hinnangul oli seadusandjal tahe välistada KrtS-i kehtestamisega võimalus reguleerida põhikirjaga korteriomanike korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisust teisiti seaduses sätestatust. Kolleegiumi arvates kinnitab seda KrtS-i eelnõu seletuskiri, mille kohaselt on KrtS-i eesmärk mh tagada suurem õigusselgus, sest korteriomanike üldkoosoleku läbiviimise kehtivuse tingimused on kõigil juhtudel samad, ning vältida rutiinselt toimuvaid korduvaid koosolekuid. Seletuskirja järgi saab korteriomanike vähemus võtta kõigile korteriomanikele kohustuslikke otsuseid vastu korduval koosolekul, et tagada korteriomandite teostamine ka olukorras, kus korteriomanike enamus ei tunne selle vastu huvi (Riigikogu XII koosseis; 462 SE seletuskiri, lk-d 45 ja 49). Kolleegium asub eelnevaga arvestades seisukohale, et KrtS § 23 lg 1 ei võimalda reguleerida põhikirjaga korduva koosoleku otsustusvõimelisust erinevalt seaduses sätestatust. See kehtib ka olukorras, kus korteriühistu põhikiri on vastu võetud enne 1. jaanuari 2018. Kuna avaldaja põhikirja p-s 6.10 sätestatud korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisuse kvoorumi nõue on vastuolus seadusega, tuleb lähtuda KrtS § 17 lg 2 teise lause alusel KrtS § 23 lg-st 1, mille kohaselt on sama päevakorraga kokku kutsutud uus üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.“
34.Järelikult ei saa põhikirja punkti 6.5 asja lahendamisel kohaldada, kuna see on vastuolus alates 01.01.2018 kehtiva KrtS §-ga 23 ning KrtS § 17 lõike 2 teisele lausele tuleb põhikirja sätete vastuolu korral seadusega, kohaldada seaduses sätestatut. Seega ei ole puudutatud isiku üldkoosoleku kvooruminõuet rikutud, see vastab KrtS § 23 lg 1 sätestatule, üldkoosolek oli otsustusvõimeline ning sellel vastuvõetud otsused ei ole tühised. Täidetud on ka KrtS § 23 lg 1 teise lause nõue, sest 03.07.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise teates on märgitud, et kordusüldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata.
35.Avaldaja on avalduses esile toonud, et 03.07.2018 korduval üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised ka põhjusel, et vastavalt põhikirja p-le 6.4. oleks üldkoosoleku kutse pidanud olema välja pandud iga korruse trepikojas, kuid kutse pandi välja ainult elamu esimese korruse trepikojas. Sellega rikuti oluliselt põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
36.Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt on korteriühistu hallatavas elamus Randla tn 15 ainult üks trepikoda ning korruste fuajeed ei ole trepikojad, vaid need on liftisooniks, millest tulenevalt on majas 9 korrust, mitte 9 trepikoda. Avaldaja ei ole tõendanud vastupidist.
37.18.06.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja sellele lisatud materjalide edastamine liikmetele, on tõendatud puudutatud isiku esitatud e-kirjadega, millest nähtuvalt on liikmete e-posti aadressidele, sealhulgas avaldaja aadressile, edastatud üldkoosoleku kokkukutsumise teade ja sellele kuuluvad materjalid. Puudutatud isiku väitel oli kutse välja
7 (10)
pandud ka teadete tahvlile. Avaldaja ei Oi seda eitanud, vaid on seisukohal, et kutse oleks pidanud välja panema igale elamu korrusele. Nõuet, et üldkoosoleku kokkukutsumise teated tuleks panna elamu igale korrusele, ei tulene seadusest ega ühistu põhikirjast. Järelikult ei ole 03.07.2018 korduva üldkoosoleku kokkukutsumise korda antud põhjustel rikutud.
38.Avalduses on esile toodud, et 03.07.2018 korduval üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised ka põhjusel, et korteriühistu ei ole täitnud KrtS § 20 lg 3 nõuet ega ole teates märkinud kohta, kus on võimalik tutvuda põhikirjaga, majanduskava eelnõuga, majandusaasta aruandega ning nende dokumentidega tutvumise korda.
39.KrtS § 20 lg 3 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-63-05 tehtud otsuse punktis 12 selgitanud, et KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine on aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele.
40.Seega saab avaldaja nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist, mitte tühisuse tuvastamist. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on avaldaja vastuväite KrtS § 20 lg 3 rikkumise kohta esitanud ja see on protokollitud.
41.Puudutatud isiku vastuväited, et kõikidele liikmetele edastati aegsasti enne 18.06.2018 üldkoosoleku algust koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega ka kõik materjalid, on tõendatud puudutatud isiku liikmetele edastatud e-kirjadega, mille manuses on lisaks üldkoosoleku kutsele 2014.a, 2015.a ja 2016.a majandusaastate aruanded, 2017.a finantstulemused, 2019.a majanduskava, 2018.a põhikiri nii eesti kui ka vene keeles. Lisaks pandi kõik dokumendid puudutatud isiku vastuväidete kohaselt paberkandjal postkastidesse ja trepikojas asuvale teadete tahvlile. Eelnimetatud väited on tõendatud puudutatud isiku koostatud nimekirjaga korteriomanikele üldkoosoleku teabe edastamise viisi kohta.
42.Lisaks on liikmetele edastatud teade selle kohta, et kõik koosolekuga seotud küsimused tuleks esitada enne koosolekut ning liikmed saavad kirjutada e-mailile või ette helistades leppida kokku kellaja, millal on võimalik juhatusega kokku saada. Puudutatud isiku väitel avaldaja korteriühistu juhatuse poole ei pöördunud ega esitanud ühtegi küsimust ega ettepanekut enne üldkoosoleku toimumist. Avaldaja ei ole vastupidist väitnud ega puudutatud isiku väiteid ümber lükanud.
43.Seega järgis puudutatud isik KrtS § 20 lõikes 3 sätestatud dokumentidega tutvumise korda, tagas liikmete õiguse informatsioonile ja võimaldas langetada kaalutletud ning teadlikke otsuseid. Järelikult ei ole avaldaja nõue põhjendatud.
44.Avaldaja on esile toonud, et 03.07.2018 korduval üldkoosolekul vastuvõetud otsus põhikirja kinnitamise kohta on tühine, kuna põhikirja muutmise poolt hääletas ainult 30 liiget, kuid põhikirja p.6.7. kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab rohkem, kui pool ühistu liikmetest. Korteriühistus on 160 liiget ja pool liikmetest 80 liiget.
45.Antud päevakorra punkti üle hääletades on tegemist eelpool kohtu poolt eelpool analüüsitud KrtS § 17 lg 2 kohaldamise olukorraga, sest põhikiri on vastuolus seadusega ja kohaldamisele kuulub seadus. MTÜS § 23 lg 1 kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende 8 (10)
esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et koosolekul osales kokku 41 liiget, millest 2/23 on 27 häält. Põhikirja poolt hääletas 30 liiget, järelikult on MTÜS § 23 lg 1 nõue täidetud. Seega puudub kohtul alus antud koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
46.Kohus on seisukohal, et avaldaja alternatiivselt esitatud nõue, et otsusega kinnitatud korteriühistu põhikiri ei ole vastu võetud tuleb samuti jätta rahuldamata, kuna koosolek oli otsustusvõimeline, selle poolt hääletas vajalik arv kohalolnud liikmeid ning otsus võeti poolthäältega vastu.
47.Kohus on seisukohal, et seadusega ei ole vastuolus üldkoosoleku päevakorra p-de 1-5 ja p 7 raames vastuvõetud üldkoosoleku otsused kinnitada 2014.a – 2019.a majandustegevuse aastakavad ja revidendi aruanded ning vastu võtta põhikiri, kuna MTÜS § 19 kohaselt on nende otsuste vastuvõtmine üldkoosoleku pädevuses ja tegemist on korteriühistu haldamist ja hooldamist puudutavate otsustustega ning sellega seotud kulutuste kandmist. Avaldusest ei tulene ka teiste päevakorras olnud punktide vastuolu seadusega ega kehtetuks tunnistamise aluseid. Avalduses esile toodud vastuväited korteriühistu haldus ja hooldusega seotud kulutuste kohta väljendavad avaldaja subjektiivseid seisukohti. Kuivõrd kohus jättis 11.03.20120 ärakuulamise istungil puudutatud isiku taotlusel avaldaja 04.03.2020 esitatud taotlused avalduse muutmiseks ja täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks rahuldamata ja jättis need tähelepanuta, kuna need olid esitatud hilinemisega ja oleksid venitanud asja arutamist, siis ei arvesta kohus antud menetlusdokumente ega tõendeid asja lahendamisel.
48.MTÜS § 20.1 lg 6 kohaselt võib üldkoosolek otsustada eelnevalt päevakorda võtmata järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.
49.Avaldaja on avalduses esile toonud, et korteriühistu üldkoosolek tegi otsuse ära võtta korteriühistu liikmelt O Gilt sõnaõigus ning ta leiab, et selline üldkoosoleku otsus on õigusvastane ja palub tuvastada selle tühisus või tunnistada kehtetuks.
50.Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on enne päevakorra punktide arutamisele asumist võetud vastu otsus reglemendi kinnitamise kohta. Avaldaja esile toodust nähtuvalt võeti temalt üldkoosoleku otsusega ära sõnavõtu õigus reglemendi kinnitamise ajal. Koosoleku kokkukutsumise kutses loetletud päevakorras ja üldkoosoleku protokollis puuduvad andmed selle kohta, et avaldaja poolt esile toodud otsus oleks olnud või see oleks üldkoosoleku algul lülitatud üldkoosoleku päevakorda ja seejärel selle otsuse üle hääletatud.
51.Kohus on seisukohal, et kuivõrd MTÜS § 20.1 lg 6 kohaselt võib üldkoosolek arutada üldkoosoleku pidamise korda, samuti arutada üldkoosolekul muid küsimusi ilma otsust tegemata, siis ei peagi antud otsused kajastuma üldkoosoleku protokollis otsustena. Seega ei saa avaldaja nõuda ka antud otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist, mistõttu tuleb see nõue jätta rahuldamata.
52.TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka lahendamata taotlused.
53.TsMS § 236 lg-st 2 tuleneb, et kohus kogub tõendeid menetlusosalise taotlusel, kui tõend ei ole seda esitada soovivale menetlusosalisele kättesaadav. Kohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse korteriühistult 03.07.2018 korduva üldkoosoleku protokolli koos lisadega väljanõudmiseks ja täiendava 10 päevase tähtaja andmiseks avalduse täiendamiseks ja
9 (10)
seisukoha esitamiseks, kuna üldkoosoleku protokoll koos lisadega on kättesaadav avalikust äriregistrist, mistõttu selle väljanõudmine puudutatud isikult ei ole põhjendatud.
54.Kohus jätab TsMS § 238 lg 1 p 2 ja rahuldamata avaldaja taotluse tema ja S A I vande all ülekuulamiseks, kuna asjas on piisavalt tõendeid esitatud.
55.Kohus jätab rahuldamata Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu taotlus O Gi nõuete TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 ja 3 alusel läbivaatamata jätmiseks, kuna lahendab asja sisuliselt.
56.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus O Gi avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu vastu 03.07.2018 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks või tuvastamiseks, et otsusega kinnitatud korteriühistu põhikiri ei ole vastu võetud, rahuldamata. Menetluskulude jaotus
57.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
58.Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses avaldaja kanda, kuna antud asjas on lahend tehtud avaldaja huvides ning avaldus on jäetud rahuldamata. Menetluskulud määrata TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
osaliselt jõus TRK lahendiga
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.