XX (YY üldõigusjärglane) hagi CC vastu kostja kohustamiseks kinnistu omandiõigust üle andma ja tahteavalduste asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. juuni 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX (YY üldõigusjärglane) apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
103 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) (YY (surnud) üldõigusjärglane), lepinguline esindaja advokaat Teet Lehiste Kostja CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-15197. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule.
2.Rahuldada XX (YY üldõigusjärglane) apellatsioonkaebus osaliselt.
3.2.Kohustada CC välja andma XX-le ja CC-le (YY ja RR üldõigusjärglastele) NNN kinnistu, registriosa nr XXXXXXX (aadress XXX), ühisomandina.
3.3.Kohustada CC andma vajalikud nõusolekud NNN kinnistu, registriosa nr XXXXXXX (aadress XXX) senise ainuomaniku CC kinnistusraamatu kande kustutamiseks ja uute ühisomanike XX ja CC (YY ja RR üldõigusjärglased) sisse kandmiseks.
3.5.Jätta kõikide kohtuastmete menetluskulud poolte endi kanda.
3.6.Vabastada CC 1500 euro suuruse riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
3.7.Jätta Harju Maakohtu 15. oktoobri 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.YY (hageja) esitas 10. oktoobril 2018 hagi CC (kostja, hageja tütar) vastu, milles palus kohustada kostjat hagejale andma XXX asuv NNN kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) (kinnistu) omand ning kohustada kostjat andma vajalikud nõusolekud, et kustutada kostja omanikuna kinnistusraamatust ja kanda omanikuna sisse hageja. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale alates 31. juulist 2000 kinnistu, kus ta elas koos abikaasa RR-ga (hageja abikaasa), poja XX-ga (hageja poeg) ning viimase elukaaslasega. Kostja on hageja tütar, kes kinnistul ei elanud. Kostja avaldas 2016. aastal soovi ehitada kinnistu merepoolsele osale saunamaja, et seal suvitamas käia. Saunamaja ehitusloa taotlemiseks ja asjaajamise korraldamiseks vormistasid hageja ja tema abikaasa 27. ja 28. oktoobril 2016 kostja kasuks notariaalse üldvolikirja. Kostja sõlmis üldvolikirja kasutades 17. mail 2017 hageja nimel iseendaga kinnistu kinkelepingu. Hageja abikaasa ei olnud kinkelepingu pooleks ja suri 22. augustil 2017. Hageja ja tema abikaasa eesmärk üldvolikirja andmisel oli saunamaja ehitamisega seotud asjaajamise korraldamine, mitte aga suure maja ehitamine või kinnistu jagamine. Hageja sai 1. augustil 2018 kinnistusraamatust teada, et tema asemel on kinnistu omanik kostja. Lisaks keeldus kostja andmast hagejale pärast haiglast naasmist auto võtmeid, väites alguses, et hageja ei ole võimeline autoga sõitma, ning hiljem, et auto on tema oma. Kostja oli auto ARK-is enda nimele registreerinud. Kadunud olid ka kinnistuga seotud dokumendid ning perekonna reliikviaks olnud üheteistkümnest abielusõrmusest koosnenud komplekt, kuhu kuulusid ka hageja ja tema abikaasa abielusõrmused. Politseile väitis kostja, et päris kuldehted hageja abikaasalt, mainimata midagi kinkimise kohta. Hageja abielusõrmust ei saanud tema abikaasa kuidagi kostjale kinkida. Hageja võttis 7. augustil 2018 tagasi notariaalse üldvolituse ning taganes kinkelepingust
3.septembril 2018. Taganemisalusena tugines hageja sellele, et kostja on olnud hageja ja tema abikaasa vastu jämedalt tänamatu võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 p 1 mõttes, samuti on kostja kinnistu enda nimele kirjutamisega hageja sisuliselt varatuks teinud, mistõttu ei ole hageja võimeline end mõistlikult ülal pidama VÕS § 267 p 2 mõttes. Hageja oli jämedalt tänamatu, sest ta kuritarvitas üldvolikirja kinnistu endale kinkimisega, võttis ära kinnistu dokumendid ja perekonna reliikviaks olnud abielusõrmused. Taganemise tõttu on hagejal õigus kinnistu VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 kohaselt tagasi saada ning taotleda kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikke tahteavaldusi. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, leides, et hageja ei saanud üksinda kinkelepingust taganeda, sest kinnistu kuulus hageja ja tema abikaasa ühisvara hulka. Samal põhjusel ei saa hageja nõuda, et ta kantaks kinnistusraamatusse 2 (6)
ainuomanikuna. Hageja abikaasa surmaga läksid abikaasa õigused üle tema pärijatele, kelleks on võrdsetes osades hageja, hageja poeg ja kostja (hageja tütar). Hageja ja tema abikaasa leppisid kostjaga kokku, et kostja saab rajada kinnistule suvekodu, samuti said nad aru, et suvekodu rajamiseks tuleb kinnistu jagada, ning olid sellega nõus. Hageja ei ole järginud kinkelepingust taganemisel VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud üheaastast tähtaega, sest ta sai kinkelepingust teada hiljemalt 17. mail 2017. Kostja ei ole olnud jämedalt tänamatu, sest ta ei ole kunagi kinnistu dokumente ära võtnud, sõrmused sai ta emalt kingitusena ning auto ostis kostja liisinguandjalt 22. mail 2017 välja oma raha eest. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 12. juuni 2019. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks menetluskuludena välja 3449 eurot ning riigi kasuks riigilõivuna 1500 eurot. Maakohus leidis, et hageja sai VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 1 alusel kinkelepingust üksi taganeda vaatamata sellele, et kinnistu kuulus ühisvara hulka, sest kinkelepingu pool oli üksnes hageja. Hageja ei taganenud aga kinkelepingust kehtivalt, sest kostja ei olnud jämedalt tänamatu. Hageja ja tema abikaasa tõestasid kostja kasuks notariaalse üldvolikirja ning lubasid kostjal ehitada endale kuulunud kinnistule saunamaja. Pooled vaidlevad selle üle, kas üldvolikirja andmise eesmärk hõlmas kostja võimalust kinnistu endale kinkida. Kohalikule omavalitsusele saadetud dokumentidest nähtuvalt on tõendatud, et plaan oli ehitada hoopis suurem elamu koos kuuriga ning jagada kinnistu kaheks. Maakohus leidis, et notar ei rikkunud üldvolikirja tõestamisel selgitamiskohustust, ning märkis, et põhjendatud on eeldada, et kui kostja võis rajada kinnistule elamu, pidi selle juurde kuuluma ka osa maast. Hageja teadis algusest peale, et kostja vormistab kinnisasja kinkelepinguga enda nimele ja seejärel jagatakse kinnistu kaheks. Muul juhul ei oleks niivõrd ulatuslik volikiri olnud kostjale vajalik. Kuna kostja pidi pool kinnistust vanematele tagasi andma, ei käitunud ta jämedalt tänamatult. Kostja ei olnud jämedalt tänamatu ka seetõttu, et ostis liisinguandjalt välja auto, mille eest seni olid liisingumakseid tasunud vanemad. Kostja kinnitas hagejale, et hageja võib tasuda viimase osamakse ja auto endale saada. Hageja pole tõendanud, et kinnistu dokumendid ja sõrmused on kostja käes. Kostja on küll öelnud, et ta sai mõned sõrmused kingitusena, kuid on ebaselge, kas mõeldud on samu sõrmuseid. Kuna kinnistusraamatusse on omanikuna kantud kostja ning kinkeleping kehtib, ei ole vaja hinnata, kas kinnistu kuuluks hageja abikaasa pärijatele. Hagi rahuldamata jätmise tõttu nähti ette, et kinnistule seatud eelmärge kustutatakse kohtuotsuse jõustumisel. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-d 1 ja 2, § 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8) ja materiaalõiguse norme (jätnud kohaldamata VÕS § 268 lg 1 ja § 267 lg 1 p-d 1 ja 2). Hageja ei nõustu, et tal puudusid alused kinkelepingust taganemiseks. Maakohus on rikkunud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-153-06 p-s 12 antud juhist jämeda tänamatuse hindamisel. Maakohtu põhjendused ja tuvastused seoses saunamaja ehitusega on vastuolulised. Notariaalse volituse eesmärgiks ei olnud kinnistu võõrandamine kostjale ja kinnistu jagamine kaheks. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei pea usutavaks hageja vande all antud seletust selle kohta, et kinnistu jagamisest kostjaga algselt juttu ei olnud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et hageja teadis algusest peale, et kostja vormistab kinnisasja kinkelepinguga enda ainuomandisse ja seejärel jagab kinnistu kaheks. 3 (6)
Maakohus ei ole algse kokkuleppe tuvastamisel arvestanud oluliste faktide ja ajalise kronoloogiaga. Kõigepealt taotles kostja vallast saunamaja projekteerimistingimusi selle ehitamiseks, seejärel kinkis kinnistu endale ning viimase asjana otsustas kostja kinnistu jagada selleks, et ehitada mere äärde kaks hoonet. Eeltoodu kinnitab, et kostja muutis ühepoolselt poolte algset kokkulepet. Maakohus leidis, et kuna hageja vande all midagi ehitusloa taotlemise eesmärgil volituse andmisest ei rääkinud, siis järelikult sellel eesmärgil volikirja ei antud. Hageja andis vande all seletuse, et volikirjad allkirjastati selleks, et kostja saaks kinnistule rajada väikese saunamaja ning eitas kinnistu kinkimise ja kinnistu jagamise kokkulepet kostjaga. Kinkelepingust ega detailplaneeringu algatamisest kinnistu jagamiseks kostja hagejat ei teavitanud. Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja pidi algusest peale teadma, et kostja kingib kinnistu endale. Ükski menetluses esitatud tõend sellise kokkuleppe olemasolu ei kinnita. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et sõiduauto mittekasutamise lubamisega ei ole kostja olnud jämedalt tänamatu. Varasemalt sai hageja sõiduautot igapäevaselt kasutada, käia toidupoes süüa ostmas ja apteegis rohtu ostmas. Kostja võttis esimeses vastuses hagile omaks, et tema valduses on abielusõrmused, mis kostja väidete kohaselt kuulusid ainult RR-le. Sõrmuste hulgas on ka hageja isiklik abielusõrmus. Lisaks on kostja esindaja 20. mai 2019. a istungil kinnitanud, et mingid abielusõrmused on tema käes. Abielusõrmuste salaja hageja elukohast äravõtmine ilma hageja käest luba küsimata on jäme tänamatus. Lisaks on kostja abielusõrmuste saamise osas esitanud kohtule ja politseile vastuolulist infot. Hageja on põhistanud, miks ta leiab, et kinnistu dokumendid on kostja valduses. Kinnistu dokumentide kostja valduses olemine on negatiivne asjaolu, mida hagejal ei olegi võimalik tõendada. Hageja on esile toonud, et 2018. a suvel haiglasse ravile mineku ajal, olid kinnistu dokumendid koos abielusõrmustega hageja elukohas, kuid kui hageja haiglast koju tuli, olid nii abielusõrmused kui ka kinnistu dokumendid kadunud. Vastustaja seisukoht
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
6.Tallinna Ringkonnakohus tegi 10. märtsil 2020 määruse, millega lubas 1. juulil 2019 surnud hageja asemel menetlusse astuda hageja pojal XX-l, kes on pärijana tema õigusjärglane.
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. mai 2020. a otsusega maakohtu otsuse, rahuldas hageja apellatsioonkaebuse ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas hagi. Kostjat kohustati andma hagejale (YY õigusjärglasele) välja kinnistu ning andma vajalikud nõusolekud, et kustutada kinnistusraamatust omanikuna kostja ning kanda uue omanikuna sisse hageja. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid kostja kanda.
8.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
9.Riigikohus tühistas 18. novembri 2020. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus hindas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolusid ning märkis, et need asjaolud võisid anda YY-le aluse kinkelepingust jämeda tänamatuse tõttu taganeda ning YY võis olla esitanud tähtaegse taganemisavalduse. Riigikohus märkis aga, et kuivõrd kinnistu kuulus YY ja tema abikaasa ühisomandisse, siis ei saa kinkelepingust taganemise korral tagastada kinnistut YY ega tema poja (hageja) ainuomandisse. YY ja tema abikaasa surma järel kuulub kinnistu pärimisseaduse § 130 lg 1 ja § 147 alusel YY ja tema abikaasa pärijate ühisomandisse, kellele tuleks nõude rahuldamisel kinnistu tagastada. Riigikohtu põhjenduste kohaselt peab ringkonnakohus asja uuel lahendamisel selgitama pooltele üldõigusjärglusega kinkelepingu tagasitäitmisele kaasnevaid õiguslikke tagajärgi ning 4 (6)
andma pooltele võimaluse vajaduse korral asjaolusid ja nõudeid täpsustada. Menetluskulude jaotuse jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsustada.
10.Vastavalt Riigikohtu juhistele selgitas ringkonnakohus 24. novembri 2020. a kirjas pooltele, et hageja peab oma nõuet täpsustama viisil, mille kohaselt ei tagastataks nõude rahuldamisel kinnistut tema ainuomandisse, vaid selleks õigustatud isikutele (s.o osaliselt ka temale endale ja teistele pärijatele). 3. detsembri 2020. a menetlusdokumendis täpsustas hageja nõudeid, paludes kohustada kostjat välja andma pooltele kinnistu ühisomand ja andma vajalikud tahteavaldused kinnistu ainuomaniku kohta tehtud kande kustutamiseks ja uue ühisomanike kande tegemiseks.
11.detsembri 2020. a menetlusdokumendis võttis kostja hagi õigeks. Kostja palus menetluse käiku arvestades jätta menetluskulud kas hageja või mõlema poole enda kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada, sest kostja on apellatsiooniastmes täpsustatud haginõuded õigeks võtnud. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatma uue otsuse, millega hagi õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldab ja jätab menetluskulud kõikides kohtuastmetes poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Ringkonnakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel võttis kostja hageja täpsustatud nõuded õigeks (kd II, tl 35). TsMS § 440 lg 1 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kolleegiumi hinnangul ei esine õigeksvõtu arvestamata jätmise asjaolusid. Seega tuleb õigeksvõtt vastu võtta ja hagi rahuldada. Ringkonnakohus tunnistab omal algatusel käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi.
13.Kuna ringkonnakohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta menetluskulude jaotust. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes menetluskulude jaotuse üle.
13.1.Hagimenetluse kulud kannab üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel peaksid kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jääma kostja kanda. Kolleegiumi hinnangul, arvestades vaidluse asjaolusid, tuleb menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud erandit ja jätta kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Õige on hageja viide kohtupraktikale, mille kohaselt on seadusandja viidatud sättega kehtestanud kõrgendatud standardi ja sätte kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16). Kolleegium märgib vastuseks kostja väidetele, et TsMS § 163 lg 2 kohaldub vaid hagi osalise rahuldamise korral. Samuti ei anna ringkonnakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel hagi õigeksvõtt alust TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud erireegli kohaldamiseks, kuivõrd nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on see, et kostja võtab hagi kohe õigeks. Samuti vaidles kostja kuni haginõuete täpsustamiseni kinkelepingust taganemise eeldustele vastu.
13.2.Kolleegiumi hinnangul esinevad praeguses asjas erandlikud asjaolud TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Pooled vaidlesid maa- ja ringkonnakohtus kinkelepingust taganemise kehtivuse üle, mis on kinkelepingu tagasitäitmise eelduseks. Riigikohus on samas asjas tehtud otsuse ps 12 selgitanud, et hageja nõuet, mille tulemusel kajastuks kinnistusraamatus üks ühisomanikest ainuomanikuna, ei saa rahuldada. Seega pani hageja maa- ja ringkonnakohtus asja esmakordsel 5 (6)
läbivaatamisel maksma nõude, mida ei olnud võimalik rahuldada. Hageja täpsustas (kitsendas) hagiavalduses esitatud nõudeid alles ringkonnakohtus teistkordsel läbivaatamisel ja kostja võttis pärast seda kohtule esitatud avalduses hagi õigeks.
13.3.YY-le anti menetlusabi ja ta vabastati täielikult 15. oktoobril 2018 tehtud määrusega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1500 euro tasumise kohustusest (kd I, tl 33). TsMS § 190 lg 3 järgi tuleks kostjalt riigilõiv mõista välja riigituludesse. Kohus võib TsMS § 190 lg 7 järgi menetlusosalise omal algatusel mõjuval põhjusel vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades eespool märgitud vaidluse asjaolusid, mille tõttu on menetluskulude kostja kanda jätmine praeguses asjas ebaõiglane, peab kolleegium põhjendatuks vabastada kostja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
14.Harju Maakohtu 15. oktoobril 2018 tehtud määrusega on hagi tagatud (kd I, tl 34-35 pöördel). Hagi tagamiseks on kantud kinnistu registriossa eelmärge ja märkus YY kasuks. Ringkonnakohus jätab hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna (TsMS § 445 lg 2). Pooled ei ole taotlenud abinõu tühistamist.
15.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.