Välja mõista BestCredit OÜ-lt N. L. kasuks menetluskuluna 4609,14 eurot.
5.BestCredit OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda N. L.le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.N. L. esitas 15.04.2019 Harju Maakohtusse hagi BestCredit OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxx.
2.Kostja 07.03.2019 täitmisavalduse ja täitedokumendiks oleva Tallinna notar M. P. 21.03.2017 otsuse nr 400 alusel algatas kohtutäitur P. P. hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr xxxx. Nõude sisu võlgnevus 60 036,34 eurot. Lisanduvad täitekulud. Hageja leiab, et sundtäitmine on lubamatu, sest kostjal puudub nõue hageja vastu.
3.Kostja 29.12.2017 teate kohaselt tagab hageja solidaarselt krediidilepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmist. Vivascandia OÜ ja BestCredit OÜ (eelmine nimi SNEL Grupp OÜ) vahel sõlmiti 31.03.2017 krediidileping nr xxxx, mille alusel on Vivascandia OÜ-l tekkinud võlgnevus krediidiandja ees. Hagejale kuuluvale kinnisasjale xxxx seati 31.03.2017 kinnistamisavalduse alusel hüpoteegid kostja kasuks. Kinnistusraamatust nähtuvalt on varasemalt hüpoteek summas 70 000 eurot seatud Nordic Hypo AS-i kasuks ja see kanne muudeti 31.03.2017 kinnistamisavalduse alusel. Hageja pole teadlik ka Nordic Hypo AS-st võetud laenust. Hagejale pole isegi teada isik, kes on laenu saanud. Hageja pole laenu võtnud ega kedagi selleks volitanud ega seadnud oma vara laenu tagatiseks.
4.Kostja info kohaselt on 31.03.2017 S. M. V. (k.a. perekonnanimi R.) sõlminud hageja esindajana 31.03.2017 hüpoteegi seadmise lepingu. S. M. V. ei teatanud ega pole kuni käesoleva ajani teatanud, et võtab talle kuuluvale ettevõttele OÜ-le Vivascandia laenu ja koormab selleks hageja kinnistut hüpoteegiga. Hageja esitas 26.03.2018 kostjale avalduse 31.03.2017 sõlmitud hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu, hüpoteegiseadmise lepingu tühistamiseks ja kostja on selle kätte saanud 27.03.2019. Hageja teatas, et ei kiida heaks 31.03.2017 tehingut, sest S. M. V. ei tegutsenud hageja juhiste kohaselt ja sõlmis pettusega hüpoteegi seadmise lepingu, sellest hagejat teavitamata. Hageja ei ole 31.03.2017 tehingut soovinud ega seda heaks kiitnud, kuna see tehing pole toimunud tema huvides ja on tema huve kahjustav. Hüpoteegi seadmine on vastuolus hageja huvidega. Kostja pidi teadma, et esindaja rikub kohustust, sest ei ole eluliselt usutav, et xxxx kinnistu omanik soovib oma kinnistuga tagada ettevõtte laenu, mille olemasolust ei olnud ta üldse teadlik.
5.Hageja ei ole 31.03.2017 sõlminud kostjaga krediidilepingut, ei ole lepingupooleks ega laenusaajaks. Hagejale ei ole teada, kas ja kui palju on krediidisaajale kostja poolt raha üle kantud. 31.03.2017 täitedokumendist (p. 3.6.) nähtuvalt on kostja poolt hoiustatud summa 35 408 eurot üle kantud AS-le Nordic Hypo, kuid ei nähtu, kellele on kantud ülejäänud laenusumma 22 192 eurot.
6.Laenu andmisel on kostja rikkunud vastutustundliku laenamise nõudeid. Kostja on väljastanud laenu firmale, mis oli asutatud sissemakset tegemata ja laenu saamise ajal olid esitamata kõik majandusaasta aruanded. Pole teada, kas kostja veendus ettevõtte maksevõimes. Samuti pole
teada, kas kostja hindas S. M. V. kui käendaja maksevõimet. S. M. V.l (R.) puudus laenu saamise ajal püsiv sissetulek ja ta oli makseraskustes. Kostja ei ole nõudnud S. M. V. pangakonto väljavõtet vähemalt eelneva 6 kuu kohta. Samuti puudus igasugune tulu saav tegevus OÜ-l Vivascandia. Kostja laenukomitee on tuvastanud, et OÜ Vivascandia näol on tegemist nn. seisva ettevõttega, kes plaanib majandustegevust pärast täiendavate käibevahendite saamist. Veel on tuvastanud, et käendaja on osanikuks ettevõtetes: MTÜ Õnne Loov, Mulgi Häärber OÜ, Vivame OÜ, MTÜ E-ACR, Vivalavida OÜ. Kostja jättis tähelepanuta, et ükski neist ettevõtetest ei olnud alustanud majandustegevusega ja seetõttu ei saanudki olla võlgnevust MTA ees. Kostja otsustas anda laenu ettevõttele, kel puudus igasugune majandustegevus. 27.10.2017 on kohtutäitur E. V. pannud OÜ Vivascandia osale käsutamise keelumärke. Ainukeseks käibevahendiks laenusaajal ongi kostjalt saadud laen. Jääb selgusetuks, millest lähtudes arvutas kostja laenusaajale igakuise makse suuruse ja hindas tema maksevõimet saadud laen tagasi maksta kui tegemist oli nn. seisva ettevõttega, kel puudusid käibevahendid, sh. puudus ka võimalus maksta käendajale tasu töö eest. Ka pole kostja hinnanud hageja maksevõimet. Hageja on xxxx, kelle ainukeseks sissetulekuks oli ja on tema pension 426 eurot, samas kui samas kui igakuiselt tuli tasuda laenu osamakseid 803,43 eurot. OÜ-le Vivascandia on edastatud 01.08.2017 võlateatis, mille kohaselt on tasumata laenu osamakseid 3 kuu eest, mai-juuli 2017. Seega ilmes juba 1 kuu pärast peale laenu saamist, et laenusaaja OÜ Vivascandia on makseraskustes. Kuigi kostja on hoiatanud, et võlgnevuse tasumata jätmisel avaldab ta võlgniku andmed maksehäireregistris, ei kajastu laenusaajal ja S. M. V.l maksehäireid. Kostja pole peale 27.02.2018 esitanud OÜ-le Vivascandia kordagi võlateatist ega laenulepingu ülesütlemise teadet. Samuti pole kostja S. M. V.le kordagi esitanud võlateatist ega laenulepingu ülesütlemise teadet. Käendaja pankrot on välja kuulutatud 26.10.2018, kuid võlanõue nende vastu ei kajastu maksehäiretes. Kostja ei ole hagejat kui laenu tagatise omanikku teavitanud, et laenusaajal oli juba võlgnevus pärast esimese osamakse tasumist. Samuti pole teavitanud, et tema vara on pandud võõra isiku ettevõtte laenu tagatiseks. Seega oli kostjal ükskõik, kas laenusaaja või käendaja tasub laenu või mitte, sest ta lootis juba laenu andmise ajal laenusaaja makseraskustesse sattumise korral realiseerida hagejale kuuluva kinnistu.
7.OÜ Vivascandia taotles laenu 31.03.2017, kuid laenukomitee on otsustanud laenu anda juba 28.03.2017. Kostja peab selgitama, kuidas on võimalik otsustada laenu andmine enne laenusaaja poolt vastava laenutaotluse esitamist. 28.03.2017 protokoll on digitaalselt allkirjastatud 3 laenukomitee liikme poolt, kes otsustasid anda laenu enne laenutaotluse esitamist.
8.Eeltoodud asjaoludest teada saamisel tunnistas hageja 24.01.2018 S. M. V.le antud volikirja kehtetuks. S. M. V. on hageja kunagise tuttava tütar, mitte sugulane.
9.Hagejal on kostja süül tekkinud kahju summas 63 588,56 eurot. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et 31.03.2017 tehing ei ole tühine, palub hageja alternatiivselt tasaarvestada temale tekkinud kahju kostja krediidi tagastamise nõudega täies ulatuses. Kostja vastuväited
10.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. S. M. V. on Vivascandia OÜ ainuosanik ja endine juhatuse liige. Hageja andis 18.11.2016 S. M. V.le volituse esindada hagejat kõikide isikute ja asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes. 24.11.2016 sõlmisid Vivascandia OÜ ja Nordic Hypo AS laenulepingu. S. M. V. andis hageja esindajana nõusoleku seada Nordic Hypo kasuks hagejale kuuluvale kinnisasjale hüpoteek 70 000 eurot. 2017. aasta märtsis taotles Vivascandia OÜ kostjalt laenu refinantseerimist, mille kostja 28.03.2017 rahuldas. 31.03.2017 sõlmiti krediidileping nr xxxx, mille tagatiseks andis S. M. V. hageja esindajana nõusoleku hageja kinnisasjale hüpoteegi seadmiseks ja Nordic Hypo kasuks seatud hüpoteegi kostjale üleandmiseks. Kuna Vivascandia OÜ jäi laenu tagasimaksetega viivistusse, siis 15.02.2019 edastas kostja teatise laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumise kohta, paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 04.03.2019. Kostja andis teada, et loeb laenulepingu täiendava tähtaja
möödumisel lõppenuks. Kuna laenusaaja ja hageja võlga ei tasunud, esitas kostja täitmisavalduse.
11.Notariaalselt tõestatud volikirjaga andis hageja 18.11.2016 S. M. V.le õiguse esindada hagejat kõikide isikute ja asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes. Hageja mis tahes viisil S. M. V. esindusõigust ei piiranud. Isegi, kui kohus peaks tuvastama, et S. M. V. on tagatislepingu hageja nimel sõlmides ületanud poolte sisesuhtest tulenevaid esindaja kohustusi, siis ei too see kaasa tehingu kehtetust.
12.Laenuleping on kehtivalt sõlmitud. Laenulepingu p 2 alusel oli kostja kohustatud andma Vivascandia OÜ-le laenu 57 600 eurot, millest 35 408 eurot on kantud notari ametialasele kontole ja 22 192 eurot laenusaajale. Tagatava nõude olemasolu ja laenulepingu kehtivust ei mõjuta tagatise andja krediidivõimelisuse hindamine või väidetav hindamata jätmine. Kostja on Vivascandia OÜ krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitnud. Kostja laenuhaldur ja krediidikomitee leidsid, et Vivascandia OÜ mõistlik laenukoormus on maksimaalselt 57 600 eurot. Kostja kontrollis lisaks xxxx kinnistu turuväärtust, tagatise omaniku senist maksekäitumist ning notariaalselt tõestatud volikirja kehtivust. Krediidivõimelisuse võimalik hindamata jätmine võiks teoreetiliselt olla krediidivõtja kahju hüvitamise nõude, mitte laenulepingu kehtetuse aluseks.
13.Tagatisleping on kehtivalt sõlmitud. S. M. V.l oli esindusõigus hageja nimel ja arvel tagatislepingu sõlmimiseks. TsÜS § 131 lg-st 1 tulenevad eeldused esindusõigusega isiku tehtud tehingu tühistamiseks ei ole täidetud. On alusetu ja tõendamata hageja seisukoht, justkui oleks S. M. V. rikkunud esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi või tegutsenud vastuolus hoolsus– ja lojaalsuskohustusega. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevate kohustuste väidetavast rikkumisest. Hageja ei ole esile toonud mis tahes asjaolu, mis võiks kinnitada kostja ja S. M. V. ühist ja kooskõlastatud tegevust hageja huvide kahjustamiseks. Praktikas on tavapärane, et laenulepingus kokkulepitud kohustuste täitmise tagatiseks antakse mitte laenutaotleja, vaid tema lähikondlase vara. Võttes arvesse tagatise andja kõrget vanust, oli krediidiandjale äratuntav ka hageja võimalik huvi vältida volituse andmisega vajadust isiklikult asutustega suhelda ja koormavaid toiminguid teha. Üldvolituse andmine ei olnud mis tahes moel kahtlustäratav. TsÜS § 123 lg 1 ei kohaldu esindaja ja esindatava sisesuhtest tulenevate asjaolude hindamisele ega ole asjakohane tagatislepingu kehtivuse hindamiseks. Tagatislepingu kehtivust ei mõjuta, kas S. M. V. andis hagejale teada tema nimel ja arvel hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisest või mitte. Kostja teavitas S. M. V. kui Vivascandia OÜ ning hageja esindajat krediidikulukuse määrast, Vivascandia OÜ finantsolukorrast, laenulepingu üldtingimustest ning tagatiste realiseerimise võimalusest ja tingimustest.
14.Laenuleping on kehtivalt üles öeldud. Kuivõrd põhivõlgnik jäi viivitusse enam kui kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse makse tasumisega, tekkis kostjal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Võlgnik on 15.02.2019 ülesütlemisavalduse kätte saanud ja laenuleping on 05.03.2019 seisuga lõppenud. Kostjal on õigus nõuda 60 036,34 euro tasumist, millest laenusumma põhiosa on 55 698,28 eurot, intress 4295,75 eurot, viivis 22,31 eurot ning leppetrahv 20 eurot. Laenulepingus kokkulepitud intressi- ja viivisemäär on 14,9 % aastas. Laenu- ja tagatislepingu üldtingimuste p 7.5 teise lause kohaselt tuleb krediidisaajale, käendajale või tagatise omanikule krediidilepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Tegemist on leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Kostja on edastanud Vivascandia OÜ-le kaks võlateatist ning nii Vivascandia OÜ-le kui ka hagejale teate krediidilepingu ülesütlemise kohta, siis on kostjal õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulude summas 20 eurot tasumist. Vivascandia OÜ oli ülesütlemisavalduse esitamise hetkeks viivituses 18. osamakse summas 802,12 eurot tasumisega
kokku 143 päeva. 19. osamakse tasumisega summas 803,43 eurot oli Vivascandia OÜ viivituses 113 päeva. Vivascandia OÜ ei olnud tasunud tähtaegselt ka 17. osamakset. Tulenevalt eelnevast esitas kostja teate laenulepingu ülesütlemise kohta 05.03.2019 seisuga juhul, kui ta ei likvideeri võlgnevust hiljemalt 04.03.2019. Võlgnik viivituses olnud osamakseid ei tasunud.
15.Kostja on võtnud omaks, et laenu väljastamise aluseks oleva krediidikomitee otsusele on ekslikult märgitud ebaõige kuupäev, mis samas ei mõjuta otsuse autentsust. S. M. V. ei ole laenulepingu osapooleks, mistõttu on tema isiklik krediidivõimelisus laenulepingu kehtivuse hindamisel asjassepuutumatu. Laenulepingu kehtivust ei mõjuta asjaolud, mis ilmnesid alles pärast laenulepingu sõlmimist. Vivascandia OÜ osa arestimine toimus enam kui pool aastat pärast laenulepingu sõlmimist. Lisaks algatati viidatud täitemenetlus võlgnevuse S. M. V.lt, mitte Vivascandia OÜ-lt sissenõudmiseks. Kostja ei saanud laenulepingu sõlmimisel arvestada Vivascandia OÜ 2017. aasta majandusaasta andmeid, sest need avaldas põhivõlgnik alles 14.05.2018. S. M. V.ga seotud Mulgi Häärber OÜ tegeles majandustegevusega juba alates 2008. aastast, maksuvõlg puudus. Sarnaselt alustas MTÜ E-AICR tegevust juba 2014. aastal, registriandmetest negatiivset teavet polnud. Vivame OÜ teenis juba oma esimesel tegutsemisaastal müügitulu kokku 13 832 eurot. Kostjal ei olnud alust võtta laenutaotluse hindamisel arvesse ainuüksi asjaolu, et Vivascandia OÜ-l puudus varasemalt tulu toov majandustegevus, sest laenu taotleti seoses uue ärisuuna alustamise sooviga. Finantsinspektsiooni juhendid on soovituslikud ja nendest tulenevad soovitused kohalduvad ainult tarbijakrediidi- või eluasemelaenude andmisele. Kostja on järginud nii vastutustundliku laenamise põhimõtet kui ka teisi laenu andmise otsustamisele kehtestatud nõudeid.
16.Kostja tegi S. M. V. kohta päringu Creditinfo Eesti AS-ile, kontrollis tema senist maksekäitumist veebilehe taust.ee kaudu ning tuvastas, et 27.03.2017 seisuga puudub tal Maksuja Tolliameti andmetel maksuvõlg, tema suhtes puuduvad kohtuotsused ning kehtivad finantssanktsioonid. Lisaks tegi kostja päringuid käendajaga seotud teiste äriühingute kohta. Ehkki Creditinfo maksehäireregistri raport andis märku, et S. M. V.l esines varasemalt maksehäire muu krediidiasutuse ees, siis oli võlgnevus tekkinud oluliselt enne laenulepingu sõlmimist, võlgnevuse suurus oli marginaalne (s.o suurusjärgus 320–640 eurot) ning käendaja kõrvaldas võlgnevuse kiiresti, s.o. kahe kuu jooksul. Kostjal oli õigus otsustada laenu- ja tagatislepingu sõlmimine ka ilma S. M. V.lt isiklikku käendust nõudmata. Käendaja krediidivõimelisuse hindamine ei ole asjassepuutuv hageja nõude lahendamisel.
17.Kostja analüüsis Vivascandia OÜ äriplaani ja kasumiprognoosi, Nordic Hypolt saadud laenu refinantseerimise eesmärki ning arvestanud põhivõlgniku sooviga alustada uue ärisuunana nahasõbralike kosmeetikatoodete tootmist Eestis. Päringud Maksu- ja Tolliametist, äriregistrist, veebilehelt taust.ee, Creditinfolt ning kohtulahendite andmekogust ei kinnitanud põhivõlgniku osas maksehäirete või muu krediidivõtja usaldusväärsust mõjutava asjaolu esinemist. Ka pöördus kostja Nordic Hypo poole, kes aga keeldus Vivascandia OÜ kohta soovitud info väljastamisest. Vivascandia OÜ investeeris saadud laenusumma tõepoolest vastavalt äriplaanile uue ärisuuna edendamiseks ning põhivõlgnik üritas laenulepinguga võetud kohustusi vastavalt ettevõtte vabadele käibevahenditele täita. Kui alles äritegevust alustava ettevõtte plaanid ebaõnnestusid, ei viita see mis tahes krediidiandja kohustuse rikkumisele. Kostja kontrollis täiendavalt ka tagatisvara omaniku usaldusväärsust.
18.Hageja tasaarvestusavaldus on alusetu. Kostja ei ole tekitanud hagejale kahju, mis tuleks tasaarvestada sundtäitmisel oleva nõudega. Hageja ei ole tõendanud mis tahes lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumist kostja poolt, mille tulemusel oleks hagejale võinud teoreetiliselt tekkida kahju.
Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
20.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: * hageja volitas 18.11.2016 notariaalse volikirjaga end esindama kõikide isikute ja asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes S. M. R.e (endine V.) (I kd lk 52-52 pöördel); * Vivascandia OÜ ja kostja (endise nimega SNEL Grupp OÜ) sõlmisid 31.03.2017 krediidilepingu nr KV-2017033001 (I kd lk 33-34); * Vivascandia OÜ ainuomanik ja seaduslik esindaja oli 31.03.2017 S. M. R. (endine V.) (I kd lk 55, 117-117 pöördel); * kostja, Nordic Hypo AS ja hageja esindajana S. M. R. (endine V.) sõlmisid 31.03.2017 hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse, millega seati hageja kinnistule hüpoteek summas 70 000 eurot (I kd lk 2629, lk 45); * hageja kuulutas 24.01.2018 S. M. R.ele (endine V.) antud volikirja kehtetuks (I kd lk 62); * kostja 07.03.2019 täitmisavalduse ja täitedokumendiks oleva Tallinna notar M. P. 21.03.2017 otsuse nr 400 alusel algatas kohtutäitur P. P. hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr xxxx, nõude sisuks on võlgnevus 60 036,34 eurot, millele lisanduvad täitekulud (I kd lk 25); * hageja tegi 26.03.2018 avalduse 31.03.2017 sõlmitud hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu, hüpoteegiseadmise lepingu tühistamiseks, millele kostja vastas 12.04.2018 (I kd lk 3639, lk 53-54).
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas: * hagejal on alus tagatislepingu tühistamiseks; * kostja andis Vivascandia OÜ-le laenu enne laenutaotluse tegemist; * Vivascandia OÜ-le on 31.03.2017 laenulepinguga saadud laen üle antud; * kostja järgis Vivascandia OÜ-ga 31.03.2017 laenulepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet; * hagejal on tekkinud kahju 63 588,56 eurot, mis tuleb kostja nõudega tasaarvestada; * Vivascandia OÜ ja BestCredit OÜ vahel 31.03.2017 sõlmitud krediidileping on kehtivalt ülesöeldud.
22.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Lõike 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni. AÕS § 351 lg 3 esimese lause järgi võib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik (praegusel juhul hageja) esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Selliseid vastuväiteid on võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga.
23.Hageja esitas hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikuna kostja vastu täiteasjas nr xxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude. Täiteasjas nr xxxx ei ole täitedokumentideks kohtulahend(id), mistõttu saab hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumentidest tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
24.Hageja ja kostja vahel 31.03.2017 sõlmitud tagatislepingu tühistamisest
24.1.Hagiavalduse järgi esitas hageja 26.03.2018 kostjale avalduse 31.03.2017 sõlmitud hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu, hüpoteegiseadmise lepingu tühistamiseks, mille kostja sai kätte 27.03.2019. Hageja teatas, et ei kiida 31.03.2017 tehingut heaks, sest S. M. V. ei tegutsenud hageja juhiste kohaselt ja sõlmis hüpoteegi seadmise lepingu pettusega, sellest hagejat teavitamata. Hageja ei ole 31.03.2017 tehingut soovinud ja seda heaks kiitnud, kuna hüpoteegi seadmine on tema huve kahjustav. Kostja pidi teadma, et esindaja rikub kohustust, sest ei ole eluliselt usutav, et xxxx kinnistu omanik soovib oma kinnistuga tagada ettevõtte laenu, mille olemasolust ei olnud ta üldse teadlik.
24.2.Kostja leiab, et notariaalselt tõestatud volikirjaga andis hageja 18.11.2016 S. M. V.le õiguse esindada hagejat kõikide isikute ja asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes. Hageja mis tahes viisil S. M. V. esindusõigust ei piiranud. Isegi, kui kohus peaks tuvastama, et S. M. V. on tagatislepingu hageja nimel sõlmides ületanud poolte sisesuhtest tulenevaid esindaja kohustusi, siis ei too see kaasa tehingu kehtetust. Tagatisleping on kehtivalt sõlmitud. TsÜS § 131 lg-st 1 tulenevad eeldused esindusõigusega isiku tehtud tehingu tühistamiseks ei ole täidetud. On alusetu ja tõendamata hageja seisukoht, justkui oleks S. M. V. rikkunud esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi või tegutsenud vastuolus hoolsus– ja lojaalsuskohustusega. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevate kohustuste väidetavast rikkumisest. Võttes arvesse tagatise andja kõrget vanust, oli krediidiandjale äratuntav ka hageja võimalik huvi vältida volituse andmisega vajadust isiklikult asutustega suhelda ja koormavaid toiminguid teha. TsÜS § 123 lg 1 ei kohaldu esindaja ja esindatava sisesuhtest tulenevate asjaolude hindamisele ega ole asjakohane tagatislepingu kehtivuse hindamiseks. Tagatislepingu kehtivust ei mõjuta, kas S. M. V. andis hagejale teada tema nimel ja arvel hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisest või mitte.
24.3.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 123 lg 1 kohaselt kui tehingu tegemisel esines eksimus, pettus, ähvardus, vägivald või muud asjaolud, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks, või kui tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust. Tulenevalt TsÜS § 94 lõikest 1 on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Vastavalt TsÜS § 131 lõikele 1 võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi.
24.4.Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei oma tähtsust, kas S. M. V. viis notariaalse volikirja saamisel hageja tahtliku eksimusse või hoidis eksimuses temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada hageja tehingut tegema, kuna ei puuduta tagatislepingu kehtivuse hindamist. Vaidlus puudub selles, et 31.03.2017 tagatislepingu sõlmimisel oli hageja S. M. V.le antud volikiri kehtiv ja andis S. M. V.le õiguse esindada hagejat kõikide isikute ja asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes. Hageja ei piiranud volikirjas S. M. V. esindusõigust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oli või pidi olema teadlik, et S. M. V. rikkus esindajana esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega.
24.5.Kohus nõustub kostjaga, et tagatislepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, kas S. M. V. andis hagejale teada tema nimel ja arvel hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisest või mitte. VÕS § 14 lõikest 2 tulenevalt on vajadusel teavitamiskohus laenuandjal s.t kostjal.
24.6.Osundatust tulenevalt leiab kohus, et 31.03.2017 tagatisleping on kehtivalt sõlmitud.
25.Vivascandia OÜ-le laenu andmisest
25.1.Hageja leiab, et kostja peab selgitama, kuidas on võimalik otsustada laenu andmine enne laenusaaja poolt vastava laenutaotluse esitamist. OÜ Vivascandia taotles laenu 31.03.2017, kuid laenukomitee on otsustanud laenu anda juba 28.03.2017. 28.03.2017 protokoll on digitaalselt allkirjastatud 3 laenukomitee liikme poolt, kes otsustasid anda laenu enne laenutaotluse esitamist.
25.2.Kostja on võtnud omaks, et laenu väljastamise aluseks oleva krediidikomitee otsusele on ekslikult märgitud ebaõige kuupäev, mis samas ei mõjuta otsuse autentsust.
25.3.Krediidikomitee istungi protokollist nr 53 (I kd lk 120-121 pöördel, 176-177) nähtub, et kostja on otsustanud 28.03.2017 (allkirjastatud 30.03.2017, 03.04.2017 ja 04.04.2017) anda Vivascandia OÜ-le laenu 57 600 eurot, märkides sihtotstarbeks Nordic Hypo AS kohustuse finantseerimise summas ca 35 000 eurot, ettevõtte käibevahendite suurendamise ja lepingu sõlmimisega seonduvate kulude tasumise. Juriidilise isiku laenutaotlusest (I kd lk 119) nähtuvalt taotles Vivascandia OÜ 31.03.2017 laenu 55 000 eurot, mille tagatiseks pakkus hageja kinnistut väärtusega 96 000 eurot. S. M. V. tellitud eksperthinnangu kohaselt oli 03.02.2017 hagejale kuuluva kinnisasja väärtus 96 000 eurot (I kd lk 100).
25.4.Kohus leiab, et kostja selgitus, et krediidikomitee otsusele on ekslikult märgitud ebaõige kuupäev, ei ole piisav mõistmaks krediidikomitee otsustust. Kohus möönab, et protokoll on allkirjastatud 30.03.2017, 03.04.2017 ja 04.04.2017. Kohtu hinnangul nähtub viidatud tõenditest, et kostja on Vivascandia OÜ-le laenu andmisel kiirustanud ja on soovinud tagatisvara olemasolul pikemalt analüüsimata ning kaalumata laenu anda. Isegi, kui eeldada, et kostja krediidikomitee istung on toimunud peale Vivascandia OÜ poolt laenutaotluse esitamist, siis on arusaamatu, miks kostja pakkus taotlejale laenu 2600 eurot enam, kui Vivascandia OÜ taotles. Laenulepingu p 2 alusel oli kostja kohustatud andma Vivascandia OÜ-le laenu 57 600 eurot, millest 35 408 eurot on kantud notari ametialasele kontole ja 22 192 eurot laenusaajale. Seda enam, et kostja selgitas enne Vivascandia OÜ taotluse esitamist 15.03.2017 e-kirjas (II kd lk 76), et laenusumma jääb vahemikku 48 000-57 600 eurot. Kohtu hinnangul ei osanud kostja viidatud asjaolu veenvalt selgitada ka istungil (II kd lk 66 pöördel). Kohtu hinnangul peab krediidiasutus laenu andmisel käituma vastutustundlikult. Kostja käitumist pakkuda laenu taotletust suuremas summas ei saa pidada vastutustundlikuks käitumiseks.
26.Laenu üleandmisest
26.1.Hageja leiab, et kuivõrd ta ei ole 31.03.2017 sõlmitud lepingu pooleks, siis ei ole talle teada, kas ja kui palju on krediidisaajale kostja poolt raha üle kantud. 31.03.2017 täitedokumendist (p. 3.6.) nähtuvalt on kostja poolt hoiustatud summa 35 408 eurot üle kantud AS-le Nordic Hypo, kuid ei nähtu, kellele on kantud ülejäänud laenusumma 22 192 eurot.
26.2.Laenulepingu p 2 alusel oli kostja kohustatud andma Vivascandia OÜ-le laenu 57 600 eurot, millest 35 408 eurot on kantud notari ametialasele kontole ja 22 192 eurot laenusaajale.
26.3.Kohus loeb kostja konto väljavõttega (II kd lk 172) tõendatuks, et kostja kandis 03.04.2017 laenusummast 251,17 eurot notari M. P. notarikontole. Tagatislepingu (I kd lk 26-29) leheküljest 7 ja punktidest 5 ning 7.2 nähtub, et tegemist on notaritasuga, mille kandmise kohustus jäi hageja kanda ja mis kuulus tasumisele laenusumma arvelt. Samuti nähtub kontoväljavõttest, et kostja kandis laenusummast 41 eurot 03.04.2017 Rahandusministeeriumi kontole. Ülekande makseselgitus viitab, et tegemist on tagatislepingu alusel hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegi seadmise eest tasutud riigilõivuga. Laenulepingu punktide 5 ja 7.2 alusel kuulus riigilõiv
tasumisele laenusumma arvelt. Samal kuupäeval on kostja põhivõlgniku Vivascandia OÜ arveldusarvele nr xxxx kandnud üle laenu summas 21 323,83 eurot. Põhivõlgniku kontole väljamakstud laenusummast on vastavalt Laenulepingu punktile 7.2 lahutatud lepingu sõlmimise tasu 576 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ülejäänud laenusumma ehk 35 408 eurot hoiustas vastavalt laenulepingu punktile 7.1 kostja notarikontol. Nimetatu nähtub ka tagatislepingu punktist 3.6.
26.4.Kohus nõustub kostjaga, et kogu laenusumma on põhivõlgnikule üle antud laenulepingu p-s 7 kokkulepitud viisil.
27.1.Hageja leiab, et laenu andmisel on kostja rikkunud vastutustundliku laenamise nõudeid. Kostja on väljastanud laenu firmale, mis oli asutatud sissemakset tegemata ja laenu saamise ajal olid esitamata kõik majandusaasta aruanded. Pole teada, kas kostja veendus ettevõtte maksevõimes. OÜ-l Vivascandia puudus igasugune tulu saav tegevus. Kostja laenukomitee on tuvastanud, et OÜ Vivascandia näol on tegemist nn seisva ettevõttega, kes plaanib majandustegevust pärast täiendavate käibevahendite saamist. Veel on tuvastanud, et S. M. V. on osanikuks ettevõtetes: MTÜ Õnne Loov, Mulgi Häärber OÜ, Vivame OÜ, MTÜ E-ACR, Vivalavida OÜ. Kostja jättis tähelepanuta, et ükski neist ettevõtetest ei olnud alustanud majandustegevusega ja seetõttu ei saanudki olla võlgnevust MTA ees. Kostja otsustas anda laenu ettevõttele, kel puudus igasugune majandustegevus. 27.10.2017 on kohtutäitur E. V. pannud OÜ Vivascandia osale käsutamise keelumärke. Ainukeseks käibevahendiks laenusaajal ongi kostjalt saadud laen. Jääb selgusetuks, millest lähtudes arvutas kostja laenusaajale igakuise makse suuruse ja hindas tema maksevõimet saadud laen tagasi maksta.
27.2.Kostja leiab, et on järginud nii vastutustundliku laenamise põhimõtet kui ka teisi laenu andmise otsustamisele kehtestatud nõudeid. Kostja täitis Vivascandia OÜ krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Laenuhaldur ja krediidikomitee leidsid, et Vivascandia OÜ mõistlik laenukoormus on maksimaalselt 57 600 eurot. Kostja kontrollis lisaks Mäeotsa kinnistu turuväärtust, tagatise omaniku senist maksekäitumist ning notariaalselt tõestatud volikirja kehtivust. Kostja ei saanud laenulepingu sõlmimisel arvestada Vivascandia OÜ 2017. aasta majandusaasta andmeid, sest need avaldas põhivõlgnik alles 14.05.2018. S. M. V.ga seotud Mulgi Häärber OÜ tegeles majandustegevusega juba alates 2008. aastast, maksuvõlg puudus. Sarnaselt alustas MTÜ E-AICR tegevust juba 2014. aastal, registriandmetest negatiivset teavet polnud. Vivame OÜ teenis juba oma esimesel tegutsemisaastal müügitulu kokku 13 832 eurot. Kostjal ei olnud alust võtta laenutaotluse hindamisel arvesse ainuüksi asjaolu, et Vivascandia OÜ-l puudus varasemalt tulu toov majandustegevus, sest laenu taotleti seoses uue ärisuuna alustamise sooviga. Kostja tegi S. M. V. kohta päringu Creditinfo Eesti AS-ile, kontrollis tema senist maksekäitumist veebilehe taust.ee kaudu ning tuvastas, et 27.03.2017 seisuga puudub tal Maksu- ja Tolliameti andmetel maksuvõlg, tema suhtes puuduvad kohtuotsused ning kehtivad finantssanktsioonid. Lisaks tegi kostja päringuid käendajaga seotud teiste äriühingute kohta. Ehkki Creditinfo maksehäireregistri raport andis märku, et S. M. V.l esines varasemalt maksehäire muu krediidiasutuse ees, siis oli võlgnevus tekkinud oluliselt enne laenulepingu sõlmimist, võlgnevuse suurus oli marginaalne (s.o suurusjärgus 320–640 eurot) ning käendaja kõrvaldas võlgnevuse kiiresti, s.o. kahe kuu jooksul. Kostja analüüsis Vivascandia OÜ äriplaani ja kasumiprognoosi, Nordic Hypolt saadud laenu refinantseerimise eesmärki ning arvestanud põhivõlgniku sooviga alustada uue ärisuunana nahasõbralike kosmeetikatoodete tootmist Eestis. Päringud ei kinnitanud põhivõlgniku osas maksehäirete või muu krediidivõtja usaldusväärsust mõjutava asjaolu esinemist. Ka pöördus kostja Nordic Hypo poole, kes aga keeldus Vivascandia OÜ kohta soovitud info väljastamisest. Vivascandia OÜ investeeris saadud laenusumma tõepoolest vastavalt äriplaanile uue ärisuuna edendamiseks ning põhivõlgnik üritas laenulepinguga võetud kohustusi vastavalt ettevõtte vabadele käibevahenditele täita. Kui alles
äritegevust alustava ettevõtte plaanid ebaõnnestusid, ei viita see mis tahes krediidiandja kohustuse rikkumisele. Kostja kontrollis täiendavalt ka tagatisvara omaniku usaldusväärsust.
27.3.Kohus leiab, et kuna hageja ja S. M. V. ei ole laenulepingu osapooleks, siis ei ole nende isiklik krediidivõimelisus laenulepingu kehtivuse hindamisel asjassepuutuv. Samuti ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust S. M. V. kui käendaja tegevus ja vastutus. Seetõttu ei käsitle kohus hageja esile toodud hageja ja S. M.V. krediidivõimelisust puudutavaid väiteid.
27.4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg 1 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Vastavalt krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lõikele 3 on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.
27.5.Kohus leiab, et VÕS § 14 lõikest 1 tulenev kohustus tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Samuti on Riigikohus 27.11.2012 tsiviilasja nr 3-2-1-136-12 punktis 24 leidnud, et kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja krediidivõimekuse osas ja krediidiga seotud riskidest võib krediidiandjal olla nii krediiditaotleja kui ka tema kohustusi tagava isiku teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti antakse isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tagasi maksta. Kohus leiab, et kostja on käitunud vastutustundetult ja ei ole hinnanud Vivascandia OÜ krediidivõimet, rikkudes seega KAS § 83 lõikest 3 tulenevat kohustust.
27.6.Kohus loeb Vivascandia OÜ registrikaardiga (I kd lk 55) tõendatuks, et krediidivõtja oli asutatud 05.10.2015 sissemakset tegemata. Lisaks nähtub registrikaardilt, et krediidivõtja tegevusalaks oli autopesu ja teenindus. Laenutaotlusest nähtuvalt soovis taotleja laenu Nordic Hypo AS-i laenu refinantseerimiseks ja täiendavalt ressurssi uue ärisuuna edendamiseks. Kohus nõustub hagejaga, et kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks uurinud, kas Vivascandia OÜ tegeles ka registrikaardil märgitud autopesu või muu teeninduse pakkumisega ning kas see tegevus oli kasumlik. Kostja krediidiraportist (I kd lk 120 pöördel-121 pöördel) nähtub, et kostja on tuvastanud, et Vivascandia OÜ on seisev ettevõte, mistõttu puudub aruandlus seoses seisva majandustegevusega. Uue äriplaani kirjelduse kohaselt plaanis laenutaotleja maale tuua uusi kosmeetikatooteid ja teha tugevat reklaami läbi kolme müügikoha. Kohtu hinnangul on kostja seisva ettevõtte viidatud äriplaanist lähtudes käitunud vastutustundetult. Kostja raportist ei ole jälgitav, millest järeldas kostja, et taotleja 2017 aasta müügitulu saab olema 66 000 eurot ja 2017 aruandeaasta kasum 251 688 eurot. Nimetatut ei muuda usutavaks ka Vivascandia OÜ poolt tabelina esitatud kasumiprognoos või S. M. V.ga peetud kirjavahetus (II kd lk 38-39, lk 77-80). Samuti ei nähtu raportist, kas ja kuidas on kostja kontrollinud juhatuse liikmele S. M. V.le kuuluvate teiste ettevõtete tegevust (sh tegevuse kasumlikkust). Nimetatu ei nähtu ka viidatud osaühingute kohta teistest asjas kogutud tõenditest (II kd lk 12-34). Kostja on raportis küll nimetanud osaühingud ning nendel võlgade puudumise, kuid nimetatu ei viita mingil moel ettevõtete tegevusele (sh tulusale tegevusele). Samuti nähtub protokollist, et Vivascandia OÜ
seisva ettevõttena oli kohustatud tasuma Nordic Hypo AS-ile laenu igakuiselt 458 eurot. Laenulepingust (I kd lk 33-34) nähtuvalt pidi Vivascandia OÜ kostjale igakuiselt tasuma laenu 803,43 eurot. Seega ei ole mõistetav, kuidas pidas kostja krediidiandjana mõistlikuks ja võimalikuks Vivascandia OÜ poolt Nordic Hypo AS-ist võetud laenu refinantseerimist, kui laenumakse suurenes ligi poole võrra. Kui arvestada täiendava laenu andmist, siis ei ole jälgitav, kuidas hindas kostja seisva ja alles uut ärisuunda alustava osaühingu võimet tasuda varasemast laenukohustusest poole suuremat kuumakset.
27.7.Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei saanud 31.03.2017 tagatislepingu sõlmimisel ja 03.04.2017 laenu väljamaksmisel arvestada 27.10.2017 täituri kasuks Vivascandia OÜ osale seatud keelumärkega (nähtub registrikaardilt), kuid nimetatud asjaolu annab kohtul alust kahelda selles, kas kostja kontrollis laenu andmisel taotleja krediidivõimekust. Laenutaotleja varale keelumärke seadmine kuus kuud peale laenu väljastamist annab alust arvata, et kostja ei kontrollinud taotleja laenuvõimet. Tähtsust ei oma ka asjaolu, et osale seati keelumärge S. M. V. täitmata kohustuse tõttu, kuna S. M. V. oli taotleja juhatuse liikmeks ning laenukohustuse käendajaks. Keelumärke seadmine viitab sellele, et kostja võis jätta kontrollimata ka käendaja krediidivõime. Sellele viitab ka S. M. V. suhtes 26.10.2018 pankroti väljakuulutamine (I kd lk 127).
27.8.Kohus leiab, et kostja ei ole krediidi andmisel hinnanud, kas krediidist võis krediiditaotlejale Vivascandia OÜ-le tekkida olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Samuti ei ole kostja täitnud kohustust teavitada kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja krediidivõimekuse osas ja krediidiga seotud riskidest krediidivõtja kohustusi tagavat isikut.
27.9.Kohus leiab, et kostja väited, et tegelikult võis hagejal 70 000 euro ulatuses kahju tekkida juba hageja ja Nordic Hypo AS-i vahel sõlmitud tagatislepingust on asjakohatud, kuna viidatud lepinguline suhe on poolte vahel lõppenud ja ei oma käesolevas menetluses tähtsust. Kostja on soovinud Vivascandia OÜ-le laenu anda, tasudes osa laenust Nordic Hypo AS-ilt võetud laenu katteks ja seadnud laenu tagatiseks hagejale kuuluvale kinnistule hüpoteegi. Kostjal tulnuks enne laenu andmist krediidiasutusena endal hinnata, kas ja kellel võis kahju olla tekkinud ning kas laenutaotlejale saab laenu väljastada.
28.Hagejal tekkinud kahjust
28.1.Hageja leiab, et tal on kostja süül tekkinud kahju summas 63 588,56 eurot. Hageja palub alternatiivselt tasaarvestada temale tekkinud kahju kostja krediidi tagastamise nõudega täies ulatuses.
28.2.Kostja leiab, et hageja tasaarvestusavaldus on alusetu. Kostja ei ole tekitanud hagejale kahju, mis tuleks tasaarvestada sundtäitmisel oleva nõudega. Hageja ei ole tõendanud mis tahes lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumist kostja poolt, mille tulemusel oleks hagejale võinud teoreetiliselt tekkida kahju. Kostjal on õigus nõuda kokku 60 036,34 euro tasumist, millest laenusumma põhiosa on 55 698,28 eurot, intress 4295,75 eurot, viivis 22,31 eurot ja leppetrahv 20 eurot (I kd lk 113 pöördel-114 pöördel).
28.3.Kohus leiab, et kostja ei ole järginud vastutustundlikku laenamise põhimõtet ja on rikkunud hageja kui tagatise omaniku suhtes teavitamiskohustust. Seega on hageja tõendanud, et kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1) ja hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 14 ja 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS §
127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei pea krediidisaaja krediiti kahju ulatuses tagastama. Sellist krediiti taganud isik võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda.
28.4.Kohus leiab, et hagejal on õigus keelduda kostja täitemenetluses nõutavast summast. Hageja kahjunõue 60 036,34 eurot tasaarvestada täiteasjas nr xxxx kostja poolt nõutava laenusumma põhiosa, intressi, viivise ja leppetrahvi 60 036,34 euro nõudega. Kohus leiab, et hagejal on tekkinud kahju kostja poolt nõutavas summas. Hagejal ei teki täiteasjas nr xxxx kohtutäituri tasu maksmise kohustust, kuna sundtäitmine on lubamatu.
29.Vivascandia OÜ ja BestCredit OÜ vahel 31.03.2017 sõlmitud krediidilepingu ülesütlemisest Kohus leiab, et kuivõrd hagejal on tekkinud kahju tõttu õigus tasaarvestada kostja poolt laenulepingu järgi nõutavad summad hagejal tekkinud kahjunõudega seetõttu, et kostja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja järginud teavitamiskohustust, siis jätab kohus analüüsimata ja hindamata laenulepingu ülesütlemist puudutavad tõendid.
30.Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 475 eurot ja kulud õigusabile 4134,14 eurot. hagejale on õigusabi osutatud kokku 87,77 tundi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingud antud tsiviilasja menetluses on olnud vajalikud ja põhjendatud ning neile kulunud aeg pole ülemäärane. Esindaja töö, mida ta on teinud selleks, et hageja huvid saaksid kohtus kaitstud, on olnud vajalik ja esindaja on oma töös olnud efektiivne. Esindaja õigusabi tunnihind on 60 eurot + km. Toodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna kokku 4609,14 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.