Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-16-9803
Otsuse kuupäev
Tartu, 29. aprill 2020
Kohtukoosseis
Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Snežanna Tšelenkova hagi Maire Kolõganovi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 002/2002/5499
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Snežanna Tšelenkova kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Snežanna Tšelenkova, esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja Maire Kolõganov
Asja läbivaatamise kuupäev
6. aprill 2020, kirjalik menetlus
2-16-9803 Hagiavalduse kohaselt on hageja 17. augustil 2015 surnud J. Kušljanski ainupärija. Kohtutäiturilt saadud info kohaselt on kohtutäitur A. Hallik kostja 18. veebruari 2002. a avalduse alusel algatanud täitemenetluse võlgnik J. Kušljanski vastu. Täitedokumendiks oli Tallinna Linnakohtu 29. juuni 1993. a määrus, mille kohaselt tuli võlgnik J. Kušljanski töötasust 1⁄4 kinni pidada tütre Kristina (sünd X) ülalpidamiseks kostja kasuks kuni tütre täisealiseks saamiseni. Sundtäitmine on lubamatu, sest nõuet ei saa täita võlgniku õigusjärglase, st hageja suhtes. Samuti on täitemenetluse esemeks olevad nõuded ebaselged ja täidetud. Täitemenetluse esemeks olevad nõuded on aegunud. Täitmisteadet ei toimetatud hagejale kätte ning sundtäitmine on hea usu põhimõtte vastane.
2-16-9803 Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on TsMS § 449 järgi vaheotsuseid kahte tüüpi: kohtule esitatud nõude põhjendatuse kohta, kui menetluses on hagi raha saamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas (lg 1), kohtule esitatud nõude aegumise kohta, kui esitatud on taotlus aegumise kohaldamiseks (lg 3). Mõlemal juhul on tegu tuvastusotsusega. Peamine erinevus seisneb selles, et vaheotsus haginõude põhjendatuse kohta hõlmab kõiki aspekte, mis puudutavad nõude materiaalõiguslikku alust, ent vaheotsus nõude aegumise kohta lahendab üksnes aegumise vastuväite. Praeguses asjas ei ole tegu kummagi ülalkirjeldatud juhtumiga. Kostja ei ole menetluses väitnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja kohtusse esitatud nõue (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue) on aegunud. Aegumise temaatika on tõstatanud hageja, väites, et sundtäidetav nõue on mh aegunud, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine lubamatuks tunnistada, s.t aegumise väide moodustab praeguses asjas ühe hagi rahuldamise eelduseks oleva elemendi teiste kõrval (hageja hinnangul on sundtäidetav nõue lubamatu lisaks aegumisele ka põhjusel, et nõuet ei saa täita võlgniku õigusjärglase suhtes, see on ebaselge ja täidetud, täitmisteadet ei toimetatud hagejale kätte, sundtäitmine on hea usu põhimõtte vastane), mille kontrollimine vaheotsuses ei ole lubatav. Vaheotsuse tegemine on põhjendatud üksnes juhul, kui tegemist on lõppotsuse tegemist ettevalmistava lahendiga, mis aitab menetlust lihtsustada ja kiirendada. Kui lubatav oleks teha vaheotsus hageja iga väite kontrollimiseks, mille ta hagis esitab, viiks see ebamõistliku menetluse venimise ja asjatult suurenenud rahakuluni. See oleks vastuolus vaheotsuse eesmärgiga. Seega ei olnud praeguses asjas hageja väite tõele vastavuse kindlakstegemiseks võimalik vaheotsust teha ja maakohtu vaheotsus tuleb tühistada.
3(5)
2-16-9803
4(5)
2-16-9803 eelduslikult alust asja maakohtule tagasi saata, lahendada tuleb aegumise küsimus (erinevalt Riigikohtu 27. mail 2015. a tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15 tehtud otsuse p-s 15 viidatud võimalusest).
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.