Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Kalev Saare
Kohtuasi
A.L. avaldus eestkoste ja hoolekandeasutusse paigutamise lõpetamiseks ning eestkostjalt teabe saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 2. oktoobri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tori valla määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja A.L., riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ene Ahas Eestkostja Tori vald (Tori Vallavalitsuse kaudu)
AS HOOLEKANDETEENUSED
Asja läbivaatamise kuupäev
10. veebruar 2020. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. oktoobri 2019. a määrus osas, millega rahuldati A.L. kinnisest asutusest vabastamise avaldus ja lõpetati tema paigutamine kinnisesse asutusse.
2.Jätta A.L. avaldus tema hoolekandeasutusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud riigi kanda.
5.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
6.Rahuldada vandeadvokaat Ene Ahase riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus osaliselt ning määrata Advokaadibüroo Pormeister OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 140 eurot 40 senti (sh käibemaks).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sauga vald (Tori valla õiguseellane) esitas 29. novembril 2013 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus seada A.L. üle eestkoste ja määrata tema eestkostjaks Sauga Vallavalitsus. Avalduse kohaselt
2-13-70131 on A.L. piiratud teovõimega, ta vajab igapäevast kõrvalabi ja juhendamist ning viibib alates
27.jaanuarist 2014 hoolekandeasutuses, kus saab ööpäevaringset erihoolekandeteenust. Pärnu Maakohus määras 31. märtsil 2014 A.L. eestkostjaks Sauga Vallavalitsuse. Maakohus märkis määruses mh, et eestkostja ülesanne on esindada eestkostetavat kõigi õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes, kaitsta tema isiklikke ja varalisi huve ja korraldada tema elu, tagada tema toimetulekuks vajalik kõrvalabi, sotsiaalteenused (sh ööpäevaringne erihooldusteenus) ja ravi. 19. septembri 2014. a määrusega andis Pärnu Maakohus eestkostjale loa müüa eestkostetava kinnistu. Pärnu Maakohus pikendas 21. detsembri 2015. a määrusega eestkostet viieks aastaks, korrates mh eestkostja ülesannet esindada eestkostetavat kõigi õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes, kaitsta tema isiklikke ja varalisi huve ja korraldada tema elu, tagada tema toimetulekuks vajalik kõrvalabi, sotsiaalteenused (sh ööpäevaringne erihooldusteenus) ja ravi. Määruse kohaselt ei piirata A.L. valimisõigust ning ta saab üldjoontes aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. A.L-l on õigus teha pisitehinguid talle selleks otstarbeks antud raha piires.
2.A.L. (avaldaja) esitas 21. märtsil 2019 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus eestkoste lõpetada ja lasta ta vabadusse, kuna ta ei soovi hooldekodudes olla. Lisaks palus avaldaja teha terviseekspertiisi Tartus või Tallinnas, tagastada talle kinnistu müügist saadud raha ja vaadata üle maja hindamisakt.
3.Eestkostja palus jätta avalduse rahuldamata, kuna eestkoste seadmise alused ei ole ära langenud. Avaldajale on määratud täielik töövõime kaotus ja raskele puudele vastav psüühikahäire kestusega kuni 31. detsember 2021. Avaldajal on püsikululine skisofreenia, mis väljendub luulumõtetes ja käitumise häirumises. 2017. a-l koostatud rehabilitatsiooniplaani kohaselt sobib avaldajale osutatav erihoolekandeteenus, ta vajab tegevuste planeerimiseks ja turvalisuse tagamiseks kõrvalabi, tema aktiivsustase igapäevastes tegevustes on madal, ta ei ole võimeline tööle asuma, ajama oma varalisi asju, hoolitsema tervise säilimise ja ravi eest, hoolitsema eluaseme eest ega elama iseseisvalt. Tavaline üldhooldusteenus ei sobi avaldaja toimetulekuks.
4.Avaldajale ööpäevaringset erihooldusteenust osutav AS HOOLEKANDETEENUSED (teenuseosutaja) leidis, et avaldaja ei ole võimeline iseseisvalt oma elu korraldama, ta vajab eestkostet ning kogu ööpäeva tegevusjuhendajat. Avaldaja vaimne tervis on ebastabiilne, tal esinevad sagedased hirmuhood, mis takistavad kogukonda lõimumist. Avaldaja ei ole verbaalselt ega füüsiliselt ohtlik, ta hoiab enda tuppa ja käib harva majast väljas. Tema soovid ja meeleolud vahelduvad kiiresti, ravimeid võtab üksnes tegevusjuhendaja kontrollimisel. Enda ja oma toa puhtuse ja korra eest hoolitsemise ning söögi valmistamisega saab hakkama, kuid vajab suunamist. Avaldaja mõistab raha väärtust, kuid ei oska selle kulutamist kavandada, ta ei mõista, et tema pension ei ole iseseisvalt elamiseks piisav.
5.Pärnu Maakohus jättis 30. aprilli 2019. a määrusega avalduse rahuldamata ja avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigi kanda, muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt ei ole eestkoste seadmise alused ära langenud. Avaldaja on piiratud teovõimega, ta ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, mistõttu vajab eestkostet senises mahus, mh ööpäevaringset järelevalvet. 2015. a ekspertiisi kohaselt põeb avaldaja püsikululist skisofreeniat. Tema seisund ei ole muutunud. Avaldajal on iseseisvale elule ebareaalsed ootused, ta ei mõista, kui palju raha kulub enda igapäevaseks ülalpidamiseks, kuidas tuleb enda sissetulekuid ja kulusid planeerida ning milliste kohustustega tuleb toime tulla. Avaldaja ei soovi enda toimetuleku suurendamiseks midagi ette võtta, ta ei ole valmis osalema toetatud töötamise teenusel. Avaldaja 2(7)
2-13-70131 keeldub psühhiaatri juurde minemast, ta ei usalda arste ning leiab, et talle määratakse valesid ravimeid.
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega eestkoste lõpetada või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta riigi kanda.
7.Eestkostja ja teenuseosutaja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. oktoobri 2019. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning tegi täiendava määruse, millega lahendas avaldaja avalduse tema hoolekandeasutusest vabastamiseks ning rahuldas avaldaja kinnisest asutusest vabastamise avalduse ja lõpetas tema paigutamise kinnisesse asutusse. Avaldaja eestkostja ülesannete täitmise kohta esitatud teabenõude saatis ringkonnakohus maakohtule läbivaatamiseks järelevalvemenetluses. Määruskaebuse menetlemise kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et eestkostja määramise alused ei ole ära langenud, mistõttu ei ole alust eestkostet lõpetada. Kuivõrd ei ole arusaadav, mille alusel on maakohus järeldanud, et eestkostja üle tehtud järelevalve menetluses ei tuvastatud, et eestkostja müüs avaldaja kinnistu turuhinnast madalama hinnaga, tuleb avaldaja teabenõue saata maakohtule läbivaatamiseks järelevalvemenetluses. Maakohus jättis tähelepanuta ja lahendamata avaldaja hooldekodust vabastamise avalduse. Põhiseaduse (PS) § 20 lg 1 sätestab igaühe õiguse vabadusele, mille võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt ära võtta üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Seda võib mh teha ka vaimuhaige kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik (PS § 20 lg 2 p 5). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p 1 kohaselt menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel avaldust psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamisega. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamine on eeltoodust tulenevalt käsitatav isiku kinnisesse asutusse paigutamisena ja vabaduse võtmisena PS § 20 tähenduses. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg 1 p-des 1–3. Sama paragrahvi lg-d 2–4 näevad ette, et kui täisealine isik ei suuda tahet avaldada, loetakse, et ta ei ole oma nõusolekut teenuse saamiseks andnud. Täisealise isiku nõusolekut ei asenda tema seadusliku esindaja nõusolek. Täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise otsustab kohus TsMS-is täisealise isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras. Samasuguse regulatsiooni nägi ette ka enne 1. jaanuari 2016 kehtinud SHS. Seega ei saa piiratud teovõimega isikut eestkostja nõusolekul, kuid ilma kohtu sellekohase otsustuseta hoolekandeasutusse paigutada. Avaldajat ei ole paigutatud hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama kohtumääruse alusel tema nõusolekuta. Maakohus on teinud otsustusi üksnes avaldaja teovõime piiramise ja tema üle eestkoste seadmise kohta. Eestkostjal ei ole seadusest tulenevat õigust otsustada eestkostetavalt vabaduse võtmise üle. Avaldaja on korduvalt avaldanud tahet hoolekandeasutusest 3(7)
2-13-70131 lahkuda. Kuna avaldaja hoidmiseks kinnises asutuses tema tahte vastaselt ei ole seadusest tulenevat alust, tuleb tema kinnisesse asutusse paigutamine TsMS § 539 lg 1 alusel lõpetada. Kui eestkostja leiab, et avaldaja suhtes esinevad seaduses sätestatud alused tema tahteta või tahte vastaselt hoolekandeasutusse paigutamiseks koos vabaduse võtmisega, on tal võimalik esitada avaldus kohtule. SHS § 105 lg-s 1 nimetatud aluste puudumisel tuleb eestkostjal leida muud võimalused avaldajat toetavate abinõude rakendamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Eestkostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega lõpetati avaldaja kinnisesse asutusse paigutamine. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kinnisesse asutusse paigutamine tuleb lõpetada. Avaldaja ei ole tahtevastaselt kinnises asutuses, vaid ta viibib ööpäevaringsel erihooldusteenusel hoolekandeasutuses, mis ei ole kinnine asutus. Avaldaja võib hooldekodust ära käia, kuid peab täitma kodukorda ja hooldekodusse naasma. Ainus avaldajale sobiv sotsiaalteenus on ööpäevaringne erihoolekandeteenus. Avaldaja ei vaja tahtevastast kinnisesse asutusse paigutamist, tema kinnisesse asutusse paigutamise eeldused ei ole täidetud.
10.Avaldaja nõustus määruskaebusega, palus jätta menetluskulud eestkostja või riigi kanda ning hüvitada riigi õigusabi osutavale vandeadvokaadile tasu ja kulu 157 eurot 20 senti. Avaldajat ei ole kohtumäärusega kinnisesse asutusse paigutatud ning ta on temale antava hoolekandeteenusega rahul. Eestkostja on avaldajale antava teenuse ja hoolekandeasutuse sobivust põhjalikult kaalunud.
11.Teenuseosutaja ei ole enda seisukohta avaldanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 1 esimese lause ning TsMS § 691 p 3 ja § 695 alusel tühistada osas, millega rahuldati avaldaja avaldus kinnisest asutusest vabastamiseks ja lõpetati tema kinnisesse asutusse paigutamine. Avaldaja hoolekandeasutusest vabastamise avaldus tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus rahuldatakse.
13.Riigikohus jättis 16. detsembri 2019. a määrusega menetlusse võtmata avaldaja määruskaebuse, millega vaidlustati eestkoste lõpetamisest keeldumine. Eestkostja vaidlustas ringkonnakohtu määruse osas, millega lahendati avaldaja hoolekandeasutusest vabastamise avaldus. Seega on ringkonnakohtu määrus jõustunud eestkoste lõpetamata jätmise osas ning osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja ekspertiisitaotlus ja saadeti tema teabenõue lahendamiseks järelevalvemenetluses. Kooskõlas TsMS § 688 lg-s 1 ja §-s 695 sätestatuga kontrollib kolleegium ringkonnakohtu määrust osas, millega lahendati avaldaja hoolekandeasutusest vabastamise avaldus.
14.Maakohus on määranud avaldajale 31. märtsi 2014. a määrusega eestkostja ning pikendanud
21.detsembri 2015. a määrusega eestkostja ametiaega kuni 21. detsembrini 2020. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt viibib avaldaja alates 3. detsembrist 2018 ööpäevaringsel erihooldusteenusel Pärnu Niidumetsa kodus. Avaldaja on palunud lasta ta hoolekandeasutusest vabadusse. 4(7)
2-13-70131 Maakohus ei lahendanud avaldust ega võtnud avaldaja hoolekandeasutusest vabastamise kohta seisukohta. Ringkonnakohus lahendas avaldaja hoolekandeasutusest vabastamise avalduse, rahuldades kinnisest asutusest vabastamise avalduse ja lõpetades tema paigutamise kinnisesse asutusse. Kolleegium leiab, et avaldaja vabastamise taotluse üle saanuks kohus otsustada esmase eeldusena juhul, kui avaldaja oleks kohtumääruse alusel paigutatud tahteta või tahte vastaselt kinnisesse asutusse, milleks TsMS § 533 lg 1 p 1 kohaselt on mh isiku paigutamine kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega. Hoolekandeasutusse paigutamine koos vabaduse võtmisega on isiku paigutamine tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringse erihooldusteenuse saamiseks SHS § 105 alusel. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamine avaldajale on võimalik nii tema tahtel (nõusolekul) kui ka tema tahteta või tahte vastaselt kohtumääruse alusel. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ja tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldajat paigutatud hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele kohtumääruse alusel. Eestkostja ei ole taotlenud avaldaja kinnisesse asutusse paigutamist kooskõlas SHS §-s 105 ja TsMS §-s 533 sätestatuga ning on avaldanud Riigikohtule, et avaldaja kinnisesse asutusse paigutamiseks ei ole alust. Seega osutatakse avaldajale hoolekandeasutuses ööpäevaringset erihooldusteenust ilma kohtumääruseta. Ringkonnakohus leidis SHS § 105 lg 3 alusel, et täisealise isiku nõusolekut ei asenda tema seadusliku esindaja nõusolek. SHS § 105 lg-d 2–4 näevad ette, et kui täisealine isik ei suuda tahet avaldada, loetakse, et ta ei ole oma nõusolekut teenuse saamiseks andnud. Avaldaja on korduvalt avaldanud tahet hoolekandeasutusest lahkuda, kuid teda hoitakse alusetult kinnises asutuses tema tahte vastaselt. Kolleegium leiab, et asjaolu, et avaldaja viibib hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel ilma kohtumääruseta ja ta on avaldanud tahet hoolekandeasutusest lahkuda, ei tähenda, et temalt oleks võetud vabadus.
15.Ööpäevaringne erihooldusteenus on SHS § 100 lg 1 järgi täisealise isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil. Üldjuhul osutatakse täisealisele isikule ööpäevaringset erihooldusteenust vabatahtlikult, s.o nõusoleku alusel. Enamasti on sotsiaalteenuste, mh ööpäevaringse erihooldusteenuse kasutamise nõusolekuks isiku enda tahet sisaldav avaldus (SHS § 12 lg 1). Kui täisealine isik ei suuda psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, määrab kohus talle perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-te 1 ja 2 alusel ning kooskõlas TsMS 53. ptk-s sätestatuga eestkostja (vt ka Riigikohtu
9.novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 21). PKS § 206 lg 1 järgi on eestkostja kohustuseks kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsedes mh selle eest, et eestkostetav saaks vajalikke ravi- ja sotsiaalteenuseid. Eestkostja saab PKS § 203 lg 2 järgi määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Osas, milles isikule on eestkostja määratud, eeldatakse, et tema teovõime on piiratud, kuid eestkostja ülesannete ringist välja jäävas ulatuses ei eeldata eestkostetava teovõime piiratust (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 3). Eestkostja on TsMS § 526 lg 4 ja PKS § 207 lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Eeltooduga kooskõlas on kolleegium varem leidnud, et eestkostemääruses märgitakse eestkostja ülesannete ring, millest tuleneb eestkostja esindusõiguse ulatus (Riigikohtu
19.aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-17, p 14). Samuti määratakse eestkostemääruses, 5(7)
2-13-70131 milliseid tehinguid võib eestkostetav teha iseseisvalt eestkostja nõusolekuta (TsMS § 526 lg 2 p 4). Seega nähtub eestkostemäärusest, millises ulatuses on täisealine isik piiratud teovõimega, sh millises ulatuses võib eestkostja teha tehinguid eestkostetava nimel.
16.Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et maakohus on nii avaldajale eestkostja määramise kui ka eestkoste pikendamise määruses märkinud, et eestkostja ülesandeks on esindada avaldajat kõigi õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes, kaitsta avaldaja isiklikke ja varalisi huve ja korraldada tema elu, tagada avaldaja toimetulekuks vajalik kõrvalabi, sotsiaalteenused (sh ööpäevaringne erihooldusteenus) ja ravi. Kolleegiumi arvates on eestkostemäärusega antud eestkostjale õigus teha avaldaja nimel ja huvides vajalikke tehinguid temale ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks. Selliste tehingute tegemisel ei ole tegemist isiku paigutamisega kinnisesse asutusse koos vabaduse võtmisega. Seega ei kohaldu kolleegiumi hinnangul praegu SHS § 105 lg 3 ja avaldajale osutatakse hoolekandeasutuses ööpäevaringset erihooldusteenust vabatahtlikult.
17.Kolleegium selgitab, et kui eeskoste seadmise ja selle pikendamise määruses ei oleks eestkostja ülesandeks märgitud täisealise isiku toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste (sh ööpäevaringse erihooldusteenuse) ja ravi tagamist, kohalduks SHS § 105 lg 3 ja seadusliku esindaja nõusolek ei asendaks täisealise isiku nõusolekut.
18.Kolleegium rõhutab, et kuivõrd avaldajale osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust vabatahtlikult ja tegemist ei ole isiku paigutamisega tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama SHS § 105 lg 1 tähenduses, ei ole eestkostjal ega teenuseosutajal õigust avaldajalt vabadust võtta ega üldjuhul tema liikumisvabadust piirata. Kuigi teenuseosutaja peab järgima SHS §-s 102 sätestatud teenusesaaja viibimiskoha ja liikumisega seotud nõudeid, võib ta teenusesaaja liikumisvabadust piirata üksnes määral, mis on vajalik selle isiku või teiste täisealiste isikute elu ja tervise kaitseks, ning ainult eraldusruumi paigutamisega (SHS § 106 lg 2, § 107 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohus ei ole tuvastanud ning asja materjalid ei anna alust leida, et avaldajalt on vabadus võetud ja tema liikumisvabadust on piiratud vastuolus eeltoodud sätetega.
19.Kuna avaldajat ei ole paigutatud kinnisesse asutusse kohtumääruse alusel ja ta ei viibi ööpäevaringsel erihooldusteenusel tahte vastaselt, ei ole kohtul alust lahendada TsMS § 539 järgi kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamise avaldust ega avaldaja kinnisesse asutusse paigutamist lõpetada. Avaldajale vabatahtlikult osutatavate sotsiaalteenuste (mh nt hoolekandeasutuses ööpäevaringse erihooldusteenuse) lõpetamist TsMS ette ei näe. Eeltoodut arvestades tuleb jätta avaldaja hoolekandeasutusse paigutamise lõpetamise avaldus läbi vaatamata.
20.Avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ene Ahas esitas Riigikohtule taotluse mõista avaldajale Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest välja koos käibemaksuga kokku 157 eurot 20 senti. Kolleegium leiab, et avaldaja esindaja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Taotluse lahendamisel tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 6 ja § 21 lg-st 3 tulenevalt lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“, mille § 1 lg 1 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu kindlaks osutatud õigusabi eest ettenähtud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni, v.a määruses sätestatud erandid. Hagita menetluses on tasu riigi õigusabi osutamise eest iga poole tunni kohta 27 eurot, millele lisandub käibemaksukohustuslasest advokaadibüroo korral käibemaks (määruse § 1 lg 10 ja § 10 lg 2). Kuna taotluse kohaselt kulutas avaldaja esindaja kassatsiooniastmes menetlustoimingutele 6(7)
2-13-70131 kokku 130 minutit, s.o neli pooltundi ja 10 minutit, on põhjendatud hüvitada talle tasu ja kulu kokku 117 euro ulatuses, s.o koos käibemaksuga 140 eurot 40 senti (vt ka Riigikohtu 19. detsembri 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-405, p 4). Riigi õigusabi tasu ja kulude maksmist korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi advokatuur.
21.Kassatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
22.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Kalev Saare
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.