Täisealise piiratud teovõimega XX avaldus eestkoste ja kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamiseks ning eestkostjalt teabe saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ene Ahas Eestkostja: Tori vald (Tori Vallavalitsuse kaudu, Sauga valla õigusjärglane), volitatud esindaja Kaja Rebane Puudutatud isik: AS Hoolekandeteenused, Niidumetsa kodu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta XX taotlus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2019 määrus muutmata, kuid täiendavalt lahendada XX avaldus tema hoolekandeasutusest vabastamiseks. Teha selles osas täiendav määrus, millega lõpetada XX paigutamine kinnisesse asutusse.
3.Saata XX teabenõue eestkostja ülesannete täitmise kohta tagasi maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks eestkoste järelevalve menetluses.
Maakohtu määruse tervikresolutsiooni kehtib järgmises sõnastuses:
3.1.Jätta rahuldamata XX avaldus eestkoste lõpetamiseks.
3.2.Rahuldada XX avaldus tema kinnisest asutusest vabastamiseks.
3.3.Lõpetada XX paigutamine kinnisesse asutusse.
Jätta avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Pärnu Maakohus seadis 31.03.2014 määrusega Sauga valla (õigusjärglane Tori vald) avalduse alusel piiratud teovõimega täisealise XX üle eestkoste kaheks aastaks. Kohus määras, et eestkostja ülesanne on XX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel ning kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes, tema isiklike ja varaliste huvide kaitse, tema elu korraldamine, talle toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste (sh ööpäevaringse erihooldusteenuse) ja ravi tagamine.
2.Pärnu Maakohtu 30.06.2014 määrusega jäeti rahuldamata XX taotlus eestkostja vahetamiseks. 19.09.2014 määrusega anti eestkostjale luba müüa eestkostetavale kuuluv kinnistu. 21.12.2015 määrusega jäeti rahuldamata XX avaldus talle määratud eestkoste lõpetamiseks ja pikendati eestkostet viieks aastaks. Alates 27.01.2014 viibib XX ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel.
3.XX esitas 21.03.2019 avalduse, milles palus tema üle seatud eestkoste lõpetada ja lasta ta vabadusse. Ekspertiisi tema tervisliku seisundi kindlaksmääramiseks palus ta läbi viia Tartus või Tallinnas, kuid mitte Pärnus, kuna sealsed psühhiaatrid ei ole erapooletud. Samuti palus avaldaja tagastada talle tema isa kodu müügist saadud raha ja vaadata üle maja hindamisakt. Avaldaja ei soovi hooldekodudes olla. Seisukohad avalduse suhtes
4.Eestkostja palus jätta avalduse rahuldamata, kuna eestkoste seadmise alused ei ole ära langenud. Avaldajale on määratud 100% töövõimekaotus ja raskele puudele vastav psüühikahäire kestvusega kuni 31.12.2021. Tal on püsikululine skisofreenia, mis väljendub luulumõtetes ja käitumise häirumises. 2017.a koostatud rehabilitatsiooniplaani kohaselt sobib avaldajale talle osutatav erihoolekandeteenus, ta vajab kõrvalabi turvalisuse tagamisel ja tegevuste planeerimisel. Tema aktiivsustase igapäevastes tegevustes on madal. Ta ei ole võimeline tööle asuma, ajama oma rahaga seotud asju, hoolitsema tervisliku seisundi säilimise ja vajaliku ravi eest, hoolitsema eluaseme eest ja iseseisvat elu elama. Tavaline üldhooldusteenus ei ole talle sobiv.
5.AS Hoolekandeteenus leidis, et avaldaja ei ole võimeline iseseisvalt oma elu korraldama, ta vajab eestkostet ja tegevusjuhendajat ööpäevaringselt. Avaldaja vaimne tervis on ebastabiilne, tal esinevad sagedased hirmuhood, mis takistavad kogukonda lõimumist. Avaldaja ei ole verbaalselt ega füüsiliselt ohtlik, ta hoiab pigem enda tuppa ja majast väljas käib harva. Tema soovid ja meeleolud vahelduvad kiiresti. Ravimeid võtab korralikult vaid tegevusjuhendaja kontrollimisel. Enda ja oma toa puhtuse ja korra eest hoolitsemise ning söögi valmistamisega saab hakkama, kuid vajab suunamist. Raha
väärtust mõistab, kuid ei oska selle kulutamist planeerida. Ta ei mõista, et tema pensionist ei piisa selleks, et ta saaks elada eraldi korteris. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigi kanda, muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7.Eestkoste määramise alused ei ole ära langenud. Avaldaja on piiratud teovõimega. Ta ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja ta vajab eestkostet senises mahus, mh ööpäevaringset järelevalvet. 2015.a teostatud ekspertiisi kohaselt põeb avaldaja püsikululist skisofreeniat. Tema seisund ei ole muutunud. Tal on iseseisvale elule ebareaalsed ootused. Tal puudub arusaam, kui palju raha kulub enda igapäevaseks ülalpidamiseks, kuidas peab enda sissetulekuid ja kulutusi planeerima ning milliste kohustustega peab ta hakkama ise toime tulema. Avaldaja ei soovi enda toimetuleku suurendamiseks midagi ette võtta. Ta ei ole valmis osalema toetatud töötamise teenusel ja keeldub psühhiaatri juurde minemisest. Ta on arstide suhtes usaldamatu ja leiab, et talle kirjutatakse valesid ravimeid. Määruskaebus
8.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega eestkoste lõpetada või alternatiivselt, saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta riigi kanda.
9.Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks, kuna oli selge, et avaldaja ja temale määratud eestkostja vahel, samuti avaldaja ja AS Hoolekandeteenused vahel on huvide konflikt. Kohus jättis avaldaja taotluse ka nõuetekohaselt menetlemata ja taotluse kohta määruse vormistamata.
10.Maakohus jättis lahendamata eestkostja kohustuste täitmise sisulise kontrollimise taotluse. Piisav ei ole põhjendus, et eestkostja müüs kinnisvara kohtu nõusolekul. Avaldaja soovis välja selgitada, kas müük toimus turuhinnaga ja kuidas on müügist saadud raha kasutatud.
11.Kohus tugines avalduse lahendamisel ebaõigesti avaldajale 2015.a tehtud ekspertiisi järeldustele ja jättis lahendamata taotluse uue ekspertiisi määramiseks. Sellega võeti avaldajalt võimalus tõendada eestkoste aluste äralangemist.
12.Õiged ei ole maakohtu väited avaldaja vaimse tervise kohta, mh ei ole õige, et tal esinevad luulud. Vastumeelsus minna Pärnu psühhiaatri vastuvõtule ei ole tingitud vaimse tervise probleemidest, vaid usalduse puudumisest – arstid ei süvene avaldaja probleemidesse. Avaldajale kirjutatud ravimitel on olnud kõrvalmõjud. Arstide jätkuv ükskõiksus ja impersonaalsus võib kaasa tuua tervise halvenemise, mis edaspidi välistab iseseisva eluga hakkamasaamise. Avaldaja mõistab, et vajab teatud osas toetatud teenuseid ja iseseisva elu alustamine vajab ettevalmistust, kuid see ei tähenda eestkostevajadust.
13.Kohus kuulas avaldaja ära kohtus. Vesteldes esindajaga avaldaja jaoks turvalises keskkonnas suutis ta adekvaatselt selgitada, mis asjaoludel ta kohtule avalduse esitas ja millist abi kohtult taotleb. Võimalik, et vajalik on erihoolekandeteenusel olemise jätkumine, kuid see ei tähenda vajadust jätkata eestkostet.
Vastused määruskaebusele
14.Eestkostja palus jätta taotluse uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks rahuldamata. Määruskaebuse palusid eestkostja ja AS Hoolekandeteenus jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata, kuid täiendavalt tuleb lahendada avaldaja taotlus tema kinnisest asutusest vabastamiseks, mille kohta maakohus otsustust ei teinud. Ringkonnakohus teeb selles osas täiendava määruse, millega lahendab avaldaja taotluse. Sisuliseks läbivaatamiseks eestkoste järelevalve menetluses tuleb maakohtule tagasi saata avaldaja teabenõue eestkostja ülesannete täitmise kohta. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
17.Esmalt märgib ringkonnakohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohustust määrata eestkoste lõpetamise avalduse lahendamisel eestkostetavale igal juhul esindaja. TsMS § 520 lg 1 kohaselt määrab kohus esindaja siis, kui see on isiku huvides vajalik. Avaldaja märkis avalduses, et ta soovib isiklikku, mitte riigi määratud advokaati (II kd lk 73). Ärakuulamisel 30.11.2019 istungil tundis avaldaja huvi, kas tal on õigus advokaati taotleda, kuid maakohus leidis, et esindaja määramine ei ole vajalik, kuna avaldaja huve kaitseb eestkostja (protokoll II kd lk 105).
18.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et käesolevas asjas oleks maakohtu menetluses esindaja määramine olnud avaldaja huvides vajalik. Eelkõige oleks see olnud vajalik põhjusel, et avaldajal oli ilmselt raskusi avalduse vormistamisega (kohtule esitatud taotluste selge eristamine ja nende aluseks olevate asjaolude väljatoomine). Seda kinnitab asjaolu, et maakohus jättis tähelepanuta, et lisaks eestkoste lõpetamisele soovis avaldaja enda hooldekodust vabastamist. Kuigi ka kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamise asjas ei pea TsMS § 539 lg 2 teise lause alusel esindajat määrama, oleks käesolevas asjas olnud ka selle avalduse osas olnud esindaja määramine ilmselt vajalik.
19.Maakohus andis 27.05.2019 määrusega avaldajale riigi õigusabi tema esindamiseks alles määruskaebuse esitamisel (II kd lk 125). Määruses leidis maakohus, et avaldaja ei ole ilmselt iseseisvalt võimeline vormistama põhjendatud määruskaebust ja tema huvid võivad jääda kaitseta, kuna avaldaja ja eestkostja huvid on vastuolus seetõttu, et avaldaja soovib saada endale kinnistu maja müügist saadud raha kasutamise õigust. Seega leidis ka maakohus, kuigi hilinenult, et avaldaja vajab oma huvide kaitseks esindajat. Samas ei tuvastanud ringkonnakohus huvide konflikti avaldaja, eestkostja ja erihooldusteenuse osutaja vahel. Avaldaja sellekohased väited on põhistamata.
20.Kuna määruskaebemenetluses võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3) ning avaldaja on määruskaebuses oma seisukohti täpsustanud ja selgitanud, saab ringkonnakohus nendega arvestada. Ringkonnakohus leiab, et esindaja määramata jätmine maakohtu menetluses ei toonud endaga kaasa ebaõige lahendi tegemist eestkoste lõpetamise avalduse osas ning põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
21.Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Eestkostja määramise eesmärk on piiratud teovõimega isikut aidata ning tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda teha ei suuda. Kui kohus on tuvastanud isiku piiratud teovõime ning seetõttu määranud isikule tema õiguste ja huvide kaitseks eestkostja, kuid eestkostetava eestkostevajadus muutub, saab kohus PKS § 206 lg 2 ja TsMS § 529 lg 1 järgi teha vastavalt eestkostevajaduse muutumisele muudatusi ka eestkostja ülesannetes või eestkoste lõpetada.
22.Eestkoste lõpetamise menetluse esemeks on isiku eestkostevajaduse kontroll ja kohus võib selleks määrata isikule ekspertiisi (TsMS § 529 lg 2), kuulata isiku ära (TsMS § 524) või koguda muid vajalikke andmeid (vt ka Riigikohtu määrust nr 3-2-1-73-15, p 19). Eestkoste piiramiseks või lõpetamiseks annab alust asjaolu, et eestkostevajadus on täielikult või osaliselt ära langenud, st võrreldes eestkostja määramise ajaga on eestkostetava seisukord paranenud ja eestkostevajadus vähenenud või ära langenud (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-73-15, p 15). Käesolevas asjas ei ole avaldaja esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et eestkostevajadus on täielikult või osaliselt ära langenud, samuti ei nähtu neid avaldajaga kokku puutuvate isikute ja asutuste seisukohtadest. Maakohus ei tuvastanud eestkostevajaduse äralangemisele viitavaid asjaolusid ka avaldajat isiklikult ära kuulates, samuti ei ole neid esile toodud määruskaebuses.
23.Avaldaja heidab maakohtule ette vaid seda, et talle ei määratud riigi õigusabi korras esindajat, talle ei määratud kordusekspertiisi ja et kohus jättis eestkostja ülesannete täitmise kontrollimata. Eeltoodud asjaolud ei anna seaduse järgi alust avaldaja üle seatud eestkoste lõpetamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldajale eestkostja määramise alused ei ole ära langenud, mistõttu puudub alus eestkoste lõpetamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei võinud tugineda avalduse lahendamisel avaldaja suhtes 2015.a teostatud kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisiaktile. Samuti ei ole õige etteheide kordusekspertiisi määramata jätmise kohta. TsMS § 529 lg 2 kohaselt võib kohus eestkoste määramise aluste äralangemise tuvastamiseks määrata ekspertiisi. Ekspertiis tuleb läbi viia siis, kui isiku suhtes teostatud ekspertiis on vanem kui viis aastat (TsMS § 526 lg 3 ja § 528 lg 2 p 2 ning PKS § 203 lg 4) või kui kohtul on andmeid eestkostetava seisukorra oluliste muutuste kohta (TsMS § 528 lg 4). Käesolevas asjas ei olnud eelnimetatud eeldused täidetud. Seda selgitas maakohus avaldajale ka ärakuulamisel. Samadel põhjustel jääb rahuldamata määruskaebemenetluses esitatud taotlus uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimiseks.
25.Vastuseks määruskaebuse väitele selle kohta, et maakohus jättis eestkostja ülesannete täitmise kontrollimata, selgitab ringkonnakohus järgmist. Eestkostja tegevuse üle teostab järelevalvet kohus (PKS § 193 lg 1). Eestkostja esitab eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande, milles peab olema eraldi välja toodud tehtud kulutused ning lisatud neid tõendavad dokumendid. Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral selgitusi või aruande parandamist ja täiendamist (PKS § 194 lg 2 ja 3). Olukorras, kus eestkostetav soovib teavet temale kuuluva vara kasutamise või käsutamise kohta ja eestkostja sellist teavet ei väljasta, on eestkostetaval õigus pöörduda teabenõudega kohtu poole. Olukorras, kus eestkostetav soovib teavet temale kuulunud kinnisasja turu- ja müügihinna kohta, võib kohus ametiülesande korras igal ajal nõuda
informatsiooni eestkostja ülesannete täitmise kohta (PKS § 194 lg 1) ja teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks (PKS § 193 lg 2).
26.Kuigi avaldaja on käesoleva asja menetluse käigus korduvalt tõstatanud küsimuse temale kuulunud kinnisasja müügihinna kujunemise kohta, ei ole eestkostja sellele käesoleva menetluse käigus sisulist vastust andnud. Õige on määruskaebuse väide, et seda ei ole teinud ka maakohus. Maakohus märkis avaldajale 04.04.2019 saadetud kirjas üksnes üldsõnaliselt, et eestkostja müüs avaldajale kuulunud kinnisvara kohtu nõusolekul ja eestkostja üle teostatud järelevalve käigus ei ole kohus tuvastanud, et see müüdi keskmisest turuhinnast madalama hinnaga (II kd lk 86). Eestkostja aruandest perioodi 01.01.2014-30.01.2015 kohta nähtub, et kinnistut on enne müüki hinnatud (eestkoste järelevalve toimiku lk 31), kuid hindamisakti toimikus ei ole. Seetõttu ei ole tuvastatav, mille alusel maakohus eeltoodud järelduse tegi. Ringkonnakohus saadab avaldaja taotluse tagasi maakohtule selle sisuliseks läbivaatamiseks eestkostja üle teostatavas järelevalvemenetluses.
27.Nagu juba eelnevalt märgitud (vt käesoleva määruse p 18), jättis maakohus tähelepanuta ja lahendamata avaldaja avalduse tema hooldekodust vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et saab ise vastava avalduse lahendada, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Ringkonnakohus rahuldab avalduse järgmiste põhjendustega.
28.Põhiseaduse (PS) § 20 lg 1 sätestab igaühe õiguse vabadusele, mille võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt ära võtta üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Seda võib muu hulgas teha ka vaimuhaige kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik (PS § 20 lg 2 p 5). TsMS § 533 lg 1 punktist 1 tulenevalt menetleb kohus isiku elukohajärgse vallavõi linnavalitsuse avalduse alusel avaldust psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt kas psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamisega. Isiku nõusolekuta paigutamine hoolekandeasutusse on eeltoodust tulenevalt käsitatav isiku kinnisesse asutusse paigutamisena ja vabaduse võtmisena PS § 20 tähenduses.
29.Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg 1 p-des 1-3. Sama paragrahvi lg-d 2-4 näevad ette, et kui täisealine isik ei suuda tahet avaldada, loetakse, et ta ei ole oma nõusolekut teenuse saamiseks andnud. Täisealise isiku nõusolekut ei asenda tema seadusliku esindaja nõusolek. Täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus täisealise isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras. Samasuguse regulatsiooni nägi ette ka kuni 01.01.2016 kehtinud sotsiaalhoolekande seadus. Seega ei saa piiratud teovõimega isikut eestkostja nõusolekul, ilma kohtu vastava otsustuseta, hoolekandeasutusse paigutada (vt ka Riigikohtu 02.03.2007 määrust nr 3-2-1-145-06, p-d 15-17).
30.Antud juhul ei ole avaldajat paigutatud hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama kohtumääruse alusel tema nõusolekuta. Maakohus on käesolevas tsiviilasjas teinud otsustusi üksnes avaldaja teovõime piiramise ja tema üle eestkoste seadmise kohta. Eestkostjal ei ole seadusest tulenevat õigust otsustada eestkostetavalt vabaduse võtmise üle. Avaldaja on avaldanud korduvalt tahet hoolekandeasutusest lahkuda. Kuna puudub seadusest tulenev alus hoida avaldajat kinnises asutuses tema tahte vastaselt, tuleb tema kinnisesse asutusse paigutamine TsMS § 539 lg 1 alusel lõpetada.
31.Kui eestkostja leiab, et avaldaja suhtes esinevad seaduses sätestatud alused tema tahteta või tahte vastaselt hoolekandeasutusse paigutamiseks koos vabaduse võtmisega, on tal
võimalik esitada vastav avaldus kohtule. SHS § 105 lg-s 1 sätestatud aluste puudumisel tuleb eestkostjal leida muud võimalused avaldajat toetavate abinõude rakendamiseks.
32.Määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud, s.o määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 10 eurot ja avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Gaida Kivinurm
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. oktoobri 2019. a määrus osas, millega rahuldati XX kinnisest asutusest vabastamise avaldus ja lõpetati tema paigutamine kinnisesse asutusse.
2.Jätta XX avaldus tema hoolekandeasutusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Rahuldada määruskaebus.
4.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud riigi kanda.
5.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
6.Rahuldada vandeadvokaat Ene Ahase riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus osaliselt ning määrata Advokaadibüroo Pormeister OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 140 eurot 40 senti (sh käibemaks).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.