27. veebruar 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-19459
Tsiviilasi
T Mi (M) hagi Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus) ja AAS BTA Baltic Insurance Company vastu solidaarselt kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
675 138,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
T M (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Kostjad
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (isikukood xxx, aadress A. Lauteri 5, 10114 Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus AAS BTA Baltic Insurance Company (Läti Vabariigi ettevõtte registri registreerimisnumber 40103840140, aadress Sporta 11, Riia, Läti, LV-1013) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 07.02.2020.a
RESOLUTSIOON
1.Määrata hagihinnaks 675 138,95 eurot.
2.Jätta rahuldamata T Mi (M, isikukood xxx) hagiavaldus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus, isikukood xxx) ja AAS BTA Baltic Insurance Company (Läti Vabariigi ettevõtte registri registreerimisnumber 40103840140) vastu nõuetes välja mõista solidaarselt Tallinna kohtutäiturilt Elin Vilippuselt (Vilippus, isikukood xxx) ja AAS BTA Baltic Insurance Company’ilt (Läti Vabariigi ettevõtte registri registreerimisnumber 40103840140) T Mi (M, isikukood xxx) kasuks varalise kahju hüvitis 605 869,40 eurot, mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 13 659,82 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 30.12.2017.a kuni hüvitise tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud T Mi (M, isikukood xxx) kanda. 1 (11)
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.T M (hageja) esitas 30.12.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (kohtutäitur) vastu kahjuhüvitise tasumise nõudes (I kd, tl-d 1-8). Hageja esitas 07.03.2018 taotluse AAS BTA Baltic Insurance Company (kindlustusselts) kostjana menetlusse kaasamiseks (I kd, tl-d 46-48). Kohus jättis hagi 23.05.2017 käiguta (I kd, tl 49). Hageja esitas 15.06.2018 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl-d 87-89). Kohus andis hagejale 05.07.2018 määrusega menetlusabi (I kd, tl 93). Kohus võttis hagi 11.07.2018 menetlusse (I kd, tl 99). Kindlustusselts vastas hagile 13.08.2018 (I kd, tl-d 127-130). Kindlustusselts esitas täiendava kostja vastuse 14.09.2018 (I kd, tl-d 144-147). Kohtutäitur vastas hagile 17.09.2018 (I kd, tl-d 149154). Eelistung toimus 04.04.2019 (II kd, tl-d 8-11). Kohtuistung toimus 07.02.2020 (II kd, tl-d 3844).
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Kohtutäitur algatas 15.10.2014 hageja suhtes täitemenetluse K OÜ täitmisavalduse ja Notarite Koja vahekohtu 30.09.2014 otsuse sundtäitmiseks. Sundtäitmiseks pöörati sissenõue hageja kinnisasjale asukohaga xxx, Tallinn, mis arestiti 26.02.2015 ja müüdi kordusenampakkumisel 10.03.2016. Notarite Koja vahekohtu 30.09.2014 otsus ei olnud täitemenetluse seadustiku (TMS) mõistes täitedokument. Kohtutäitur rikkus seadust, sest algatas täitemenetluse ilma kehtiva täitedokumendita, jättis kehtiva täitedokumendi puudumisele vaatamata täitemenetluse lõpetamata, arestis hageja kinnisasja ilma kehtiva täitedokumendita ja müüs selle ilma kehtiva arestimisaktita. Hagejale tekkis varaline kahju, mis seisnes kinnisasja omandi kaotuses, kohtutäituri tasus ja kolimisteenuse kuludes. Hagejale tekitas täitemenetlus ning kodust väljatõstmine hingelist valu ja kõrgenenud vererõhku. Hagejale on tekitatud mittevaralist kahju 10 000 eurot. Hageja ei kasutanud täitemenetluses muid õiguskaitsevahendeid, sest talle oli täitemenetluse ajal õigusabi majanduslikult kättesaamatu, tal olid terviseprobleemid ja tal puudusid juriidilised teadmised. Hageja ei pidanud kuidagi aru saama, et täitmiseks esitatud vahekohtu otsus ei ole täitedokument. Kindlustusseltsist kostjalt on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist seaduse alusel. Hageja nõuab kohtutäiturilt ja kindlustusseltsilt solidaarselt varalise kahju 605 869,40 eurot hüvitamist, mittevaralise kahju 10 000 eurot hüvitamist, sissenõutavaks muutunud viivise 13 659,82 eurot tasumist ja kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 30.12.2017 kuni hüvitise tasumiseni arvestatud viivise tasumist.
3.Kohtutäitur vaidleb hagile vastu. Kohtutäitur leiab, et hageja vara müügiga sai rahuldatud nõue hageja vastu, sest nõue hageja vastu oli nagunii hüpoteegiga tagatud. Täitemenetlus viidi läbi kehtiva täitedokumendi alusel, sest Notarite Koja vahekohus on alaliselt tegutsev vahekohus. Hageja 2 (11)
ei ole esitanud kaebusi kohtutäituri tegevuse ja otsuste peale. Kindlustuspoliisi järgi oli kindlustuspoliisi tähtaeg 01.03.2014 kuni 28.02.2015. Maja müüdi ja hageja tõsteti välja pärast kindlustusperioodi.
4.Kindlustusselts vaidleb hagile vastu. Kindlustusselts leiab, et hageja ei ole kasutanud õiguskaitsevahendeid kahju ärahoidmiseks. Hageja terviseprobleemide ja kinnisvara müügi vahel puudub põhjuslik seos. Hageja kahju suuruse arvestamisel tuleb arvesse võtta hageja kohustusi K OÜ ees. Kostja vastutus on piiratud 500 000 euroga vastavalt kindlustuspoliisile. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus määras hagiavalduse menetlusse võtmisel hagihinnaks 660 579,82 eurot. Kohus on seisukohal, et kohus on hagihinna määranud ebaõigesti. Hageja on avaldanud, et talle on tekkinud varalist kahju 605 869,40 eurot ja mittevaralist kahju 10 000 eurot. Hageja nõuab kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise 13 659,82 eurot tasumist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt arvestatud viivise tasumist protsendina. TsMS § 133 lg 1 sätestab, et hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 sätestab, et käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Põhinõude suuruseks on 615 869,40 eurot (varaline kahju 605 869,40 eurot + mittevaraline kahju 10 000 = 615 869,40 eurot). Kõrvalnõude suuruseks on 13 659,82 eurot (viivis). Põhinõudelt ühe aasta eest arvestatud viivise summa on 49 269,55 eurot (8% 615 869,40-st on 49 269,55). Eeltoodust tulenevalt on hagihinnaks 675 138,95 eurot (615 869,40+13 659,82+49 269,55=675 138,95). Kohus muudab eeltoodut arvestades hagihinda ja määrab hagihinnaks 675 138,95 eurot.
6.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. KTS § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. RVastS § 7 lg 1 kohaselt peab kahju olema tekkinud kannatanu õiguste rikkumise tulemusel. RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise nõude eelduseks hageja õiguse ja sellele vastava kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumine. Kohtutäituri vastu esitatud kahjunõude lahendamisel tuleb muuhulgas välja selgitada õigusnorm, mille rikkumist kohtutäiturile ette heidetakse (vt ka Riigikohtu 27.05.2016 otsus haldusasjas nr 3-31-21-16, p 16).
7.Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et kohtutäitur rikkus järgmisi kohustusi: keeld alustada täitemenetlust täitedokumendi puudumisel (TMS § 23 lg 1 ja § 2 lg 1), kohustus lõpetada 3 (11)
täitemenetlus l täitedokumendi puudumisel (TMS § 48 lg 1 p 7 koostoimes TMS §-dega 2 lg 1 ning 23 lg 1), keeld arestida vara ilma kehtiva täitedokumendita (arestimist puudutavate menetlusnormide oluline rikkumine, TMS § 55 lg 1 p 1), keeld müüa vara kehtiva arestimisaktita (TMS § 150 lg 1 koosmõjus TMS § 55 lg 1 p-ga 1). Pooled ei vaidle, et sissenõudja esitas täitmisavalduse ja täitedokumendina Notarite Koja vahekohtu 30.09.2014 otsuse vahekohtuasjas nr 2014-03 (I kd, tl-d 9-15). Kohus loeb asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled ei vaidle selle üle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et täitemenetlus alustati ja viidi läbi ilma kehtiva täitedokumendita. Hageja hinnangul ei ole vahekohtu otsus täitedokument seetõttu, et Notarite Koja vahekohus ei olnud alaliselt tegutsev vahekohus ning vahekohtu otsus oli tehtud tuvastusnõude kohta. Kohtutäitur on hageja väitele vastu vaielnud ja leidnud, et Notarite Koja vahekohus on alaliselt tegutsev vahekohus. Kuni 31.03.2019 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik ja täitemenetluse seadustik ei sätestatud eeldusi, mis oleksid võimaldanud tuvastada, kas vahekohus oli TsMS kuni 31.03.2019 kehtinud redaktsiooni § 753 lg 1 teise lause mõttes alaliselt tegutsev. Seetõttu ei olnud kohtutäituril võimalik otsustada, kas Eestis tehtud ja täitmiseks esitatud vahekohtu otsuse on teinud Eestis alaliselt tegutsev vahekohus. Seetõttu ei saanud kohtutäitur selliseid vahekohtu otsuseid käsitada täitedokumendina ja neid täitmiseks võtta. Kohus on seetõttu seisukohal, et Notarite Koja vahekohus ei olnud Eestis alaliselt tegutsev vahekohus, mistõttu olnud Notarite Koja vahekohtu 30.09.2014 otsus vahekohtuasjas nr 2014-03 täitedokumendiks TMS kuni 31.03.2019 kehtinud redaktsiooni § 2 lg 1 p 6 mõistes. Pooled ei vaidle selle üle, et Notarite Koja vahekohtu 30.09.2014 otsust vahekohtuasjas nr 2014-03 ei ole täidetavaks tunnistatud. Kohus loeb asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled ei vaidle selle üle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Lisaks on hageja tõendanud Harju Maakohtu 13.10.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-7483, et vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitetavaks tunnistamise avaldus on jäetud rahuldamata (I kd, tl-d 41-42). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et Notarite Koja vahekohtu 30.09.2014 otsus vahekohtuasjas nr 2014-03 ei olnud TMS kuni 31.03.2019 kehtinud redaktsiooni § 2 lg 1 p 6 mõistes täitedokument. Hageja on tõendanud, et Notarite Koja vahekohtu 30.09.2014 otsus vahekohtuasjas nr 2014-03 ei olnud TMS kuni 31.03.2019 kehtinud redaktsiooni § 2 lg 1 p 6 mõistes täitedokument. Seetõttu on tõendatud, et kohtutäitur on rikkunud täitemenetluse läbiviimisel hageja osundatud järgmisi kohustusi: keeld alustada täitemenetlust täitedokumendi puudumisel (TMS § 23 lg 1 ja § 2 lg 1), kohustus lõpetada täitemenetlus l täitedokumendi puudumisel (TMS § 48 lg 1 p 7 koostoimes TMS §-dega 2 lg 1 ning 23 lg 1), keeld arestida vara ilma kehtiva täitedokumendita (arestimist puudutavate menetlusnormide oluline rikkumine, TMS § 55 lg 1 p 1), keeld müüa vara kehtiva arestimisaktita (TMS § 150 lg 1 koosmõjus TMS § 55 lg 1 p-ga 1). VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kohustuste rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, sest rikutud kohustused tulenevad seadusest.
8.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahjunõue võib olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid (vt ka Riigikohtu 27.05.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-2116, p 10). 4 (11)
Täitemenetluses saab võlgnik kasutada kahju ärahoidmiseks, kõrvaldamiseks või vähendamiseks õiguskaitsevahenditena kaebuse esitamist kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale ning täitemenetluse seadustikus nimetatud hagide esitamist. Hageja on põhjendanud temale tekkinud kahju täitemenetluse alustamise ja läbiviimisega ilma täitedokumendita. Kui võlgnik esitab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale põhjusel, et kohtutäitur alustas ilma kehtiva täitedokumendita täitemenetlust (TMS § 23 lg 1 rikkumine), hoiab õiguskaitsevahendi kasutamine ära kahju tekkimise, sest kaebuse rahuldamise korral ei toimu täitemenetlust ning hageja kinnisasjale ei pöörata sissenõuet. Kui võlgnik esitab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale põhjusel, et kohtutäitur ei lõpeta ilma täitedokumendita alustatud täitemenetlust (TMS § 48 lg 1 p 7 rikkumine), hoiab õiguskaitsevahendi kasutamine ära kahju tekkimise või vähendab seda, sest juba alustatud täitemenetlus lõpetatakse ning arestitud vara vabastatakse arestist (TMS § 49 lg 1). Kui võlgnik esitab hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, aitab õiguskaitsevahendi kasutamine kõrvaldada või vähendada tekkinud kahju, sest võlgnikul on võimalik enampakkumise kehtetuks tunnistamisel saada asi tagasi, saada asja asemel hüvitist ja nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist (TMS § 223 lg 2). Kohtu hinnangul olid eeltoodut arvestades kohasteks õiguskaitsevahenditeks TMS § 217 lg 1 järgi kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse või otsuse peale ning enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine TMS § 223 lg 1 järgi. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole esitanud kaebust täitemenetluse alustamise peale ega täitemenetluse lõpetamata jätmise peale. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja ei ole esitanud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Kohus loeb eeltoodut arvestades asjaolud tõendamist mittevajavateks, sest pooled ei vaidle nende üle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Eeltoodut arvestades peab kohus hindama, kas hagejale oli kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus arusaadav. Kui hagejale oli kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus arusaadav, peab kohus hindama, kas õiguskaitsevahendite kasutamata jätmiseks esinesid mõjuvad põhjused. Täitemenetluse seadustiku kuni 31.03.2019 kehtinud redaktsiooni § 2 lg 1 p 6 ja TsMS § 753 lg 1 esimese lause järgi on Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täitmise eelduseks üldjuhul nende eelnev tunnustamine ning täidetavaks tunnistamine. Riigikohtu 20.04.2016 otsusega tsiviilasjas nr 32-1-142-15 sedastati, et kui kohtutäitur alustab täitemenetlust vahekohtu lahendi alusel, mida ei ole enne tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud, siis on ta alustanud täitemenetlust ilma täitedokumendita (p 16). Maakohus on seisukohal, et kuni Riigikohtu 20.04.2016 kohtuotsuse tegemiseni tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 puudus ühtne arusaam ja praktika küsimuses, milline vahekohtu otsus on täitedokumendina täidetav. Üldjuhul lugesid kohtutäiturid sundtäitmisele esitatud vahekohtu otsuse täitedokumendiks TMS kuni 31.03.2019 kehtinud redaktsiooni § 2 lg 1 p 6 mõistes, kui sissenõudja esitas täitedokumendi sundtäitmisele alaliselt tegutseva vahekohtu otsusena. Kohtu hinnangul eeldas hinnangu andmine sellele, kas sundtäitmisele esitatud vahekohtu otsuse näol on tegemist täitedokumendiga, kõrgemaid õigusteadmisi. Seejuures näitab vahekohtu otsuse alusel täitemenetluse alustamine kohtutäituri poolt, et ka vaatamata õigusteadmiste olemasolule ei suutnud kohtutäitur aru saada, et sundtäitmisele esitatud vahekohtu otsus ei olnud täitedokument. Õigusküsimuse keerukust näitavad ka sarnases vaidluses õiguspraktika ühtlustamiseks antud põhjendused Riigikohtu 20.04.2016 otsuses ja seadusandja poolt täitemenetluse seadustiku muutmine vahekohtu otsuseid kui täitedokumente puudutavas osas (RT I, 19.03.2019, 8). Täitemenetlust alustati 15.10.2014, hagejale kuuluva kinnisasja kordusenampakkumisel müümise kohta koostati akt 10.03.2016. Poolte avaldatud asjaoludest nähtuvalt ei leidnud hageja täitemenetluse kestel, et täitemenetlust ei viida läbi kehtiva täitedokumendi alusel. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et hagejal puudub õigusalane haridus. Kohus loeb eeltoodut arvestades asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled ei vaidle nende üle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul ei pidanud küsimuse õiguslikku keerukust arvestades olema hagejale arusaadav, et vahekohtu otsus ei ole täitedokument. Seetõttu ei saanud hagejale olla ega pidanudki olema arusaadav kahju 5 (11)
ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus kaebuste või enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise teel. Kuivõrd hagejale ei olnud ega pidanudki olema arusaadav kahju ärahoidmine, kõrvaldamine või vähendamine kaebuste või enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise teel, puudub vajadus hinnata, kas õiguskaitsevahendid jäeti kasutamata mõjuval põhjusel. Eeltoodut arvestades ei ole hageja kahjunõue välistatud RVastS § 7 lg 1 järgi.
9.VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja on avaldanud, et tema varaline kahju seisneb järgnevas: temale kuuluva kinnisasja omandi väärtusega 585 000 eurot kaotus, makstud kohtutäituri tasu 16 869,40 eurot ja kolimisteenuse kasutamise kulud 4000 eurot. Kui kohtutäitur oleks täitnud kasvõi ühe rikutud kohustustest, oleks see kaasa toonud hagejale kuuluva kinnisasja mittemüümise. Kohus on seetõttu seisukohal, et kinnisasja omandi kaotus saab olla tekkinud kohtutäituri kohustuste rikkumise tagajärjel. Kui kohtutäitur ei oleks rikkunud keeldu mitte alustada täitemenetlust ilma kehtiva täitedokumendita, oleks see kaasa toonud täitemenetluse alustamata jätmise ning hageja ei ole pidanud kandma täitemenetluse kulusid, sh maksma kohtutäituri tasu. Kohus on seetõttu seisukohal, et kohtutäitur tasu maksmise kulutuste kandmine on põhjuslikus seoses täitemenetluse alustamisega. Kui kohtutäitur oleks täitnud kasvõi ühe rikutud kohustustest, oleks see kaasa toonud hagejale kuuluva kinnisasja mittemüümise ning hageja ei oleks pidanud vabastama kinnisasja valdust. Kohus on seetõttu seisukohal, et kolimisteenuse kulud saavad olla tekkinud kohtutäituri kohustuste rikkumise tagajärjel.
10.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale kuulus kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasi asukohaga xxx. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kinnisasi müüdi täiteasjas nr xxx läbi viidud kordusenampakkumisel, mille kohta on koostatud kordusenampakkumise akt 10.03.2016 (I kd, tl-d 24-25). Kohus loeb asjaolud tõendamist mittevajavateks, sest pooled ei vaidle nende üle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus leiab, et asjast ilmajäämisel kohaldub kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel esmalt VÕS § 132 lg 1. VÕS § 132 lg 2 järgi määratakse kahjuhüvitise suurus üksnes siis, kui VÕS § 132 lg 1 järgi kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramine võimalik ei ole. Kahjustatud isikul ei ole õigust valida, kas nõuda kahju hüvitamist VÕS § 132 lg 1 järgi või VÕS § 132 lg 2 järgi. Kohtu hinnangul on kinnisasjast ilmajäämisel üldjuhul võimalik soetada samaväärne kinnisasi. Seetõttu on hageja koormis välja tuua ja tõendada samaväärse asja soetamise võimatus, kui hageja soovib tugineda kaotatud asja väärtusele. Hageja on lugenud kinnisasja omandi kaotusega endale tekitatud kahju suuruseks 585 000 eurot, mida hageja on pidanud kinnisasja väärtuseks selle müümise hetkel. Kohus selgitas 04.04.2019 eelistungil hagejale, et hageja peab VÕS § 132 lg 1 järgi tõendama samaväärse asja soetamiseks tehtavaid 6 (11)
kulutusi ning saab tugineda VÕS § 132 lg 2 järgi kaotsiläinud asja väärtusele siis, kui samaväärse kinnisasja soetamine ei ole võimalik (II kd, tl 10). Hageja ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt ei ole kaotatud kinnisasjaga samaväärse kinnisasja soetamine võimalik. Hageja on esitanud tõendeid hagejale kuulunud xxx turuhinna kohta (I kd, tl-d 43-44, 192-193). Kohtu hinnangul nähtuvad tõenditest hinnad, millega kaotatud kinnisasja on soovitud erinevatel ajahetkedel müüa. Tõenditest ei nähtu, milline on xxx kinnisasjaga samaväärse kinnisasja soetamiseks tehtavate mõistlike kulude suurus. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et xxx kinnisasjaga samaväärse kinnisasja soetamine ei ole võimalik. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust, mis on tekkinud temale kinnisasja omandist ilmajäämisega.
11.Hageja kandis kohtutäituri tasu näol kulutusi summas 16 869,40 eurot. Kohus leiab, et hageja on kulutust tõendanud 07.04.2016 teatega täiteasjas nr 022/2014/6122, milles kohtutäitur on kulutuse suuruse välja toonud ning kinnitanud tasunõude rahuldamist nimetatud ulatuses (I kd, tl 26). Kohus on seisukohal, et tegemist on hagejale tekitatud varalise kahjuga.
12.Hageja väidab, et ta on kandnud kolimisteenuse kasutamise kulusid summas 4000 eurot. Kostjad on kulu kandmisele vastu vaielnud. Hageja on soovinud kulusid tõendada FIE U K esitatud 05.06.2016 arvega nr 5 ja 05.07.2016 arvega nr 7 (I kd, tl 37). 05.06.2016 arve nr 5 sisuks on märgitud „Mööbli ja maja sisustuse transport mais“, millele vastab summa 1700 eurot ning „ladustamine, millele vastab summa 300 eurot. 05.07.2016 arve nr 7 sisuks on märgitud „Mööbli ja maja sisustuse transport juunis“, millele vastab summa 1700 eurot ning „ladustamine, millele vastab summa 300 eurot. Lisaks on hageja soovinud kulude kandmist tõendada 13.05.2019 e-postiaadressilt xxx saadetud elektronkirjaga, milles on kirjeldatud kolimisteenuse osutamist xxx (I kd, tl 189, II kd, tl ____). Kohus leiab, et kuivõrd tõenditena esitatud arvetel on märgitud elektronposti aadressiks xxx, tuleb tõendeid kogumis hinnates asuda seisukohale, et 13.05.2019 e-kiri on saadetud arved koostanud isiku poolt. Kostjad ei ole tõendanud arve esitanud isiku olemasolu ega soovinud arve väljastanud isikut tunnistajana üle kuulata, et kontrollida kirjalikes tõendites sisalduva teabe õigsust. Kohtu hinnangul on 13.05.2019 e-kirjas kirjeldatud kolimisteenuse osutamist asukohaga xxx sellise põhjalikkusega, et teenuse osutamise eest arvete esitamine summas 4000 eurot on usutav. Kohus loeb tõendatuks, et hagejale tekkisid seoses kolimisteenuse kasutamisega kulud 4000 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on hagejale tekitatud varalise kahjuga.
13.VÕS § 127 lg-st 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu 05.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-15, p 27; 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-136-15, p 22). Kahju tekkimise ja suuruse tuvastamiseks tuleb seega võrrelda kahjustatud isiku varalist olukorda rikkumise järel selle olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks olnud. VÕS § 127 lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohtutäitur on avaldanud, et hageja vara müügiga sai rahuldatud nõue hageja vastu, sest nõue hageja vastu oli nagunii hüpoteegiga tagatud. Kindlustusselts leiab, et hageja kahju suuruse arvestamisel tuleb arvesse võtta hageja kohustusi K OÜ ees. Mõlemad kostjad on tuginenud eeltoodut arvestades sellele, et varalist diferentsi ei ole hageja kahjuks tekkinud või on see tekkinud hageja väidetust väiksemas ulatuses.
7 (11)
Notarite Koja vahekohtu 30.09.2014 otsusega vahekohtuasjas nr 2014-03 tunnustati, et K OÜ-l on hageja vastu järgmised nõuded: põhivõla 253 861 eurot tagasimaksmise nõue, viivise 43 308,69 eurot saamise nõue ja alates 01.10.2014 viivise saamise nõue 0,04% päevas põhivõlast (I kd, tl 9). Pooled ei ole menetluses avaldanud asjaolusid, millest nähtuks vahekohtu otsuse tühistamine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Seetõttu on vahekohtu otsus hagejale ja K OÜle kohustuslik osas, milles lahendati hagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel (TsMS § 457 lg 1, 746 lg 2). K OÜ esitas sundtäitmisele 301 674,66 euro tasumise nõude. Sundtäitmise tulemusel rahuldati K OÜ nõue 283 130,60 euro ulatuses (I kd, tl 26). Kohus saab eeltoodut arvestades võtta varalise diferentsi kindlaksmääramisel arvesse hageja kohustusi K OÜ ees. Hageja ei ole tõendanud kaotatud kinnisasjaga samaväärse kinnisasja soetamiseks tehtavate mõistlike kulude suurust. Samuti ei ole hageja tõendanud kaotatud kinnisasjaga samaväärse kinnisasja soetamise võimatust. Seetõttu ei võeta kinnisasja kaotust varalise diferentsi määramisel arvesse. Hageja kohustused enne kohtutäituri poolt kohustuste rikkumist olid Notarite Koja vahekohtu 30.09.2014 otsusega tunnustatud raha tasumise kohustused ulatuses vähemalt 301 674,66 eurot. Pärast kinnisasja müümist ja kinnisasja valduse vabastamist olid hageja kohustused järgmised: Notarite Koja vahekohtu 30.09.2014 otsusega tunnustatud raha tasumise kohustused ulatuses vähemalt 18 544,06 eurot, kohtutäituri tasu 16 869,40 eurot ja kolimisega kaasnenud kulud 4000 eurot, kokku 39 413,46 eurot. Eeltoodust nähtuvalt vähenesid kohtutäituri tegevuse tulemusel hageja kohustused. Hageja kohustused ei suurenenud, mistõttu hageja ei sattunud kohtutäituri käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kuivõrd hageja kahjuks varaline diferents puudub, ei ole kohtutäitur kohustatud hagejale hüvitama kohtutäituri tasu kandmisest tekkinud kulusid ja kolimisteenuse kandmisest tekkinud kulusid.
14.VÕS § 127 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 134 lg 4 sätestab, et asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Hageja on avaldanud, et täitemenetlus ja iseäranis kodust väljatõstmine ning selle müümine põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi. Eeltoodust nähtuvalt ei ole hageja põhjendanud mittevaralise kahju tekkimist asja kaotsiminekust tulenevalt. Seetõttu ei kohaldu asjas VÕS § 134 lg 4. Hageja nõuab kohtutäiturilt mittevaralise kahju hüvitamist täitemenetluse seadustikust tulenevate kohustuste rikkumise eest. Kohus leidis eelnevalt, et kohtutäitur rikkus järgmisi kohustusi: keeld alustada täitemenetlust täitedokumendi puudumisel (TMS § 23 lg 1 ja § 2 lg 1), kohustus lõpetada täitemenetlus l täitedokumendi puudumisel (TMS § 48 lg 1 p 7 koostoimes TMS §-dega 2 lg 1 ning 23 lg 1), keeld arestida vara ilma kehtiva täitedokumendita (arestimist puudutavate menetlusnormide oluline rikkumine, TMS § 55 lg 1 p 1), keeld müüa vara kehtiva arestimisaktita (TMS § 150 lg 1 koosmõjus TMS § 55 lg 1 p-ga 1). Kohtutäitur vastutab mittevaralise kahju eest, kui rikutud kohustuse eesmärk oli sellist mittevaralist kahju ära hoida. Sundtäitmise eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti, arvestades sealjuures võlgniku seaduses sätestatud õigustega. Sundtäitmise eesmärgist tulenevalt on rikutud kohustuste eesmärk hoida ära varalise kahju tekkimine, sest sundtäitmine riivab võlgniku omandiõigust. Sundtäitmine ei riiva võlgniku isikuõigusi, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel (nt sunni kasutamisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras). Kohtutäitur ei ole käesoleval 8 (11)
juhul rikkunud kohustusi, mis on suunatud võlgniku isikuõiguste kaitsele. Seetõttu ei kuulu kohtu tuvastatud kohustuste rikkumisega tekitatud mittevaraline kahju hüvitamisele. Kohus on seisukohal, et isegi siis, kui kohtutäituri rikutud kohustuste eesmärk oleks olnud mittevaralise kahju ärahoidmine, ei ole hagejal õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, sest hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Kui seadus sätestab sõnaselgelt õigushüve rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamise võimalikkuse, tuleb tõendada kohustuse rikkumist, tervisekahjustuse fakti ja põhjuslikku seost. Mittevaralise kahju esinemist sellisel juhul eeldatakse. Käesoleval juhul ei näe seadus expressis verbis ette õigushüve rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamise võimalikkust. Seetõttu on hagejal koormis välja tuua ja tõendada nii kohustuse rikkumist, füüsilist ja / või hingelist valu ja kannatusi ja põhjuslikku seost. Kui kohustuse rikkumine on põhjustanud terviseseisundi muutumise, tuleb tõendada terviseseisundi muutumisest tingitud füüsiline ja / või hingeline valu ja kannatused. Hageja on avaldanud, et täitemenetlus ja iseäranis kodust väljatõstmine ning selle müümine põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi. Hageja põhjendab mittevaralist kahju sellega, et tal tekkisid oma kodu kaotuse tõttu tekkinud mitmed tervisehädad (ohtlikult kõrge vererõhk, pearinglused ja teised hädad), mis on alates 2014 aastast aina süvenenud tulenevalt suurest emotsionaalsest stressist. Hageja pidi hüpertensiooni leevendamiseks hakkama võtma ravimeid alates 2014 aastast. Hageja haigusnähud (isegi kui teatud terviseprobleemid esinesid juba varem) süvenesid aastal 2014 niivõrd suures ulatuses, et hagejal tuli hakata võtma ravimeid D 4 mg, C 16 mg ja N 5 mg. Hageja tervislik seisund on kahjustunud ulatuseni, kus hageja kannatab igapäevaselt mitte ainult füüsiliste haiguste tõttu aga ka emotsionaalsete häirete tõttu, nagu depressioon, ärevushäire, unetus, asteenia, ärrituvus pikast unetusest. Hageja on diagnoosotud depressiooniga ärevuse, südamekahjustusega hüpertooniatõve (kongestiivse) südamepuudulikkusega, segahüperlipideemia, ägedad ülemiste hingamisteede nakkused, puriini- ja pürimidiiniainevahetuse täpsustamata häire ja kroonilise neeruinsufitsientsi. Hageja on soovinud enda tervisliku seisundi muutumist tõendada arst A E 10.05.2016 väljastatud raviloo nr 14 väljatrükiga (I kd, tl 38), arst A E 18.05.2019 väljastatud raviloo nr 31väljatrükiga (I kd, tl 190) ja tunnistaja A A ütlustega (II kd, tl-d 41-42). Raviloos nr 14 märgitust nähtuvalt on hagejal olnud hüpertensioon tõenäoliselt aastaid. Raviloos nr 14 on märgitud, et hageja tarvitab ravimeid alates 2014.a. Raviloos nr 31 on märgitud, et hagejal on depressiooniga ärevus diagnoositud 2017.a. Tunnistaja A A andis ütlused, mille kohaselt ei olnud hagejal enne täitemenetlust vererõhuprobleeme, hageja ei võtnud ühtegi rohtu, oli täiesti terve mees. Tunnistaja märkas hageja olekus muutusi ja soovitas pöörduda perearsti poole, kelle poole pöördudes selgus hageja kõrge vererõhk ja tabletiravi vajalikkus (II kd, tl-d 41-42). Hageja on põhjendanud hagiavaldust oma tervisliku seisundi muutumisega. Kohus saab tervisliku seisundi muutumist hinnata siis, kui hageja on tõendanud asjaolud, millest nähtub tema tervislik seisund enne muutust ning pärast muutust. Ravilugudest ei nähtu, milline oli hageja tervislik seisund enne täitemenetluse alustamist. Ravilugudest nähtub, et hüpertensioon on olnud hagejal ilmselt aastaid ning hagejal on olnud operatsioon hüdronefroosi tõttu. Eeltoodut arvestades ei nähtu ravilugudest, et hagejal puudusid enne 2014. aastat terviseprobleemid. Olemasoleva haiguse ägenemisele viitab raviloos number 14 märgitu, mille kohaselt tarvitab hageja ravimeid alates 2014.a. Ravilugu nr 31 tõendab, et hagejal on depressiooniga ärevus diagnoositud 2017.a. Haiguse ägenemist tõendavad ka tunnistaja ütlused, mille kohaselt määrati hagejale vererõhuprobleemide ilmnemisel tabletiravi. Tunnistaja ütlused hageja terviseprobleemide puudumise kohta on vastuolus ravilugudes sisalduva teabega, millest nähtuvalt esinesid hageja tervisprobleemid juba enne 2014.a. Tõendite vastuolu tõttu ei ole hageja terviseprobleemide puudumine enne 2014.a tõendatud. Kohus on seisukohal, et ka haiguse ägenemine võib kaasa tuua füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Samuti saab hingelist valu ja kannatusi kaasa tuua depressiooniga ärevus. Kuivõrd seadus ei näe antud juhul õigushüve rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamise võimalikkust ette, siis on hagejal koormis välja tuua ja tõendada haiguse ägenemisest tingitud füüsiline ja hingeline valu ning kannatused. Seda hageja teinud ei ole. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et tema haiguse ägenemine 2014.a ja 2017.a 9 (11)
diagnoositud depressiooniga ärevus olid põhjustatud kohtutäituri kohustuste rikkumisest, mille kohus eelnevalt tuvastas. Seega puudub kohustuste rikkumise ja võimaliku mittevaralise kahju vahel põhjuslik seos. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist.
15.VÕS § 521 lg 1 sätestab, et kahjustatud isik võib nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Kindlustusandjalt võib nõuda kahju hüvitamist üksnes rahalise hüvitise maksmise vormis. VÕS § 521 lg 2 ls 1 sätestab, et kui kahju hüvitamise nõue on esitatud nii kindlustusvõtja kui kindlustusandja vastu, vastutavad nad solidaarvõlgnikena. Hageja põhjendab oma nõuet kindlustusseltsi vastu sellega, et kohtutäituril oli sõlmitud kindlustusleping kindlustusseltsiga (I kd, tl 46). Kohtutäitur väidab, et kindlustusseltsiga sõlmitud lepingu järgne kindlustusperiood oli 01.03.2014 kuni 28.02.2015. Kohtutäitur väidab, et alates 01.03.2015 kuni 29.02.2016 oli kindlustusandjaks BTA Insurance SE. Kohus leiab, et kohtutäitur on oma väidet tõendanud kindlustuspoliisi koopiaga (I kd, tl 121-122). Kohtutäitur väidab, et alates 01.03.2016 kuni 28.02.2017 ja seega ka kinnisasja müümise ajal oli kindlustusandjaks Y. Kohus leiab, et kohtutäitur on oma väidet tõendanud kindlustuspoliisi koopiaga (I kd, tl 123). Kohtu hinnangul tuleb vastutuskindlustuse puhul kindlustusjuhtumiks lugeda kahjustatud isikule kahju tekkimine, mitte kahju tekkimise põhjuseks olev kohustuse rikkumine. Kohus on seisukohal, et hageja väidetud kahju ilmnes pärast käesolevas asjas kostjaks oleva kindlustusseltsiga sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi möödumist. Seetõttu ei vastuta kindlustusselts VÕS § 521 lg 1 järgi hageja ees.
16.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
17.Kohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust, mis on tekkinud temale kinnisasja omandist ilmajäämisega. Kohus tuvastas, et hageja kahjuks varaline diferents puudub, mistõttu ei ole kohtutäitur kohustatud hagejale hüvitama kohtutäituri tasu kandmisest tekkinud kulusid ja kolimisteenuse kandmisest tekkinud kulusid. Kohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kohtutäituri kohustuste rikkumise ja temale tekkinud mittevaralise kahju vahel. Samuti leidis kohus, et rikutud kohustuste eesmärk ei olnud ära hoida mittevaralise kahju tekkimist hagejale. Kohus tuvastas, et kindlustusselts ei vastuta VÕS § 521 lg 1 kohaselt hageja ees. Eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata hageja hagiavalduse kohtutäituri ja kindlustusseltsi vastu varalise kahju 605 869,40 eurot ja mittevaralise kahju 10 000 eurot hüvitamise solidaarkohustuste täitmise nõuetes. Kuivõrd kohus jättis hagiavalduse kahju hüvitamise nõuetes rahuldamata, puudub hagejal õigus nõuda kahjuhüvitise maksmisega viivitamise eest viivist. Kohus jätab hagiavalduse kohtutäituri ja kindlustusseltsi vastu sissenõutavaks muutunud viivise 13 659,82 eurot tasumise solidaarkohustuse ja kahjuhüvitiselt VÕS§ 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 30.12.2017 kuni hüvitise tasumiseni viivise tasumise solidaarkohustuse täitmise nõuetes rahuldamata.
18.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskulude kindlaksmääramine takistab kohtuotsuse tegemist, mistõttu määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 10 (11)
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.