1.Tühistada Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2019 määrus väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teha asjas uus määrus, millega mõista Airi Taavelilt Tarmeko Pehmemööbel OÜ kasuks välja menetluskulud 3316,20 eurot.
2.Lugeda maakohtu määruse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Rahuldada Tarmeko Pehmemööbel OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
Mõista Airi Taavelilt Tarmeko Pehmemööbel OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 3316,20 eurot.
2.3.Mõista Airi Taavelilt Tarmeko Pehmemööbel OÜ kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Rahuldada Tarmeko Pehmemööbel OÜ määruskaebus osaliselt.
4.Jätta Airi Taaveli määruskaebus rahuldamata.
5.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 178 lg 4). Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Airi Taaveli (hageja) hagi Tarmeko Pehmemööbel OÜ (kostja) vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks. 10. mai 2017 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas
7.novembri 2017 otsusega maakohtu lahendi ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus tühistas 27. aprilli 2018 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2017 otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 21. märtsi 2019 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus hageja kanda. Riigikohus jättis 31. juuli 2019 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
2.29. augusti 2019 menetluskulude nimekirjas palus kostja määrata kindlaks menetluskulud ning mõista hagejalt enda kasuks välja advokaaditasu 7700 eurot (55 h hinnaga 140 eurot/h ilma käibemaksuta) ning advokaadi sõidukulud 96,20 eurot. Samuti palus kostja määrata, et hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
3.Hageja vaidlustas kostja esindajatasu suuruse osaliselt.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3246,64 eurot. Maakohus määras, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu 140 eurot tunnis ilma käibemaksuta on põhjendatud.
Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 55 tundi. Lepingulise esindaja kulud on põhjendamatult suured. Tsiviilasi oli keskmise keerukuse ja mahukusega. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlus keskendus üksnes hagi aegumise küsimusele. Osaliselt kordavad kostja hilisemad menetlusdokumendid varasemates menetlusdokumentides toodud seisukohti ning sisaldavad palju varasema menetluse käigu ümberkirjutamist. Asjas toimus üks istung kestusega 1 h 35 min. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele, kirjade edastamisele, vastaspoole esitatud menetlusdokumentide tutvumisele ja kohtu koostatud dokumentidega tutvumisele/analüüsile. Tegemist on toimingutega, mida ei saa pidada eraldi õigusabi osutamiseks, vaid mis on eelduslikult hõlmatud sisulise õigusabi osutamisega. Hagile esitatud kostja vastuse mahtu ning keerukust arvestades on põhjendatud ajakulu 6,5 tundi. Vastuse koostamine hõlmab kohtu hinnangul ka hagimaterjalidega tutvumist ja tõendite kogumist.
20.jaanuari 2019 kostja seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks luges kohus 4 h, mis hõlmab ka tõendite kogumist ja materjalidega tutvumist. Kostja esindaja osales 30. märtsi 2017 kohtuistungil. Tsiviilasja keerukust arvestades luges kohus põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks kokku 3,5 tundi. Kostja 28. aprillil 2017 esitatud seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks luges kohus 2 tundi, mis hõlmab ka kohtupraktika otsimist ja kliendi kommentaaridega tutvumist. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks luges kohus 2 tundi, kuna vastuses on korratud valdavalt varasemaid menetluse käigus esitatud argumente. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ei tohiks olla ebaproportsionaalselt ajamahukas, sest asjaolud on maakohtus läbi arutatud ja menetlusosaliste õiguslikud positsioonid selged. Kassatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks luges kohus 3 tundi, mis hõlmab ka Tartu Ringkonnakohtu otsusega tutvumist. Kostja 15. augusti 2018 seisukoha ja 7. märtsi 2019 seisukoha (lõplikud seisukohad) koostamise põhjendatud ajakuluks luges kohus kokku 2 tundi, kuna argumendid on jäänud valdavalt samaks. Menetluskuluna ei kuulu hüvitamisele kostja menetluskulude nimekirja koostamise kulud. Eeltoodust tulenevalt luges kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 23 tundi ja menetluskulu 3220 eurot (23 h × 140 eurot/h). Kohus ei pidanud põhjendatuks lähtuda kostja märgitud sõidukulu suurusest 0,26 eurot kilomeeter. Arvestades sõiduauto keskmist kütusekulu 6 l/100 km kohta ja keskmist kütuse hinda märtsis 2017 1,20 eur/l, on kohtu hinnangul põhjendatud kostja esindaja sõidukulud summas 26,64 eurot.
KOSTJA MÄÄRUSKAEBUS JA HAGEJA SEISUKOHAD
5.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, millega rahuldati kostja menetluskulude nõue hageja vastu 4549,56 eurost väiksemas ulatuses ning palub teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 4549,56 eurot. Kostja hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas ta jõudis seisukohale, et ajakulu kliendiga nõupidamistele, kirjade
edastamisele, vastaspoole tehtud menetlusdokumentidega tutvumisele ja kohtu koostatud dokumentidega tutvumisele/analüüsile, ei saa pidada eraldiseisvana õigusabi osutamiseks. 20.01.2019 kostja seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks on kohus lugenud 4 tundi. Kostja ei ole 20.01.2019 kohtule ühtegi menetlusdokumenti esitanud, seega jääb arusaamatuks milliseid seisukohti on kohus silmas pidanud. 30.03.2017 kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakulu vähendas maakohus põhjendamatult 3,5 tunnile, kuna istungiks oli vaja töötada läbi väga palju materjali. 28.04.2017 (ilmselt pidas kohus silmas 27.04.2017) esitatud seisukoha koostamise ajakulu vähendamist 2 tunnile ei ole maakohus põhjendanud. Põhjendatud ajakuluks on kohus lugenud 2 tundi. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu vähendamisel 2 tunnini ei ole maakohus võtnud arvesse apellatsioonkaebuse vastuse pikkust ega selle sisu. Kohus on põhjendamatult vähendanud kassatsioonkaebuse koostamisele kulunud aega 3 tunnile. 15.08.2018 ja 07.03.2019 seisukohtade koostamise põhjendatud ajakuluks on kohus pidanud 2 tundi, kuna argumendid on valdavalt samad. Menetlusosalisel on tavapäraselt üks seisukoht ning arusaamatu on maakohtu seisukoht nagu oleks kostja 07.03.2019 pidanud esitama varasemast täiesti erinevad seisukohad. Maakohus ei ole selgitanud, miks ei saa põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks pidada ajakulu kliendile lõppotsuse tutvustamisele, hageja kassatsioonkaebusega tutvumisele ning selle perspektiivi hindamisele. Kostja ei nõustu ka sõidukulu vähendamisega. Analoogia korras tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord.“ §-st 5.
6.Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu. Maakohus ei ole rikkunud kostja väidetud viisil menetlusõiguse norme menetluskulude kindlaksmääramisel. Hageja nõustub sisuliselt, et iga toimingu näol ei saa olla tegemist õigusabi teenuse osutamisega. Tõendite kogumiseks vajalikud nõupidamised ning tõendid tuleb koguda menetlusosalisel endal. 3,5 h istungi ettevalmistamiseks on piisav. Kohtupraktika analüüs ei saa olla õigusteenuse osutamise osa, mistõttu ei ole maakohus eksinud menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel. Hageja leiab, et kostja ajakulu menetlustoimingutele tuleks vähendada veelgi.
HAGEJA MÄÄRUSKAEBUS JA KOSTJA SEISUKOHAD
7.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse punkt 2 ning teha uus määrus, millega jätta kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata või alternatiivselt vähendada välja mõistetud menetluskulusid oluliselt. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud kulutuste suurust vähendama vähemalt 1/3ni taotletud kuludest. Vaidlus ei olnud keerukas ja sisulisi argumente kohus ei vaaginudki, sest vaidlus oli nõude aegumise üle. Välja mõistetud menetluskulud ei ole mõistlikud. Hageja ei suuda neid tasuda, sest on töövõimetu pensionär ning menetlusdokumendid sisaldavad asjatuid kordusi, muutes dokumendid ebamõistlikult pikaks.
8.Kostja palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei oma tähtsust see, milliseid argumente on jõudnud kohus vaagida, vaid see, mida on pooled teinud. Kostjal tuli oma õiguste kaitseks võtta seisukoht kõigi hagejate väidete osas. Asjaolu, et hageja ei suuda menetluskulusid tasuda, ei ole piisav põhjus menetluskulude vähendamiseks. Lisaks on hageja olnud pahatahtlik. Hagejal ei ole väidetud tervisehädasid. Hageja väide, et kostja on koostanud asjakohtuid argumente sisaldavaid menetlusdokumente on väär ja paljasõnaline.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus rahuldab kostja määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus suurendab hagejalt kostja kasuks välja mõistetavat menetluskulu suurust 69,56 euro (sõidukulu) võrra. Hageja määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata.
10.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Kohus ei ole hagita menetluse sätete kohaldamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda üksnes juhul, kui ringkonnakohus tuvastab, et maakohus on väljunud diskretsioonipiiridest või teinud kaalutlusvigu (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Ringkonnakohus selgitab, et kohtul on lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel, kusjuures kohus peab sellist otsust ka põhjendama. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavalt põhjendanud, miks esindajatasu tuleb osaliselt vähendada.
11.Ringkonnakohus nõustub kostja määruskaebusega osas, et maakohus vähendas põhjendamatult kostja sõidukulu 96,20 eurolt 26,64 euroni. Kostja palus sõidukuluna mõista välja 0,26 eurot kilomeetri kohta. Kokku sõitis kostja 370 km (Tallinn-Tartu-Tallinn). Ringkonnakohus leiab, et sõidukulu põhjendatuse hindamisel saab analoogia alusel lähtuda Justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 17 lg-st 2, mille kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi korras õigusteenuse osutamisel advokaadile isikliku sõiduauto kasutamise kulud summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Arvestades, et kostja sõidukulude taotlus jääb alla 0,3 euro kilomeetri kohta, siis puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus sõidukulude vähendamiseks. Seega vähendas maakohus ebaõigesti sõidukulu 69,56 euro võrra ning selles võrra tuleb hagejalt kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid suurendada.
12.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebuste ülejäänud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta iga üksiku menetlustoimingu osas. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb hinnata menetlustoimingutele kulunud ajakulu vajalikkust ja põhjendatust kogumis, arvestades asja keerukust ja mahtu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuigi tegemist oli kutsehaiguse asjaga, siis käesoleval juhul taandus vaidlus küsimusele hagi aegumisest. Kuna tegemist oli keskmisest lihtsama kutsehaiguse vaidlusega, siis on maakohtu määratud ajakulu kooskõlas asja mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Isegi, kui ringkonnakohus ei nõustu mõne konkreetse maakohtu hinnanguga menetluskuludele, ei tähenda see, et kogumis hinnates ei ole maakohtu määratud menetluskulud kooskõlas asja keerukuse ja mahukusega. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et välja arvatud sõidukulusid puudutavas osas, puudub alus maakohtu määratud menetluskulude suuruse vähendamiseks või suurendamiseks. Asjaolu, et maakohus on eksinud kuupäevadega (märkinud 19.01.2017 asemel 20.01.2017), ei ole alus maakohtu määratud menetluskulude suuruse muutmiseks. Ka üksnes dokumentide lehekülgede pikkus ei näita esindaja põhjendatud ja vajalikku ajakulu suurust dokumendi koostamisele. Samuti ei ole menetluskulude suuruse vähendamise aluseks menetluskulusid kandma kohustatud isiku kehv majanduslik seisund. Hageja võttis hagi esitamisega riski, et hagi rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud tema enda kanda.
13.Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3316,20 (69,56 + 3246,64) eurost väiksema summa. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.