A.T. hagi Tarmeko Pehmemööbel OÜ vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
1721.43; 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A.T. (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja esindaja Andrei Urbanik (XXX) Kostja Tarmeko Pehmemööbel OÜ (registrikood 11136168, asukoht Sõbra 56b Tartu 51013) Kostja esindaja vandeadvokaat ([email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
Indrek
Lillo
30. märts 2017. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.T. hagi Tarmeko Pehmemööbel OÜ vastu rahuldamata aegumise tõttu.
2.Jätta menetluskulud A.T. kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.A.T. esitas XX.XX.XXXX Tartu Maakohtule hagi, milles palus Tarmeko Pehmemööbel OÜ-lt hageja kasuks välja mõista XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX eest hüvitis 6721.70
eurot ja alates XX.XX.XXXX hüvitis 191.27 eurot kuus kuni püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni. Hageja palus kohustada kostjat indekseerima hüvitist iga-aastaselt tekstiilitööstuse brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise aastaga. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja mittevaraline kahju kohtu poolt kindlaksmääratud suuruses. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures. Hageja töötas XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX TK Lembitu XXX. Alates XX.XX.XXXX asus avaldaja tööle XXX, mis reorganiseeriti XXX, mis omakorda reorganiseeriti aktsiaseltsiks Tarmeko. Viimane reorganiseeriti alates XX.XX.XXXX ümber Tarmeko Pehmemööbli OÜ-ks. Kõikides eelnimetatud ettevõtetes töötas hageja XXX. XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX juhtis hageja ettevõtet XXX . ning XXX töötas ta selles osaühingus. XX.XX.XXXX tuvastati hagejal tööst põhjustatud haigus. Kostja ütles XX.XX.XXXX hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et töötaja tervislik seisund ei vastanud tema ametikohale. XX.XX.XXXX töötervishoiuarsti teatise kohaselt diagnoositi hagejal kutsehaigus, mille põhjustajateks on töötervishoiuarst pidanud töötamisega seonduvaid sundasendeid, korduvaid liigutusi, staatilise lihaspingega käte koormust. Kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks on töötervishoiuarst märkinud XXX kuni XXX. Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisi komisjoni XX.XX.XXXX otsusega tuvastati hagejal püsiv töövõime kaotus XXX alates XX.XX.XXXX . Tööinspektsioon viis läbi kutsehaiguse asjaolude kohta uurimise ja leidis uurimiskokkuvõtte kohaselt kostja kui tööandja tegematajätmisi ja rikkumisi. Hageja palub kostjalt kahjuhüvitise välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel või alternatiivselt töölepingu rikkumisest tulenevalt (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115). Tööandja rikkus kohustust tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; tutvustada töötajale töölevõtmisel ja töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. TLS § 28 lg 2 pdes 6 ja 7 on sätestatud tööandjale lasuv töötaja tervise kaitsekohustus. Hageja leiab, et kostja on kohustatud maksma hagejale hüvitist alates kahjust teada saamisest XX.XX.XXXX.
2.Hageja leidis, et hagi ei ole aegunud. Hageja ei saanud kutsehaigusest teada tööst põhjustatud haiguse tuvastamisega, see ei ole samane kutsehaigusega. Töölepingu lõppemisel ei olnud hagejale teada, et kostja juures töötamise ajal on hagejal välja kujunenud kutsehaigus. Hageja väitel sai ta kahjust teada XX.XX.XXXX, kui Sotsiaalkindlustusamet tuvastas hageja püsiva töövõime kaotuse XXX. Samal ajal hageja sai teada ka sellest, et töövõime kaotus on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Käesolevas asjas ei ole esitatud andmeid, millest nähtuks, et hageja oleks tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimisest saanud teada varem. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et aegumistähtaja kulgemise alguseks ei saa võtta diagnoosimisest teada saamise aega. Töötaja kutsehaigestumise korral loetakse ajaks, mil töötaja peab kahjust teadlik olema, seda kui töötaja sissetulek kutsehaiguse tagajärjel väheneb või kui töötajal tekib saamata jäänud sissetulek. Hagejaga lõpetati tööleping XX.XX.XXXX. Seejärel asutas hageja oma firma, kus töötas 2010. aasta detsembrini. 2005-2013 võimaldas hageja tervis tal tööd teha ja osaleda spordiüritustel. Aastatel 2010-2013 hageja ei töötanud, teda toetas rahaliselt XXX. Nüüd hageja XXX sellist võimalust ei ole ja hageja peaks minema tööle. Kostja poolne tuginemine aegumisele on vastuolus hea usu põhimõttega.
KOSTJA VASTUVÄITED
2/5
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi esitatud vale kostja vastu. Aktsiaselts Tarmeko on tänaseks päevaks likvideeritud ning seda ilma õigusjärglaseta. Kostja ei ole ega saagi olla ühegi hageja nimetatud ettevõtte õigusjärglane. Hageja asus kostja juurde tööle XX.XX.XXXX ning tööleping hagejaga lõpetati XX.XX.XXXX, s.t töösuhe kestis 137 päeva. Selle aja jooksul viibis hageja 74 päeva haiguslehel. Ainult 63 päeva jooksul ei saanud kostja haiguse kulgu mõjutada.
4.Kostja leiab, et hageja nõue on TsÜS § 153 lg 1 kohaselt aegunud. Hageja sai tervisekahjustuse tekkimisest ja väidetavast kahjust teada varem kui XX.XX.XXXX. Aegumistähtaja alguseks on ajahetk, mil hageja sai teada või pidi teada saama, et hageja ei saa tervisekahjustusest tulenevalt enam õmblejatööd teha ega endist sissetulekut teenida. Hageja sai nõude aluseks olevatest asjaoludest teada juba XX.XX.XXXX töölepingu lõpetamisel ning see hetk tuleb lugeda aegumistähtaja alguseks. Hageja on kinnitanud, et ta on töötanud kuni XXX XXX . Järelikult oli hiljemalt 2010. aastal hageja tervislik ja varaline seisund halvenenud, hageja ei saanud enam tööd teha. Kui hageja oli alates XX.XX.XXXX töövõimetu XXX ulatuses, pidi hagejale sel hetkel olema selge, et tervislikest põhjustest tulenevalt ei ole hagejal võimalik enam töö tegemist jätkata.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud. Kohus loeb TsMS § 231 lg 4 alusel ning dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: • XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX töötas hageja TK Lembitu XXX (I kd lk 2729). • XX.XX.XXXX asus avaldaja tööle XXX, mis reorganiseeriti XXX , mis omakorda reorganiseeriti aktsiaseltsiks Tarmeko (I kd lk 27-32). Kõikides eelnimetatud ettevõtetes töötas hageja XXX. • Alates XX.XX.XXXX töötas hageja kostja juures XXX. • XX.XX.XXXX tuvastati hagejal tööst põhjustatud haigus (I kd lk 60). • XX.XX.XXXX ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et töötaja tervislik seisund ei vastanud tema ametikohale (I kd lk 19). • XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX juhtis hageja ettevõtet XXX. • XX.XX.XXXX diagnoositi hagejal kutsehaigus. Kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks on töötervishoiuarst märkinud 1983.a kuni 2010.a (I kd lk 20). • XX.XX.XXXX tuvastati hagejal püsiv töövõime kaotus XXX alates XX.XX.XXXX (I kd lk 21-22). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Tarmeko Pehmemööbel OÜ on kohane kostja ning AS Tarmeko õigusjärglane. Hageja esitatud AS Tarmeko 26.05.2005 teatisega loeb kohus tõendatuks, et alates XX.XX.XXXX oli hageja tööandjaks Tarmeko Pehmemööbel OÜ, kusjuures uue tööandja juures säilivad kõik õiguslikud, majanduslikud ning sotsiaalsed garantiid (I kd lk 33). Sama garantiide säilimise põhimõte tulenes ka 2005. aastal kehtinud töölepingu seaduse §-st 6 ning §-st 62. Seega on kostja töölepingusse puutuvalt AS Tarmeko õigusjärglane ning hagejal on õigus kostjalt nõuda XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX tekkinud tervisekahju hüvitamist. Tarmeko Pehmemööbel OÜ on kohane kostja kogu nõude osas.
3/5
6.Kostja väitel on hagi aegunud. Hageja leiab, et aegumisele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lg kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et õiguste teostamine ei ole lubatud selliselt, et selle eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus ei loe kostja käitumisest välja soovi hagejat kahjustada ning seega ei ole tema käitumine ka vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole asja materjalidest nähtuvalt teinud ühtegi toimingut ega andnud ühtegi lubadust, et lükata edasi hageja poolset hagi esitamist. Kostjal on õigus tugineda hagi aegumisele ning ainuüksi asjaolu, et hageja nõude aluseks on tervisekahju tekitamine, ei muuda aegumisele tuginemist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kohus ei pea hageja väidet põhjendatuks.
7.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et „tervisekahjustusest tuleneva nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 153. Varasemas praktikas on kolleegium märkinud, et TsÜS § 153 lg 1 järgi algab tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada või pidi teada saama (Riigikohtu 3. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 28). Lisaks on kolleegium selgitanud, et kutsehaigusega põhjustatud tervisekahjustuse korral tuleb õiguste rikkumisest teadasaamiseks lugeda tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimisest teadasaamise, mitte õigusvastasest teost ega tervisekahjustusest teadasaamise aega (Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12, p 10). Samuti on kolleegium avaldanud seisukohta, et kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-12, p 14; kokkuvõtvalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-16, p 12). Tulenevalt Riigikohtu 14.06.2016 otsusest nr 3-2-1-54-16 ei saa aegumistähtaja kulgemise alguseks võtta hageja töövõimetuse ulatuse kindlaksmääramise ega kutsehaiguse diagnoosimisest teada saamise aega. Hageja on oma nõude esitanud nii lepinguvälist kahju hüvitamist kui lepingu rikkumist puudutavate sätete alusel. TsÜS § 153 lg 1 kohaselt kohaldub säte kõigile tervise kahjustamisest tulenevatele nõuetele hoolimata sellest, milline on nõude õiguslik alus. Kuna ka mittevaraline nõue tuleneb tervise kahjustamisest, aeguvad varalise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõuded korraga. Hoolimata kohtu nõudmisest ei ole hageja selgelt välja toonud, millal tal kahju tekkis. Hageja on nõude algusena märkinud XX.XX.XXXX ning leiab, et hageja sai sel hetkel teada töövõime vähenemisest. Kohus loeb hageja aegumise arvestuse ebaõigeks. Hageja ei saanud kahju tekkimisest teada alles töövõime kaotuse tuvastamisega. Töötaja kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada, et tööandja on toime pannud õigusvastase teo või rikkunud lepingut. Nii lepingu kui ka delikti alusel vastutuseks tuleb võlaõigusseaduse järgi kindlaks teha kahju ja VÕS § 127 lg 4 järgi ka põhjuslik seos teo ja kahju vahel. Hagejal tuvastati XX.XX.XXXX tööst põhjustatud haigus. Hageja on õigesti viidanud, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 23 lg 3 kohaselt on tööst põhjustatud haigus töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Samas ei eelda nõude esitamine tööandja vastu, et hagejal oleks kutsehaigus diagnoositud. Hageja peaks tõendama, et tal on tulenevalt tervisekahjustusest tekkinud varaline kahju ning kutsehaiguse diagnoosimine on kahju tekkimise ja tööandjale 4/5
etteheidetava tegevuse tõendamiseks üks võimalik tõend. Hageja pidi juba töölepingu lõpetamisel XX.XX.XXXX aru saama, et tal võib tekkida varaline kahju. Kuna hageja asutas XXX. ning teenis XXX selle tegevusest tulu, ei pruukinud tal 2005. aastal varalist kahju tekkida. Hageja väidete kohaselt töötas ta osaühingus kuni 2010. aasta lõpuni. Hageja on õigesti leidnud, et kutsehaigus kujuneb välja pikema aja jooksul. Kui hageja tervis lubas tal kuni 2010. aasta lõpuni XXX töötada, ei pruukinud tal varem kahju tekkida. Riigikohus on eelpool viidatud otsuses leidnud, et hüvitamise nõue hakkab aeguma, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja töötab edasi, lükkub edasi ka aegumise algus. Hagejal ei ole töötamise ajal veel kahju tekkinud. Kohus ei saa panna hagejat halvemasse olukorda seetõttu, et ta pärast töölepingu lõpetamist teenis omale sissetuleku enda rajatud osaühinguga. Alates 2011. aastast hageja enda väitel ei töötanud, teda pidas üleval poeg. Seega ei olnud alates 2011. aasta algusest hagejal sissetulekut. Kohus leiab, et kuna hageja pidi juba XX.XX.XXXX tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisega aru saama, et tal võib olla õigus nõuda kostjalt tervise kahjustamise tõttu hüvitist, hakkas 2011. aasta algusest kulgema ka hagi aegumine. Hagi aegumist ei saa panna sõltuvusse sellest, millal hageja pöördub kutsehaiguse diagnoosimiseks töötervishoiuarsti poole või esitab avalduse töövõimetuse tuvastamiseks. Need toimingud on hageja subjektiivne valik ega saa pikendada hagi aegumise tähtaega. Hagi aegumine saab olla seotud ainult sellega, millisel ajahetkel tekkis hagejal kahju, s.t millal ta kaotas sissetuleku. Antud juhul toimus see 2011. aasta algul. Vastavalt TsÜS §-le 153 lg 1 aegus hageja nõue hiljemalt 01.01.2014. Kuna hagi on esitatud XX.XX.XXXX , loeb kohus hagi aegunuks. TsMS § 449 lg 3 kohaselt teeb kohus vaheotsuse asemel lõppotsuse.
8.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuna kohus tegi esialgu teatavaks, et teeb aegumise kohta vaheotsuse, ei ole pooltele antud tähtaega menetluskulude esitamiseks. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.