1.Osaühing Ventorg (hageja) esitas 26. septembril 2017 Harju Maakohtusse hagi OÜ U.M. Investeeringud (likvideerimisel) (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada, et Viru Maakohtu
1.novembri 2010. a määrusest tsiviilasjas 20739568 tulenev nõue on läinud üle kostjalt hagejale. Hageja väitel kinnitas Viru Maakohus 1. novembri 2010. a määrusega Nadežda Krankalsi, Viktor Krankalsi (võlgnikud) ja OÜ ENKATEX SEWING (pankrotis) (algne võlausaldaja) vahelise kompromissi (kompromissimäärus), millega lepiti kokku, et võlgnikud tasuvad võlausaldajale perioodiliste maksetena 393 772 krooni (25 166 eurot 62 senti) (nõue). Algne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 8. veebruaril 2011 notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu, hüpoteekide üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingud, millega loovutati kostjale kompromissimäärusest tulenevad nõuded, samuti anti üle tagatisõigused.
2-17-14364
Hageja ja kostja sõlmisid 1. septembril 2013 lihtkirjaliku nõude loovutamise lepingu, millega loovutati hagejale kompromissimäärusest tulenevad nõuded. Kostja andis hagejale üle hüpoteegid, mille kohta on tehtud ka kanded kinnistusraamatus. Hagejal ei ole aga tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 lgst 1 võimalik nõuet täitmisele esitada. Kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga sõlmida loovutusleping notariaalselt. Hagejal on õiguslik huvi tuvastada, et nõue on lihtkirjaliku nõude loovutamise lepinguga hagejale üle läinud. Kuna nõude ülemineku õiguslik küsimus puudutab kostja, mitte võlgniku õigusi, esitab hageja hagi kostja kui hagejale nõude loovutanud isiku vastu.
2.Kostja teatas vastuses hagile, et tal puuduvad sisulised vastuväited nõudeõiguse ülemineku tuvastamisele, kuid hagi on esitatud vale isiku vastu ja tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Kostja arvates võib TMS § 18 lg 3 alusel esitada hagi üksnes võlgniku vastu. Kostja on huvitatud, et tema likvideerimine toimuks selliselt, et hiljem ei oleks vaja täiendavat likvideerimist.
3.Harju Maakohus jättis 6. detsembri 2017. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda temalt raha välja mõistmata. Maakohtu hinnangul näeb TMS § 18 lg 3 ette võimaluse esitada nõudeõiguse tuvastamise hagi üksnes võlgniku vastu ning seega on praegune hagi esitatud vale isiku vastu. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
4.Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada (v.a menetluskulude hagejalt kostja kasuks välja mõistmata jätmise osas) ning saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määruskaebust Ringkonnakohtule.
ei
rahuldanud
ja
edastas
selle
läbivaatamiseks
Tallinna
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. märtsi 2018. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse esitamisega seotud kulud hageja kanda, jättes need summaliselt kindlaks määramata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et TMS § 18 lg 3 näeb ette võimaluse esitada hagi võlgniku vastu. Kostja asendamiseks ei ole hageja taotlust esitanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub Riigikohtule esitatud määruskaebuses ringkonnakohtu ja maakohtu määrused (v.a maakohtu määrus hagejalt kostja kasuks raha välja mõistmata jätmise osas) tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja arvates ei välista TMS § 18 lg 3 hagi esitamist nõude loovutaja vastu. Võlgniku õigusi ei puuduta asjaolu, kas võlausaldaja isik muutub või mitte, kuna võlausaldaja isiku muutumine ei mõjuta võlgniku õigusi. Kohtute tõlgendus võib kaasa tuua nõude tegeliku omaja õiguste kahjustamise. Võlgnik ei ole nõudele vastuväiteid esitanud ja puudub ka vaidlus nõude loovutamise 2(4)
2-17-14364
üle. Ebaõiglane oleks alustada kohtuvaidlust asjasse puutumatu võlgnikuga ning tekitada talle põhjendamatult menetluskulusid.
7.Kostja arvates tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei ole põhjendatud ega võimalda ringkonnakohtu määruse resolutsiooni tühistada, kuid määruse põhjendusi tuleb täiendada. Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • kompromissimääruse alusel on võlgnikud võtnud kohustuse tasuda algsele võlausaldajale perioodiliste maksetena 393 772 krooni (25 166 eurot 62 senti); • algne võlausaldaja loovutas 8. veebruaril 2011 notariaalselt tõestatud lepinguga vaidlusaluse nõude kostjale; • hageja ja kostja sõlmisid 1. septembril 2013 lihtkirjaliku nõude loovutamise lepingu, millega vaidlusalune nõue loovutati hagejale.
10.Hageja on esitanud hagi põhjendusega, et temal kui praegusel võlausaldajal ei ole võimalik omandatud nõuet täitemenetluses maksma panna, kuna seda takistab TMS § 18 lg 1. Nimetatud lõike esimese lause kohaselt, kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase kohta, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga.
10.1.Kolleegium märgib, et võlaõigusseadus ei kehtesta kohustust tõestada notariaalselt lepingut, millega rahaline nõue loovutatakse teisele isikule, seda ka juhul, kui loovutatakse kohtulahendist kui täitedokumendist tulenev nõue. VÕS § 167 lg 4 kohaselt läheb nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. VÕS § 167 lgt 4 täiendab siiski eespool tsiteeritud TMS § 18 lg 1, mis kokkuvõttes tähendab seda, et VÕS § 167 lgs 4 sätestatud õiguse teostamiseks täitemenetluses võib olla vajalik sõlmida nõude loovutamise leping notariaalselt.
10.2.TMS § 18 lg 1 peamise eesmärgina näeb kolleegium võlgniku huvide kaitset selle eest, et tema vastu ei algatataks täitemenetlust dokumendi alusel, mille ehtsust ei saa kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest (vt selle kohta lähemalt nt Riigikohtu 21. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3216317, p 32) lähtuvalt kontrollida. Täitedokumendist tuleneva nõude loovutamine peab olema kohtutäituri jaoks lihtsalt ja võimalikult õiguskindlalt kontrollitav.
11.Kui väidetavale uuele võlausaldajale ei ole täitedokumendist tulenevaid õigusi loovutatud notariaalselt tõestatud lepinguga, saab ta oma õigusi kaitsta ja nõude loovutamist tõendada TMS § 18 lg 3 kohaselt võlgniku vastu esitatava hagiga. Selle hagi ese on tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse üleminekut uuele võlausaldajale.
11.1.TMS § 18 lg 3 sisustamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, et materiaalõiguslikult on võlgnikul VÕS § 171 lg 1 kohaselt õigus esitada uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (kohtulahendi kui täitedokumendi korral piirab varasemate vastuväidete esitamise õigust küll oluliselt TMS § 221 lg 2). Kui TMS § 18 lg 3 kohane vaidlus lahendataks võlgnikuta, 3(4)
2-17-14364
võiks sellele järgneda uus kohtumenetlus, milles võlgnik esitab oma vastuväited. Seega on menetluslikult otstarbekas ja õige TMS § 18 lgst 3 tulenev – uue võlausaldaja hagi õige kostja on võlgnik. Nii on õigesti leidnud ka alama astme kohtud.
11.2.Kolleegium lisab, et eelmist võlausaldajat võib vajaduse korral TMS § 18 lg 3 alusel toimuvasse menetlusse kaasata või ta võib sinna astuda iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. TMS § 18 lg 3 ei reguleeri aga kahe võlausaldaja omavahelist võimalikku vaidlust selle üle, kas nõue on loovutatud või nt loovutamise aluseks olevast kausaaltehingust tulenevaid vaidlusi.
12.Kolleegium märgib vastuseks hagejale, et kui õigustamata võlausaldaja peaks koostöös võlgnikuga saavutama hagi õigeksvõtu järel täitemenetluse lõpetamise, ei tähenda see võlgniku vabanemist tegelikult täitmata jäänud nõude täitmisest (vt kasvõi TMS § 49 lg 2).
13.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostja ei ole talle ettenähtud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud, ei ole kostjal Riigikohtu menetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Samamoodi puudusid kostjal hüvitatavad menetluskulud alama astme kohtu menetlustes.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata määruskaebuse eest tasutud kautsjon riigituludesse. Malle Seppik
4(4)
Villu Kõve
Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.