Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
21613032
Otsuse kuupäev
Tartu, 13. juuni 2018
Kohtukoosseis
Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2017. a otsus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
312 000 eurot
Asja läbivaatamise kuupäev
14. mai 2018, kirjalik menetlus
2-16-13032
kestusleping erakorraliselt üles öelda ka muul mõjuval põhjusel kui lepingu rikkumine teise poole poolt, sealhulgas erakorralistel asjaoludel ka sellisel mõjuval põhjusel, mis on tingitud lepingut ülesütlevast poolest endast (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 32111407, p 11). Eelnevast tulenevalt ei ole piiratud nende asjaolude ring, mis võivad olla VÕS § 631 alusel käsunduslepingu ülesütlemise aluseks. Seejuures ei ole välistatud, et lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olev mõjuv põhjus seisneb lepingu sõlmimise asjaoludes.
2-16-13032
aluspõhimõtetega nagu asutamisvabadus (ELTL art 49) ja teenuste osutamise vabadus (ELTL art 56) ning neist tulenevad võrdse kohtlemise põhimõte ja läbipaistvuskohustus (vt direktiivi 2014/24/EL põhjendus 1; Euroopa Kohtu 13. aprilli 2010. a otsus kohtuasjas nr C91/08, Wall, pd 33 ja 71;
2-16-13032
Asja materjalidest nähtuvalt aga taotles kostja Riigiprokuratuurilt kriminaalasja toimikus olevate tõendite väljanõudmist muu hulgas selleks, et tõendada lepingu sõlmimise ja pikendamise eest hüvede andmist ja vastuvõtmist, selle viisi ja summasid. Harju Maakohtu 20. septembri 2017. a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1178196 esitamist kohtule on kostja põhjendanud sooviga tõendada, et C võttis A-lt ja B-lt hüve. Riigikohus on varem leidnud, et kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust võib kasutada faktiliste asjaolude tõendamiseks, kuid mitte faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu andmiseks, ning dokumentaalse tõendina oma väidete tõendamiseks, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega (vt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3214105, p 25; 2. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3219111, p 10). Kolleegium märgib, et ringkonnakohus tõdes ka ise vaidlustatud otsuses, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja tehtud lõpplahenditega võib olla võimalik tõendada seda, et üks isik lubas anda ja andis teisele isikule vara ning saaja lubas selle eest tegutseda andja huvides ja tegutseski andja huvides (ringkonnakohtu otsuse p 37). Järelikult oleksid tõendid, mille kogumist või asja juurde võtmist kostja taotles, võinud olla asjakohased, hindamaks seda, kas kostjal oli mõjuv põhjus leping erakorraliselt üles öelda. Jätnud rahuldamata kostja taotlused tõendite kogumiseks ja asja juurde võtmiseks, on ringkonnakohus sisuliselt võtnud kostjalt võimaluse tõendada asjaolusid, millele ta lepingu erakorralise ülesütlemise alusena tugineb. Kolleegium märgib, et ehkki kostja esitas kõnealused taotlused alles apellatsioonimenetluses, saab ringkonnakohus vastavaid tõendeid TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel hinnata, kui need tekkisid või said kostjale teatavaks alles pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohus ei ole tuginenud tõendite kogumisest ja vastuvõtmisest keeldumisel sellele, et need oleksid esitatud hilinemisega. Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel kostja 11. septembri 2017. a tõendite kogumise taotlus ja 2. oktoobri 2017. a tõendi asja materjalide juurde võtmise taotlus uuesti lahendada.
2-16-13032
Kolleegium märgib, et lepingu pikendamise ajal kehtinud RHS-ist ei tulenenudki hankijale võimalust vaidlustada hankeleping põhjusel, et see on RHS § 69 lg 11 ps 1 sätestatud alusel tühine. RHS § 117 lg 21 p 3 kohaselt oli hankelepingu sel alusel vaidlustamise õigus vaid pakkujal ja huvitatud isikul. Jaak Luik
5(5)
Ants Kull
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.