ERGO Insurance SE hagi Avappon OÜ (endine ärinimi Tarbetehnika OÜ), Al.Alliksaar OÜ, AA ja KA vastu 83 564,90 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. detsembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ERGO Insurance SE apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
106 106 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel Kostja: Avappon OÜ (endine ärinimi Tarbetehnika OÜ, varasemas menetluses kostja I, registrikood 12212517), lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni Kuni Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2017 otsuse jõustumiseni olid menetlusosalised ka Kostja II: Al.Alliksaar OÜ (registrikood 12287449) Kostja III: AA (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja IV: KA (isikukood XXXXXXXXXX)
Istungi toimumise aeg
10. aprill 2018, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 12. detsembri 2016 otsuse resolutsioon osas, millega kohus jättis rahuldamata ERGO Insurance SE hagi Avappon OÜ (endine ärinimi Tarbetehnika OÜ) vastu 83 564,90 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks, muutes ja täiendades otsuse põhjendusi. Samuti jätta maakohtu otsus muutmata osas, millega kohus jättis Avappon OÜ menetluskulud ERGO Insurance
SE kanda ja mõistis ERGO Insurance SE-lt menetluskulude hüvitamiseks välja 4015 eurot Avappon OÜ kasuks.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Kostja Avappon OÜ apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud jätta hageja ERGO Insurance SE kanda ja ERGO Insurance SE kulud tema enda kanda.
4.Välja mõista ERGO Insurance SE-lt apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 1348 eurot Avappon OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ERGO Insurance SE esitas 15.04.2016 Harju Maakohtule hagi Avappon OÜ (endine ärinimi Tarbetehnika OÜ), Al.Alliksaar OÜ, AA ja KA vastu 83 564,90 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 26.10.2012 AS HANSABUSS bussiga Läti Vabariigis raske liiklusõnnetus. Kostja I tegi 22.11.2012 pakkumise bussi kahjustuste parandamiseks kogumaksumusega 64 733,30 eurot. 18.04.2013 puhkes tulekahju ajal, mil kostja I oli viinud bussi avarii remondi käigus keemilise puhastuse tegemiseks Karla külla Kose vallas Harjumaal. Tulekahju puhkes ajal, kui bussis tegid puhastust kostja III ja kostja IV. Tulekahju tagajärjel kahjustus ulatuslikult bussi elektrisüsteem, buss sai lisaks muid tule-, suitsu-, tahma-, ning kustutuskahjustusi, mille tõttu selle taastamisremont ei olnud majanduslikult otstarbekas.
3.Hageja otsustas 06.08.2013 hüvitada bussi tulekahjueelse väärtuse (127 000 eurot) ja tasus bussi omanikule kindlustushüvitisena kokku 125 000 eurot. Lisaks tasus hageja tulekahju põhjuse väljaselgitamise (ekspertiisi) eest 600 eurot ning tulekahjustustega bussi jäänuki transpordi ja müügi korraldamise eest 2464,90 eurot. Bussi jäänuki müügist sai hageja 44 500 eurot. Seega on hageja kahju bussi tulekahju tagajärjel 83 564,90 eurot. Hagejal on kostja I vastu töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kahju pidi olema kostjale I ettenähtav, sest töövõtu raames on asjatundjaks töövõtja. Sõiduk toodi kostjale I avariiliste kahjustustega ning seejuures paluti eraldi kontrollida võimalike varjatud kahjustuste esinemist. Kostjal I oli ka üldisest käibekohustusest tulenev hoolsuskohustus teha omalt poolt kõik vajalik selleks, et vältida hageja omandi kahjustumist selle kasutamise käigus. Kostjad II–IV peavad hagejale hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju. Kostjad III–IV ei käitunud mõistlikult, kui asusid raske avarii läbinud bussi seadmeid, sh mootori eelsoojendit Webasto kasutama ilma, et oleksid kontrollinud nende korrasolekut. Kostjad III–IV ei pööranud ka seejärel mingit tähelepanu tekitatud tuleohule (kärsahais) ega ka juba tekkinud põlemisele (suits), mistõttu jõudis tuli takistamatult bussi
kahjustada. Kostjatel II–IV oli lisaks üldisest käibekohustusest tulenev kohustus teha omalt poolt kõik vajalik selleks, et vältida teise isiku asjal viibides omandi kahjustumist. Kostja II vastutab kostjate III–IV tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kuivõrd kahju tekitamine oli seotud kostja II majandustegevusega.
4.Kuna buss oli kostjate mõjusfääris ja valduses, siis ei ole hagejale teada, kes kostjatest ning mida bussiga täpselt tegi, et selle kahjustumine võimalikuks osutus. Kostja I töövõtu mahu piirangu vastuväide on kahju hüvitamise nõude seisukohalt asjakohatu. Kostja I peab kahju hüvitama isegi juhul, kui tema töövõtu põhikohustuseks ei olnud kõikide varjatud puuduste tuvastamine, sest sellisel juhul rikkus ta oma lepingulist kõrvalkohustust. Juhul, kui kostjal I puudusid lepingulised kohustused, tuleb hageja nõue alternatiivselt kostja I vastu rahuldada deliktiõiguslikul alusel.
5.Hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 83 564,90 eurot, kostjalt I hageja kasuks hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 15 819,28 eurot, kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlalt 83 564,90 eurot viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-st 1 tulenevas määras alates 16.04.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Kostjate vastuväited
6.Kostja I vaidles hagile vastu. Kostja I leidis, et AS HANSABUSS buss ei ole hävinud juhuslikult ja kostja I ei vastuta sõiduki hävimise eest, mistõttu on hageja nõue kahjuhüvitise ning viivise saamiseks alusetu ja põhjendamatu. Kostja I on hinnapakkumises märkinud järgmist: „Pakkumine ei sisalda varjatud vigastuste või pakkumises välja toomata detaile ning vahetust.“ Töövõtulepingu järgi pidi kostja I tegema keretöid enda pakkumuse kohaselt. Lisaks pidi kostja I tellija ja kindlustusandja saadud juhiste järgi kontrollima enne keretööde algust võimalike varjatud kahjude olemasolu esisillas, roolikarbis, käigukastis ning mootoris. Webasto eelsoojendi ei kuulu sõiduki juhtimissüsteemi, ei ole alusvankri, esisilla, roolikarbi, käigukasti ega mootori osa, vaid kuulub sõiduki eelsoojendussüsteemi ning on oma olemuselt iseseisva süsteemina lisavarustus. Hageja viidatud Webasto kontrollimine ei olnud töövõtulepinguga kokku lepitud ja tellija ei täpsustanud selle kontrollimise vajadust töövõtjale antud juhistes. Sõiduki avariijärgse seisundi (sh vajalikud remonditööd) olid tuvastanud tellija ja kindlustusandja enne sõiduki kereremondi töödeks üleandmist kostjale I. Tegemist ei ole juhusliku hävimisega, kuna bussis tekkinud tulekahju ei olnud juhusliku faktori tagajärg, vaid tulenes bussi enda omadustest. Bussi hävimine on saanud alguse selle enda süsteemidest, mitte välistest mõjuritest. Kostja I ei saanud kasutada eelsoojendit bussi pesemise või salongi puhastuse ajal, kuna tal ei olnud võimalik süsteemi kasutada. Webasto eelsoojendi sundlülitamine armatuurlaualt ei ole tehniliselt võimalik, kui selle süsteemi juhtpaneel on enne programmeerimata. Kuivõrd buss ei süttinud tellija juhiste järgi kontrollitud süsteemidest, siis kostja I vabaneb vastutusest bussi kahjustumise eest. Kostja I ei seadnud kahtluse alla, et tulekahju kese oli Webasto elektrimootori juures.
7.Kostjad II–IV vaidlesid hagile vastu. Ei ole tõendatud, et tulekahju sai alguse Webasto eelsoojendist. Kostjate II–IV hinnangul võis raske liiklusõnnetuse tulemusel tõenäoliselt kahjustuda ka mõni muu elektriline seadeldis või kogu bussi elektrisüsteem ning hiljem põhjustada selle süttimise. Hageja ei ole tõendanud, et eelsoojendi oli sisse lülitatud. Kostjad III–IV ei kasutanud bussi puhastustööde käigus Webasto eelsoojendit ja selleks puudus ka vajadus. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad III–IV oleks Webasto eelsoojendi sisse lülitanud. Kostjate III–IV ülesandeks oli puhastada bussi sisemised pinnad. See ei sisaldanud bussi käitamist ning bussi sisemise puhastamise jaoks ei olnud vajalik ühtegi bussi juurde kuuluvat tehnoloogilist või elektroonilist seadet kasutada. Kostjatele II–IV ei
olnud teada, millise avarii oli buss täpselt teinud ning mis oli kahjustada saanud. Samuti ei ole kostjaid II–IV mingil viisil teavitatud võimalikest varjatud ohtudest või tehnilistest puudustest. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja nõue kostjate II–IV vastu on osaliselt või täielikult põhjendatud, siis peaks kohus kostjatelt II–IV väljamõistetavat kahju vähendama, arvestades seda, et kostjad III ja IV on füüsilised isikud, samuti seda, et nende tehtud tööde maht piirdus 450 euroga. Lisaks tuleks kahjuhüvitise määramisel arvesse võtta hageja käitumist. Ta esitas kostjate II–IV vastu hagiavalduse alles kolme aasta möödudes, kostjatega II–IV enne kohtuväliselt kontakteerumata. Lisaks paluvad kostjad II–IV jätta hagi rahuldamata nõudeõiguse lõppemise tõttu. Kostjad II–IV leidsid, et juhul, kui bussi kindlustusjuhtumieelne väärtus oli hageja hinnangul 127 000 eurot, millest hageja maksis kindlustushüvitisena välja 125 000 eurot, siis sai hagejal tekkinud kahju olla 125 000 – 65 000 = 60 000 eurot, millele lisandusid 600 eurot ekspertiisi ja 2464,90 eurot transpordi eest, ehk 63 064,90 eurot, mitte 83 564,90 eurot. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt välja menetluskulud kostja I kasuks 4015 eurot, kostja II kasuks 1527,50 eurot, kostja III kasuks 1833 eurot ja kostja IV kasuks 1833 eurot.
9.Hageja ja kostja I sõlmisid bussi remontimiseks töövõtulepingu. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled vaidlesid töövõtu ulatuse üle ning kas kostjal I oli Webasto eelsoojendi korrashoiu kontrollimise kohustus või eeldas selline kontroll tellija konkreetset juhist.
10.Kuna töö hävis, tuleb kohaldada VÕS § 640, mis sätestab töövõtja vastutuse kuni töö valmimiseni. Hageja ei olnud tööd vastu võtnud, mistõttu tuleb hinnata VÕS § 640 lg 2 kohaldamist. VÕS § 640 ei rakendu, kui töö hävis või kahjustus ühe või teise töövõtulepingu poole tegevuse tagajärjel. Siinjuures on vaidlus selles, kas hageja pidi kostjale I andma korralduse kontrollida Webasto eelsoojendi korrasolekut. Arvestada tuleb lepingueelsete läbirääkimiste sätetega (VÕS § 14). Seega oli pooltel kohustus käituda läbirääkimistel teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt, arvestada üksteise õiguste ja huvidega. Vaatamata üldisele teatamiskohustuse tunnustamisele on lepingupoolel endal samuti kohustus teavet hankida, et oma huve kaitsta.
11.Tuvastamaks, kas tegemist oli asja juhusliku hävimisega, esitas hageja tulekahju tekkepõhjuste tõendamiseks eksperdiarvamuse nr 20120501001, mille kohaselt süttis põlema bussi mootoriruum ning tulekahju võis tekkida Webasto eelsoojendi elektrimootorist, millele viitavad tugevad termilised kahjustused selles piirkonnas. Samuti on märgitud, et tulekahju tekkimine oli võimalik ainult sisselülitatud Webasto eelsoojendiga. Kostjad esitasid asjatundja arvamuse, mille kohaselt Webasto eelsoojendi veatõrke korral ei lase eelsoojendi end käivitada, samas on võimalik, et korraliste hoolduste tegemata jätmisel võib elektrimootor süttida.
12.Ei ole tõendatud, et Webasto eelsoojendi oli bussi koristamise ajal sisse lülitatud. Samuti ei ole tõendatud asjaolu, et Webasto eelsoojendi oli korrapäraselt hooldatud. Eksperdiarvamusest nr 20120501001 nähtub, et tulekahju kese oli Webasto eelsoojendi elektrimootori juures, samas on asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhjuse kohta oletuslikku laadi, sedastades, et „võib jõuda järeldusele, et tulekahju võis tekkida Webasto eelsoojendi elektrimootorist, millele viitavad tugevad termilised kahjustused antud piirkonnas“.
13.Hageja ei andnud konkreetseid juhiseid süsteemi korrashoiu kontrollimise kohustuse kohta. Tegemist ei olnud bussi juhusliku hävimisega. Riskiteguriteks võisid olla asjaolud, et bussi Webasto eelsoojendi oli jäetud nõuetekohaselt hooldamata või selle süsteem sai avarii käigus kahjustada. Nimetatud asjaolu ei saanud olla kostjale I töölepingu sõlmimisel teada. Samuti ei ole sellisest ohust kostjat I teavitatud. Riskitegureid ei välista uuringu raport nr 16026 ega lükka ümber AS HANSABUSS koostatud kinnitus, et buss oli igapäevaselt kasutuses ja tehniliselt korras. Asjaolu, et Webasto eelsoojendi võimalik süttimine oli kostja I kontrolli all, on ümber lükatud Webasto eelsoojendite ametliku esindaja Eestis, Aktsiaseltsi K.G. Knutsson tootejuhi ML arvamuse ja kasutusjuhendiga. Sellest tulenevalt on eksperdiarvamuse nr 20120501001 järeldus pealiskaudne, kuna seadet ei ole piisavalt põhjalikult kontrollitud. Tegemata on jäetud eelsoojendi juhtaju diagnostika, mille abil oleks olnud võimalik saada informatsiooni seadme töörežiimi ja veakoodide kohta. Puuduvad tõendid, et kostjad oleks süsteemi sisse lülitanud, kuid isegi süsteemi sisselülitamisel ei oleks defektse Webasto eelsoojendi käivitumine võimalik selle kontrollmehhanismi tõttu. Seega oli tõendamata, et tulekahju sai alguse eelsoojendi elektrimootorist. Webasto eelsoojendi süttimine lisapõhjuseta on välistatud.
14.Poolte läbirääkimistest tulenevalt oli töövõtt antud määratletult. Pakkumises on kirjas, et „pakkumine ei sisalda varjatud vigastuste või antud pakkumises välja toomata detaile ning vahetust“. Samuti on tellija andnud korralduse, et tuvastada tuleb võimalikud probleemid esisillas, roolikarbis, käigukastis ja mootoris. Lisaks andis tellija konkreetsemaid juhiseid kahjustuste likvideerimiseks. Asjatundja ML arvamusega on tuvastatud, et vooluringi iga katkestamise tulemusena on vaja enne Webasto eelsoojendi kasutamist süsteemi juhtplokk eelprogrammeerida ning enne seda ei ole eelsoojendi sundkäivitamine võimalik. Webasto eelsoojendi süsteemi kontrollimist ei olnud töövõtulepingus kokku lepitud ega olnud ka eraldi tellija juhistega antud kostjale I parandamiseks.
15.Kostja I vastutus ei tulene ka lepinguvälistest sätetest. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud.
16.Kostjate II–IV vastutus on lepinguvälise vastutuse sätete (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1054 lg 2 ja § 1050 lg 1) alusel välistatud. On tõendamata, et kostjad lõid oma tegevusega bussi põlemise olukorra ja et buss hävis sellisest olukorrast lähtunud riski realiseerumise tagajärjel. On tõendamata, et tulekahju sai alguse eelsoojendi elektrimootorist. Webasto eelsoojendi süttimine täiendava põhjuseta oli välistatud. On tõendamata, et kostja III ja kostja IV käitumise tulemusena oleks saanud põlengut ära hoida. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja III seletuskiri, et kostjad oleks hoolimatult suhtunud bussi põlengusse ja ei võtnud tarvitusele abinõusid põlengu kustutamiseks. Kuna kostjate vastutuse eeldused on täitmata, ei hinnanud kohus kahju suurusega seotud asjaolusid. Apellatsioonkaebus
17.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
18.Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus valesti materiaalõiguse norme ja rikkus asjaolude tuvastamisel oluliselt menetlusnorme. Maakohus jättis olulises ulatuses hageja esitatud vastuväited ja dokumentaalsed tõendid hindamata.
19.Töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on tulemuse saavutamine (VÕS § 635 lg 1). Antud juhul pidi töövõtja bussi taastama rasketest avariilistest kahjustustest, et bussi saaks kasutada reisijateveoks nagu enne avariid. VÕS § 640 lg 2 järgi eeldatakse, et töövõtja käes olles toimunud asja kahjustumise eest vastutab töövõtja „nagu omanik“. Vaidlust ei ole, et tulekahju puhkes ajal, mil buss oli vahetult kostjate kontrolli all, et kostjad kasutasid bussi (sh sõitmiseks) ning selle seadmeid (salongi soojendamiseks). Kuivõrd maakohus ei tuvastanud kahjustumise põhjust, oli kahjustumine juhuslik VÕS § 640 lg 2 tähenduses.
20.Maakohtu arvamus, justkui oli töövõtt määratletud selliselt, et buss võis kostjate käes olles kahjustuda, on vastuolus tõenditega ning töövõtu õigusliku ja majandusliku olemusega ja eesmärgiga (VÕS § 635 lg 1). Kostja I oli töövõtulepingu sõlmimisel teadlik, millistel asjaoludel avarii bussiga toimus (sh suur sõidukiirus kraavi paiskumisel, ehk millised jõud bussi süsteeme võisid mõjutada), millised olid avarii tagajärjel bussile tekkinud võimalikud vigastused ja kahjustused; samuti teadis ta, et bussi remontimise eesmärgiks oli selle täielik taastamine reisijateveo teenuse osutamise jätkamiseks. Kostjal I paluti pärast hinnapakkumise esitamist kindlaks teha ka võimalikud varjatud probleemid. Kostjad töövõtjatena on spetsialistid, kes pidid enne tööle asumist ja töö tegemise käigus kontrollima, kas tulemuse saavutamine on võimalik või on tellija juhistel või asjal puudusi, mis asja ohustada võivad (VÕS § 641 lg 3). Kõik kostjad tegutsesid kahju tekitamise käigus oma majandus- ja kutsetegevuses ning majandusliku kasu saamiseks.
21.Maakohus jagas ebaõigesti tõendamiskoormise, sest VÕS §-st 138 tulenevalt ei pea hageja tõendama, kes töövõtjatest ja konkreetselt millal ning kuidas teo või tegevusetusega kahju põhjustas. Faktiliselt süttis buss ajal, mil kostjad II-IV bussis tegutsesid – seega VÕS § 138 lg 2 järgi pidanuks iga kostja tõendama, et tema kahju ei tekitanud. Töövõtja vastutab VÕS § 642 lg 1 järgi sõltumata vabandatavusest.
22.Isegi kui puuduks töövõtulepingu rikkumine, tulnuks hagi rahuldada deliktiõiguse alusel. Kostjad on rikkunud üldist käibe- ja kaitsekohustust (VÕS § 2 lg 2, § 1045 lg 1 p 5). Maakohus ei ole kostjate käitumist sisuliselt analüüsinud.
23.Maakohtu arvamus on õiguslikult ekslik, sest VÕS § 2 lg-st 2 tulenevalt on töövõtjal lisaks töö tegemisele ka kohustus mitte kahjustada lepingut täites töövõtu objektiks olevat asja. Töövõtja, kes ei ole lepingu täitmise käigus taganud tellija omandi säilimist või on tellija omandit rikkunud, on rikkunud töövõtulepingust tulenevaid kaitsekohustusi.
24.Kostjad II-IV (ka juhul, kui kostjal I puuduks töövõtulepingust tulenev vastutus, siis alternatiivselt ka kostja I) peavad kahju hüvitama VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Maakohus on tulenevalt tõendamiskoormise ebaõigest jagamisest ja tõendite hindamata jätmise tõttu ekslikult leidnud, et hagi rahuldamiseks puudub deliktiõiguslik alus. Kostjad valitsesid suurema ohu allikast lähtuvat riski ning rikkusid oma majandus- ja kutsetegevusest tulenevat kõrgendatud käibekohustust.
25.Vaidlusalusel juhul on kostjate poolt hageja kaitsekohustuse rikkumise tuvastamiseks oluline lisaks kostjate poolt oma majandus- ja kutsetegevuses vaidlusealuse tulekahju põhjustanud riski valitsemisele, et: 1) eelsoojendi olemasolu kui selline ei olnud midagi varjatut või erakordset, vaid juba bussi sisenemisel kõigile nähtava ning soojendi seisundist informeeriva juhtpaneeliga nagu teistelgi bussidel, samuti on Webasto seade bussi mootoriruumis mootori kõrval hästi nähtav; 2) tulekahju kui selline ei olnud plahvatuslik või ettenägematu, vaid selle tekkimisele eelnesid erinevad eeltoimingud ja piisav aeg; 3) kostjad II-IV tarbisid avariijärgse parandustöö esemeks oleva asja omadusi.
26.Kostjad II-IV tegelesid aastal 2013 ka tehnika remondi ja remondialaste konsultatsioonidega. Seega pidi Webasto käivitumine olema kostjatele II-IV äratuntav, samuti nagu olid neile ettenähtavad avariiga seonduvad ohud.
27.Tõendite ja asjaolude kogumis on hageja tõendanud, et avariijärgselt katkestati bussi elektrivarustus just süttimisohu vältimiseks, elektrivarustuse taastas kostja I vahetult enne tulekahju ning et vaid elektrivarustuse olemasolul saab tööle rakendada eelsoojendit, mida pidasid tulekahju allikaks nii päästeametnikud, aga ka hageja ja kostjad ning tulekahjude spetsialist.
28.Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et raske avarii läbinud bussil asuva sellise seadme omaduste tarbimine erialaprofessionaalide poolt ilma seadme kasutamise ohutust kontrollimata on ohtlik käitumine VÕS § 138 lg 1 tähenduses ning üldise käibekohustuse rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses.
29.Kohus jättis hindamata riiklikult tunnustatud tehnikaeksperdi Janek Luppini arvamuse, milles on kirjeldatud eelsoojendi süttimiseks vajalikud tehnilised eeldused.
30.Asjas esitatud tõenditega nende kogumis on tõendatud kõik hagiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused. Kostjate vastuväidetes osundavad kostjad kahju põhjustamise osas vastastikku üksteisele, heites hagejale ette seda, et hageja ei tea täpselt, mida üks või teine kostja tegelikult tegi ja kas Webasto eelsoojendi töötas või ei. Hageja ei saagi teada, mida teavad kostjad. Buss oli kostjate kontrolli all alates avariist, mil see transporditi avariipaigalt kostja I Kaiu remondibaasi. Vastused apellatsioonkaebusele
31.Kostja I palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.
32.Kostjad II–IV palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
33.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.05.2017 otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi kostja I vastu rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi kostja I vastu, mõistis kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitise 83 564,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 23 104,43 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 järgses määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni. Ringkonnakohus jättis 1⁄2 hageja menetluskuludest kostja I kanda ja kostja I menetluskulud tema enda kanda. Kostjate II–IV menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. 1⁄2 hageja menetluskuludest hageja kanda,
34.Riigikohus tühistas 20.12.2017 otsusega kostja I apellatsioonkaebuse alusel ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
35.Kohtuotsus on jõustunud osas, millega jäeti hagi kostjate II-IV vastu rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon hagi rahuldamata jätmise kohta kostja I osas tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
37.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel olulised asjaolud, mida ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud: AS HANSABUSS bussiga juhtus 26.10.2012 Läti Vabariigis liiklusõnnetus (buss paiskus kraavi paremale küljele ja sai ulatuslikke kahjustusi; hageja oli bussi kindlustusandja ja Swedbank Liising Aktsiaselts kindlustatud isik; hageja ja kostja I sõlmisid töövõtulepingu bussi remontimiseks kokku 635 töötunni ulatuses maksumusega 64 733,30 eurot; kostja I tellis kostjalt II bussi keemilise puhastuse; buss viidi puhastustööde läbiviimiseks kostja I poolt Karla külla Kose valda, kus puhastustöid tegid kostjad III ja IV (kostja II töötajad); bussi puhastustööde ajal 18.04.2013 süttis buss põlema; buss sai tulekahju järel kahjustada ja seda ei taastatud. Hageja hüvitas kindlustushüvitisena bussi omanikule 125 000 eurot, tulekahju põhjuse väljaselgitamise eest 600 eurot ja müügi korraldamise eest 2464,90 eurot. Bussi jäänuki müügist sai hageja 44 500 eurot.
38.Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et bussis toimunud põlengu põhjusena saab lugeda tuvastatuks, et tuli sai alguse Webasto eelsoojendist. Sellele viitab nii Tuleohutusekspertiisi Büroo OÜ ekspertarvamus nr 20120501001 (I kd, tl 19-27), kui ka Lettore OÜ uuringu raport nr 16026 (I kd, tl 141-145). Mõlema nimetatud tõendi kohaselt on asjatundjad jõudnud järeldusele, et põleng võis tekkida eelsoojendist. Tuleohutusekspertiisi Büroo OÜ ekspertarvamuse järgi viitavad tulekolde alguskohale kõige tugevamad termilised kahjustused nimetatud piirkonnas. Lettore OÜ uuringu raportis toodud selgituste järgi võivad eelsoojendi ehitust arvestades olla põlengu algpõhjuseks korpuse tehniline vigastus või sisemine kütuseleke, mis võimaldas töötava eelsoojendi leegifrondil levida eelsoojendi põletist õhu ventilaatori elektrimootori tsooni ning sealt läbi korpuse ja õhu sissevõtuava mootoriruumi. Põlengu algpõhjusena on käsiteltav ka kergestisüttivate ainete sattumine eelsoojendi õhu sissevõtuavast selle õhuvõtutrakti sisemusse. Samuti võib olla eelsoojendi süttimise põhjusena käsiteltav eelsoojendi elektrimootori elektriline rike, mis põhjustas juhtmestiku või põlevmaterjalist kattedetailide ülekuumenemise ja isolatsioonimaterjali süttimise. Tehniliselt ei ole välistatud, et reisibussi eelsoojendi kahjustused tekkisid seoses 26.10.2012 toimunud liiklusõnnetusega, mille käigus paiskus buss kraavi paremale küljele ning selle tagajärjel tekkisid eelsoojendi vigastused või sattusid selle õhu sissevõtuavast sisemusse põlevainest võõrkehad (I kd, tl 142-143). Ringkonnakohus peab asjatundjate sellekohaseid selgitusi asjakohasteks ja usutavateks ning ei nõustu maakohtuga, et asjatundjate arvamused lükkab ümber Webasto eelsoojendite ametliku esindaja Eestis, Aktsiaseltsi K.G. Knutsson tootejuhi ML arvamus ja kasutusjuhend (I kd, tl 179-184). Toote maaletooja seisukohtadesse, sh väitesse, et avariis vigastada saada võinud eelsoojendi ei saa üldse käivituda ega kujutada endast mingit ohtu, tuleb ringkonnakohtu arvates suhtuda ettevaatusega. Arvestada tuleb, et toote ametlik esindaja ei pruugi tootjavastutuse (VÕS 53. ptk 3. jagu) võimaliku riski tõttu olla arvamust andes erapooletu. Eeltoodu põhjal loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et tulekahju sai alguse eelsoojendi töökõlbmatusest.
39.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse saavutamine. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 642 lg 1 esimese lause järgi vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö
juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Oluline on seega asjas tuvastada, milles pooled kokku leppisid.
40.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult mõistnud kostja hinnapakkumises toodud välistuse sisu. Kostja I saadetud hinnapakkumises on märgitud: „Pakkumine ei sisalda varjatud vigastuste või antud pakkumises välja toomata detaile ning vahetust.“ (I kd lk 15). Ringkonnakohtu hinnangul on hinnapakkumises märgitud välistusega silmas peetud seda, et tehtud pakkumise rahaline suurus hõlmab üksnes pakkumise tegemise ajaks tuvastatud vajalikke varuosi ja tööde hinda.
41.Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga järeldusega, et Webasto eelsoojendussüsteemi kontrollimine ei olnud kostja I töövõtulepingu järgne kohustus. Asja materjalist ei saa järeldada, et pooled oleks selles kokku leppinud. Toimikus on lisaks hinnapakkumisele ka AS HANSABUSS transpordi- ja logistikaosakonna juhataja ML 30.11.2012 poolt hagejale saadetud e-kiri, kus on viidatud, et lisaks reaalsetele tehnilistele kahjudele võis avarii kaasa tuua veel varjatud kahjusid bussi alusvankri juures (esisild, roolikarp jm), käigukastis (võis viga saada käikude lülitussüsteem), mootoris (mootor töötas mingi aja külili asendis, mille korral puudus õlitus) (I kd lk 11). Hageja 02.01.2013 kirjas kostjale I ja AS-le HANSABUSS on märgitud, et enne sõiduki keretööde algust tuleb tuvastada võimalikud probleemid esisillas, roolikarbis, käigukastis ja mootoris (I kd lk 17). Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud tõendid (eelkõige hageja kiri) tõendavad seda, et pooled leppisid kokku töödes, millele kostja I on menetluses viidanud, st kostja I kohustuseks oli töövõtulepingu järgi puuduste tuvastamine ja kõrvaldamine järgmistes bussi süsteemides või komponentides: bussikere, sillad, juhtimissüsteem, käiguvahetussüsteem ning mootor jõuallikana. AS Hansabuss transpordiosakonna juhataja KM 09.09.2016 e-kiri hageja lepingulisele esindajale A. Kattelile ei võimalda teha teistsugust järeldust (I kd lk 138).
42.Riigikohus leidis käesolevas asjas tehtud otsuses, et selle kaasuse asjaoludel võiks kostja I kohustuse rikkumist ja vastutust jaatada juhul, kui kostja I oleks mõistlikult võttes pidanud märkama Webasto eelsoojendussüsteemi riket sõiduki kontrollimise käigus, kuid jättis sellest hageja informeerimata. Tõendatud ei ole asjaolu, et Webasto eelsoojendussüsteemi rike oleks leitav tavapärase kontrollimise käigus ilma süsteemi demonteerimata. Seega kostja I ei pidanud mõistlikult võttes eelsoojendussüsteemi riket märkama ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud.
43.Vastavalt Riigikohtu juhistele kontrollib ringkonnakohus järgnevalt, kas kostja I vastutab kostjate II-IV eest TsÜS § 132 alusel.
44.TsÜS § 132 lg 1 järgi vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. TsÜS § 132 lg 2 järgi vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Nimetatud sätted reguleerivad vastutust kohustuse täitja ja kohustuse täitmise nõude võlausaldaja vahelises suhtes, mitte aga lepinguvälist suhet. Seega juhul, kui teenuse osutaja kasutab teist isikut enda asemel teenuse osutamiseks ja viimane tekitab tellijale kahju, vastutab teenuse osutaja tellija ees TsÜS § 132 lg 1 või 2 alusel, s.o lepingust tulenevalt. TsÜS § 132 sätestab üldised eeldused, mille esinemise korral omistatakse teise isiku tehtud tegu või tegevusetus isikule, kes tegu või tegevusetust ise toime ei pannud.
45.Asja materjalist ei saa järeldada, et kostja I oleks kasutanud kostjad II-IV pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses. Seega on TsÜS § 132 lg 1 kohaldamise esmane eeldus täitmata, st see säte ei ole käesolevas asjas kohaldatav.
46.Hageja leidis 20.06.2016 menetlusdokumendis, et kuna kostja I kasutas kostjaid II-IV oma kohustuse täitmisel (bussi taastamisremondi järgne puhastus), vastutab ta TsÜS § 132 lg 2 alusel (I kd lk 93).
47.TsÜS § 132 lg 2 on kohaldatav juhul, kui isikul on lepingust või muust võlasuhtest tulenevalt teatav kohustus, mille täitmiseks ta kasutab kolmandate isikute abi, st isik ei täida kohustust ise, vaid kannab kohustuse täitmiseks vajalike toimingute tegemise üle teisele isikule (täitmisabilisele). Bussi pesu oli kostja I töövõtulepingu järge kohustus (I kd lk 12) ja vaidlust ei ole selle üle, et seda tööd tegid kostjad II-IV alltöövõtu korras. Alltöövõtja tegevus on TsÜS § 132 lg 2 alusel omistatav töövõtjale, kes vastutab seega tellija ees nii alltöövõtja kui ka alltöövõtja töötajate poolt töö tegemisega seoses tehtud tegude eest selliselt, nagu oleks töövõtja need ise teinud.
48.Teise isiku teo või tegevusetuse omistamine on TsÜS § 132 lg 2 alusel võimalik juhul, kui omistatav tegu või tegevusetus on seotud kohustusega, mille täitmiseks teist isikut kasutatakse. Nimetatud sätte kohaldamine ja täitmisabilise tegevuse omistamine teda kasutanud isikule eeldab seetõttu, et kohustuse täitmiseks kasutatav täitmisabiline oleks käitunud sellisel viisil, mida saaks ette heita teda oma kohustuse täitmiseks kasutavale isikule. Omistatava teo või tegevusetuse seos täidetava kohustusega eksisteerib seega juhul, kui kohustuse täitmiseks kasutatava isiku tegu tooks selle omistamise korral teda kohustuse täitmiseks kasutavale isikule kaasa vastava kohustuse rikkumise, st juhul, kui töövõtja kasutatav alltöövõtja jätab vastavad tööd tegemata või ei teosta neid nõuetekohaselt. TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneva kaitsekohustuse eesmärgiks on lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju.
49.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohustuse täitmiseks kasutatud täitmisabilised II-IV käitunud sellisel viisil, mida saaks ette heita kostjale I, st neid oma kohustuse täitmiseks kasutanud isikule. Tõendamata on asjaolud, et kostjad II-IV oleks jätnud tegemata töö, mida pidi tegema kostja I või teostanud selle mittenõuetekohaselt. Nagu ringkonnakohus käesolevas otsuses juba leidis, ei olnud Webasto eelsoojendussüsteemi kontrollimine kostja I töövõtulepingu järgne kohustus ja seega ei pidanud ka kostjad II-IV enne bussi pesemist seda tegema. Kuna eelsoojendussüsteemi rike ei olnud selgelt nähtav ja selle kindlakstegemine eeldab süsteemi osalist demonteerimist, ei pidanud ka kostjad II-IV mõistlikult võttes riket märkama. Kuna puuduvad asjaolud, mille alusel saaks teha järelduse, et kostjad II-IV on kostja I eest töö tegemisel oma kohustusi rikkunud, ei vastuta kostja I antud juhul kahju hüvitamise eest ka TsÜS § 132 lg 2 järgi. Seega jättis maakohus lõppjärelduses õigesti hagi kostja I vastu rahuldamata.
50.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kostja I apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda ning hageja kulud tema enda kanda.
51.Kostja I ei esitanud kassatsioonimenetluses menetluskulude hüvitamise taotlust ja kulude nimekirja. Apellatsioonimenetluse kuludest palus kostja I hüvitada õigusabikulud 1460 eurot 12 tunni ja 10 minuti töö eest tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kirjaliku menetluskulude nimekirja kohaselt olid esindaja toimingud ja ajakulu järgmised: tutvumine maakohtu lahendiga 1 tund, apellatsioonkaebusega tutvumine 40 minutit, vastus apellatsioonkaebusele 4 tundi, toimikuga tutvumine 1 tund, kohtuistungiks ettevalmistumine ja konsultatsioon kliendiga 4 tundi 30 minutit, kohtuistungil osalemine 1 tund. Lisaks eeltoodule taotles ta ringkonnakohtu istungil 100 euro hüvitamist põhjusel, et istung kestis 1 tund 50 minutit, mitte arvestuse järgne 1 tund.
52.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu tuleb vähendada 3 tunnini, kuna vastus ei olnud mahukas ja selles korrati varasemas menetluses
esitatud seisukohti. Istungiks ettevalmistumise aega vähendab ringkonnakohus 2 tunnini, kuna vahetult enne istungit tutvus esindaja toimikuga. Seega pidid tal olema vaidluse asjaolud juba meelde tuletatud ja toimikuga tutvumine katab osaliselt ettevalmistumise ajakulu. Muus osas on toimingute ajakulu mõistlik ja vajalik, s.o 8 tunni 40 minuti ulatuses. Samuti on mõistliku suurusega esindaja tunnitasu suurus.
53.Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 1348 eurot (8 tundi 40 minutit x 120 eurot + käibemaks =1248 eurot+100 eurot täiendava istungi aja eest). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Indrek Parrest
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.