Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-16-5962 (kostja III) ja Katrin Alliksaare (kostja IV) vastu 83 564 euro 90 sendi suuruse kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus 26. oktoobril 2012 AS-i HANSABUSS bussiga Läti Vabariigis raske liiklusõnnetus. Kostja I tegi 22. novembril 2012 pakkumise bussi kahjustuste parandamiseks kogumaksumusega 64 733 eurot 30 senti. 18. aprillil 2013 puhkes tulekahju ajal, mil kostja I oli viinud bussi avarii remondi käigus keemilise puhastuse tegemiseks Karla külla Kose vallas Harjumaal. Tulekahju puhkes ajal, kui bussis tegid puhastust kostja III ja kostja IV. Tulekahju tagajärjel kahjustus ulatuslikult bussi elektrisüsteem, buss sai lisaks muid tule-, suitsu-, tahma-, ning kustutuskahjustusi, mille tõttu selle taastamisremont ei olnud majanduslikult otstarbekas. Hageja otsustas 6. augustil 2013 hüvitada bussi tulekahjueelse väärtuse (127 000 eurot) ja tasus bussi omanikule kindlustushüvitisena kokku 125 000 eurot. Lisaks tasus hageja tulekahju põhjuse väljaselgitamise (ekspertiisi) eest 600 eurot ning tulekahjustustega bussi jäänuki transpordi ja müügi korraldamise eest 2464 eurot 90 senti. Bussi jäänuki müügist sai hageja 44 500 eurot. Seega on hageja kahju bussi tulekahju tagajärjel 83 564 eurot 90 senti. Hagejal on kostja I vastu töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kahju pidi olema kostjale I ettenähtav, sest töövõtu raames on asjatundjaks töövõtja. Sõiduk toodi kostjale I avariiliste kahjustustega ning seejuures paluti eraldi kontrollida võimalike varjatud kahjustuste esinemist. Kostjal I oli ka üldisest käibekohustusest tulenev hoolsuskohustus teha omalt poolt kõik vajalik selleks, et vältida hageja omandi kahjustumist selle kasutamise käigus. Kostjad II–IV peavad hagejale hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju. Kostjad III–IV ei käitunud mõistlikult, kui asusid raske avarii läbinud bussi seadmeid, sh mootori eelsoojendit Webasto kasutama, ilma et oleksid kontrollinud nende korrasolekut. Kostjad III–IV ei pööranud ka seejärel mingit tähelepanu tekitatud tuleohule (kärsahais) ega ka juba tekkinud põlemisele (suits), mistõttu jõudis tuli takistamatult bussi kahjustada. Kostjatel II–IV oli lisaks üldisest käibekohustusest tulenev kohustus teha omalt poolt kõik vajalik selleks, et vältida teise isiku asjal viibides omandi kahjustumist. Kostja II vastutab kostjate III–IV tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kuivõrd kahju tekitamine oli seotud kostja II majandustegevusega. Kuna buss oli kostjate mõjusfääris ja valduses, siis ei ole hagejale teada, kes kostjatest ning mida bussiga täpselt tegi, et selle kahjustumine võimalikuks osutus. Kostja I töövõtu mahu piirangu vastuväide on kahju hüvitamise nõude seisukohalt asjakohatu. Kostja I peab kahju hüvitama isegi juhul, kui tema töövõtu põhikohustuseks ei olnud kõikide varjatud puuduste tuvastamine, sest sellisel juhul rikkus ta oma lepingulist kõrvalkohustust. Juhul kui kostjal I puudusid lepingulised kohustused, tuleb hageja nõue alternatiivselt kostja I vastu rahuldada deliktiõiguslikul alusel. Hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 83 564 eurot 90 senti, kostjalt I hageja kasuks hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 15 819 eurot 28 senti, kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlalt 83 564 eurot 90 senti viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-st 1 tulenevas määras alates 16. aprillist 2016 kuni põhivõla tasumiseni.

2-16-5962 vaid kuulub sõiduki eelsoojendussüsteemi ning on oma olemuselt iseseisva süsteemina lisavarustus. Hageja viidatud Webasto kontrollimine ei olnud töövõtulepinguga kokku lepitud ning tellija ei täpsustanud selle kontrollimise vajadust töövõtjale antud juhistes. Sõiduki avariijärgse seisundi (sh vajalikud remonditööd) olid tuvastanud tellija ja kindlustusandja enne sõiduki kereremondi töödeks üleandmist kostjale I. Tegemist ei ole juhusliku hävimisega, kuna bussis tekkinud tulekahju ei olnud juhusliku faktori tagajärg, vaid tulenes bussi enda omadustest. Bussi hävimine on saanud alguse selle enda süsteemidest, mitte välistest mõjuritest. Kostja I ei saanud kasutada eelsoojendit bussi pesemise või salongi puhastuse ajal, kuna tal ei olnud võimalik süsteemi kasutada. Webasto eelsoojendi sundlülitamine armatuurlaualt ei ole tehniliselt võimalik, kui selle süsteemi juhtpaneel on enne programmeerimata. Kuivõrd buss ei süttinud tellija juhiste järgi kontrollitud süsteemidest, siis kostja I vabaneb vastutusest bussi kahjustumise eest. Kostja I ei seadnud kahtluse alla, et tulekahju kese oli Webasto elektrimootori juures.

2-16-5962 sätetega (VÕS § 14). Seega oli pooltel kohustus käituda läbirääkimistel teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt, arvestada üksteise õiguste ja huvidega. Vaatamata üldisele teatamiskohustuse tunnustamisele on lepingupoolel endal samuti kohustus teavet hankida, et oma huve kaitsta. Tuvastamaks, kas tegemist oli asja juhusliku hävimisega, esitas hageja tulekahju tekkepõhjuste tõendamiseks eksperdiarvamuse nr 20120501001, mille kohaselt süttis põlema bussi mootoriruum ning tulekahju võis tekkida Webasto eelsoojendi elektrimootorist, millele viitavad tugevad termilised kahjustused selles piirkonnas. Samuti on märgitud, et tulekahju tekkimine oli võimalik ainult sisselülitatud Webasto eelsoojendiga. Kostjad esitasid asjatundja arvamuse, mille kohaselt Webasto eelsoojendi veatõrke korral ei lase eelsoojendi end käivitada, samas on võimalik, et korraliste hoolduste tegemata jätmisel võib elektrimootor süttida. Ei ole tõendatud, et Webasto eelsoojendi oli bussi koristamise ajal sisse lülitatud. Samuti ei ole tõendatud asjaolu, et Webasto eelsoojendi oli korrapäraselt hooldatud. Eksperdiarvamusest nr 20120501001 luges maakohus tuvastatuks, et tulekahju kese oli Webasto eelsoojendi elektrimootori juures, samas on asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhjuse kohta oletuslikku laadi, sedastades, et „võib jõuda järeldusele, et tulekahju võis tekkida Webasto eelsoojendi elektrimootorist (vaata ka joonist 1), millele viitavad tugevad termilised kahjustused antud piirkonnas“. Maakohtu hinnangul ei andnud hageja konkreetseid juhiseid süsteemi korrashoiu kontrollimise kohustuse kohta. Tegemist ei olnud bussi juhusliku hävimisega. Riskiteguriteks võisid olla asjaolud, et bussi Webasto eelsoojendi oli jäetud nõuetekohaselt hooldamata või selle süsteem sai avarii käigus kahjustada. Nimetatud asjaolu ei saanud olla kostjale I töölepingu sõlmimisel teada. Samuti ei ole sellisest ohust kostjat I teavitatud. Riskitegureid ei välista uuringu raport nr 16026 ega lükka ümber AS-i HANSABUSS koostatud kinnitus, et buss oli igapäevaselt kasutuses ja tehniliselt korras. Asjaolu, et Webasto eelsoojendi võimalik süttimine oli kostja I kontrolli all, on ümber lükatud Webasto eelsoojendite ametliku esindaja Eestis, Aktsiaseltsi K.G. Knutsson tootejuhi Meelis Laanemetsa arvamuse ja kasutusjuhendiga. Sellest tulenevalt on eksperdiarvamuse nr 20120501001 järeldus pealiskaudne, kuna seadet ei ole piisavalt põhjalikult kontrollitud, tegemata on jäetud eelsoojendi juhtaju diagnostika, mille abil oleks olnud võimalik saada informatsiooni seadme töörežiimi ja veakoodide kohta. Puuduvad tõendid, et kostjad oleksid süsteemi sisse lülitanud, kuid isegi süsteemi sisselülitamisel ei oleks defektse Webasto eelsoojendi käivitumine võimalik selle kontrollmehhanismi tõttu. Seega oli tõendamata, et tulekahju sai alguse eelsoojendi elektrimootorist. Webasto eelsoojendi süttimine lisapõhjuseta on välistatud. Teiseks leidis kohus, et poolte läbirääkimistest tulenevalt oli töövõtt antud määratletult. Pakkumises on kirjas, et „pakkumine ei sisalda varjatud vigastuste või antud pakkumises välja toomata detaile ning vahetust“ (tl 12–15). Samuti on tellija andnud korralduse, et tuvastada tuleb võimalikud probleemid esisillas, roolikarbis, käigukastis ja mootoris (tl 16–17). Lisaks on tellija andnud konkreetsemaid juhiseid kahjustuste likvideerimiseks (tl 11). Asjatundja Meelis Laanemetsa arvamusega on tuvastatud, et vooluringi iga katkestamise tulemusena on vaja enne Webasto eelsoojendi kasutamist süsteemi juhtplokk eelprogrammeerida ning enne seda ei ole eelsoojendi sundkäivitamine võimalik. Kohus leidis, et Webasto eelsoojendi süsteemi kontrollimist ei olnud töövõtulepingus kokku lepitud ega olnud ka eraldi tellija juhistega antud kostjale I parandamiseks. Kohtu hinnangul ei tulene kostja I vastutus ka lepinguvälistest sätetest. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud. 4(10)

2-16-5962 Kostjate II–IV vastutus on lepinguvälise vastutuse sätete (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1054 lg 2 ja § 1050 lg 1) alusel välistatud. Kohtu hinnangul oli tõendamata, et kostjad lõid oma tegevusega bussi põlemise olukorra ning et buss hävis sellisest olukorrast lähtunud riski realiseerumise tagajärjel. On tõendamata, et tulekahju sai alguse eelsoojendi elektrimootorist. Webasto eelsoojendi süttimine täiendava põhjuseta oli välistatud. Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostja III ja kostja IV käitumise tulemusena oleks saanud põlengut ära hoida. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja III seletuskiri, et kostjad oleksid hoolimatult suhtunud bussi põlengusse ega võtnud tarvitusele abinõusid põlengu kustutamiseks. Kuna kostjate vastutuse eeldused on täitmata, ei hinnanud kohus kahju suurusega seotud asjaolusid.

2-16-5962 et toote ametlik esindaja ei pruugi tootjavastutuse võimaliku riski tõttu olla arvamust andes erapooletu. Eeltoodu põhjal luges ringkonnakohus tuvastatuks, et tulekahju sai alguse eelsoojendi töökõlbmatusest. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga selles, et bussi eelsoojendi kui mugavusvarustusse kuuluva olulise tehnilise süsteemi avariijärgse korrasoleku kontroll ei olnud kostja I kohustuseks. VÕS § 23 lg 1 p 1 ja p 4 ning § 635 lg 1 mõtte järgi on töövõtu olemuslikuks eesmärgiks kokkulepitud tulemuse saavutamine. See on töövõtja põhikohustuseks ning seda tuleb kõnealusel juhul pidada esitatud kahju hüvitamise nõude lähtekohaks. Töövõtja peab tagama töö vastavuse ettenähtud eesmärgile ja tellija vajadustele. Töövõtja pidi bussi taastama raske avarii järel tekkinud kahjustustest, et bussi saaks uuesti eesmärgipäraselt kasutada. Pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu sõlmimisel oli kostja I lepingu sellisest eesmärgist ja tellija vajadustest teadlik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult mõistnud kostja hinnapakkumises toodud välistuse sisu, mille järgi ei sisalda pakkumine varjatud vigastuste või pakkumises välja toomata detaile ning nende vahetust. Ringkonnakohtu arvates on nimetatud välistusega silmas peetud seda, et tehtud pakkumise rahaline suurus hõlmab üksnes pakkumise tegemise ajaks tuvastatud vajalikke varuosi ja tööde hinda. Välistus ei tähenda seda, et kostja võis jätta pakkumises märkimata bussi puudused tuvastamata ja bussi lõplikult korda tegemata. Remondi käigus avastatud, kuid pakkumises märkimata puuduste korral oleks tulnud tellijal nende kõrvaldamise eest välistuse sisu kohaselt kostjale I üksnes täiendavalt tasuda. Asjaolu, et tellija on soovinud, et tuvastada tuleb võimalikud probleemid esisillas, roolikarbis, käigukastis ja mootoris, ei välista samuti kostja I vastutust. Tegemist ei ole tellija juhisega VÕS § 641 lg 3 tähenduses, mis oleks takistanud kostjal I eelsoojendi võimalikule rikkele tähelepanu pööramist. Samuti ei ole kostja I tõendanud, et ta oleks tellija juhiseid lepingu eesmärgi ehk bussi lõpliku kordategemise saavutamise seisukohast kontrollinud. VÕS § 641 lg 3 järgi ei või töövõtja eeldada, et tellija arvamus või juhised on ammendavad. Kostja I on valdkonna asjatundja, kes pidi enne tööle asumist ja ka töö tegemise käigus kontrollima, kas tulemuse saavutamine on võimalik või on tellija juhistel või asjal puuduseid, mis takistavad saavutada tellija juhiste järgimise korral tehtud töö vastavust ettenähtud eesmärgile ning tellija tegelikele vajadustele. Isegi siis, kui tellija tegutseb majandustegevuses töövõtulepingu raames, loetakse asjatundjaks eelkõige töövõtjat. See tähendab, et kostjal I tuli ilma erikorraldusteta teha kindlaks, mis remonti toodud bussil tegelikult viga on, seda enam, et avariist tingitud eeldatavad varjatud vigastused saavadki ilmneda sõiduki demonteerimise käigus. Pooled ei vaidle selle üle, et buss oli kostja I valduses remondiks viis kuud, et vead tuvastada ja kõrvaldada. Ka selle, et eelsoojendi oli jäetud varem nõuetekohaselt hooldamata, oleks kostja I saanud tuvastada, kui ta oleks eelsoojendi avariijärgset korrasolekut kontrollinud. Eeltoodu põhjal leidis ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et eelsoojendi süsteemi avariijärgset korrasolekut oleks tulnud töövõtulepingu järgi kontrollida. Hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641) ning töövõtja vastutus selle eest (VÕS § 642). Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud eeldused täidetud. Jättes eelsoojendi töökorras oleku kontrollimata, ei teinud kostja I bussi remonttöid VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi lepingule vastavalt ja rikkus sellega lepingut. Kostja I on lepingu rikkumise eest VÕS § 642 lg 1 tähenduses vastutav, kuna põlengu põhjustanud rike ilmnes ajal, kui buss oli remonttööde tegemiseks kostjale I üle antud. Lepingu rikkumise ja kahju vahel on VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslik seos, kuna eelsoojendi korrasoleku kontrollimise ja selle parandamise või väljavahetamise korral ei oleks buss süttinud ega kahju tekkinud. Kahju tekkimise võimalus pidi olema kostjale raske avarii läbi teinud bussi taastamise kohustust arvesse võttes asjatundjana ka VÕS § 127 lg 3 mõttes ettenähtav. Kostja I oli töövõtulepingu sõlmimisel teadlik, millistel asjaoludel bussiga avarii toimus, ja seepärast pidi kostja aimama, millised võivad olla avarii 6(10)

2-16-5962 tagajärjel bussile tekkivad esmapilgul märkamata jääda võivad, kuid kontrollimist vajavad kahjustused. Samuti teadis kostja I, et bussi remontimise eesmärgiks oli selle täielik taastamine reisijateveo teenuse osutamise jätkamiseks. See tähendab, et kõigiti töökorda tuli seada ka eelsoojendi kui bussi mugavusvarustusse kuuluv oluline tehniline süsteem. VÕS § 115 järgse kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb viidatud sätte alusel hagejale hüvitada hävinud bussi väärtus, millest on maha arvatud selle jäänuki eest saadud summa. Eeltoodu põhjal tuleb hagi kostja I vastu rahuldada ja mõista kostjalt I välja kahjuhüvitisena 83 564 eurot 90 senti, samuti sissenõutavaks muutunud viivis 23 104 eurot 43 senti. Alates kohtuotsuse tegemisest, s.o 18. maist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni tuleb kostjal I maksta viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 640 lg 2 ei ole kostja I suhtes rakenduva vastutuse alusena kohaldatav, kuna eespool tuvastatud asjaoludel ei olnud tegemist bussi juhusliku hävimisega. Samuti ei ole kostja I suhtes VÕS § 1044 lg 2 järgi kohaldatav deliktiõiguslik vastutus. Kostjate II–IV vastu on maakohus jätnud hagi õigesti rahuldamata. Maakohus on õigesti lähtunud sellest, et hageja ja kostjate II–IV vahel lepingu puudumise tõttu saaks kostjate II–IV suhtes rakendada üksnes deliktivastutust. Hageja heidab kostjatele ette tegevusetust ja seepärast saaks kostjate II–IV vastutus põhineda kas kaitsenormi (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) või käibekohustuse rikkumisel. Hageja ei ole toonud esile ühtegi kaitsenormi, mille rikkumist saaks kostjatele II–IV ette heita, ja seepärast saab etteheide kostjate II–IV tegevusetuse kohta põhineda üksnes käibekohuste rikkumisel. Sõidukite puhastusteenust pakkuval ettevõtjal ega tema töötajatel ei ole käibekohustust kontrollida enne sõiduki puhastamise tööde tegemist sõiduki korrasolekut selle tehnilisest seisukorrast lähtuda võiva ja esmapilgul märkamatu süttimise ohu seisukohast. Selline kontrollikohustus saaks puhastusteenuse pakkujal olla üksnes ilmselge nt kohe märgatava kütuselekke vms vahetule süttimise ohule viitava olukorra suhtes, millega praegusel juhul tegemist ei olnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2-16-5962 Ringkonnakohus on alusetult laiendanud töövõtulepingu piire. Kostja I nõustub sellega, et töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse saavutamine. Samas ei tähenda eelmärgitu seda, et töövõtja peaks tegema hoomamata mahus töid – lepingu eesmärki tuleb tõlgendada töövõtu piiridest lähtuvalt. Pooled ei leppinud kokku, et kostja I pidi bussi ette valmistama kohe liinile minekuks. Kostja I kohustus oli tuvastada konkreetsed bussi puudused ja teha konkreetselt kokku lepitud tööd. Kostja I pädevuses on üksnes kere- ja veermikutööde tegemine. Kostja I hinnapakkumises on märgitud, et pakkumine ei sisalda varjatud vigastuste või antud pakkumises välja toomata detaile ning vahetust. Arvestades kokkulepitud tööde eesmärki, milleks oli viies tehnilises süsteemis või bussi komponendis (kere, sillad, juhtimissüsteem, käiguvahetussüsteem, mootor jõuallikana) puuduste tuvastamine ja kõrvaldamine, ei saa seda laiendada töödele, mis ei kuulunud töövõtulepingu alla. Ringkonnakohus on jätnud kahju suurusele esitatud vastuväited hindamata. Kostjad II–IV esitasid vastuväited, leides, et kui bussi kindlustusjuhtumieelne väärtus oli 127 000 eurot, millest hageja maksis kindlustushüvitisena välja 125 000 eurot, siis sai hagejal tekkinud kahju olla 60 000 eurot (125 000 – 65 000), millele lisandusid 600 eurot ekspertiisi ja 2464 eurot 90 senti transpordi eest, ehk kokku 63 054 eurot 90 senti, mitte 83 564 eurot 90 senti. Kostja I on kostjate vastuväidetega maakohtus ühinenud. Kohus oleks pidanud kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel vähendama. Ringkonnakohus on jätnud hindamata ka hageja ja kostja I majandusliku olukorra, mis erineb tuhandeid kordi. Hageja ei ole ka kahjustatud bussi omanik, vaid kindlustusettevõtja, kelle majandustegevuse sisuks ongi teiste isikute riskide maandamine. Sellega võib kaasneda mõne kaasuse puhul ka majanduslikult negatiivne tulemus. Kostja I on väikeettevõtja, kes üritab niigi keerulises konkurentsisituatsioonis oma majandustegevusega tegeleda. Ringkonnakohus oleks pidanud täiendavalt hindama kahjuhüvitise vähendamise osas ka asjaolu, et hageja on bussi jäänuki võõrandamise ja aegumistähtaja lõpus esitatud hagiavaldusega loonud olukorra, kus pooltel ei ole enam võimalik tulekahju tekke asjaolusid kindlaks teha. Sellest tulenevalt on kostjate võimalused olnud vastuargumentide esitamiseks piiratud, millest lähtuvalt tuleks täiendavalt kahjuhüvitist vähendada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-16-5962 eelnimetatud tõendeid hinnates rikkunud ka menetlusõiguse norme. Tulenevalt TsMS § 688 lg-test 3–5 ei saa kolleegium ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata.

2-16-5962

Henn Jõks

Ants Kull

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.