Al.Alliksaar OÜ, Aleksander Alliksaar’e ja Katrin Alliksaar’e vastu kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes Tsiviilasja hind
106 106 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013),
esindajad
esindajad vandeadvokaadid Andrus Kattel ja Arsi Pavelts Kostja I Tarbetehnika OÜ (registrikood 12212517), advokaat Kalju Hanni Kostja II Al.Alliksaar OÜ (registrikood 12287449) Kostja III Aleksander Alliksaar (isikukood 37009090299) Kostja IV Katrin Alliksaar (isikukood 46904090005) Kostjate
II-IV
esindajad
vandeadvokaat
Karoliina
Kõrgesaar ja advokaat Asso Prii Kohtuistungi toimumise aeg
15. november 2016. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindajad vandeadvokaadid Andrus Kattel ja Arsi Pavelts Kostja II esindaja advokaat Kalju Hanni Kostjate
1.Jätta ERGO Insurance SE hagi Tarbetehnika OÜ, Al.Alliksaar OÜ, Aleksander Alliksaar’e ja Katrin Alliksaar’e vastu kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ERGO Insurance SE kanda.
3.Määrata kindlaks Tarbetehnika OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista ERGO Insurance SE Tarbetehnika OÜ kasuks menetluskulud 4015 eurot.
4.Määrata kindlaks Al.Alliksaar OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista ERGO Insurance SE Al.Alliksaar OÜ kasuks menetluskulud 1527,50 eurot.
5.Määrata
kindlaks
Aleksander
Alliksaar’e
maakohtus
hüvitatavate
menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista ERGO Insurance SE Aleksander Alliksaar kasuks menetluskulud 1833 eurot.
6.Määrata kindlaks Katrin Alliksaar’e maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista ERGO Insurance SE Katrin Alliksaar’e kasuks menetluskulud 1833 eurot.
7.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb hagejal kostjatele Al.Alliksaar OÜ, Aleksander Alliksaar ja Katrin Alliksaar hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (12.12.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.ERGO Insurance SE (hageja) esitas 15.04.2016 maakohtule hagi Tarbetehnika OÜ (kostja I), Al.Alliksaar OÜ (kostja II), Aleksander Alliksaar’e (kostja III) ja Katrin Alliksaar’e (kostja IV) vastu hagi kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes.
Hagiavalduse kohaselt toimus 26.10.2012 AS-i HANSABUSS bussiga Läti Vabariigis raske liiklusõnnetus. Kostja I tegi 22.11.2012 pakkumise bussi kahjustuste parandamiseks kogumaksumusega 64 733,30 eurot. 18.04.2013 puhkes tulekahju ajal, mil buss oli kostja I poolt viidud avarii remondi teostamise käigus keemilise puhastuse tegemiseks Karla külla Kose vallas Harjumaal. Tulekahju puhkes ajal, kui bussis tegid puhastust kostja III ja kostja IV. Tulekahju tagajärjel kahjustus ulatuslikult bussi elektrisüsteem, buss sai lisaks muid tule-, suitsu-, tahma-, ning kustutustegevuse kahjustusi, mille tõttu selle taastamisremont ei olnud majanduslikult otstarbekas. Hageja otsustas 06.08.2013 hüvitada bussi tulekahju eelse väärtuse (127 000 eurot) ja tasus bussi omanikule kindlustushüvitisena kokku 125 000 eurot. Lisaks tasus hageja tulekahju põhjuse väljaselgitamise (ekspertiisi) eest 600 eurot ning tulekahjustustega bussi jäänuki transpordi ja müügi korraldamise eest 2464,90 eurot. Bussi jäänuki müügist sai hageja 44 500 eurot. Seega on hageja kahju seoses bussi tulekahjuga 83 564,90 eurot. Hagejal on kostja I vastu töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju nõue. Kahju võis ja pidi olema kostjale I ettenähtav, sest töövõtu raames on asjatundjaks töövõtja. Sõiduk toodi kostjale I avariiliste kahjustustega ning seejuures paluti eraldi kontrollida võimalike varjatud kahjustuste esinemist. Kostjal I oli ka üldisest käibekohustusest tulenev hoolsuskohustus teha omalt poolt kõik vajalik selleks, et vältida hageja omandi kahjustumist selle kasutamise käigus. Kostjad II-IV peavad hagejale hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju. Kostjad III-IV ei käitunud mõistlikult, kui asusid raske avarii läbinud bussi seadmeid, sh mootori eelsoojendit Webasto kasutama, ilma et oleksid kontrollinud nende korrasolekut. Kostjad III-IV ei pööranud ka seejärel mingit tähelepanu tekitatud tuleohule (kärsahais) ega ka juba tekkinud põlemisele (suits), mistõttu jõudis tuli takistamatult bussi kahjustada. Kostjatel II-IV oli lisaks üldisest käibekohustusest tulenev kohustus teha omalt poolt kõik vajalik selleks, et vältida teise isiku asjal viibides omandi kahjustumist. Kostja II vastutab kostjate III-IV tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kuivõrd kahju tekitamine oli seotud kostja II majandustegevusega. Kuna buss oli kostjate mõjusfääris ja valduses, siis ei ole hagejale teada, kes kostjatest ning mida bussiga täpselt tegi, et selle kahjustumine võimalikuks osutus. Kostja I töövõtu mahu piirangu vastuväide on kahju hüvitamise nõude seisukohalt asjakohatu. Kostja I peab kahju hüvitama isegi juhul, kui tema töövõtu põhikohustuseks ei olnud kõikide varjatud puuduste tuvastamine, sest sellisel juhul rikkus ta oma lepingulist kõrvalkohustust. Juhul kui kostjal I puudusid lepingulised kohustused, siis tuleb hageja nõue alternatiivselt kostja I suhtes rahuldada deliktiõiguslikul alusel. Kostja I vastuväited
2.Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I leiab, et AS-i HANSABUSS buss ei ole hävinud juhuslikult ning kostja I ei vastuta sõiduki hävimise eest, mistõttu on hageja nõue kahjuhüvitise ning viivise saamiseks alusetu ja põhjendamatu. Kostja I on hinnapakkumises märkinud, et pakkumine ei sisalda varjatud vigastuste või pakkumises välja toomata detaile ning vahetust. Töövõtulepingu järgi pidi kostja I teostama keretööd vastavalt kostja I pakkumusele. Lisaks pidi kostja I tellija ning kindlustusandja saadud juhiste järgi kontrollima enne keretööde algust võimalike varjatud kahjude olemasolu esisillas, roolikarbis, käigukastis ning mootoris. Webasto eelsoojendi ei kuulu sõiduki juhtimissüsteemi, ei ole alusvankri, esisilla, roolikarbi, käigukasti ega mootori osa, vaid kuulub sõiduki eelsoojendussüsteemi ning on oma olemuselt iseseisva süsteemina lisavarustus. Hageja poolt viidatud Webasto kontrollimine ei kuulunud töövõtulepingu mahtu ning tellija ei täpsustanud selle kontrollimise vajadust töövõtjale antud juhistes. Sõiduki avariijärgne seisund (sh vajalik remonditööde maht) oli tuvastatud tellija ja kindlustusandja poolt enne sõiduki kereremondi töödeks üleandmist kostjale I. Tegemist ei ole juhusliku hävimisega, kuna bussis tekkinud tulekahju ei ole juhusliku faktori tagajärg, vaid konkreetselt
bussi enda omadustest tulenev. Antud juhul on bussi hävimine saanud alguse selle enda süsteemidest, mitte välistest mõjuritest. Kostja I ei saanud kasutada eelsoojendit bussi pesemise või salongi puhastuse ajal, kuna süsteemi kasutamine ei olnud kostja I poolt võimalik. Webasto eelsoojendi sundlülitamine armatuurlaualt ei ole tehniliselt võimalik, kui selle süsteemi juhtpaneel on eelnevalt programmeerimata. Kuivõrd buss ei süttinud kostja I poolt tellija juhiste järgi kontrollitud bussi süsteemidest, siis kostja I vabaneb vastutusest bussi kahjustumise eest. Kostja I ei sea kahtluse alla, et tulekahju kese oli Webasto elektrimootori juures. Kostjate II-IV vastuväited
3.Kostjad II-IV vaidlevad hagile vastu. Tõendatud ei ole, et tulekahju sai alguse Webasto eelsoojendist. Kostjate II-IV hinnangul võis raske liiklusõnnetuse tulemusel tõenäoliselt saada kahjustatud ka mõni muu elektriline seadeldis või kogu bussi elektrisüsteem ning hiljem põhjustada selle süttimise. Hageja ei ole tõendanud, et eelsoojendi oli sisse lülitatud. Kostjad III-IV ei ole bussi puhastustööde käigus Webasto eelsoojendit kasutanud ning selleks puudus ka vajadus. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad III-IV oleksid Webasto eelsoojendi sisse lülitanud. Kostjate III-IV ülesandeks oli teostada bussi sisemiste pindade puhastus, mis ei sisalda endast bussi käitamist ning bussi sisemise puhastamise jaoks ei ole vajalik ühegi bussi juurde kuuluva tehnoloogilise või elektroonilise seadme kasutamine. Kostjatel II-IV ei olnud teada, millise avarii oli buss täpselt läbinud ning mis oli kahjustada saanud. Samuti ei ole kostjaid II-IV mingil viisil teavitatud võimalikest varjatud ohtudest või tehnilistest puudustest. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja nõue kostjate II-IV vastu on osaliselt või täies ulatuses põhjendatud, siis peaks kohus kostjatelt II-IV väljamõistetavat kahju vähendama, arvestades seda, et kostjate III ja IV puhul on tegemist füüsiliste isikutega, samuti seda, et nende poolt teostatud tööde maht piirdus 450 euroga. Lisaks tuleks kahjuhüvitise määramisel arvesse võtta hageja käitumist, kus ta esitas kostjate II-IV vastu hagiavalduse alles 3 aasta möödudes ning kostjatega II-IV eelnevalt kohtuväliselt kontakteerumata. Lisaks paluvad kostjad II-IV jätta hagi rahuldamata nõudeõiguse lõppemise tõttu. Kostjad II-IV leiavad, et juhul kui bussi kindlustusjuhtumieelne väärtus oli hageja hinnangul 127 000 eurot, millest hageja maksis kindlustushüvitisena välja 125 000 eurot, siis sai hagejal tekkinud kahju olla 125 000 – 65 000 = 60 000 eurot, millele lisandusid 600 eurot ekspertiisi ja 2464,90 eurot transpordi eest ehk 63 064,90 eurot, mitte 83 564,90 eurot. Maakohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.
5.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle: AS-i HANSABUSS kasutuses oleva bussiga juhtus 26.10.2012 Läti Vabariigis liiklusõnnetus (buss paiskus kraavi paremale küljele ja sai ulatuslikke kahjustusi, tl 910); Hageja oli bussi kindlustusandja ja Swedbank Liising Aktsiaselts kindlustatud isikuks (tl 8); Hageja ja kostja I vahel sõlmiti töövõtuleping bussi remontimiseks kokku 635 töötunni ulatuses maksumusega 64 733,30 eurot (tl 11-15, 16-17); Kostja I tellis kostjalt II bussi keemilise puhastuse. Buss viidi puhastustööde läbiviimiseks kostja I poolt Karla külla Kose valda, kus puhastustöid tegid kostja III ja kostja IV (kostja II töötajad); Bussi puhastustööde ajal 18.04.2013 süttis buss põlema; Buss sai tulekahju järel kahjustada ja seda ei taastatud. Hageja hüvitas kindlustushüvitisena bussi omanikule 125 000 eurot, tulekahju põhjuse väljaselgitamise
eest 600 eurot, müügi korraldamise eest 2464,90 eurot. Bussi jäänuki müügist sai hageja 44 500 eurot (tl 28-29, 30-31,33-37).
6.Tulenevalt vara kahjustamisest nõuab hageja kostjatelt solidaarselt varalise kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 137 lg 1 alusel. Esmalt analüüsib kohus kostja I vastutuse eeldusi.
7.Hageja ja kostja I vahel on bussi remontimiseks sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled vaidlevad töövõtu ulatuse üle ning kas kostjal I oli Webasto eelsoojendi korrashoiu kontrollimise kohustus või eeldas selline kontroll tellija konkreetset juhist. Hageja toob välja, et töövõtu eesmärgiks oli bussi taastamine ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks sobivasse seisundisse viimine. Hageja väidab, et kostja I pidi tuvastama ka muud võimalikud varjatud puudused, sest selline oli poolte tahe lepingu sõlmimisel. Kostja I väidab, et töövõtt oli piiritletud kindlustusandja ja kindlustusvõtja juhistega, mis ei sisaldanud endas eelsoojendi korrashoiu kontrollimise kohustust ning põlengu põhjustas süsteemi viga või puudus, mis oli olemas enne töövõtulepinguliste kohustuste võtmist.
8.Kuna töö hävis, tuleb kohaldada VÕS § 640 sätet. Nimetatu sätestab töövõtja vastutuse kuni töö valmimiseni. VÕS § 640 lg 2 järgi töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Käesolevas asjas ei olnud töö hageja poolt vastu võetud, mistõttu tuleb hinnata VÕS § 640 lg 2 kohaldamist. VÕS § 640 ei rakendu, kui töö hävimine või selle kahjustumine toimus ühe või teise töövõtulepingu poole tegevuse tagajärjel. Siinjuures on vaidlus selles, kas hageja pidi kostjale I andma korralduse Webasto eelsoojendi korrashoiu kontrollimiseks. Arvestada tuleb lepingueelsete läbirääkimise sätetega. VÕS § 14 lg 1 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 14 lg 2 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Seega on pooltel kohustus käituda läbirääkimistel teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt, arvestada üksteise õiguste ja huvidega. Vaatamata üldisele teatamiskohustuse tunnustamisele on lepingupoolel endal samuti kohustus teavet hankida, et oma huve kaitsta.
9.Kohtul tuleb tuvastada, kas bussi hävimine oli juhuslik, ehk kas see on toimunud asjaolu tõttu, mille eest kumbki lepingupool ei vastuta. Õiguskirjanduse kohaselt on selliseks asjaolu, mis asub väljaspool mõlema poole mõjupiirkonda ning mida ei ole põhjustanud kummagi lepingupoole tegu või tegevusetus (P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007, lk 25, p 3.1.2). Seega on tegemist asjaoluga, mida töövõtulepingu pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või vastava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohtul tuleb tuvastada, kas tegemist oli juhusliku asja hävimisega. Hageja on esitanud tulekahju tekkepõhjuste tõendamiseks ekspertarvamuse nr 20120501001, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 2). Nimetatud asjatundja arvamuse kohaselt süttis põlema bussi mootoriruum ning tulekahju võis tekkida Webasto eelsoojendi elektrimootorist, millele viitavad tugevad termilised kahjustused antud piirkonnas. Samuti on märgitud, et tulekahju tekkimine oli võimalik ainult sisselülitatud Webasto eelsoojendiga (tl 19-27). Kostja
on esitanud asjatundja arvamuse, mille kohaselt Webasto eelsoojendi veatõrke korral ei lase eelsoojendi end käivitada, samas on võimalik, et korraliste hoolduste tegemata jätmisel võib elektrimootor süttida (tl 71). Käesolevas asjas pole tõendatud, et Webasto eelsoojendi oli bussi koristamise ajal sisse lülitatud. Samuti pole tõendamist leidnud asjaolu, et Webasto eelsoojendi oli korrapäraselt hooldatud. Ekspertarvamusest nr 20120501001 saab lugeda tuvastatuks, et tulekahju kese oli Webasto eelsoojendi elektrimootori juures, samas on asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhjuse kohta oletuslikku laadi, sedastades, et „... võib jõuda järeldusele, et tulekahju võis tekkida Webasto eelsoojendi elektrimootorist (vaata ka joonist 1), millele viitavad tugevad termilised kahjustused antud piirkonnas“ (tl 27). Samuti pole nimetatud arvamuses tuvastatud, et Webasto eelsoojendi oli sisse lülitatud. Hageja leiab, et kostja I pidi teadma Webasto eelsoojendi süttimise riskist, kuna tegemist oli raske avarii läbi teinud bussiga. Kohtu hinnangul ei ole hageja konkreetseid juhiseid süsteemi korrashoiu kontrollimise kohustusele andnud. Hageja viitab asjaolule, et kostja I näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva äriühinguga, mistõttu oli neil suurem kontrolli kohustus, viidates VÕS § 641 lg 3 sättele. Kuna hageja kahjuhüvitise nõue tuleneb töö hävimisest, siis tuleb kohtul kohaldada VÕS § 640 sätet.
10.Kohtu hinnangul ei olnud tegemist bussi juhusliku hävimisega. Riskiteguriteks võisid olla asjaolud, et bussi Webasto eelsoojendi oli jäetud nõuetekohaselt hooldamata või selle süsteem sai avarii käigus kahjustada. Nimetatud asjaolu ei saanud olla kostjale I töölepingu sõlmimisel teada. Samuti ei ole sellisest ohust kostjat I teavitatud. Riskitegureid ei välista uuringu raport nr 16026 ega lükka ümber AS-i HANSABUSS koostatud kinnitus, et buss oli igapäevaselt kasutuses ja tehniliselt korras (tl 137, 141-145). Asjaolu, et Webasto eelsoojendi võimalik süttimine oli kostja I kontrolli all, on ümber lükatud Webasto eelsoojendite ametliku esindaja Eestis, Aktsiaseltsi K.G. Knutsson tootejuhi Meelis Laanemets’a arvamuse ja kasutusjuhendiga (tl 179-184). Sellest tulenevalt on ekspertarvamuse nr 20120501001 järeldus tehtud pinnapealselt, kuna seadet ei ole piisavalt põhjalikult lahatud, teostamata on jäetud eelsoojendi juhtaju diagnostika, mille abil oleks olnud võimalik saada informatsiooni seadme töörežiimi ja veakoodide kohta. Puuduvad tõendid, et kostjad oleksid süsteemi sisse lülitanud, kuid isegi süsteemi sisse lülitamisel ei oleks defektne Webasto eelsoojendi käivitumine võimalik selle kontrollmehhanismi tõttu. Seega on tõendamata, et tulekahju sai alguse eelsoojendi elektrimootorist. Webasto eelsoojendi süttimine lisapõhjuseta on välistatud. Teiseks leiab kohus, et poolte läbirääkimistest tulenevalt oli töövõtt antud määratletult. Pakkumises on kirjas, et „pakkumine ei sisalda varjatud vigastuste või antud pakkumises välja toomata detaile ning vahetust“ (tl 12-15). Samuti on tellija andnud korralduse, et tuvastada tuleb võimalikud probleemid esisillas, roolikarbis, käigukastis ja mootoris (tl 16-17). Lisaks on tellija andnud konkreetsemaid juhiseid kahjustuste likvideerimiseks (tl 11). Asjatundja Meelis Laanemets’a arvamusega on tuvastatud, et vooluringi iga katkestamise tulemusena on vaja enne Webasto eelsoojendi kasutamist süsteemi juhtplokk eelprogrammeerida ning enne seda ei ole eelsoojendi sundkäivitamine võimalik (tl 179-184). Kohus leiab, et Webasto eelsoojendi süsteemi kontrollimine ei kuulunud töövõtulepingu mahtu ega olnud ka eraldi tellija juhistega antud kostjale I parandamiseks.
11.Kohtu hinnangul ei tulene kostja I vastutus ka lepinguvälistest sätetest. VÕS § 1044 lg 2 järgi lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine.
12.Järgnevalt analüüsib kohus kostja II, kostja III ja kostja IV vastutuse eeldusi. Hagejal lepinguline suhe kostjatega puudus. Seega tulevad kohaldamisele lepinguvälise vastutuse sätted VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 1054 lg 2 ja § 1050 lg 1. VÕS § 1054 lg 2 järgi kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. Kostja III ja kostja IV vastutuse eelduseks on kostja II õigusvastane ja süüline käitumine. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja heidab kostjatele ette käibekohustuse rikkumist, sest nad ei käitunud mõistlikult, kui asusid raske avarii läbinud bussi seadmeid, sh Webasto eelsoojendit, kasutama ja ei kontrollinud süsteemi korrasolekut. Samuti ei pööranud kostjad mingit tähelepanu tekitatud tuleohule (kärsahais) ega ka juba tekkinud põlemisele (suits), mistõttu jõudis tuli bussi hävitada.
13.Kostja II teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub hagejal ning kostjatel tuleb vastutusest vabanemiseks tõendada süü puudumise (et kostja II tegi kõik mõistlikult vajaliku ja võimaliku käibekohustuse täitmiseks) või vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemise. Üldine käibekohustus tähendab õigusteoorias üldtunnustatud seisukoha järgi hoolsuskohustust. Seega eeldab kolmanda isiku vastutus, et kahju tekkis kostja II loodud ohu tagajärjel ning et kostja II süü ehk üldise käibekohustuse rikkumine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt ilmselgelt välistatud.
14.Kohus leiab, et kostjate vastutus on välistatud. Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostjad lõid oma tegevusega bussi põlemise olukorra ning et buss hävis sellisest olukorrast lähtunud riski realiseerumise tagajärjel. Puuduvad tõendid, et kostja III ja kostja IV oleksid Webasto eelsoojendi sisse lülitanud, kuid isegi süsteemi sisse lülitamisel ei oleks defektne Webasto eelsoojendi käivitumine võimalik selle kontrollmehhanismi tõttu. Seega on tõendamata, et tulekahju sai alguse eelsoojendi elektrimootorist. Webasto eelsoojendi süttimine täiendava põhjuseta on välistatud (vt otsuse p 9-10). Kui poleks olnud täiendavat põhjust, ei oleks eelsoojendi süttinud.
15.Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostja III ja kostja IV käitumise tulemusena oleks saanud põlengut ära hoida. Hageja tugineb kostja III antud seletuskirjale (tl 18). Kohtu hinnangul nimetatud seletuskiri ei tõenda, et kostjad oleksid hoolimatult suhtunud bussi põlengusse ega võtnud tarvitusele abinõusid põlengu kustutamiseks.
16.Kuna kostjate vastutuse eeldused on täitmata ei hinda kohus kahju suurusega seotud asjaolusid. Menetluskulud
17.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
18.TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab kindlaks kostjate menetluskulud:
Kostja I menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 4675 eurot käibemaksuta (tl 236238); Kostja II menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 1527,50 eurot käibemaksuta (tl 239-242); Kostja III menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 1833 eurot käibemaksuga (tl 239-242); Kostja IV menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 1833 eurot käibemaksuga (tl 239-242). Hageja ei ole kostjate menetluskuludele vastu vaielnud.
19.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-21-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1-145-13). Arvestades asja mahtu ja keerukust leiab kohus, et kuni 130 eurot käibemaksuta on mõistlik tunnitasu suurus. Kuna kostjad III ja IV ei ole TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt käibemaksukohustuslased, siis käsitleb kohus kostjate III ja IV menetluskulusid käibemaksuga. Kostjad I ja II on käibemaksukohustuslased ja seega paluvad kostjad I ja II menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
20.Kohus ei nõustu osaliselt kostja I ajakuluga. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud järgmine ajakulu: 23.09.2016 konsultatsioon kliendiga 4 t 50 min ja 15.11.2016 kohtuistungi ettevalmistamine 4 t. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud ajakulu vähendada ja mõistlikuks ajakuluks on vastavalt 1 t 50 min ja 1 t. Seega on põhjendatud kostja I menetluskulud (36 t ja 30 min x 110) 4015 eurot. Kostjate II-IV esindajate menetlustoimingutele kulunud aja osas leiab kohus, et see on põhjendatud ja vastab tsiviilasja toimikus olevatele toimingutele. Seega on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja II kasuks 1527,50 eurot, kostja III kasuks 1833 eurot ja kostja IV kasuks 1833 eurot.
21.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostjate II-IV taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
22.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.